Kaunis Kuldking Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on üks Eesti käpalistest (ehk orhideelistest Orchidaceae). Kaunis kuldking kuulub käpaliste sugukonda, kuldkinga perekonda. Taim on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Ühe risoomi eluiga on u. 20...25 a. Ta on II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad. Iseloomustus Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4-6cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest.Taimel on 1-3 õit, tavaliselt on 2. Kõrguseks on tal ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Õis Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane
Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline • Kasvab varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Korjamine • Juured on suhteliselt magusa maitsega, mistõttu nii mets- kui kodusead söövad neid ja saavad mürgistuse • Üleskaevatud risoom tuleb puhastada prahist, juurtest ja rohketest vanadest lehetüügastest • Risoom (juur) tuleb koheselt peale korjamist ekstraktiks teha • Risoome kogutakse ravimitööstuse tarbeks Raviomadused • Kasutatud ravimtaimena u 3000 aastat • Abi paelusside vastu nii inimestel, kui loomadel (kui rohtu sisse võtta, halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoidal pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra) • Pannakse lehti ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral • Hiina meditsiinis kasutatav liik hävitab sooleparasiite, kõrvaldab kuumust ja
silmahambad (kihvad). Kõige paremini arenenud meel on metsseal haistmine, ta võib tunda toidu lõhna isegi 70 cm sügavuselt kõdu seest. Messiga võib teha väga madalaid jorisevaid häälitsusi, mis asjatundmatu inimese võivad päris ära hirmutada. Toitumine ja eluviis Metssiga on kõigesööja. Suurem osa toidust hangitakse maad songides. Sealt leiavad nad taimede maa-aluseid osi: juuri, risoome ja mugulaid. Samuti süüakse taimede maapealseid osi: lehti, noori võrseid, oksi ja puukoort. Metssead armastavad ka põllukultuure: sügiseti külastatakse vilja- ja kartulipõlde. Hea meelga süüakse ära ka vihmaussid, kõiksugused vastsed, tõugud, putukad, roomajad, kahepaiksed, pisiimetajad ja linnu munad. Ära ei öelda ka korjustest. Sügisel ja talvel moodustavad suure osa toidulauast tammetõrud. Nälja korral võivad metssead isegi nõrku või surnuid liigikaaslasi süüa
Kuid need nähud avalduvad vaid mõnedel inimestel ja sedagi mitte alati. Midagi mürgist selles taimes pole ja kui teil ka midagi juhtub, siis karta pole vaja. Te lihtsalt saite teada, et teie olete see õnnetu, kel ei tasu enda tarbeks sinikamoosi keeta. Peale hoidiste tegemise on sinikaid kasutatud palju ka veinitööstuses. Üks erinevus on aga mustika ja sinika vahel veel. See on peidus maa sees. Nimelt sinikal ei arene pikki roomavaid maasiseseid risoome, mille abil kiiresti levida. Seepärast ei kasva sinikas tavaliselt nii massiliselt kui kohati mustikas. Kuid see-eest on sinika levila kogu maailmas mustika omast suurem.
Jamss Merlin-Hans Hiiekivi Jamss arvatakse olevat kasvanud juba Juura ajastul. Omadused Dioskoor (Dioscorea), juurmugulaid/jämenenud risoome moodustavate taimede perekond dioskoorealiste sugukonnast; Jamsil on väänduv või roniv 23 m (mõnel liigil 1012 m) pikkune vars, mis ogaliste või pikakarvaliste köitraagudega kinnitub tugedele. Õitseb vähe, emasõiest moodustub 13 cm pikkune kolmeosaline kapslike, mille igas osas on 2 seemet. Lehekaenaldes võivad moodustuda kuni õunasuurused nn. õhumugulad (lühenenud külgvõrsed), õhumugulate moodustumine vähendab saaki.
laugastesse. Huumushapete taim, suutes kasvada nii ümmargused ning erinevalt tõttu on laukavesi süngelt sademevee toitel ja väheste mustikast ei arene sinikal pikki pruunikas. Veel on rabavesi mineraalainete tingimustes, maasiseseid roomavaid happeline, sisaldades palju talletada vett ja muuta seda risoome, mille abil kiiresti orgaanilist ja vähe mineraalset happeliseks. Vett suudab levida. Nii sinika kui ka mustika marju katab mustad hoosuled ja kurgualune iseloomulik valkjas vahakirme. ning puhmjalt alla rippuv saba, Sinika rahvapärane nimetus vanalinnul peas paiknev
Meenutame veelkord, et vürtside all mõistetakse üksnes taimse päritoluga saadusi. Vürtside hulka ei ole õige arvata tugevalõhnalisi loomseid produkte, nt muskus, ambra jms, nagu mõnikord ekslikult tehakse. Sellest hoolimata ei ole maitseaineid sugugi kerge liigitada. Vürtsidena kasutatavadtaimed kuuluvad väga erinevatesse taimesugukondadesse. Botaanilisest sugulusest lähtuvalt on vürtse raske liigitada. Vürtsidena kasutatakse mitmesuguseid taimeosi: juuri, risoome, sibulaid, koort, lehti, vilju, õisi, pungi, seemneid jne. Mõnikord kasutatakse eri vürtsidena isegi ühe ja sellesama taime osi. See asjaolu takistab maitseainete rühmitamist vürtsina kasutatavate Lk 4 taimeosade alusel. Raskusi valmistab ka asjaolu, et osasid maitseaineid kasutatakse kuivatatult, teisi värskelt (toorelt), kolmandaid nii üht kui teistmoodi. Mõned maitsetaimed vajavad enne kasutamist töötlust, teised mitte. Oskus maitseaineid kasutada
Teise kaitsekategooria taime- ja loomaliigid Alice-Heleen Ainsalu Marija Panfilova Elis Heidemann Rauno Kaldma Teise kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel. Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Teise kaitsekategooriasse kuulub 144 taime, 27 seene, 32 sambliku ja 59 loomaliiki. Hallhüljes (Halichoerus grypus) RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised ALAMSELTS - Loivalised SUGUKOND Hülglased PEREKOND Hallhüljes LIIK - Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt ...
valikud ja õiget kasutamist, õpetab leidma üksteist asendavaid vürtse, eristama sarnaseid ja omavahel mittesobivaid maitseaineid. Vürtside all mõistetakse üksnes taimse päritoluga saadusi. Vürtside hulka ei ole õige arvata tugeva lõhnaga loomseid produkte (muskus, ambra jms. ), nagu mõnikord ekslikult tehakse. Näiteks botaanilisest sugulusest lähtuvalt on vürtse raske või isegi võimatu liigitada. Vürtsidena kasutatakse mitmesuguseid taime osi: juuri, risoome, sibulaid, koori, lehti, õisi, vilju, pungi ja seemneid. Mõnikord kasutatakse eri vürtsina ühe ja sama taime erinevaid osi erineval moel, nii kuivatatult kui ka värskelt. Mõned maitsetaimed vajavad enne kasutamist keerukat töötlust ja teised mitte. Seepärast tuleb maitseainete liigitamisel eelkõige arvestada kaht suurt maitseainete rühma: klassikalised ehk eksootilised vürtsid ja kohalikud maitseained.
vältimiseks lõigake sügisel võsud soodustav, iiveldust, kääridega maapinnani tagasi. Kasulik puhitust vähendav. On on talveks kergelt katta, sest lumeta leebe rahusti. pakane võib pinnalähedasi risoome kahjustada. Vürtsbasiilik Püstise, kandilise varrega,50cm kõrgune , hästi Nõudlik ja Seeme külvatakse kasvuhoonesse Vahemere köökides väga harunenud ja lehistunud rohttaim. Lehed munajad, soojalembene aprilli lõpus, mai alguses. Tõusmed erinevate toitudega. lühirootsulised ja aroomikad. Ülemiste taim
Nii sattus nende töölauale ka ohtene sõnajalg. Põhjusteks oli tema mürgisus ja mõningane kasutamine maarja- sõnajala asemel ravimtaimena. Ja tulemused olid täiesti ootamatud. See oli veel mõistetav, et ta sisaldas täpselt samu mürgiseid toimeaineid kui maarja-sõnajalg. Kuid seda ei oodanud keegi, et ohteses sõnajalas on toimeaineid kolmandiku võrra rohkem, kui nii laialt kasutusel olnud maarja-sõnajalas. Tore, sest nii peab neid väikesi risoome koguma vähem. Nüüd on paelussidevastase ravimi kogumine lihtsam, kuna ohtene sõnajalg on meil tavalisem. Kuid arvestama peab ka seda, et rohtu tuleb võtta väiksemas koguses, sest suuremast kogusest tekib mürgistus. Sõnajalarisoomi mürgistus on aga eluohtlik. Kannatanule tuleb esmaabiks kiiresti anda veega söepulbrit ja seejärel kutsuda arstiabi. Raske mürgistuse lõppstaadiumis muutub kogu nahk siniseks, vaid silmade alla tekivad kollased laigud, teadvus võib kaduda ja
Kuid enamasti ümberistutus ei õnnestu, taim ei jää aias püsima ja jällegi looduses neid lilli vähem. Taimede väljakaevamine ja noppimine on rangelt keelatud ning on kehtestatud ka trahv selle määruse rikkumise eest. Lisaks seaduslikule kaitsele peetakse oluliseks kaitsemeetmeks ka kontrolli populatsioonide seisukorra üle. Viimastel aastatel suurenenud metssigade arvukus on muutunud ohuks käpalistele, eriti juurmugulatega liikidele, kuid ka kuldkinga risoome tuhnivad sead üles. Metssigade arvukust tuleks senisest veelgi otsustavamalt reguleerida Kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud, sest selle tagajärjel võivad need liigid ohtu sattuda. Selleks, et säilitada haruldaste liikide elupaigad looduses, on keelatud sisse tuua võõrliike, mis võiksid kahjustada looduslikku tasakaalu ja välja tõrjuda kohalikud liigid." Kasutatud kirjandus T. Kull. "Kuldking"
Mis on taastuvenergia? Taastuvenergia on energia, mis tootetakse taastuvatest energia allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas. Aga ka biogaas ja biomass. Biogaas, teisiti öelduna käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad. See koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Vähesemal määral sisaldab ka lämmastikku, divesiniksulfiidi. Energiahein- kultuurid, mida kasvatakse energia tootmise eesmärgil Biomass- Biotsünoosi isendite elusaine hulk. Väljendatud toor-või kuivamssi ühiksuis isendite eluoaigaga pinna-või mahuühiku kohta (t/ha, g/m3 jne). Põllumajandusenergeetikat võib pidada uueks suunaks energeetikas, aga siis mitte energiakasutajana,vaid kui energiatootja. Biokütuste klasiifitseerimine: Biokütused liigitatakse kolme rühma: vedal, gaasiline ning ta...
botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane ravimtaim Eestis, rögalahtistav, põletikuvastane. Sookail on mürgine, tema eeterlikes õlides 2% ledooli, vastunäidustatud raseduse ajal. Veetes kaua aega kohas kus kasvavad sookailud võib tekkida iiveldus ja tugev peavalu. Kasutatakse rögalahtistina, vesitõmmist köha ja bronhiidi korral, sobib ka külmetushaiguste raviks
Kanarbik Selline on näiteks männimetsade alune, kus (Calluna lagunevad okkad muudavad pinnase happeliseks. Niiskuse vulgaris) liig või vähesus ei ole aga Sinika lehed on sinakasrohelised, sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Sinikal ei arene pikki roomavaid maasiseseid risoome, mille abil kiiresti levida. Sinikate suurel hulgal söömine võib tekitada mõnedel inimestel joobetunde. Harvem võib sinikas ka iiveldust põhjustada. Sinikas (Vaccinum uliginosum) Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad
Vetikad valmistavad agarit. Neid kasutatakse väestiseks. Nad rikastavad vett hapnikuga ja tarbivad ära süsihappegaasi. Vetikad on orgaanilise aine tootjad ja neid kasutatakse ka loomasöödaks. Vetikad on testorganismid veekogude saastuse määramisel. Mittesuguline paljunemine Vegetatiivne paljunemine on isendite arvu suurenemine emastaimest eraldunud osade arvel. Õistaimed kasutavad vegetatiivseks paljunemiseks: · risoome (orasheinad) · juurevõsusid (ploom, kirss, sirel) · võsundeid (maasikas) · lehti (varjukannike) · sibulaid (tulp) · mugulaid (kartul) · varsi (lepp) Eostega paljunevad: sõnajalad, samblad, vetikad, seened. Selgrootud loomad Selgrootul: · kõhtmine närvikett · välisskelett · närvisüsteem keha kõhtmisel poolel · süda paikneb selgmiselt · veresüsteem on sageli avatud · puudub luuline selgroog
5 g lahustatakse ära 10 l vees). Väljakurnamise teel saab hävitada näiteks orasheina. Vahetult peale kultuuri koristamist randaalitakse põldu raskerandaaliga, mille tagajärjel hävitatakse orasheina maapealne osa ja tükeldatakse risoom. Umbes kahe nädalaga moodustuvad orasheinal uued lehed, selleks kulutab ta risoomides olevaid varuaineid. Seejärel randaalitakse põld uuesti ristisuunas, mille tulemusena hävitame uuesti lehestiku ja tükeldame risoome ja kahe nädalapärast kas randaalime või teeme sügiskünni. Kuna risoomi tükid on jäänud väikeseks ja nad on kulutanud oma varuained lehtede moodustamiseks siis ei jätku neil enam toitaineid niipalju, et ei suuda 20 – 23 cm sügavuselt kasvatada lehti maapinnale. Kahjurite ja haigestunud taimede hävitamine kuulub mehaaniliste tõrjete alla. Näiteks tuleks käsitsi ära korjata kolooniatena paiknevate kahjurid, kui on väiksem aed ning kevadel
süüa. Tuleb kuivatada enne jahvatamist. Pilliroog jämedamadrisoomid,neid võik ka toiduks kasutada,minig mal maitse juures, ei istu söömiseks). Samad ka kõrkjad, egiptuses söödi ka lõikheina. Kõõlusleht- ka söödav. Luigelil natukene mürgin aga käib kah Hundinui mõni vastik, mõni aga täitsa ok ja söödav. Soomõhk välja võttes mürgine aga kuvatatult söödav. Ubaleht sama,värskena mürgine, peale leotamst aga söödav. Konnaosi rohkem loomasööt, risoome on piisavat palju,et tarbida. Vesiroos ja vesikupp täiest söödavad. Aga sisaldavad palju saponiine. Saab juurikast tärklise välja pesta. Kilpjalg kh söödav Kivi-imar- ,,head" magusa maitsega. Keemiliselt magusa maitsega. Kõik sõnajalgtaimed on pm mürgised Juured Putked mets porgand, köömen, mets harak putk. Mets porgand väga kibe. Mets harkaputk on väga vänge, ka liigisisene varieeruvus on suur, mõni kõlbab süüa. Pastinaak moorputk.
kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik
alla 15 kraadi) kui väga soe. Poest mulda ostes, tuleks valida kaktustele mõeldud muld, kuhu lisada juurde liiva. Muidu mulla suhtes erilisi eelistusi ei ole. 10 4.3 Valgusnõuded Kasvatada valges või poolvarjulises kohas. Vähese valguse korral muutuvad lehed kollakaks, kuigi ta on üsnagi leplik kehvade valgustingimuste osas. 4.4 Paljundamine Paljundada saab osadeks jagamise teel või uusi võrseid (risoome) ümberistutades. 4.5 Kahjurid ja haigused Kilptäi, villtäi ja kedriklest. 5. JÕULUKAKTUS 5.1 Üldiseloomustus Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased
kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi- ja kuusepuudelt onkogutud mähka, mida on kuivatatud ningpeenestatud. Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik
majanduslikku kahju. Selline kontrolli all olev liigiline mitmekesisus pakub: - toitu, kaitset ja eluruumi kasulikele putukatele - taimed katavad paremini mulda ja - tänu taimedele mulla erosiooni vähenemist 3. Mullaharimisel tuleb kinni pidada agrotehnilistest nõuetest: - korralikult ümberkeeratud künniviil loob juurumbrohtude puhtama külviaseme - intensiivne kõrrekoorimine risoome ja roomjuuri tükeldavate tööorganitega - mulla tihenemise vältimine 4. Äestamiste ja vaheltharimiste optimaalne kasutamine: - võimalikult umbrohtude nooremas arengujärgus - õige mullaniiskuse juures - sobivates (talumiskindlates) kultuuride kasvufaasides - äestamisega ei tohiks tekitada kultuurtaimedele lisastressi (tugeva põua ja öökülmade korral) - 5. Leegitamine: - kui teised meetmed tulemusi ei anna - enne külvi seemneumbrohtude tõrjeks
iiveldust põhjustada. Kuid need nähud avalduvad vaid mõnedel inimestel ja sedagi mitte alati. Midagi mürgist selles taimes pole ja kui teil ka midagi juhtub, siis karta pole vaja. Te lihtsalt saite teada, et teie olete see õnnetu, kel ei tasu enda tarbeks sinikamoosi keeta. Peale hoidiste tegemise on sinikaid kasutatud palju ka veinitööstuses. Üks erinevus on aga mustika ja sinika vahel veel. See on peidus maa sees. Nimelt sinikal ei arene pikki roomavaid maasiseseid risoome, mille abil kiiresti levida. Seepärast ei kasva sinikas tavaliselt nii massiliselt kui kohati mustikas. Kuid see- eest on sinika levila kogu maailmas mustika omast suurem. 5.2 Rabamurakas Rabamurakas on üks eestlaste lemmiktaimi. Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad.
Põhja-Skandinavias ja mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal. Metskitsede ,,päriskodu" on Taanis, Saksamaal, Lõuna-Rootsis, Inglismaal. Seda seepärast, et Kesk-Euroopast on hävitatud suurkiskjad ning raiutud metsade asemele kasvama hakkav taimestik on neile meeldiv toit. Sobilik kliima. Metskits puudus Eestist pmst 16-18saj, sest oli väike jääaeg. Arvukus Eestis: ~40000 Toitumine: Sööb kõrge toiteväärtusega taimeosi pungi, seemneid, vilju, noori puuvõrseid ja lehti, risoome. Sigimine: Jooksuaeg juulis, augustis. Emaskitsel hakkab ovulatsioon, kui on eelnenud füüsiline pingutus, seepärast ajab sokk teda taga (tavaliselt ringratast). Siis tekivad nn ,,nõiaringid". Tiinus kestab 9 kuud. Talled ei järgne emale. Neil on varjevärvus, puudub lõhn. Jäävad nädalaks/kaheks paigale ja ootavad ema. Probleemid:Lubatud jahiviisid ja aeg: sokkudele 1.juun-30.sept. kitsedel ja talledel 1.sept- 30.nov. Peibutus-, hiilimis- ja varitsusjaht.
päikesepaistel, vili on kupar. Krookuse õisikud on arenguloo vältel taandarenenud – tihti on neil säilinud vaid üks õis. Lehterja suure õie kroonlehed asetsevad kahe ringina. Neeluosas kokku kasvades moodustavad õielehtede alused pika toruja putke, mida rahvas peab ekslikult taime varreks. ALLIUM – PEREKOND LAUK • Laugud on püsikud, mis olenevalt liigist kasvavad 5–200 cm kõrguseks. Sageli moodustavad nad sibulaid, osa liike ka risoome. Sibula kest on olenevalt liigist sile, pikikiududesse Allium kuni -triipudesse jagunenud, võrkjas schoenoprasum või silmustega kuni aukudega. murulauk • Rööproodsed lihtlehed on enamasti rootsuta. Lehelabad on olenevalt liigist 5–80 cm laiused, harvem niitjad, kolmekandilised, poolruljad või jagunenud paljudeks niitjateks narmasteks. Moodustub üks pikem või lühem sile ja lehtedeta õisikuvarb. Sarikõisikud on mõnikord peaaegu kerakujulised
Emisel annavad esimesed nisad rohkem piima kui tagumised ja see tekitab põrsastevahelise tüli, mille käigus selgitatakse välja, milline nisa kellelegi kuuluma hakkab. Esimesed paar nädalat toitutakse ainult emapiimast, siis hüljatakse pesa ja hakatakse tarvitama ka muud toitu. Täielik üleminek looduslikule toidule toimub umbes neljandal kuul. Metssiga on kõigesööja. Suurem osa toidust hangitakse maad songides. Sealt leiavad nad taimede maa-aluseid osi: juuri, risoome ja mugulaid. Samuti süüakse taimede maapealseid osi: lehti, noori võrseid, oksi ja puukoort. Metssead armastavad ka põllukultuure: sügiseti külastatakse vilja- ja kartulipõlde. Hea meelga süüakse ära ka vihmaussid, kõiksugused 28 vastsed, tõugud, putukad, roomajad, kahepaiksed, pisiimetajad ja linnu munad. Ära ei öelda ka korjustest. Sügisel ja talvel moodustavad suure osa toidulauast tammetõrud. Nälja
kultivaator. Koorimine toimub kohe peale kultuuri koristamist (koorimine 6 10 cm sügavuselt). Peale seemnete tärkamist (ca 2 3 nädalat) toimub uus koorimine või sügiskünd. Kui jõuame teha teise koorimise, siis esimene 6 8 cm ja teine 8 10 cm sügavuselt. Kui domineerivaks umbrohuks on harilik orashein ning valdavalt on niiske, siis tuleks koorimisriistaks kasutada selliste tööorganite agregaati, mis tükeldab orasheina risoome. Koorimist teha siis, kui umbrohul on 2 -3 lehte. Enimsobivad on randaalid ja nugaäkked. Tüükultivaatoriga harimisel kobestatakse hästi mulda, kuid orasheina risoomide tükeldamine on halb. Põldohaka esinemisel tuleb ära oodata uue leheroseti tekkimine. Selleks kulub soodsates tingimustes 10...12 päeva. Seejärel koorida 10...12 cm sügavuselt. See kurnab tema roomjuurestikku, mis asub allpool künnikihti. Põld-
küüvits. SINIKAS Vaccinium uliginosum; Vaccinium on tuletatud ladinakeelsest sõnast bacca mari; uliginosum lodus, soos, märjal kohal kasvav. Sugukond mustikalised. Kasvukoht: rabaservades ja siirdesoodes, kasvab happelisel ja niiskel pinnasel. Sinikas on kuni 1 m kõrge kääbuspõõsas. Osad võrsed, mis jäävad sambla ja kõdu sisse, annavad lisajuuri. Uinuvatest pungadest tekivad uued osapõõsad. Kuna horisontaalseid risoome ei esine, kasvab kompaktsete kogumikena. Aastavõrsed on ruljad, talvituvad helepruunidena (korgistunult). Lehed on elliptilised, sinakasrohelised, hästi märgatavate võrkroodudega. Noortel taimedel püsivad lehed ületalve nagu mustikalgi; see viitab päritolule igihaljastest eellastest. Õied valged, roosaka varjundiga, kupjad, 1-3 kaupa lühivõrsete tippudes. Õitseb mai
annaabi.ee 
