serblased, sloveenid ja tsernogoorlased). Andid (antid), keda on peetud varajasteks idaslaavlasteks (s.o ukrainlaste, valgevenelaste ja venelaste esivanemateks) elasid tõenäoliselt Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. Slaavi hõimud olid sõjakad. Rikaste ja mõjuvõimsate pealikute juhtimisel tegid nad sõjakäike Bütsantsi. Vana-vene riigi tekke küsimus kuulab vaieldavate probleemide hulka. On kujunenud kaks teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Normannistliku teooria pooldajad väidavad, et Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased olid sel ajal veel metslaste tasemel ja seega võimetud oma riiki rajama. Antinormannistliku teooria pooldajad peavad eeltoodut legendiks, mille mõtles välja kroonik ise(vaata lk 64). Russide nime päritolu seostavad nad ühe idaslaavi hõimuga kes elas Dnepri väikese lisajõe Rossi ääres. Nemad olevatki andnud nime kogu vene riigile ja rahvale
Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna
maad jäi mõisamaadeks 15. Sunnismaine 16. Varjaag skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid 17. Saaga viikingiaja kirjanduse mälestusmärk 18. Misjonär kristluse levitaja 19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee islamiusu pühakoda 22. Medres islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23. Normannistlik teooria 24. Konkordaat kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel 25. Mitra 26. Antiikaeg Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu(800 eKr-500pKr) 27. Õigeusk katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust 28. Patriarh suurpere meessoost pea 29. Teorent feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 30
3) Siidid- koraan on nende jaoks viimne tõde 33) Mis on tähtsal kohal islami kunstis? · Domineeriv roll oli arhitektuuril...ehitati... 1) Moseesid (pühakojad) 2) Medreseid (islamiusuliste noormeeste koolid) 3) Hauakambreid 4) Karavandide peatumispaiku 5) Ehitised kaunistati kuplitega ja võlvid sissekäikudega 34) Millised on Vana-Vene riigi kaks vastukäivat teooriat? NORMANNISTLIK ANTINORMANNISTLIK *Arvatakse et Vana- Vene riigi lõid viikingid *Arvab, et esimene teooria on vaid legend. Nime sai sellejärgi, et nad elasid Rossia jõe ääres. 35) Millal kujunes Vana-Vene riik? · Arvatakse, et Vana- Vene riik tekkis 882 aastal. 36) Iseloomusta Vana-Vene usundit.
Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vana Testament on juadismi püha raamat ja Uus Testament räägib Kristuse elust ,surmast ja ülestõusmisest. Vana-Vene riigi tekke küsimus kuulub ka probleemide hulka. On kaks tekke teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Vana -Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladimir 988 aastal. Kunstis on tähtsaim sibulkuppel. Agne Vaher 10 c.
Nimeta moslemite 5 põhisammast. 5x päevas palvetamine Meka poole, Allah ainus jumal, paastumine romadaani kuus (päikesetõusust loojanguni igapäev/kuuaega), almuste jagamine (vähemalt 2.5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse (hadz). 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks? Haridziidid, sunniidid, siiidid. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis? Arhitektuur. 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat? Normannistlik riigi lõid viikingid Rjusk, Sireus, Truvor. Slaavlased võimetud riiki rajama, metslased. Antinormannistlik idaslaavi hõim Russid elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres (sealt ka riigi nimi). 35. Millal kujunes Vana-Vene riik? 882 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit. Austati surnuid, lahkunuid mälestati söömingute ja joomingutega, austati vaime (majavaim (domovoi), loodusvaimud (metsa-, vete- ja põlluhaldjad (peeti pahatahtlikeks)). 37
paastumine ramadani kuus igal päeval päiksetõusust loojanguni, almuste jagamine(2,5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse(hadz) 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks?Haridziidid, sunniidid neil on koraan ja kommentaar, siiidid koraan on nende jaoks viimane tõde. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis?Arhitektuur 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat?Normannistlik väidetakse, et viikingid (Rjurik, Sireus, Truvor) rajasid vana-vene riigi. Antinormannistlik väidetakse, et esimene teooria on legend. Russide järgi sai riik nime, kes elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres. 35. Millal kujunes Vana-Vene riik?882. aastal. 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit.Austati surnuid ja oli esivanemate kultus, kalmetel korraldati ühissööming ja
muslimilt viie kohustuse täitmist: 1. tunnistada Allahilt, kui ainujumalat 2. palvetada viis korda pävas 3. annetada vaestele 4. paastuda ramadaani ajal 5. teha väehamalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kunstis kuulus domineeriv roll arhitektuurile, kõikjal kus oli muhamedlus, kerkisid moseed, hauakambrid ja kaubatänavad. 17. Vana-Vene riik Teke: Vana-Vene riigi tekkimisest on kaks teooriat: normannistlik, mille järgi lõid riigi viikingid, sest slaavlased olid sel ajal metslaste tasemel ja antinormannistlik, mille järgi lõid riigi idaslaavlased, kes rajasid jõeäärde väikese külakese. Hõimud: Lääneslaavlased ehk veneedid kes asusid Visla jõe ümbruses, lõunaslaavlased ehk sklaviinid, kes asusid Visla ülemjooksul ning idaslaavlased ehk andid, kes elasid Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. 18. Bütsantsi ja Vanavene kunst
Neisse hakkas peale viikingite, soomeugrilaste ja baltlaste aina rohkem koonduma ka idaslaavlasi. · Lõunapoolsetes piirkondades kynnipõllundus ja karjakasvatus. Põhjas Novgorodimaal käsitöö ja kaubandus · Soomeugri sulandamine vene rahvaga avaldas suurt mõju P-Vene keelemurretele, kommetele ja elanike antropoloogilisele tyybile. Kohtab rohkesti soomeugrilikke jooni. Laenasid veekogude nimetusi. Vana-Vene riigi teke · 2 teooriat tekkimise kohta: normannistlik ja antinormannistlik · Normannistlik: riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tesemel ning järelikult võimetud riiki rajama · Antinormannistlik: peavad eelmist legendiks. Russide nime ja päritolu seostavad nad Rossi jõe ääres elava idaslaavi hõimuga, kes olevatki nime andnud vene riigile ja rahvale. · Yha enam ajaloolasi on tunnsitanud Rjuriku ajalooliseks isikuks ja viikingite rolli riigi loomises ysna oluliseks.
slovakid) Sklaviinid- lõuna-slaavi rahvad(bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased) Andid- idaslaavlased(ukraina, valgevene, venemaa) 2)Idaslaavlased: · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse kujunesid käsitööliste asulad( Vana- Laagoda, Novgorod, Pihkva, Kiiev jt.) · Lõunapool tegeldi künnipõllunduse ja karjakasvatusega, põhjapool käsitöö ja kaubandusega 3)Vana-Vene riik: · Normannistlik teooria(vene riik loodi viikingite poolt) · Antinormannistlik teooria(üks idaslaavlaste hõim dnepri lisajõe rossi ääres lõi vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad:
Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat. Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. Avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia Vana-Vene riik riigi teke: *normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Ristiusu vastuvõtmise tähtsus *tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu *paranes suhtlemine teiste maadega *soodustas kultuuri arengut Austasid loodusjõude, surnud esivanemaid, majavaime. Lagunemine *tülid ülemvõimu pärast, mis viisid killustamiseni *uue rändrahva polovetside rüüsteretked Ristiusu kirik:
Juba 1930ndatel aastatel hakati Tallinna vanalinnas väikesemahulisi ehitusarheoloogilisi uuringuid tegema. Laiema ajaloolaste ringi ees tõstatati Läti ja Eesti linnade (sealhulgas eriti Tallinna) arheoloogilise uurimise vajadus 1951. aastal toimunud NSV Liidu Teaduste Akadeemia Materiaalse Kultuuri Ajaloo Instituudi pleenumil. Tõuke selleks andsid mitmed läänes avaldatud uurimused, eriti samal aastal ilmunud Paul Johanseni monograafia "Nordische Mission", kus püstitatud normannistlik teooria otse nõudis teravat vastulööki. 1952. aasta sügisel korraldas Tallinna Linnamuuseum Toompeal arheoloogilise kaevamise. Selleks rajati kolm väiksemat kaevandit, mille koht oli küll kõike muud kui õnnestunud. Nii sattus Toomkooli kaevand endisesse paekarjääri, Lossi plats 7 esised kaevandid rajati aga Toompea linnuse eelkindlustuste alale, kus varasem kultuurkiht üldse puudus. Vanema perioodi leiuaines oli äärmiselt napp. 12
Katoliiklikus/õigeusu kirikus on neid 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. 17.Selgita lühidalt paavstiriigi teket. Paavstiriik kujunes 756 aastal, kui Pippin Lühike korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne oma Rooma lähipiirkonna ning tekkiski Paavstiriik. 18.Võrdle normannistlikku ja antinormannistlikku teooriat . *normannistlik – slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik –eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida – Slaavlasi 19.Kuivõrd on Vana-vene riik kultuurilises sõltuvuses Bütsantsist? Peale ristiusu vastuvõtmist suurenes Bütsantsi mõju väga palju.Bulgaariast võeti üle glagoolitsa ja kirillitsa; peagi muutus valitsevaks kirillitsa. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus, kroonikad. 20. Mille poolest on tähtsad aastad 882 ja 988? (Vana-vene riik) 882
- Lääneslaavlased poolakad, tsehhid, slovakid - Lõunaslaavlased bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenid 2. Idaslaavlased - Põlluharijad, karjakasvatajad - Läbi nende ma kulges viikingite tee Bütsantsi - Rändrahvaste survel liikusid põhja, mistõttu soomeugrilased sulasid venelaste hulka 3. Vana Vene riigi teke 882 a. - Munk Nestor pani kirja kroonika "Jutustus möödunud aegadest" - 2 teooriat riigi tekkest: normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist - Rjurik, Severus, Truvor - (Russid) venda valitsema antinormannistlik (eriti populaarne nõukogude ajal) eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Dnepri lisajõe Rossi kaldalt 4. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine 988 a. - Austasid loodusjõude, peajumal: piksejumal Perun - Austasid surnud esivanemaid, kalmetel ühissöömingud ja joomingud - Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE
Preestrite seisuses maatarku kutsuti Volhovid, ülempreestrid olid ilmselt vürstid. Iidolitele annetati ohvreid (ka inimesi), jumalate auks toimusid kogukondlikud pidustused bratsinad. Slaavlaste arvates oli ümbritsev maailm tulvil headest ja halbadest vaimudest kes omavahel võitlesid. Paljud vaimud seotud allilmaga nt vampiirid, nede vastu kaitsti ennast amulettide, salasõnade loitsudega jne. Surma ei peetud mitte elu lõpuks vaid üleminekuks teise maailma. 7. Vana-Vene riigi rajamine (normannistlik ja antinormannistlik teooria). Normannistliku teoorja autoriteks loetakse 18 saj keskel Peterburi teadusete akateemias töötanud saksa ajaloolasi Bayerit, Millerit ja Schlözerit.Nende arvates oli russide arengu tase nii madal et nad poleks ise riigi tekkeni veel jõudnud ja seega sai see juhtuda väljaspoolt tuleva juhtimise toel. See teooria teotub koondkroonikale möödunud aegadest mille järgi põhjaõimud maksid andamit varjaagidele, lõunaslaavi hõimud aga kasaaridele
Laadoga, Smolensk, Novgorod, Kiiev ( jõgede ääres) Kaubatee Skandinaaviast Bütsantsi ( läbi idaslaavlaste) : varjaagid ja kreeklased TEE VARJAAGIDE JUUREST KREEKLASTENI 6-8 sajandil idaslaavlaste varanduslik ebavõrdsus · hõimujuhid ~vürstid - kerkisid esile · kaaskond ~ülikkond -kerkisid esile · ANTINORMANNISTLIK TEOORIA Vana-Vene riik tekkis sisemiste arengute tulemusena, loojateks idaslaavlased ise · NORMANNISTLIK TEOORIA ( leidnud rohkem tunnustsut ) Vana-Vene riigi loojateks olid varjaagid( skandinaaviast pärit) Vana-Vene riigi alguseks peetakse 882 aastat. Vürst Oleg vallutas Kiievi , millest sai Vana-Vene riigi keskus. Kiievis valitseja = suurvürst teistes piirkondades valitsesid VÜRSTID ( osastisvürstid ) Läbi Bütsantsi tutvuti õigeusuga. 988. aastal võeti vastu ristiusk õigeusu kujul. ARAABIA JA ARAABLASED
annaabi.ee 
