Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog päiksejumal. Veles karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog tuulejumal. Mokosa viljakusejumalanna. 980 Vladimir üritas viia lähi muinasusu reformi ja püstitas Kiievisse panteoni, selle keskele Peruni kuju. 988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest"
Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Reform ei leidnud kuigivõrd kõlapinda: oma demokraatlike põhimõtete tõttu polnud muinasusund vastuvõetav kogu kõrgkihile. Valik langes Bütsantsi õigeusule mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. 988. aastal algaski ristimine
· Antinormannistlik teooria(üks idaslaavlaste hõim dnepri lisajõe rossi ääres lõi vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks o feilis haledalt, saadi aru, et muinasusund pole enam stiilne · 988. a. võeti omaks Bütsantsi õigeusk 4.Riiklus kõrgkeskajal Feodaalne killustatus- kui ülikutel on rohkem mõjuvõimu kui kuningal, kuningale jäi ainult õigus kasutada suurfeodaale sõjas 10-13 saj
Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist põhimõtteliselt kõike teada, mida referaadis vaja läheb ja kindlasti ka seda, mida referaadis vaja ei lähe, aga seda tehes selgub see ikkagi. Tahan teada saada, milline on selle riigi kliima, kas seal on pidevalt soe. Rahvastiku kohta tahaks ka võimalikult palju teada saada, millist keelt nad räägivad, mis maalased seal on ja elav...
Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine · Tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. · Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati. · Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks. · Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dazbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun. Tulejumal Stribog. Viljakusejumalanna Mokosa (kaitse all ka naiste käsitöö) · Vladimir suurvürst, kes yritas 980 a. läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteooni. Ei leidnud pooldamist. Muinasusund plnud enam kogu kõrgemale kihile vastuvõetav. · Valik langes Bütsantsi õigeusule, mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. · 988 a. hakkas ristimine.
ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad, et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim, kes elas Dnepri väikes lisajõe Rossi ääres. Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokosa. 998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja
Sisukord: * Päritolu * Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik * Nimi * Rjurikud * Kiiev * Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed * Kasutatud kirjandus Päritolu Kust on venelased pärit? Loogiline vastus oleks ju: Venemaalt. Aga tegelikult ei ole sellele küsimusele nii kerge vastata, sest ei arheoloogid, slaavlaste kauged esivanemad ega ka bütsantsi kirjanikud ei ole selgeid teateid kirja pannud. Arvatakse, et nad on slaavlased. Kuid ka sellele pole kindlat vastustm kas nad ikka on slaavlased või ei ole. Arvatakse, et slaavlane on suhteliselt hiline nimetus venelastele. Umbes 5. - 6. sajand. Varasemalt kutsuti neid veneetideks. Sealt on tulnud ka eesti keelde sõna venelane ja soome keelde sõna venäläinen, aga pole välistatud, et veneetideks kutsuti hoopis läänepoolseid slaavlasi. Arheoloogid on märkinud lääne- slaavlaste territooriumiks Odrast läänest kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõ...
loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid PerunWe - teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tule-nooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos - rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalale tasasele kohale. Suure au sees oli Matj-Sõra Zemlja - viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku
Üks osa arvab, et Vana- Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel. Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta. Idaslaavlaste usundis tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel ühissööminguga nii peietel kui hiljemgi. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog, Dazbog; karjajumal Veles, pikse ja sõjajumal Perun; tuulejumal Stribog; viljakusjumalanna Mokosa. 980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. See jäi olemata, kõrgkihile polnud vastuvõetav. 988.aastal algas ristimine. Ristiusu tulekuga kaasnes bütsantsi kultuurimõjude tugevnemine, suur tähtsus kirjaoskuse levikul. Tähestikud glagoolitsa ja kirillitsa. Viimane jäi püsima. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus
loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid Perunile teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tulenooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja druziina liikmed, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude tunnistajaks Velesi. Tema puust kuju asetati tavaliselt madalikule või nõkku. Suure au sees oli Mat-Sõra Zemlja viljakuse jumalanna. Iidsete uskumuste kohaselt magas ta talvel sügavat und ja ärkas kevadel. Tema ärkamine andis endast märku lehteminevate
aastal, pärast Rjuriku surma, kui Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile 3 RELIGIOON Austati surnuid ja tähtsalt kohal oli ka esivanemate kultus. Viimasega seostus majavaim Domovai, kellele ohverdati ahju või kolde alla. Metsavaimud olid aga pahatahtlikud. Päikesejumalad Svarog ja Dazbog Tuulejumal Stribog Karjajumal Veles Viljakusejumal Mokosa Sõjajumal Perun 988.aastal, pärast 8.aastast usu otsinguid, võeti vastu Ristiusk ja vürst Vladimir abiellus Bütsantsi printsessiga. KULTUUR Bütsantsilt võeti üle kaks tähestikku kirillista ja glakoolitsa, millest kirillitsa pidama jäi. Seejärel levid kirjaoskus ühiskonna ladvikust keskklassini. On leitud ka karalakeelne kiri. Palju on leitud kasetohutükkidele kraabiud kirjad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
