1. Algandmed ja ülesande püstitus Andmed: D = 50 mm d = 19 mm Nõutav tugevusvarutegur: [S] = 2 Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Varda sisejõudude analüüs Lõige 1 Tasakaalus süsteemist mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus. Järelikult ma saan eraldi vaadata mingit osa vardast. Valin lõike 1 alumise osa. Lõikepinna sisejõudusid saab käsitleda sisejõududena, milleks on joonisel NI. Lõike 1 tasakaalutingimusest tulenevalt saan kirjutada: Sisejõud NI = F (+) on konstantne ja tõmbejõud lõigul BC, kui XLI = (0 ... 0,1) m. Lõige 2 Uurin lõike 2 alumist poolt. Lõike 2 tasakaalutingimusest saan kirjutada: Järelikult on sisejõud NII = F (-) konstantne ja survejõud lõigul CH, kui XLI = (0,1 ... 0,4) m. Kogu varda sisejõud on nüüd teada. 3. Pikijõu epüür Varras on pikkusel BC tõmmatud ja lõigul CH su...
Töö Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool © Informaatikainstituut Andmed ja valemid Jan Tumanov Õppemärkmik 95161 Ahti Lohk Õpperühm AAAB10 Materjal Ja Värv Matr nr. On 095161, materjal on alumiinium ja värv mastiks Materjal Värv Alumiinium 5 Mastiks Mark Hind Kr/m3 Mark Kulu L/m2 Al02 2700 MV102 0,30 Al04 2300 MV103 0,50 Al05 3600 MV104 0,25 Al07 4200 MV106 0,30 Al08 4500 MV108 0,30 Al09 3800 MV110 0,40 Al11 4200 ...
1. Arvutusskeem. [S]=2 Materjal- Teras S235 Joonis mõõtkavas 1:2 Leida koormusparameetri F suurim lubatav väärtus! 2. Detaili pikisisejõu epüür. Kasutasin epüüri tegemiseks astmemeetodit. Iga piki- punkt-jõud avaldub epüüril astmena. N on siis F-e tasakaalustav jõud, kuna süsteem peab olema siiski tasakaalus. ...
5. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 5.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese? -keskteljestiku alguspunkt (sümmeetriatelgede lõikumispunkt) 5.9. Kuidas saab määrata kujundi pinnak...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 B-8 Tala ristlõike tugevuse näitaja Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 04.01.2012 1. Detailide joonised 1.1 L-profiil mõõtudega 50/50/3, mis oli antud Kuna aga antud möötmetega L-profiili ei ole Ruukki kataloogis, valitakse ligilähedane, milleks on 50/50/5 Arvutatakse pinnakeskme asukoht z0 b - cm See on ka märgitud alljärgneval joonisel, kus on ka kujutatud L-profiili mõõtmetega 50/50/5 Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis Ristlõikepindala on A= 4,8 cm3 1.2 U-profiil mõõtmetega 30/100/30x3 Kuna ag...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Tala ristlõike tugevuse näitaja Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Detailide joonised 1.1 L-profiil mõõtudega 60/60/3, mis oli antud Arvutatakse pinnakeskme asukoht z0 b - cm See on ka märgitud alljärgneval joonisel, kus on ka kujutatud L-profiili mõõtmetega 60/60/3 Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis Ristlõikepindala on A= 3,45 mm2 1.2 U-profiil mõõtmetega 50/120/50x4 Ristlõike pinnakeskme asukoht zo = b -= 1,31 cm U-profiili joonis kasutatavate mõõtmetega Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis 1.3 Ta...
Arvutused koos mõõtemääramatustega (1) Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine: 1 n x = xi n i =1 (2) A-tüüpi mõõtemääramatus (juhuslik viga): n (x - x) 2 i U ( x) = t A n -1, i =1 n( n - 1) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides: =0,95 (3) B-tüüpi mõõtemääramatus (süstemaatiline viga): ep U B ( x ) = t 3 mõõtevahendi täpsus (4) Liitmääramatuse leidmine: Kaudne viga: (Toru ristlõike pindala ja selle viga) S = f ( ds , dv ) S= 4 ( 2 dv - ds 2 ) 2...
1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) ? nende väärtused on üldjuhul teada, kui detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud; · Toereaktsioonid (= rea...
MTA5354 Tugevusõpetus Kordamisküsimused - 2 1. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 1.1. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! Lõikav koormus mõjub detaili materjali kihte üksteise suhtes nihutavalt. Lõikavaks koormuseks nimetatakse varda teljega risti mõjuvat põikkoormust. 1.2. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda deformatsioone! Lõikepiirkonnas tekivad nihkedeformatsioonid ja kontaktpinnal tekivad survedeformatsioonid. 1.3. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas ...
3. Arvutused koos veaarvutusega. Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine: 1 n x = xi n i =1 (1) Mõõtmisseeria lõppresultaadi x juhusiku vea hindamisvalem: n ( x - x) 2 i x j = t n -1, i =1 n( n - 1) (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: ...
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: A-3 Kõvera varda tugevusarvutus B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 20.04.12 Algandmed Ühtlase ristlõikega ühtlaselt kõver varras ehk konks on kinnitatud korpuse lae külge ning koormatud vertikaalse koormusega F. Konks on valmistatud terasest S235 DIN EN 10025-2, mille voolepiiri väärtus on Re = 235 MPa. Arvutada konksule suurim lubatav koormuse F väärtus, kui nõutav varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike k...
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004 4 12,45 12,60 0,020 0,0004 ...
Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 1 Tõmbe- ja survekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud. Kasutatud vahendid: Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme) Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN (survekatse) 1. Tõmbekatse terasega Katsekeha andmed: Algpikkus l0 = 100,4 mm Lõplik pikkus l = 127,57 mm Algläbimõõt d0 = 19,96 mm Lõpl...
Neetliide: 1.Ülesande püstitus:Andmed: Ülekantav koormus F = 220 kN Lubatav tõmbepinge [] = 140 Mpa Lubatav lõikepinge [] = 100 Mpa Lubatav muljumispinge [] = 350 Mpa Määrata ja arvutada: - Sobivad nurkterased - Neetide paigutus ( a ja r) - Neetide arv (n) - Neetide läbimõõt (d) - Vahelehe mõõtmed ( ja b) 2. Nurkterase esmane valik Ühe nurkterase ristlõike nõutav netopindala: AL Kuna ei ole teada neediavavajalik läbimõõt, ega ka nurkterase seinapaksus, Siis leian nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, kus lähtudes inseneripraktikast moodustab neediava pikipindala 15% nurkterase ristlõikepindalast. Vastavalt nõudest ( kus on tabelis toodud profiili pindala ja vajalik profiili pindala) Sobib nurkprofiil 80 x 80 x 10 Tabelist saadud olu...
Elektrimaterjalid Töö nr. 4 Magnetmaterjalid Juhendaja: Üliõpilased: Rühm: AAVB41 Tallinn 2014 1. Töö eesmärk [1] Tutvumine magnetmaterjalide põhiliste karakteristikutega ja nende määramise meetoditega. 2. Töö programm [ 1 ] 1. Tutvuda töö teoreetiliste alustega. 2. Kontrollida mõõteseadme korrasolekut. 3. Mõõta vajalikud andmed kõverate B = (f) H ja µ ~ = f ( H ) kujundamiseks. 4. Kanda paberile hüstereesisilmused maksimaalse magnetvälja tugevuse juures erikadude ja koertsitiivjõu leidmiseks. 5. Koostada aruanne, mis sisaldaks: a. mõõteseadme skeemi, b. proovitavate materjalide kirjelduse, c. vajalikud arvutused koos valemitega, d. tulemuste kokkuvõtte tabelina (nt: Hmax, Bmax, Hc, Br, µmax, p1, p2) e. töö tulemuste graafikud ning f. töö tulemuste analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjandus...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Liidete tugevusarvutus lõikele A-2 B-9 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi): Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Neetliide 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 Andmed: [ ] =355/3,1= 114,5 Mpa [ S ]= 3,1 F= 240 kN Materjal: S355 Re= 175 Mpa Rm= 290 MPa Leian ühe nurkterase sisejõu tõmbel: NL=FL=F/2=240/2= 120 kN Tõmbe tugevustingimus: NL = [ ] AL Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala: Valin RUUKKI kataloogist sobiva mudeli, milleks on 80x80x8 ning selle ristlõike pindala on 1...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Õppeaine TUGEVUSÕPETUS I Neetliite ja keevitusliite tugevusarvutused Ülesanne 101 Kodutöö Õppejõud: Priit Põdra Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: Tallinn 2010 Neetliide: 1.Ülesande püstitus: Andmed: Ülekantav koormus F = 360 kN Lubatav tõmbepinge [] = 160 Mpa Lubatav lõikepinge [] = 100 Mpa Lubatav muljumispinge [] = 350 Mpa Määrata ja arvutada: - Sobivad nurkterased - Neetide paigutus ( a ja r) - Neetide arv (n) - Neetide läbimõõt (d) - Vahelehe mõõtmed ( ja b) 2. Nurkterase esmane va...
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º); Kõver varras Ristlõike sisejõud ...
Millest sõltub voolutugevus juhis? · Pingest juhi otstel · Juhi omadustest · Juhi takistusest Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? · Voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ... suunatult liikuvate elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takist...
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Püramiid Püramiidiks nimetatakse hulktahukat, mille üks tahk (põhi) on kumer hulknurk ja kõik ülejäänud tahud (külgtahud) on ühise tipuga kolmnurgad. Kui püramiidi põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse püramiidi n-nurkseks püramiidiks. Kõrguseks nimetatakse püramiidi tipu kaugust põhjast ja vastavat sirglõiku. Püramiidil ei ole diagonaale. Diagonaallõike saame, kui lõigata püramiidi tasandiga, mis läbib püramiidi tippu ja üht põhja diagonaali. Püramiidi nimetatakse korrapäraseks, kui selle põhjaks on korrapärane hulknurk ja püramiidi põhja projektsioon asub põhja keskpunktis. Korrapärase püramiidi kõik külgtahud on võrdsed. Teljeks nimetatakse sirget, mis läbib korrapärase püramiidi tippu ja põhja keskpunkti. Apoteemiks nimetatakse korrapär...
ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks e. Elektrienergiaks. Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakest...
TALLINNA EHITUSKOOL RAKENDUSELEKTROONIKA Kursuseprojekt Õpilane: XXX Õpetaja : XXX TALLINN 2012 ÜLESANNE Töötada välja pooljuhtmuunduri jõuskeem. Arvutada ja valida muunduri jõupooljuhid, trafo ja juhtmed. LÄHTEANDMED 1. Toitevõrgu pinge: 3x400/230 V 2. Muunduri väljundpinge: U = 30 V 3. Väljundpinge pulsatsioon: 4, 05 % 4. Muunduri lülitusskeem: 6 dioodi + trafo 5. Muunduri nimivool: I = 150 A 6. Koormus: Aktiivne 7. Jõupooljuhid: Dioodid Trafo kasutegur: = 90 % SELETUSKIRJA SISU 1. Muunduri skeem; 2. Skeemielementide arvutus ja valik: trafo, dioodid, elektrijuhtmed ja mähis...
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Tala ristlõike paindetugevuse näitajad 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Külmvormitud võrdkülgse nurkprofiiliga vardast ja U-profiiliga Võrdkülgse vardast (mõlemad vastavalt EN 10162) on keevituse teel nurkprofiiliga valmistatud tala (hakkab eeldatavalt tööle paindele). Arvutada varras selle tala ristlõike tugevusmomendid kesk-peatelgede suhtes. Rist...
Ohmi seaduse kohaselt on vooolutugevus juhis võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega .Voolutugevus juhis sõltub pingest juhi otstel ja kui suur on juhi takistus,pinge erinevate väärtuste korral on voolutugevus juhis erinev. Juhi takistus sõltub:juhi pikkusest,juhiristlõike pindalast,aine omadustest. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega,pöördvõrdeline juhi ritlõike pindalaga ning sõltuvuses juhi ainest. Aine eritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule ning on arvuliselt võrdene sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus,mis iseloomustab juhi mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele e elektrivoolule. Metallide elektritakistus on põhjustatud suunatult liikuvate vabadeelektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust.Juhi elektritakistus on 1 oom,ühiku tähiseks on .Kui...
Kodune töö Õppeaines : Sisepõlemis mootorid Teaduskond: Transpordi teaduskond Õpperühm: AT 31/B Üliõpilane: Roland Oja Juhendaja: A. Lukk Tallinn 2012 ÜLESANNE1. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus drosseli korpuses selle 100% avatuse korral iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm Drosselklapi läbimõõt on 62mm, seega ristlõike pindala on 0,01276m2 Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3. Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 ...
ARVUTUSED 1. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus T=0,05 mm, null-lugem 0 mm Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ehk keskmine paksus: n ´ 1 ∑ xi d= n i=1 (1) n ´ 1 ∑ x = 4 ∙ 6,10+3 ∙6,05+2 ∙ 6,00+6,15 =6,07 mm d= n i=1 i 10 Hälve ruudu keskväärtus: d (¿ ¿ i−d´ )2 1n (2) ∑¿ i=1 ...
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Saledate varraste stabiilsus 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 P.Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F suurim lubatav väärtus kõigi joonisel näidatud nelja kinnitusviisi jaoks. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 2. Ruudukujulise n...
1. Detaili joonis Mõõtkavas 1:1 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht 2.1. L-Profiili 40/40x3 pinnakese 2.1.1. Otsin RUUKKI kataloogist profiili olulised andmed 2.1.2. Arvutan pinnakeskme asukoha 2.2. U-Profiili 50/80/50x5 pinnakese 2.2.1 Otsin RUUKKI kataloogist profiili olulised andmed 2.2.2. Arvutan pinnakeskme asukoha 2.3. Pinna ristlõike asukoht Joonis mõõtkavas 1:1 2.3.1.Teljestikud 2.3.2. Liitkujundi pinnakeskme asukoht 2.3.3. Liitkujundi staatilised momendid (1) 2.3.3.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.3.4. Liitkujundi staatilised momendid (2) 2.3.4.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.4. Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid Liitkujundi pindala 3. Ristlõike telg-inertsmomendid 3.1. Inertsmomentide seosed 3.2. Esimese osakujundi telg-inertsmomendid Inertsmomendid telgede y ja z suhtes 3.3. Teise osakujundi telg-inertsmomendid Punkti C koordinaadid osakujundi peatelged...
51 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras Zoom Lõikepind ...
51 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras Zoom Lõikepind ...
Tallinna Tehnikaulikool Energeetikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Roman Rudenko Õppemarkmik 143128 Õppejõud Kaarel Allik Õpperuhm AAAB10 viimane nr eelviimane a b c y nr z nr 8 2 0 1 4 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3.75 -1 1.1533054 1.936906 1 b e2x y 3 x 2 a 2 log y 3 a x 2,6 sin x 2 2,5 y 4 z cos( x) a sin 3 y 2 sin 2 z a...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm ol t alemid Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Viktoriin Funktsioonide väärtused viimane nr a 9 a b x y z 3 3,75 -1 1,153305424 1,93690596 Excel VBA = > #NAME? #NAME? y 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 eelviimane b c y nr z nr 5 4 1 4 Variandid ...
Teooria annab kontrolltöös ainult 20% punktidest. Ülesandeid peab igal juhul ka oskama. Vastamata on teise osa küsimused nr 35 ja 40, otsige ise ja andke teistele kaa teada.Ülejäänud vastused on väga pealiskaudsed, vaja on siiski tutvuda materjaliga et teada millest jutt. Materjale õppimiseks saab http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Tugevusanaluusi_alused/ 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? Kasuta fantaasiat ja keskkooli lõpukirjandi kirjutamise tuhinat. 2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? Geomeetria (Kas detailide kuju ja mõõtmed on optimaalsed?), koormused(Milliseid koormusi konstruktsioon talub?) ja materjal(Kas konstruktsiooni materjalid on piisavalt tugevad?). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4. Milles seisneb tugevusanalüüsi ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi va...
66 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.1. Ristlõige kui varda tugevuse mõõt Tugevusanalüüsi oluline küsimus: Kas detaili ristlõike kuju ja "Jäme" varras on tugevam, kui "peenike" ehk mõõtmed on optimaalsed? varras milline "jämedus" on piisav? Eelnevast: Ristlõike vastupanuvõime sõltub varda koormamise viisist Ristlõike vastupanuvõime koormuste toimele on erinevate sisejõudude mõjudes erinev (Joon. 5.1) ning sõltub: · tõmbel, survel ja lõikel pindalast A, [m2]; · väändel polaar-inertsimome...
66 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.1. Ristlõige kui varda tugevuse mõõt Tugevusanalüüsi oluline küsimus: Kas detaili ristlõike kuju ja "Jäme" varras on tugevam, kui "peenike" ehk mõõtmed on optimaalsed? varras milline "jämedus" on piisav? Eelnevast: Ristlõike vastupanuvõime sõltub varda koormamise viisist Ristlõike vastupanuvõime koormuste toimele on erinevate sisejõudude mõjudes erinev (Joon. 5.1) ning sõltub: · tõmbel, survel ja lõikel pindalast A, [m2]; · väändel polaar-inertsimome...
Tauno Sõmmer Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr 100 torr= 100*133,3=13330 Pa 1 bar = 105 Pa 13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silind...
12 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.1. Detaili arvutusskeem tõmbel ja survel Arvutusskeem ei arvesta tühiseks loetud mõjureid, Iga tugevusanalüüs algab s.t. näiteks antud juhul (Joon. 2.1): aluse vibratsioon, arvutusskeemi koostamisega tuule mõju, varda kõikumise dünaamika, hõõrdumine sharniirides, kinnitusavade asend ja mõõtmed. jne. Arvutusskeemi koostamine ...
1) Töö ülesanne. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2) Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. 3) Töö teoreetilised alused. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k=/S ning siit saame, et =k·S kus S on traadi ristlõike pindala. Traatide ristlõike pindalad leiame kasutades valemit : S = · r2 Kus r on traadi raadius, millle leiame kasutades valemit d = 2...
Takistus on füüsikaline suurus, mis Iseloomustab elektri juhti U Võrdub pinge ja voolitugevuse jagatisega R= I Näitab arvuliselt pinget, mis kutsub esile selles juhis voolutugevuse 1A V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt. Voolutugevus juhis sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt ja juhi takistusest pöördvõrdeliselt. ...
A. Neetliide Andmed: 2d 3d 3d 2d b1 F a z0 1. Nurkterase valik. 1.1. Arvutan ühe nurkterase sisejõu tõmbel. 1.2. Tõmbe tugevustingimus. 1.3. Ühe nurkterase ristlõike nõutav pindala. 1.4. Suurendan leitud pindala 15% võrra. 1.5. Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest Sobib nurkprofiil 80x80x10 1.6. Tabelist saadud andmed. T = 10 Nurkprofiili telje asukoht, cm 4,4 cm 2. Neetide asukoht ja läbimõõt. 2.1. Läbimõõt. Nurkterase 70 75 80 90 100 110 125 laius, mm d, mm 20 20 23 23 26 26 26 a, mm 40 40 45 50 55 60 70 Needi läbimõõt d = 23 mm Needirea kaugus nurkterase servast a = 45 mm Neediava läbimõõt ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KODUSED TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA Variant: nr. 30 Mehaanikateaduskond Üliõpilane: Dmitri Himotshka Õpperühm: KMI-31 Õppejõud: Rein Soots Tallinn 2011 Ülesanne 1 Antud: = 13600kg/m3 h = 8400 mm = 8,4 m g = 9,81 m/s² Leida: p1 = ? Pa p2 = ? Ba p3 = ? MPa Lahendus: 8400 mmHg = 8400 Tr = 133,3 * 84000 = 1119720 Pa p = hg p1 = 8,4 m * 13600kg/m3 * 9,81 m/s² = 1120694 Pa p2 = 1120694 Pa / 105 = 112,07 bar p3 = 1120694 Pa / 106 = 11,207 MPa Vastus: p1 = 1120694 Pa p2 = 112,07 Ba p3 = 11,207 MPa Ülesanne 3 Antud: p = 200 bar = 2 · 107 Pa m = 10000 kg = 0,8 Leida: dmin = ? Lahendus: 1) Leian silindri ristlõike pindala. mg F = pA A = p kus: p ...
KORDAMINE ELEKTRIVOOL, VOOLUTUGEVUS 1. Elektrivool metallides Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 2. Voolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 3. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. 4. Millised suurused määravad voolutugevuse? Vabade laengukandjate keskmine kiirus, kontsentratsioon, laeng ja laengukandjate läbitud pindala. I=e*n*S*v 5. Millest voolutugevus sõltub? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ? Füüsikaline suurus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 7. Lühis vooluringis. Takistuse nullilähedaseks muutumine. 8. Millest tekib metallides takistus? Vabad...
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Prisma Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille kaks tahku on paralleelsed kumerad hulknurgad ja kõik ülejäänud tahud on rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelseid hulknurki nimetatakse prisma põhjadeks, nende külgi prisma põhiservadeks. Rööpkülikuid nimetatakse prisma külgtahkudeks ja külgtahkude ühiseid servi prisma külgservadeks. Kui prisma põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Prisma külgservad on võrdsed ja paralleelsed. Püstprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad on risti põhjaga. Kaldprismaks nimetatakse prismat, mille külgservad ei ole risti põhjaga. Prisma kõrguseks nimetatakse prisma põhjadevahelist kaugust ja seda määravat ristlõiku. Prisma diagonaaliks nimetatakse lõi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna tä...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi k...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna tä...
Praktikum I Tõmbekatsed terase ja malmiga Töö eesmärk: Madalsüsinikterase (plastne metall) ja hallmalmi (habras metal) käitumise tutvustus tõmbel ja survel. Olulisemate karakteristikute määramine. Kasutatavad katseseadmed: Katsemasin Zwick/Roell Z250 Suurim jõud: 250kN Tööpõhimõte: Pöörlevad spiraalkruvid sunnivad liikuvtraaversi siirduma allapoole või ülespoole. Tõmbekatsekeha kinnitatakse kiilhaardeosadesse liikuva ja liikumatu traaversi vahel. Nii jõudu kui ka haardeosade asukoha muutu registreerivatel seadmetel on elektrooniline väljund, mis suunab andmeid arvutisse töötlemiseks. Siirete mõõtmiseks võib kasutada kas haardeosade asukoha muutumist või ekstensomeetrit, sõltuvalt soovitavast mõõtmistäpsusest. Juhtimistarkvara: TestXpert (Programmis TestXpert II on kasutusel normile EVS-EN 10002-1:2001 vastavad tähised. Nende vastavus meie kasutatud tä...
Punktid 18/20 Hinne 90 maksimumist 100 Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks või enam: 1. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. 2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on ela...
annaabi.ee 
