Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rist, kunst, rooma, katakombid, reljeefikunst, kristlaste, reljeefid, sarkofaagid, ristiusk, radikaalne, oldi, pühakiri, vaenu, kujude, papüürus, pärgament, raamatumaal, miniatuurmaal, kristlane, elamud, koopad, labürindi, kunstiteose, erootilised, jumaluste, kummardamine, sümboolika, vihjed, palvetaja, polnudki, temaatika, saamisega§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed.
19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis Rooma riigis kiiresti. Oluline oli kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid kogudusi. Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3
Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eeskoda
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT:
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui rooma riik 3 sajandil p.Kr kriisi sattus, siis kiusamised sagenesid märgatavat. Kõige hullema kiusamise vallandas aastal 303 keiser Diocletianus
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg.
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale,
sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)
Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil)
loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele
Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3
kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3
ja alandlikkus võimude ees. Võib juba mõista, kui palju raskusi tegi talle see kahepoolne sugulus ja kui paljude ilmalike karide vahel ta vaimulik laevuke pidi loovima, et mitte puruks põrgata vastu Louis'd * või Charles'i *, Sküllat ja Harübdist *, kes juba alla olid neelanud nii Nemours'i hertsogi kui ka Saint-Poli konne-taabli.* Tänu taevale, ta oli kardetava sõidu õnnelikult läbi teinud ja takistuseta Rooma jõudnud. Kuid kuigi ta sadamas oli, või õigemini, just sellepärast, et ta sadamas oli, ei saanud ta iialgi erutuseta meenutada
annaabi.ee 
