50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merli-riin silts
Õppematerjali autor
Augustus oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid samm-sammult ellu viia, hoides samal ajal häid suhteid nii lihtrahva kui aristokraatiaga. Seetõttu vähenes tema valitsusajal tunduvalt endise vabariikliku korralduse pooldajaskond. Kui Augustus suri, pidas enamus roomlasi ainuvalitsust enesestmõistetavalt sobivaimaks riigikorralduseks. Mitmed Augustuse järglased valitsesid oma lähikondsete ja Rooma ülikkonna suhtes ülekohtuselt ja teenisid julma valitseja kuulsuse. Kuid see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist. Jätkus ka Rooma riigi väline laienemine. I sajandi keskel vallutati enamus Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal (98 – 117) saavutas Rooma impeerium oma välise võimsuse tipu: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Rooma ülemvõim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau
sajandi lõpuni iseloomustavad ordu ja piiskoppide vahelised vaenud, millega kaasnesid rüüstamised ja sõjaretked. Aastast 1521 levima hakanud reformatsioon suurendas sisevastuolusid, rakendati põhimõtet "kelle valitsus, selle usk". Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis tõuke esimest eestikeelsete raamatute avaldamiseks. Ilmus S. Wanradti ja J. Koelli katekismus 1535 (esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat). Jaanuaris 1558 alustas Venemaa Liivi sõda ning hõivas peagi Ida_eesti. Sõja ajal teravnesid talurahva vastuhakud: Saksa feodaalid otsisid abi Taanilt, Rootsilt ja Poola-Leedult. Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop J. von Münchausen oma valdused Taani kuningale Frederik II-le (1559-1588), kes andis need oma vennale hertsog Magnusele. Tallinna linn, Harju-Viru rüütelkond ja Järvamaa aadel alistusid 1561 Rootsi kuningas Erik XIV-le. Viimane ordumeister G. Kettler alistus 1561 Poola kuningas Zygmunt II Augustile.
· Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa. 1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased. 4. Uue riigi periood : · 1550 eKr 1075 eKr. · Välise võimsuse hiilgeaeg. · Palestiina ja Süüria allutamine. · Thutmosis III tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus. · Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5. Hilisperiood : · 1075 eKr 525 eKr.
Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski „göösid”, mida viimased uhkusega kandsid. (1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel.) Linnad käisid korduvalt käest kätte. 1572. aastal kuulutasid Hollandi ja Zeelandi provintsid hispaanlastega kooskõlastamata Oranje Willemi asehalduriks. See oli esimene samm iseseisvuse suunas. Järgmisel aastal kutsus Felipe II Alba hertsogi Madalmaadest tagasi ja oli valmis mõningateks järeleandmisteks. Madalmaade vastupanu kandis ka sõjaline edu. 1574. aastal, kui hispaanlased piirasid Leidenit,
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a
a. ilmus Eesti esimene raamat ,,Jumalateenistuse käsiraamat", trükiti Lüübekis, aga hävitati. 1535. a. uus raamat ,,Wanradti katekismus". Katekismus lühike jumalasõna kokkuvõte, autoriks on Niguliste kiriku õpetaja, sakslane. Linnakoolide osatähtsus tõusis, kirikud läksid lihtsamaks, sest raha polnud. Baltharas Russowi Liivimaa kroonika oli oluline, alam-saksa keeles kirjutatud. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, kindlustus luterlus. Liivi sõda (1558-1583) Põhjused - 1) Liivimaa kaupmehed takistasid 1539. a. venelaste kauplemist ja suhtlemist Lääne-Euroopaga. 2) Tsentraliseritud riikide tekkimine lõi eeldused nõrgemate riikide ülevõtmiseks tugevamate poolt. 3) Liivimaa oli nõrk ja killustatud ala, mille juhtidel puudus reaalsustaju. 4) Riigijuhtide edukuse üheks mõõdupuuks olid edukad sõjad ja vallutatud aladelt saadav tulu (Venemaa nõusid Tartu piiskopkonna maksude tasumist tsaarile, 1556.- 1557. a
eestlased olid eelkõige põlluharijad lisaks sakslastele tuli võidelda ka taanlaste ja rootslastega rüütlid olid ennekõike sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega nad said kasutada tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust võisid täiendada väge pidevalt uute meestega tehniline tase oli erinev, kuid võitluse käigus täiendasid eestlased end kiiresti, ent pikaajaline sõda kurnas majanduslikult kõike väljapannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudus just elavjõust II Keskaeg e VanaLiivimaa aeg e orduaeg e feodaalse killustatuse aeg 2.1 Vana-Liivimaa Võõrvõimude omavahelised suhted: juba vallutussõja lõppperioodil läksid nende omavahelised suhted pinevaks järjest tugevamaks sai Mõõgavendade ordu (loodud 1202. a); et laiendada oma võimu, taotles ordu
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid