Viina katk Alkohol, selle tarbimine ja tagajärjed on väga aktuaalseks teemaks olnud läbi aegade. Juba vanad kreeklased pidasid au sees pidutsemist hea veini saatel, mis kuulus ka mitmete usuliste rituaalide juurde. Miks on selle tarvitamine nii laialt levinud ja kiires kasvamises? Põhjuseid on mitmeid, kuid neid tuleks pärssida, et kustutada alkoholism ühiskonna probleemide nimekirjast. Alkoholi tarvitamine on sisuliselt enda organismi hävitamine. See aeglustab ajutegevust ning kahjustab närvisüsteemi ja mitmete organite talitust. Tekib küsimus - miks me seda endaga teeme? Alkohol nimelt sisaldab endas mõningaid aineid, nagu etanool, mis
Teadmised vanaaja muusikast on praegusel ajal üsna vähesed, kuna üleskirjutusi suuremalt jaolt säilinud ei ole. Kui kiviajal kasutati muusikat ilmselt loodushäältega seoses ning rituaalide läbiviimiseks, siis ka vanaajal kasutati muusikat esmalt usulistel põhjustel ja sellega seotud toimingutel. Samuti suurenes muusika olulisus ilmalikemal üritustel seda kasutati tantsuks ja pidudel saateks, muusika käis kokku ka luulega. Muusikat seostati tugevalt jumalaga, seda peeti taevalikuks ja omistati ka võlujõudu; arvati, et jumala hääl sarnaneb pillihäälega. Muusikuid austati väga ja seda, kes oskas mängida, peeti jumalaga ühenduses olevaks ning eriti tähtsaks
Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side Lootus paremale saatusele peale surma 2
seda külades palju kasutatav Gaia teooria. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka spirituaalsete inimeste seas laialt levinud veendumusega "mis on sees, on ka väljas", kuna vaimsete praktikatega tegelejad otsivad sisemist harmooniat ning ökokülad peaksid olema ühiskonna väikesed harmoonilised üksused. Spirituaalsus tähendab: * mõistmist, et vaimsus väljendub erinevates kultuurides ja paikades erinevalt * rõõmu ja kuuluvuse soosimist läbi rituaalide ja pidustuste * rõhu panemist loovusele ja kunstile, mis on ühtsuse ja universumiga suhtlemise väljendus * soodsate võimaluste loomist enesearenguks. Siiski on viimasel ajal GENis loobutud mõistest `spirituaalsus', selle asemel on hoopis hakatud kasutama sõna `maailmavaade', mis ilmselt annab antud aspekti mõtet paremini edasi. Arusaam, et maailmas on kõik protsessid omavahel seotud, on tõepoolest teatud sorti maailmavaade, nõnda aga
seega ka kättesaadamatu see tähendab, et ei ole võimalik Temaga kontakteeruda. Oma palvetega pöördutakse loa'de poole. . Kõige tuntumad neist on Papa Legba(ristteede kaitsja), Erzulie Freda(armastuse vaim), Simbi(maagia ja vihma vaim), Kouzin Zaka(põllumajanduse vaim) NT. Petro ja Rada tasakaalustavad teineteist: Petro on kuum, agressiivne ja rahutu, Rada on külm ja rahulik . Uskumised Kuna voodoo on peamisel suuliselt leviv religioon, siis jumalate nimed ja teatud rituaalide nimetused võivad muutuda põlvest põlve eri riikides. Peale uskumisse mitmetesse jumalatesse ja hingede rändamisse peavad oluliseks voodoo austajad ka: esivanemate austamist Rituaalide ja esemete kasutamist maagilise kaitse edasi andmiseks Loomade ohverdust, millega austati ja tänati jumalaid Tseremoniaalseid tantse, mis hõlmavad makse ja kostüüme Tseremoniaalset muusikat ja pillie, eriti trumme Ennustamist
seega ka kättesaadamatu see tähendab, et ei ole võimalik Temaga kontakteeruda. Oma palvetega pöördutakse loa'de poole. . Kõige tuntumad neist on Papa Legba(ristteede kaitsja), Erzulie Freda(armastuse vaim), Simbi(maagia ja vihma vaim), Kouzin Zaka(põllumajanduse vaim) NT. Petro ja Rada tasakaalustavad teineteist: Petro on kuum, agressiivne ja rahutu, Rada on külm ja rahulik . Uskumised Kuna voodoo on peamisel suuliselt leviv religioon, siis jumalate nimed ja teatud rituaalide nimetused võivad muutuda põlvest põlve eri riikides. Peale uskumisse mitmetesse jumalatesse ja hingede rändamisse peavad oluliseks voodoo austajad ka: esivanemate austamist Rituaalide ja esemete kasutamist maagilise kaitse edasi andmiseks Loomade ohverdust, millega austati ja tänati jumalaid Tseremoniaalseid tantse, mis hõlmavad makse ja kostüüme Tseremoniaalset muusikat ja pillie, eriti trumme Ennustamist
Religioossed rituaalid kinnitavad religiooni peamisi põhimõtteid. Rituaalid aitavad inimestel üle elada pöördelisi aegu, pakuvad turvatunnet. Rituaal on kommunikatsiooni liik. Sellel põhinevad muud inimkommunikatsiooni liigid ja mis muudavad need võimalikuks. Rituaalid on tihedalt seotud keelega. Seda seostatakse sageli usuga, kuid on tegelikult märgatavalt laiema kasutusalaga. Religioossed rituaalid on struktuurilt ja sisult väga püsivad. Järgivad religioossete rituaalide üldreegleid ehk siis sagedase ühes ja samas vormis tähistamise tõttu on kaitstud mälus moondumise eest. Rituaali on määratletud kui religiooni sotsiaalset aspekti. Kui me võime religiooni defineerida kui arvamuste süsteemi kõige üleloomuliku ja püha kohta ja hauataguse elu kohta, siis rituaal on sotsiaalne protsess, mis annab neile arvamustele ja tõekspidamistele konkreetse väljenduse
On olemas kolm peamist religioonid kogu maailmas, mis on outpaced ühe ja sama Jumal, looja, kui sama mees, Abraham. Et rõhutada sarnasusi ja erinevusi nendes 3 suurt Monoteistinen religioonide, olen otsustanud vaadata südant ja usu neid ja võrreldes rituaalide, pidustuste ja tseremooniaid. Tekst on korraldatud nii, et ma igas punktis kirjeldatakse suunal iga religiooni eraldi, ja seejärel toob esile erinevused ja sarnasused ma leida. Tahaksin rõhutada, et see on võrdlus religioonide üldiselt, kuna kõik need kolm on mitmete stiilide ja erinevusi oma usku. Põhiidee ja tõekspidamiste Judaism Judaism oli esimene Monoteistinen usu inimkonna ajaloos ja oli sündinud läbi Abraham, kes said kätte esialgse lepingu, liidust jumal
LOODUSRAHVAD 1) Matkis paljuski lindude ja loomade keelt. 2) Kõrgemate jõududega suhtlemiseks kasutati rituaalide keelt. 3) Muusikale on omistatud jõud, mis suudab loodusjõude juhtida. VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka
Orjad, kes viidi ära nende kodumaalt, kultuuri juurest ja pere juurest, hakkasid korraldama rituaale, et saada ühendust oma sünnipaigaga. Nende omanikud (,,Isandad") ei mõitsnud nende kombeid ja rituaalne ning pidasid neid metslasteks, kellel ei ole inimlikke kombeid. See loomulikult andis veel põhjust, miks peaks olema aafriklased orjad. Hoolimata sellest lootusetust olukorrast lootsid aafriklased siiski, et nad saavad oma hõimude ja suguharudega taas ühtseks nende endi rituaalide läbi. Kuigi aafrika orjad tulid mitmetest piirkondadest, siis kõige mõjuvõimsamad suguharud olid Nigeeria ja Dahome'i piirkonnast pärit. Aastal 1729 vallutas Dahome'i oma naabrid Ewe'id ja müüsid saadud vangid orjadeks. Sageli müüdi neid Euroopast pärit kauba eest. Paljud Dahoem'id said ka röövitud. Peamiselt rööviti neid ka vaid orjadeks. Voodoolased usuvad ühe ainsa Jumala eksisteerimist. Selle jumala käsutuses olevad Loa Hinged valitsevad maailmas toimuvate suhete üle
Hiiepaigad Romet Pazuhanits Mis on hiis? · Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde
LOODUSRAHVASTE MUUSIKA: Rituaalide keel krgemate judude ja vaimumaailmaga suhtelmiseks. Loodusjudude mjutamine lbi laulu ja tantsu. Lindude ja loomade keel matkimine jt VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ...
Muinasusund Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid.
eksperimentaalne korrektsus.Religioonis hoopis jumala ilmutus ja valgustatud inimesed.Teadus ja religioon on kui erinevad keeled teaduse keelt kasutatakse peamiselt ennustamiseks,kontrollimiseks,vaadeldud nähtuste vahel seoste tuvastamiseks,tehnoloogiliste rakenduste leidmiseks.Religiooni keelt aga eluviisi soovitamiseks,suhtumiste väljatoomiseks,kindlate moraaliprintsiipide soosimiseks,rituaalide läbiviimiseks.Nii siis arvan,et teadus ja religioon ei käi käsi käes,aga öeldakse,et kõik on võimalik.Seniste domineerimispüüdluste asemel peaksid teadus ja religioon asuma kaardistama ühiseid piirialasid ning õppima teineteist aktsepteerima võrdväärsete koostööpartneritena inimkonna ja kõige elava hüvanguks.
Palvetamine Moslemid palvetavad 5 korda päevas, näoga meka poole Eelnevalt tuleb nägu ja käed puhtaks pesta vee või liivaga Peab toimuma pühakojas või võib ka piirduda palvevaibaga Meka Moslemite püha linn Saudi Araabia Läänepiirkonnas Kõikidel moslemitel, kellel see võimalik on nõutakse palverännakut Mekasse Mekasse võivad siseneda ainult moslemid Elanikke 1 179 200 (2004) Palverännakud Mekasse Palverändude keskpunktiks on Mekas Suures Mosees asuv Kaaba Palverändurite rituaalide hulka kuulub seitsmekordne käimine ümber Kaaba, musta kivi suudlemine ja joomine Zemzemi kaevust Palverändurid käivad ära ka Arafati mäel ja loobivad Mina külas 7 sümboolset kivi Saatanat kujutava samba pihta Palvekoht- Mosee Pühakoda, kus käiakse palvetamas ja jutlusi kuulamas Seal ei tohi olla pilte ega skulptuure Sinna peab sisenema paljajalu Mööblit on vähe kuna palvetatakse palvemattidel Mosee õuel peab olema purskaev või koht, kus pesta saab Islami levik
5 1. Maagia igapäeva elus ja seos seksuaalsusega Kõige olulisem on märkida, et mõisted maagia ja religioon erinevad üksteisest, kuigi nad on tihedalt seotud. Maagia on üleloomuliku väe enda tahtele allutamine, religioon aga vabatahtlik allumine üleloomulikule väele. Nõidus on tihedalt seotud rituaalidega, mille iseloom sõltub kultuuri kontekstist. Rituaalide käigus kasutatakse sümboleid, mille kaudu kinnistatakse religioon. Maagiaga seotud rituaalid on suunatud üleloomuliku väe juhtimisele. Maagilistel toimingutel on praktiline eesmärk saavutamaks oma tahtmist. Bronislaw Malinowski on väitnud, et religioon tekkis läbi maagia, sooviga allutada üleloomulikke jõude oma tahtele. Meie esivanemate juures oli maagia põimunud igapäevastesse toimingutesse. Seetõttu oli vahe maise elu ja maagia vahel praktiliselt olematu
metslooma Neandertaallased Hõimu traditsioonid ja tavad Kariibide hõim Cristopher Columbus nimetas Canibaks, millest tulebki sõna kannibal Rituaalne kannibalism, üksnes vaenlaste vastu Asteegid Inimohverdamine Eliit praktiseeris kannibalismi Aafrika Aafrikas on palju kannibalistlike hõime Inimorganite söömisel usutakse olevat maagiline ravitoime Isegi tänapäeval müüakse nn mustal turul inimorganeid rituaalide läbiviimiseks Korowaide hõim Paapuas Rituaalne kannibalism tänapäevalgi Korowaid tapavad ja söövad ära nõiduses süüdistatavad hõimuliikmed Võimalik turistide meelitamise trikk Kannibalismi juhtumid lähiajaloost Urugai Air Force Flight 571 Põhja-Korea pagulased 1995-1997 November 14, 2009, Venemaa On mõeldamatu, et IT-ajastul eksisteerib maailmas ikka kannibalism. Küsimusi? Tänan tähelepanu eest!
harmoonilist ja produktiivset. Õigeusklikud kristlased püüdsid aga taaselustada puhast kristlust, tühistada "pimedad" katoliiklikud tavad. "Pimedal ajal" oli ka ulatuslikke moslemite vallutusretki. Nad ratsutasid mööda kannatanud maad, levitades sotsiaalset ja intellektuaalset väärusku. See iidne konflikt kristlaste ja moslemite vahel püsib tänase päevani. Vaatamata nendele konfliktidele oli see usulembene aeg. Inimesed otsisid jumalalt abi ning nõu. Osad läbi katoliiklike rituaalide ning teised läbi traditsioonilistemate õigeusu meetodite. Irooniline on see, et tänapäev pole vähem "pime". See on individuaalne pimedus, mis kasvab. Inimesed, kes on hüljanud jumalad, domineerivad poliitikas, hariduses ja ühiskonnas. Meie aega iseloomustavad tehnoloogilised avastused, kuid meie moraal on teinud kannapöörde. Nüüdseks on varakeskaja kohta leitud palju rohkem informatsiooni ning on välja tulnud, et see polnudki nii "pime" nagu nimi viitab
ülemat sorti heli, mis tekitab inimeses rahustavat,ergutavat või muud emotsiooni.Muusika annab elule rütmi või aeglustab seda.Muusika tekitab sus head tuju või vastupidi.Olenevalt muusikast tunneme me erinevat emotsiooni ja see on hea meelelahutus,sest aastaid-aastaid tagasi ei olnud meelelahutusvõimalusi just kuigi palju ja siis lauldi ja tantsiti pillisaatel. Muusikastiil on aegade jooksul meeletult muutunud.Kui kunagi tantsiti ümber lõkke rituaalide jaoks drummipõrina saatel, siis tänapäeval on muusikastiile kümneid tuhandeid.Enamus neist on siiski sarnased,aga on erinevad nüansid, mis eristab üht stiili teisest.Tänapäeval leiab lemmikut muusikat absoluutselt igala maitsele ,erinevatele vanustele ja erinevatele kultuuridele.See muusika,mida kunagi kuulati regulaarselt ja väga palju, on tänapäeval enamasti muusika,mida kuuled teatrites,ooperites ja orkestrites,mille eest inimene maksab hea piletiraha,et seda kuulata.
•Luuakse liit inimesega, kellega tahetakse koos vananeda • Antakse märku ka teistele, et ollakse seotud • Abielu näitab pühendumust kaaslase vastu Abielu Indias •Sobitatud abielud on olnud Indias traditsiooniks sajandeid • Abielu sobitamiseks arvestatakse erinevaid asjaolusid • Varem võis juhtuda, et pruut ei näe peigmeest enne abielu, kuid tänapäeval eelneb ka kihlusperiood • Abielu luuakse läbi pikkade ja rohkete rituaalide ja traditsioonide Abielu Indias • Pulmad kestavad kokku 4 päeva • Igal päeval on erinevad traditsioonid • Alkoholi ei jooda • Pulmatseremoonia on pigem kurnav, kui rõõmus ja lõbus Abielu traditsioonid •Esimesel päeval külvatakse mees üle kinkidega • Teisel päeval viiakse läbi paaripanemise põhitalitlus ning toimub ka rongkäik • Kolmandal päeval toimub tuleringitseremoonia • Neljandal päeval õnnitletakse
Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad. 1861. aastal oli hinnanguliselt umbes 180 000 aborigeeni päritolu inimest. Tänapäeval peab umbes 2 % austraalia elanikkonnast ennast aborigeeniks. Usund ja kunst Aborigeenide mütoloogia hõlmab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, peaaegu kõiki aspekte ja müütlisi olendeid. Teispooldusega kontakteerusid aborigeenid unenägude ja paljude rituaalide kaudu, meelemärkuseta olekus või muu teadvuse seisundites. Usurituaalid olid ka peamiseks kunstivormiks, hõlmates müüte edasiandvaid laule, tantse ja rituaalseid esemeid. Liivamaalinguid ning koopa- ja kaljujoonistusi tehti ammu enne eurooplaste tulekut. Muusika aborigeenide kultuuris Muusika omab üht tähtsaimat rolli Austraalia põlisrahvaste kultuuri säilimisel. Muusika moodustab nende inimeste sotsiaalsete ja kultuuriliste kui ka
Keldi motiivid ja sümbolid: *kelti rist *sõlm *sõõr *Taranise ratas *paabulind *kangelase Cuchulainni jahikoer (sageli on kirjakujunduses majusklisse põimitud!) Kõik sümbolkujundid on omakorda tihedalt spetsiifilise põiminguga täidetud. Eheted Rohkelt kanti kaelarõngaid. Keltid olid esimesed, kes kujundasid avatud sõõri sõle tüübi. Viikingid Viikingite väljatung algas kõige hiljem. 8.-10.saj. on viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Ränded, vallutused ja segunemised keldi aladest Ameerikani, rahulik kolonisatsioon Islandil, Gröönimaal, riikide rajamine Venemaal, enamasti aga röövretked. Märgid ja sümbolid: *ruunikirjad *ilmapuu *Thori vasar -Mjöllnir, Mjölner levinuim õnne toov amulet, sageli kanti mitut ripatsit korraga *ilmamadu *müstiline spiraal - iidseim vorm on sõõrjas ketas, mis täidetud kaartega või spiraalmustritega. Sageli kaks või neli omavahel ühendatud, vastupidiste
Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik, akvedukt-pikk veetrass, termid-saunad, augur-tuleviku ennustamisega, nibiliteet-jõukas kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda Athena/Minerva, meri Poseidon/Neptunus, sepp Hephaistos/Vulcanus, käskjalg Hermes/Mercurius, luule Apollon/Apollo, armastus Aphrodite/Venus, jaht Artemis/Diana, isa Kronos/Saturnus, kodukolle Hestia/Vesta, viinamari Dionysos/Bacchus, surnute riik Hades/Pluto, viljakus Demeter/Ceres.
nõrkused, võime muuta maailma. Tutvustus "Valküürid"on autobiograafiline romaan ning räägib Coelho ja tema abikaasa Christina Oiticica reisist Mojave kõrbesse, kohtamaks Valküüride abiga oma kaitseingleid. Chris on esmalt kaasas vaid Pauloga koos reisimiseks ning naise isikliku eesmärgina abielus pikka aega pesitsenud probleemide sõnastamiseks ning välja juurimiseks - kuid kaasatakse inglite otsinguisse: esmalt teatab rituaalide meister Took, et Chrisi ülesanne on Paulot aidata, hiljem Valküüridega läbi kõrbe reisides õpib naine samamoodi nagu mees avardama oma "teist teadvust" ning oma ingliga suhtlema ja lausa ületab teatud mõttes oma mehe spirituaalsel teekonnal. Paulo Coelho Paulo Coelho (sündinud 24. augustil 1947 Rio de Janeiros) on brasiilia kirjanik. 1986 läbis Coelho palverännaku Santiago de Compostelasse
ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! "Petruska" Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus" Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis ChampsÈlysées teatris Skandaalne teos Uudsus seisnes... Puudus tavapärane jutustav süzee. Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika. Pidevalt muutuv taktimõõt. Puudub ühine meloodia. Suur roll löökpillide. Uudne orkestratsioon toob välja iga instrumendi üksikuna. Arthur Honegger (18921955 Lapsepõlv Sveitsis Muusikaõpingud lünklikud Pariisi konservatoorium Looming Oratooriumid! "Kuningas Taavet" "Jeanne d´Arc tuleriidal" Ooperid! Lühiooper "Antigone" Orkestrimuusika! Viis sümfooniat
Maske kandvad inimesed (samaanid) tundsid end jumalale lähedamal olevat. Leitud on ka palju ornamentikat taimemotiivid, loomamotiivid, geomeetrilised kujundid. Arenes megaliitarhitektuur (haudehitised, rituaalsed ehitised). Euroopa vanimad (5. at eKr) megaliitehitised asuvad Maltal. Inglismaal asub kuulus megaliitehitis Stonehenge, mis on kromlehh ehk vabaõhutempel, -pühamu. See on püstitatud tundmatute rahvaste poolt, kuid hiljem kasutasid seda rituaalide läbiviimispaigana keldid. Megaliitehitisi on leitud ka Iirimaalt, ja Prantsusmaalt. Prantsusmaal Carnac'is ja Bretagne poolsaarel asuvad dolmenid (kivimürakatest ja neile toetuvad kiviplaadist koosnevad haudehitised) ja menhirid (kõrged püstised kivirahnud). Just Carnac'is asub 6km pikkune tee, mida mõlemalt poolt ääristavad menhirid. Eestis algas neoliitikum keraamika algusega (4. at eKr).
· Ei saa hakkama tegevustega, mis nõuavad püsivust · Emotsionaalse vastureaktsiooni puudumine teiste inimeste pöördumistele · Iseloomulik on käitumise, huvide ja aktiivsuse monotoonsus, korduvus ja stereotüüpsus · Varases lapseeas võib avalduda eriline kiindumus ebatavalistesse, tüüpilistel juhtudel just kõvadesse objektidesse · Mitmesuguste rutiinsete mittefunktsionaalsete rituaalide sooritamine · Eriline huvi mittefunktsionaalsete elementide vastu (nende maitsmine, nuusutamine) · Vastuseis rutiinse elukorralduse või vahetu keskkonna muutusele (nt kodu kaunistuses või mööbli ümberpaigutamisel) · Omapärane kehahoiak ja kõnnak- võib esineda erinevatel eluperioodidel (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Peale spetsiifiliste tunnuste võivad avalduda hulk mittespetsiifilisi nähte:
India India klassikalise kultuuri kujunemise foonik oli aarjalaste tulek II aastatuhandel eKr ja suure osa Põhja-India hõlvamine. Just aarjalastelt pärinevad veeda tekstid( usuhümnid, palved, rituaalide eeskirjad jms), mis kuuluvad india kirjavara vanimasse kihistusse. Ühiskonna seisusteks lõhenemine, millest arenes ajapikku kastisüsteem, mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut. India vaimne kultuur pärandus pikkade sajandite jooksul põlvest põlve suulises vormis. Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6. Sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed oma arvepidamises, mõni sajand hiljem algas ka usutekstide kirjapanek
Umbes 4 milj. a. tagasi hakkas inimene käima kahel jalal. 2.5 milj. a. tagasi hakkas valmistama esimesi tööriistu. Kiviaeg – esiaja vanim ja pikim ajajärk Jaguneb: Vanem kiviaeg e. paleoliitikum Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum Noorem kiviaeg e. neoliitikum Kunsti tekke algus u 40 000 a. eKr. Vanema kiviaja nooremas ajajärgus. Miks hakkas inimene kunstiga tegelema? Eneseväljenduse tahe Rituaalide teostus Kogemuste edasiandmine Kõige tõenäolisemalt tekkis kunst seoses usundiga ja maagiaga. Skulptuur ~40 000-20 000 eKr. Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi. Materjal: luu, savi, pehme kivi. Ümarplastika ja reljeef. Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur Peamiselt naiste kujud. Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega. Ebaolulised kehaosad välja töötlemata. Tuntuim nn
läbistatav ning konflikti poolt rõhutatud. Kuna ajalugu on suhteliselt ebatõhus, loevad ajaloolised detailid sama palju kui tulemused. Poliitiline kommunikatsioon on nii kultuuriline kui hoiakuline: poliitilise kommunikatsiooni uurimus eeldab, et tähendus peitub indiviidide eelistustes. Kuna minevikust pärit indiviidide eelistuste alased andmed on äärmiselt piiratud, kalduvad poliitilise kommunikatsiooni uurijad ajalugu ignoreerima. Samas on poliitika sümbolite, rituaalide ja piltide (kultuurilised tehismõisted, mis kinnistavad poliitilist tähendust) komplekt. Tähendus ei peitu mitte indiviidide eelistustes vaid kultuurivormides, milles need eelistused kujunevad. Poliitiline kommunikatsioon on sotsiaalne: Sümbolid ei eksisteeri ühiskonnast lahus ning indiviidid ei saa luua kõiki soovitud tähendusi. Sümbolid ja tähendused on seotud ning saavad oluliseks tänu institutsioonidele, protsessidele ja struktuuridele. .
Vana-Egiptuse pärand maailma kultuuri ja ajalukku Egiptuse geograafiline eraldatus kujundas ühiskonna väga stabiilseks ja traditsioone hindavaks. Sellepärast võib öelda, et Vana-Egiptus on pärandanud väga palju maailma kultuuri ja ajalukku. Egiptuse ühiskonnast on välja kujunenud meie praegune ühiskond, mis erineb vaid tavade ja rituaalide poolest. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. See tähendas, et Egiptlastel oli oma astmiksüsteem. Kus kõige tähtsama koha peal oli vaarao. Talle järgnesid preestrid, sõdurid, kirjutajad, käsitöölised, talupojad ja orjad. Vaarao, kui jumala ja ülempreestrina sai osaliseks kõige olulisematel religioossetel pidustustel ning täitis maa peal jumala käsku. Kõrgem ametikond sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust.
Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt (nad olid naabrid), eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir
Arusaam aja kulgemisest võib olla põhimõtteliselt erisugune, rääkimata erinevustest näiteks kalendrisüsteemides või aja arvamise alguse määratlemisest. Aja mõiste teadvustus koos inimliku teadvuse tõusuga, kui kujunes välja ajalikkuse mõiste. Arhailised tsivilisatsioonid (Mesopotaamia, Egiptus) ja traditsioonilised kultuurid, kelle jaoks ei eksisteerinud veel ajalugu, teadsid vaid üht, nn absoluutset aega. Rituaalide ja müütide abil integreeriti inimlik eksistents ühte suuremasse tervikusse, mis oli osake loomulikust, universaalsest jätkuvusest. Koos isikliku ja ilmaliku saatuse tõusuga teadvustus ka aja mõiste. Inimene hakkas teadvustama end mitte vaid kui tulemust, vaid põhjust. Kreekas hakati esimest korda tähelepanu pöörama aeg-ruumis toimuvale ajalikkusele, mis oli vajalik mõistmaks ühiskondlikku arengut. Antiikajal võib täheldada esimest korda laialdast huvi enese mineviku
Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks. 3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad
Kollektivistlik Individuaalne Pessimistlik Optimistlik Pimedus Valgus, selgus Kaos Harmoonia Tume Hele Väljendub performance's Jätab endast maha tekstid Rituaalil on igas ühiskonnas suur tähtsus, aga kaasaegses ühiskonnas mõistetakse seda teisiti kui traditsioonilises. Tegelikult on kogu igapäevane elu rituaalidest kantud. Kultuuri arenedes rituaalide arv suureneb, nende staatus muutub, aga funktsioon jääb samaks. Rituaal tagab järjepidevust ja identiteeti. Tänapäeva rituaalid on põhiliselt inimesele suunatud, äärmisel juhul ühiskonnale. Arhailise ühiskonna rituaal oli kosmilise ulatusega. Tänapäeval on lapse kasvatamine (rituaalidesse pühendamine) ja õpetamine erinevad asjad, traditsioonilises ühiskonnas mitte. Ajalooliselt eksisteerivad kaks ajamudelit - tsükliline ja lineaarne, kusjuures arhailises ühiskonnas
lautot. Kandlesarnast psalteeriumi võidi mängida näppides, poognaga keeli tõmmates ja ka keeltele lüües. Keelpill oli ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gurdy), mille keeled pani kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas, mängija teine käsi sõrmitses klahve, millega muudeti ülemisel keelel helikõrgusi. Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte (gemshorn, plokkflööt), levinud oli ka salmei, eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad. 2
suudavad olla pikemat aega tõeliselt inimlikud Inimlikkuse aspektid: zhi mõistmine, teadmine, see mis väljendab inimese vaimseid, intellektuaalseid omadusi yi kohasus, võime jääda inimühiskonnas inimeseks li komme, kombestik, rituaal, etikett. Kindlalt formuleeritav väline käitumine, kannab endas minevikus aksepteeritud norme. Konfutsius tähistas siirust, traditsiooni järjepidavust. Konfutsius pidas tähtsaks vanu kombeid ning rituaalide ja kombetalituste täpset täitmist, siirust ohverdamisel. Ta ütles, et kui endal pole võimalik ohvritalitust sooritada, pole mõtet määrata ka asetäitjat.(hiinas oli see tihti kombeks) Kommetest räägib "Vestete ja vestluste" X peatükk - see on pakunud huvi vanahiina kombeid uurivatele etnograafidele. Tangi ajastust peale oli see otsene käitumise, riietumise ja söömise jne eeskiri. Näiteks räägiti seal toiduohvrist.
nagu tuul ja vihm, puud, kivid, äike, jõed jne. Tegelikult on iga looduses eksisteeriv element Loa võimu all, näiteks puu, taim, puuvili, köögivili. Igal neist on oma Loa. Samuti on ka igal Loa'l oma kindel värv number, nädalapäev, puuvuli jne. Voodoode rituaalid on eesmärgiga luua kontakt neid valitsevate hingedega. Nad tahavad neilt saada abi, kas siis selles, et oleks parem saak, või selles, et oleksid paremad elutngimused. Et võita nende poolehoidu toovad nad rituaalide käigus ohvreid, mida nad siis ,,kingivad" oma hingedele, kellelt nad soovivad abi saada. Inimene ja Loa sõltuvad üksteisest inimene varustad Loa'd toidu ja muude vajaminevate materjalidega, Loa pakib neile tervist, õnne ja kaitset kurjade hingede eest vastutasuks. Rituaale korraldatakse ka tähistamaks õnnelikke sündmusi, sünde, et põgeneda halva õnne eest või siis abielu ja surma puhul. Tihti ka tervise eesmärgil. Voodoo uskumusi : Agwe: spirit of the sea / merevaim
õpetades aga kogu perekonda. " Lev Tolstoi ideed, kellega Gandhi oli · "Silm vastu silma, kirjavahetuses. muudab terve maailma pimedaks. " Gandhi pärand · Gandhi parandas tulemusrikkalt ka kastitute · Samuti nõudis ta loomade olukorda. ohverdamise keelamist rituaalide käigus. · Ta nimetas kastituid "Jumala rahvaks", · Ta on ametlikult austatud kui haridzaanideks, ja viis neid India rahva isa, tema templitesse ja muudesse sünnipäev 2. oktoober on Indias rahvuspüha ja terves kohtadesse, kuhu neil varem maailmas kui oli keelatud minna. rahvusvaheline vägivalla vastane päev. Hinduistlik-dzainistlik ahimsa
Esiaja kunst GAG, Marju Liidja, 2005 Kiviaeg jaguneb: 1) a) Vanem kiviaeg e.paleoliitikum (2 milj.- 150000 a. tagasi) b) keskmine paleoliitikum c) noorem paleoliitikum (40000-8000 a. e.Kr.). 2) Mesoliitikum (7000-4000 a. e.Kr.) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (6000-2000 e.Kr.). GAG, Marju Liidja, 2005 Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15000-10000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Pildil asub grupp Altamira koopas. Altamira koopamaalid avastati 1879. a. Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Piisonid Altamira koopast (u 14000-10000 a. e.Kr.) All Altamira koobaste asupaik Põhja- Hispaanias. Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal, u. 15000-10000 a. e.Kr. (Maalingud avastati 1940. a. Kujutatud metshobuse...
LOODUSRAHVAD VANAD KÕRGKULTUURID VANA-KREEKA 1. Lindude-ja loomade 1.Rituaalid kaljul ja muudel 1.Muusikal,po keel:muutuvad joonistel,mis on seotud tantsu eesial ja helikõrgused;tämbrid,rütmid, ja muusikaga; tantsul oli ka tants; Muusikud ja poeedid olid tähtis koht Rituaalide keel kõrgemate jumaliku andega prohvetid kreeka jõudude ja vaimumaailmaga kultuuris;kultu suhtlemiseks uri tunutakse põhjalikumalt alates linnriikide
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS AJALUGU VANA-EGIPTUS 1.Mõisted Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja Hieroglüüf – Vana-Egiptuse kirjamärk Sfinks – inimese peaga lõvikuju Preester – usuliste kombetalituste läbiviija Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haud Muumia – surnukeha, mida palsameeriti Sarkofaag – Kaunistatud kirst, millesse asetati surnukeha Tempel – Usuliste rituaalide jaoks rajatud hoone. Obelisk – ülalt kitsenev kõrge kivisammas Geomeetria – maamõõduteadus Aritmeetika –arvutamisõpetus’ 2.Egiptuse asend ja loodus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas Niiluse jõe orus . Seal on maailma üks pikem jõgi, mis suubub vahemerre. Mõlemal pool Niilust laiub eluta kõrb, kuid jõe org on viljaks ja sobib hästi põlluharimiseks. 3.Üks Vana – Egiptuse jumal Vt õpikust. 4.Vaaraode tähtsamad tegevused. Menes – 3000 a eKr loob ühtse Egiptuse
Meloodia matkib kõnet v deklamatsiooni. Iseloomulik harmooniasaade on basso coninuo-katkestamatu bass. Ehk generaalbass. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemasti kaks pilli: Basspill ja harmooniapill. Basspill- tsello, viola de gamba, fagott, violoon Harmooniapill- klavessiin, orel, lauto. Mis improviseerib bassihelide harmooniat. Ka iseloomustab kontsert ja kontsertstiil- Taotlus polnud inimestele kuulamiseks muusikat teha- jumalateenistuse ja rituaalide jaoks. Efektsed kontserdid näitasid linna edukust jõukust. Tähtis virtuoossus ja omanäolisus. Vastandati ja värki. 17. saj iseseisvalt ka instrumentaalmuusika. Ansamblid paisusid orkestri suuruseks. VOKAALMUUSIKA Instrumentaalsaatega soololaul. Jäljendama vanakreeka luulekunsti. Lautot kasutati. Ansamblimadrigali asemele aaria. Mida lauldi kas ainult lauto basso c pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Võis olla väga lihtne tantsurütmiline v detailideni väljaaretatud
madalamal positsioonil, või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes põrgus. Hindude jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. Pühad tekstid Hindude pühasid tekste nimetatakse veedadeks. Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisandid. Vanimad veedad on varaseimad teada olevad hinduistlikud teosed, mis sisaldavad jumalustele pühendatud hümne. Braahmanad kirjeldavad ohvririitusi ja seletavad rituaalide tähendust. Aaranjakad analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Kõik pühad tekstid on kirjutatud sanskriti keeles. Hilisemaid üleskirjutusi ei peeta ilmutusteks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata", mis on kujunenud aastatel 400 eKr- 400 pKr
Versailles' loss: · Louis XIV otsustas ehitada oma peamiseks residentsiks Versailles' lossi. · Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid, tarbekunstnikud · Juhtivaks arhitektiks sai JULES HARDOUIN-MANSART · Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati, nii et selle kogupikkuseks sai 580m · Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas Versailles' park: · Lossi kõrval asub park, mida kasutati rituaalide, etenduste, pidustuste ajal · Regulaarpark ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades · Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad, kujundatud lillepeenrad · Marmorskulptuurid · Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE
· Klassikalise ajastu tipuks peetakse Periklese valitsusaega. Ateena on nagu auahne, riputab end täis kulda ja kalliskive. · Perikles- riigi ülesanne oli kulutada raha selleks, et tagada rahvale igavene kuulsus · Klassikalisel ajastul said oma vormi põhiliseld hoonetüübid · Varasematel aegadel ehitati põhiliselt puidust ja põletatud tellisest, 5.saj sai põhimaterjalik marmor Kreeka tempel · Jumalate ausatamise ja rituaalide sooritamise koht · Templite kõige olulisemaks printsiibiks oli nn. Ponderatsioon- kõige kompositsioonisade tasakaalis hoidmine(laiuse ja pikkuse suhe 1:2(+1), enamasti 6:13 sammast) · Üheruumiline aatumiga, viilkatusega, kahele sambale toetuva portikusega, terrassile rajatud hoone. · Kujunduse üldprintsiip ühtus värisarhitektuuriga · Lagi- kassettlagi · Põrand- värviline kivi või marmorosaiik · Värvid- sinine ja punane Seletussõnastik
Nuga Esimesed noasarnased esemed võeti kasutusele juba 2 ja pool miljonit aastat tagasi, esimesed neist olid kivist tehtud ja ilma käepidemeta. Erinevatel aegadel on noaterasid valmistatud erinevatest materjalidest nt. pronksist, rauast, titaanist. Mitmetel kultuuridel on oma unikaalne versioon noast. Osades kultuurides kasutati nuge religioossete või spirituaalsete rituaalide teostamiseks. Tänapäeval on mitut tüüpi nuge, aga enamjaolt on nad jagatud 2 liiki : Fikseeritud teraga noad ja kokkupandavad noad. Fikseeritud teraga nuga Taskunuga Modernsed noad koosnevad käepidemest ja terast. Tera serv võib olla sile või sakiline või siis kombinatsioon mõlemast. Käepide on noa mugavama kasutamise ja turvalisuse jaoks. Nugade teri on võimalik valmistada erinevatest
muusikaajaloos esimene. Too näiteid Gershwin üritas ühendada sümfoonilist muusikat jazziga. Nt “Rapshody in blue”. Kasutas puhkpillide mängimisel jazzile omaseid võtteid. 3. Too näiteid Stravinski „Kevadpühitsuse” uuenduslikkusest. Uus oli etendus väga segane, esines loomalike olendite tõmblusi, balleti ega tantsuteosega ei osatud enam seoseid luua. Süžee asemelolid tantsutseenid, mida seostati arhailise Venemaa paganlike rituaalide kujutamisega. Teos oli täiesti moonutatud ning inimestele pakkus see esialgu palju negatiivset kõneainet. Etenduses oli suur osa ka löökpillidel. 4. Kuidas avaldub Stravinski „Sõduri loos” eri kunstiliikide süntees? * See oli neoklassitsistlik teos. Muusika koosneb leierdatud mõõtu marsimotiividest. Stiliseeritud löögid. Kasutab mitmeste rahvaste tantsumuusikat. Iga pillirühma oli valitud värvikaim esineja
Owen Archdeacon'i "Piny Owacho" (Rahvahääl) liikumisega ja "Noore Kikuyu Liiduga" (umber nimetatud "Ida-Aafrika Liit"), mis on rajatud 1921. aastal Harry Thuku (18951970) poolt. See andis paljudele Kikuyu liikmetele natsionalismi tunde ja propageeris avalikku sõnakuulmatust. Tuhande üheksasaja kahekümnendatest saati on Kikuyu Keskliit keskendunud Kikuyu ühendamisele üheks geograafiliseks poliitikaks, kuid selle projekti õõnestasid vastuolud rituaalide austuse, maa eraldamise keelu, naiste ümberlõikamise ja Thuku toetamise üle. Üldine tegevus sõdade vahel oli kohalik. Hilisematel tuhande üheksasaja kolmekümnendatel Aastatel hakkas valitsus sekkuma tavalistesse aafriklastesse läbi turustamise kontrolli, rangema haridusliku järelvalve ja maatükkide muutuste. Traditsioonilistest pealikest said ebaolulised ja noored mehed õppisid misjonäri kirikutes ja avalikus teenistuses suhtlejateks. Surve valitsuselt tavalistele
muinasjutu ainetel ning selles on kuulda veel Rimski-Korsakovi mõjusid ja kohati ka impressionistlikku koloriiti. Peale seda kolis Igori pere Sveitsi. Seal olid nad 1920. aastani. Seal valmisid mitmed Igori maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks ''Petruska'', ''Kevadpühitsus'' ja ''Pulcinella''. ''Petruska'' balletis on teose rütmikäsitlus ja harmoonia keerukamad ja leidub polütonaalseid episoode. ''Kevadpühitsuse'' balletti nimetati barbaarseks ja metsikuks. Sisuks oli Venemaa paganlike rituaalide kujutamine muusikas. Tavatu arendusvõttena kasutati ostinaaton, tähtis roll rütmidramaturgia ja kindel osa tämbridramaturgial. Sveitsis sündis veel kaks last ja viiendat last oodates avastati Igori abikaasal tuberkoloos ja ta paigutati sanatooriumisse. Peale Esimese maailmasõja lõppu otsustas Igor Venemaale mitte naasta. 1918. aastal valmis ballett ''Sõduri lugu'', milles on irooniat, muusikalise materjalina kasutatakse stiliseeritud slaagreid ja mitmete rahvaste tantsumuusikat.
annaabi.ee 
