- rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht Joseph Goebbels propaganda- minister Hermann Göring majandusminister, lennuväe
PÄIKESEKUNINGAS LOUIS XIV PRANTSUSMAAL JANMAR TORN 7.KLASS MÕNISTE KOOL ABSOLUTISMI KUJUNEMINE • Absolutism – riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. • Kuningal on õigus anda välja seadusi, otsustada sõja ja rahu üle, Nimetada ametisse ministreid ja ametnikke. • Maksude kehtestamises pidi kuulama generaalstaatide nõudeid. KARDINAL RICHELIEU • Prantsusmaa esimene minister. • Asendas kõrgaadlist. Ametnikud lojaalsemate Väikeaadlike ja linnakodanikega. LOUIS XIV VALITSEMISAEG • Sai troonile 5-aastaselt 1643. Aastal. • Tema eest valitses regent – kardinal Mazarin. • Asus valitsema 23-aastaselt 1661 aastal. • Võttis riigivalitsemise enda kätte. ÕUKOND • Kuningaloss versailles. • Õukonnas olemine aadlike suur privileeg kes õukonda ei kuulunud polnud keegi. • Kuningal võimalus aadlikel silm peal hoida. • Aadlikel võimalus olla kun...
Saksa valitsuse vaenulikud otsused · 7. aprill 1933 juudid vallandatakse "poliitiliste vastastena" riigiametitest ja ülikoolidest · 14. juuli 1933 juutidelt ja mustlastelt võetakse Saksa kodakondsus · Algab vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste, mustlaste ja asotsiaalsete isikute sunniviisiline steriliseerimine · 1. aprill 1935 keelatakse Jehoova tunnistajate sekt · 28. juuli 1935 Homoseksualism kuulutatakse kuriteoks Getod · Juudid eraldati ülejäänud elanikest · Suletud territoorium · Elatusvõimaluste puudumine
laskis rajada teid ja kanaleid hankis asumaid ehk koloonjaid Rentis rikastele kaupmeestele maksukogumisõiguse! Andis sootsaid laene manufaktuuri rajamiseks Müüs tiitleid ja Ametikohti! 6. Hugenottide olukord Prantsusmaal : Oli õigus oma jumalateenistusi pidada Neil olid oma väesalgad ja kindlused kaitseks katoliiklaste vastu Neid kadestati rikkuse pärast Kuningas tühistas nende eesõigused Vallandati riigiametitest osa hugenotte vahetasid usku Osa Hugenotte Lahkusid: Inglismaale, Madalmaadesse või Saksamaale 7. Kodusõja põhjused Inglismaal Tüli parlamendi ja kuninga vahel Inglismaa Lõhenemine kahte leeri! Kuninga Leer/Parlamendi Leer! 8. Kes sõdisid kodusõjas ja kes neid toetasid ? Parlament-Puritaanid, kaupmehed, keskkiht Kuningas-Aadlikud, Anglikaani kirik! 9.Millega lõppes kodusõda ? Kuningas põgenes aga ta anti Sotimaa poolt üles ja ta hukati! 10. Kes Oli Cronwell ja kuidas ta valitses
märtsil 1934 hakkama riigipöördega, võisid kõik inimesed öelda, et Eestis hakkavad toimuma suured muutused. Varem võimul olnud Vapsid olid küll saanud laialdase rahvatoetuse osaliseks, kuid uuele korrale vastu ei hakatud. Tänu sellele hakkas uus kord kiirelt tööle ning läbi viidi suurel hulgal muudatusi. Puhkuselt naasnud Riigikogu hakkas aga peagi uuele süsteemile etteheiteid tegema, mis lõppes nende laialisaatmisega. Vapse arreteeriti ning kõrvaldati riigiametitest, kõike riigis toimuvat hakati kontrollima, sõnavabadusest polnud enam jälgegi ja rahvuslus muutus äkitselt väga tähtsaks. Selleks hetkeks oli käesoleva korra kutsumine ,,demokraatiaks" juba sügava kahtluse alla seatud. Oli alanud Vaikiv Ajastu. Vaikiva ajastu algul astuti kindlad sammud demokraatia lämmatamise suunas. Päts oli ettekäändeks toonud Eesti rahva ebausaldusväärsuse ja ,,vaimuhaiguse", mistõttu inimeste õigusi piirata tuli
rikkusi? · Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sisseveetavate kaupade hinna väga kõrgeks. · Tuli võimalikult palju kaupa välja viia ja võimalikult vähe sisse vedada. 6.Mida tehti Prantsusmaal Louis XIV ajal selleks, et murda hugenottide vastupanu? Millised olid selle võistluse tulemused? · Hugenottide õigused tühistati, neilt võeti õigus pidada jumalateenistusi. Nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrged maksud. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. · Paljud kalvanistid lahkusid Prantsusmaalt. 7.Milliseid abinõusid rakendas Parantsusmaal Colbert, et ellu viia merkantilistliku majanduspoliitikat? · Kutsus maale välismaa meistreid, õhutas kodanikke manufaktuure rajama, jagas riigikassast soodsaid laene. Kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehitati maanteid ja kanaleid. 8
1) Mitu liiget riigikogus on? (101) 2) Kuidas moodustatakse riigikogu? (valitakse vabadel valmistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel) 3) Millised on riigikoguliikme õigused? (olla kaitseväeteenistusest vaba, õigus ühineda fraktsioonidega, õigus pöörduda, vabariigi valitsuse, eesti panga nõukogu esimehe/presidendi, riigikontrolöri, kaitseväe juhataja/ülemjuhataja poole), õigus olla puutumatu 4) Millised on riigikoguliikme kohustused? (loobuma teistest riigiametitest 5) Millised on riigikogu olulisemad ülesanded? (a) võtab vastu seaduseid ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib vabariigi presidendi, võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande, nimetab eesti panga nõukogu liikmed, esineb avalduste ja deklaratsioonidega eesti rahva ja teiste riikide ning rahvusvaheliste organistatsioonide poole, kuuulutab riigis välja erakorralise seisukorra) 6) Millal toimuvad Riigikogu korralised istungid? (jaanuari teisest
mis muutsid välised kaubad kalliks ja sundisid tarbima koduseid kaupu, ehitati palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid vahemere äärseid sadamalinnu prantsusmaa läänerannikuga. 1598. aastal anti välja Nantesi edikt, mille alusel olid hugenotid saanud õiguse oma jumateenistusi pidada. Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelli. Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale. Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3. Kodusõda Inglismaal Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Inglismaa Stuartide valitsusaja algul 1625
sisse. Louis XIV kirikupoliitika · Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel valitsesid usulised pinged. · 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada. · Hugenottide eriõigused olid vastuolus tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise, ta tühistas hugenottide allesjäänud õigused, neile kehtestati kõrgemad maksud ja neid vallandati riigiametitest. · Järgmine kuningas Louis XV jättis riigiasjad taas oma ametnike hooleks. Ajalukku on läinud tema ütlus ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." · Prantsuse ühiskond oli jõudnud ajaloo suurima revolutsiooni lävele.
kõrval esimene minister Jules Mazarin, kes kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse. Pärast ministri surma hakkas 23 aastane kuningas ise valitsema. Pooldas mõtet ,,üks kuningas, üks seadus, üks usk". Ta hakkas piirama hugenottide usuvabadust lootes, et nad pöörduvad tagasi katoliikluse poole. Neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest. Kui suurem osa neist oma usule siiski truuks jäi, tühistas kuningas Nantes'i edikti. Protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, kuid seeläbi saavutati Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XV ajal (1725 - 1774) Ei leia vastust!!! 3) Millistes riikides Euroopas kujunes veel välja absolutistlik kord, millistes oli tunda valgustusideede mõju
Aadlit ja ametnikekohti müüdi, maksukogumisõigust renditi. 3. Milline kuulus lause omistatakse Louis XIV-le? Mida saab sellest lausest järeldada Louis XIV ja tema ajastu kohta? ''Riik see olen mina.'' Kuningal õigus kõigeks. Tema isiklikult pidi konsulteerima vaid kehtestades makse. 4. Miks tühistas Louis XIV hugenottide allesjäänud õigused? Katoliiklased kadestasid hugenotte, kellel oli parem elujärg >laiemad põhjused nende karistamiseks. Kirikud suleti, vallandati riigiametitest, makse tõsteti. 17.saj lõpus hugenotid mässasid, see suruti maha, nad rändasid Saksamaale, inglismaale, madalmaadesse, arendades nende majandust, ühiskonda. 5. Kirjelda Versailles` lossis/õukonnas toimunut. Ruumi vähe, rahvast metsikult. Õukonnaelu allutas ka aadli majanduslikult kuningale, kelle võimuses neid edutada või tagandada. 6. Miks koondas Louis XIV õukonnaelu Versailles`isse? Sest talle ei meeldinud Pariis seal toimunud sündmuste pärast 7. Kirjelda õukonnaelu Versailles
Prantsusmaa rahunes alles pärast Henri Bourboni (Henri IV) poolt väljaantud Nantes'I edikti (1598):Katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks.Lubati kuulutada kalvinismi (reformeeritud usutunnistust), kuid mitte Pariisis,Lõuna-Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ning neile anti ka muid õigusi Kuid Louis XIII ajal vallutas Richelieu La Rochelle kindluse,tühistas hugenottidele antud õigused,ning nende kirikud hävitati.Hugenottidele kehtestati kõrged maksud,vallandati riigiametitest,nõuti neilt sõdurite majutamist ja ülalpidamist,mistõttu osa neist pööras katoliku usku.Lõuna-Prantsusmaal alustati taas mässu,kuid see suruti maha.Üle 200 000 hugenoti lahkus seejärel Inglismaale,Madalmaadesse ja Saksamaale,kus neid lahkelt vastu võeti. Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust.
jõgi Louis XIV järgi " Louisiana" ), Ladina- Ameerikas, Aafrikas. Hugenotid olid ehitanud kindlusi, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. Richelieu oli vallutanud nende peakindluse ning tühistanud nende eriõigused, kuid usuvabadus säilis. Louis XIV see ei meeldinud. Kuningas tühistas nende allesjäänud õigused, neil keelati pidada jumalateenistusi, kirikud suleti või hävitati, neile kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. Osad hugenotid astusid katoliku usku, üle 200 000 põgenes Prantsusmaalt ja läksid Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse elama. Järgmine kuningas Louis XV jättis riigiasjad jälle ametnike hooleks. Kodusõda Inglismaal Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Parlament keelas tal uusi makse nõuda, siis saatis kuningas parlamendi laiali ( a. 1629 ). Kuningas kiusas taga ka puritaane
Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati tagakiusama, protestantlikud kirikud suleti. Pool miljonit hugenotti lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse riikidesse, kus nad lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes’i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad
sa-mas ei jäetud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes ning 1930ndate lõpuks kadus tööpuudus. Samas tekitasid rahva seas mõningast pahameelt aeglaselt tõusvad palgad ja kõrged maksud. 12.märts 1934 riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte. Vaikiv ajastu, iseloomulikud jooned (taaslülitamine), riigijuhid Riigikogu ei tulnud enam kokku, oli nö vaikiv, piirati inimeste sõnavabadust. Ajakirjandusel oli keelatud riigi ja valitsuse kohta negatiivselt kirjutada, riigijuhtide tegevusest tuli jaatavas vormis kirjutada jne. Seepärast nim. seda vaikivaks ajastuks.
poliitilised eriõigused. Senine usuvabadus siiski säilis. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise. Rahva hulgas kadestati valdavalt kaubandusest ja käsitööst elatuvate hugenottide suuremat jõukust. Kuningas tühistas hugenottide allesjäänud õigused. Nüüd keelati neil ka jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või koguni hävitati. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud, neid vallandati riigiametitest. Lõpuks nõuti hugenottidelt sõdurite majutamist ja ülalpidamist.
kätte. Peale I maailmasõja lõppu sai Horvaatia kuningriigiks ning pärast horvaatia & bosnia sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks - Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. 22. detsembril 1990. avaldati uus Horvaatia põhiseadus. Sellega koos muutusid Horvaatias elavad serblased rahvusvähemuseks. Uues põhiseaduses ei olnud ära märgitud rahvusvähemuste õigused riigiametitest lasti lahti massiliselt serblasi. Pärast seda, kui Horvaadi parlament viis oma põhiseadusesse sisse muudatuse, mis lubas kaitsta vähemusi ja nende õigusi, tunnustas Euroopa Liit, eelkõige Saksamaa pealekäimise 4 tulemusena, Horvaadi Vabariiki jaanuaris 1992. Kolm kuud hiljem tegi seda ka USA ja mais 1992 võeti Horvaatia ÜRO täisliikmeks ning 17
Absolutism Prantsusmaal (1624- 1624: kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Viimase püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Richelieu pidas ka hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Louis XIV valitsusaega (1643- 1715) loetakse absolutismi kõrgajaks. ,,Üks kuningas, üks seadus, üks usk!" ,,Riik-see olen mina!" Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust-kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest. Siiski hugenotid jäid oma usule truuks ja Louis tühistas Nantes'i edikti. Seeläbi saavutati Prantsusmaa usuline ühtsus. 1682.aastal kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles'sse. Pärast Louis XIV surma sai uueks kuningaks Louis XV (1715-1774). Absolutistlikku valitsemisviisi kritiseeriti üha avalikumalt ja teravamalt. Hävitav kaotus tagas Prantsusmaad Seitsmeaastases sõjas. Louis XV-le järgnes Louis XVI, kes lootis riiki
*Jaapan ja USA *7.12 Pearl- Harbor (USA mereväebaas) Jaapan vallutab, suur territoorium Jaapani kontrolli all *1942 juuni Midway lahing, USA tõus, survestab tegevust Jaapani vastu *6.08.45 ja 9.08 Jaapani linnade vastu tuumapomm *2.09 kapitulatsioonile kirjutab alla Jaapan Inimvastased kuriteod Kollaborant- võõrvõimuga koostööd tegev inimene Holokaust nn. uus kord *Hitleri rassipoliitika- ,,juutidele pole kohta"; 33 keelati juutidel maa omamine, 34 visati ametiühingutest välja, 39 riigiametitest välja *1935 Nürnbergi seadus- juudid ilma kodanikuõigustest *Heidrich, Himmler, Eichmann, Mengele *Kristallöö- 38. lõhuti ärisid, lapsed visati koolist välja *Wannese konv.- 21.01.42 kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites *Getod- suletud linnaosa, kus juudid pidid aeglaselt surema; Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti getodesse; 43 juutide geto hävitamine Varssavis
erinevat usku kui tema. Rahva seas kadestati hugenottide suuremat jõukust. Hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kirikuvõimuga. Nii hakkas Louis XIV hugenotte taga kiusama. Nende poliitilised eriõigused tühistati ning tühistati veel 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt. Nantes'i edikti järgi said hugenotid pidada jumalateenistusi, kuid Louis XIV-le see ei meeldinud ning ta tühistas selle. Nende kirikud suleti või hävitati, nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrgemad maksud, nad pidid majutama ja ülal pidama sõdureid jne. Hugenotid ei soovinud seda kõike teha. Lõuna-Prantsusmaal algatati mäss, kuid see suruti ruttu maha kuningavägede poolt.Mõistes, et hugenotid ei saa midagi teha, osad hugenotid astusid katoliku usku, kuid enamus hugenotte lahkusid Prantsusmaalt. Kõige rohkem mindi Saksamaale, Inglismaale ja Madalmaadesse, kuid mindi ka ülemerekolooniatesse. Seal said
lõpetada pea nelikümmend aastat kestnud kommunism ja et tuleb hakata läbirääkima autonoomia asjus. 1990. aastal toimusidki vabad valimised ja Franjo Tudiman Horvaadi Demokraatlikust Parteist võitis üsna kergelt vana Kommunistlikku parteid. 22. detsembril 1990 avaldati uus Horvaatia põhiseadus. Sellega koos muutusid Horvaatias elavad serblased rahvusvähemuseks. Uues põhiseaduses ei olnud ära märgitud rahvusvähemuste õigused riigiametitest lasti lahti massiliselt serblasi. 600 000 inimese suurune serblaste kogukond muidugi hakkas autonoomiat nõudma. Kui Horvaatia kuulutas 25. juunil 1991 välja iseseisvuse, nõudis ka serbia Kraijna piiriäärne kogukond iseseisvust Horvaatiast. Puhkes suur vastasseis, võitlemine (Kraijna asub Splitist natuke põhja pool) Krajinas, Baranjas (OsijekiDrava jõel) ja Slavoonias (Doonaust läänes). 180 000-liikmeline, 2000
Vapside põhiseadus võeti ülekaalukalt poolthäältega 72,2% vastu. Vapse saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934.a. IV Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu 12.märts 1934 riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte. Vaikiv ajastu, iseloomulikud jooned (taaslülitamine), riigijuhid Riigikogu ei tulnud enam kokku, oli nö vaikiv, piirati inimeste sõnavabadust. Ajakirjandusel oli keelatud riigi ja valitsuse kohta negatiivselt kirjutada, riigijuhtide tegevusest tuli jaatavas vormis kirjutada jne. Seepärast nim. seda vaikivaks ajastuks
ning kuninga nimel valitsedes haaras enda kätte kogu võimutäiuse · Pärast Mazarini surma teatas kuningas, et hakkab ise valitsema · Louis XIV ,,Üks kuningas, üks seadus, üks usk" hugenottide usuvabadust hakatakse piirama · Kuningas toetab katoliiklust, hugenotte hakatakse suruma, et viimased loobuks oma usust ja pöörduks katoliiklusesse: hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest · 1685 tühistatakse Nantes`i edikt, protestantlikud kirikud suletakse või lammutatakse · Hugenotid lahkuvad Prantsusmaalt ja tänu kuninga tegevusele saavutatakse Prantsusmaal usuline ühtsus · Louis XIV majanduspoliitikat korraldas Jean Baptiste Colbert, keda loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muuhulgas koostas esimese riigieelarve · 1682. kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles`sse.
madal. Lahte suubub Kamtsatka jõgi.(Vikipedia 2009) 5 1.5 Kindralkuberneriks 1829 määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal, kuhu ta jäi 5 aastaks, jätkates ka loodusteaduslikke ning etnograafia-alaseid uuringuid. 1836 1849 teenis Wrangel Peterburis laevastikus. 1.6 Admiraliks ja koju 1855 sai ta kindral-adjutandi ja täis-admirali auastme. 1864 aastal lahkus ta halva tervise tõttu lõplikult riigiametitest. 1866 siirdus kodumõisa, kus tegeles majandusküsimustega. 1.7 Wrangeli saar On saar Põhja-Jäämeres Aasia idaosas.(Joonis1.) Saart eraldab Euraasia mandrist Longi väin. Eraldab Ida-Siberi ja Tsuktsi merd. Saare pindala on 7300 km². Saare keskosas on mäed kõrgusega kuni 1096 meetrit, kohati on väikesed liustikud. Valitseb arktiline kliima. Wrangeli saarel elasid teadaolevalt ühed viimased mammutid. Saar avastati 1867. aastal ja nimetati Ferdinand von Wrangelli järgi
enam jaht. Ta oli hea ratsutaja ja kütt. Provintsides seati kuninga korralduste täitmiseks sisse intendandi ametikoht. Poliitiline politsei jälgis kõiki ja eksinute karistamiseks ei vajatud kohut. Louis XIV tähtsus Louis XIV astus välja nende hugenottide õiguste vastu, mis olid veel säilinud. Katoliiklastest prantslased kadestasid hugenotte, kes tänu oma religioonile elasid paremini. See kadedus andis kuningale laiemad põhjused hugenottide karistamiseks. Kirikud suleti, vallandati riigiametitest, tõsteti makse jne. 17. sajandi lõpul tõstsid hugenotid mässu. See suruti maha ja 200 000 hugenotti lahkus Saksamaale, Madalmaadesse, Inglismaale, arendades nende maade ühiskonda ja majandust. Prantsusmaast sai mandri Euroopa juhtriik. Suurima rahvaarvuga, tugevaima sõjaväe ja majandusega ning omas kolooniaid. Louis XIV elas hiilgavat õukonnaelu. See leidis aset peamiselt Versailles`i lossis, 18 km kaugusel Pariisist, sest nagu juba öeldud pealinn talle ei meeldinud
Prantsusmaale au ja kuulsus. Päikesekuningas Louis XIV: Louis XIV valitsusaega (16431715) loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin (16021661). Pärast Mazarini surma teatas 23-aastane kuningas, et hakkab ise valitsema. Louis XIV hakkas piirama ka hugenottide usuvabadust. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Louis XIV tühistas 1685. aastal Nantes'i edikti, sest suurem osa hugenottidest jäid oma usule kindlaks. Protestantide kirikud suleti või koguni lammutati. Pool miljonit hugenotti, enamasti ettevõtjad ja oskustöölised, lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse maadesse, kus neid lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes'i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Versailles` õukonnaelu: 1682
kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa määrama euroopa moemaailma. Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Võeti kasutusele kahvel. Õukonnaelu soodustas ka kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Versailles`i lossi tuli elama mahutada üle paarikümne tuhande õukondlase ja nende teenri. Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks
Kuningad ja vürstid püütsid järele aimata Versailles kombeid ja toredust. Versaille õukonnas hakkate esimest korda valmistama jäätist ja veini. Hugonottide jõukuse saladus oli, et nad tegid tööd ja ei pidutsenud kunagi. Louis oli kade hugonottide jõukuse pärsat ja ta võttis neilt nende õigused. Neil ei lubatud enda jumala teenistust pidada ja nende kirikud suleti või kogunisti vähitati, neile kehtestati suuremad maksud, neid vallandati riigiametitest. -- 1) Inglismaal oli parlamentne monarhia,kuid Prantsusmaal absolutismnik monarhia. 2) Inglismaa riigikirik oli anglikani kirki, kuid Prantsusmaal oli riigikirikuks katoliitliklik kirik. 3) Inglismaal oli mäss kuninga vastu millest kujunes kodusõda, kuid Prantsusmaal oli kord riigis. TEEMA NR. 2 -- Eesti jagunes kaheks kubermanguks. Põhja - Eesti oli Eestimaa (kuulus Rootsile) ||||| kuid Lõuna - Eesti koos Põhja - Lätiga oli Liivimaa. ( kuulus Poolale)
WERMACHT. Samal aastal ka Inglise-Saksa mereleping, mille alusel Saksamaa võib omada sõjalaevu ja laevastikku. 1936.a. sõlmiti Itaalia ja Sks sõjalise koostöö leping Berliin-Rooma telg. 1938 Austria anschluss Antisemitism juudivastasus, Saksamaa peab olema judenfrei ehk juudivaba. Juudid tuli eristada, nad kandsid kuusnurk märki rinnas. Ei tohtinud teatud ametites töötada. 1935.a. võeti neilt ära kodakondsus, pidid lahkuma riigiametitest. Keelustati juutide ja mitte juutide abielud. 1938 kristallöö 10. Miks kujunes ühtedes Euroopa riikides kahe maailmsõja vahelisel perioodil diktatuur, teised aga säilitasid demokraatia? Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ja vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Tihti ei suudetud
1629 anti välja armuedikt, kus hugenotid säilitasid usuvabaduse aga nende poliitilised eriõigused tühistati. Samuti pidas Richelieu oluliseks kõrgaadli võimu piiramist. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, vandenõulaste maad konfiskeeriti ja nende kindlustused hävitati. Louis XVI valitsusajal saavutas absolutismi oma tipu. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad vabatahtlikult oma usust ning pöörduvad katoliiklikusse. Neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ning pandi sõjaväe majutamisel ränk koorem. Kuna hugenotid jäid oma usule siiski truuks tühistas Louis XVI Nantes'i edikti ning protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Tulemuseks oli hugenotide maalt lahkumine kuid ka oodatud usuline ühtsus. 2. Parlamentarism Inglismaal Pärast Elisabeth I surma astus troonile James I. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendia, mille kuningas jätnuks meeleldi vaid nõuandva rolli. Nende
August Rei. Ennetamaks vabadussõjalaste(Andres Larka) eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märts 1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, vabadussõjalased kõrvaldati poliitikast ja riigiametitest. 29. EESTI VABARIIGI SISEPOLIITIKA 1934-1939 · Riigipööre:Uue põhiseaduse kohaselt Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Andres Larka kandidaatideks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner ja August Rei. Ennetamaks vabadussõjalaste(Andres Larka) eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märts 1934 riigipöörde
Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati tagakiusama, protestantlikud kirikud suleti. Pool miljonit hugenotti lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse riikidesse, kus nad lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes’i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära
Senine usuvabadus siiski säilis. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise. Rahva hulgas kadestati valdavalt kaubandusest ja käsitööst elatuvate hugenottide suuremat jõukust. Kuningas tühistas hugenottide allesjäänud õigused. Nüüd keelati neil ka jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või koguni hävitati. Hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud, neid vallandati riigiametitest. Lõpuks nõuti hugenottidelt sõdurite majutamist ja ülalpidamist. Louis XIV Versailles´e loss Louis XVI Louis XVI sünd. 23. augustil 1754. aastal, oli viimane kuningas Prantsusmaal enne revolutsiooni. Ta päris riigi Louis XV´ lt, oma vanaisalt, kuna tema isa oli juba surnud. Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria hertshertsoginna Marie Antoinette' iga, kellega tal oli kaks tütart ja poega.
politsei asus vabadussõdalasi arreteerima 85. 86. Poliitilised ümberkorraldused riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi omavalitsuses tühistati vabadussõdalaste mandaadid (kohad) riigijuhtidele vastumeelseid inimesi hakati riigiametitest vallandama parlmanet saadeti suvevaheajale ja seadusandlik võim läks riigivanema kätte Päts põhjendas samme vabadussõdalaste mässukava ning sellega, et rahva psühhiline seisukord ei ole korras peaministri asetäitjaks ja siseministrika Kaarel Eenpalu
auamet (sai raha, tööd ei pidanud tegema). Louis XIV võttis 1661. aastal valitsemise enda kätte sel aastal suri kardinal Mazarin (see võib olla ka põhjuseks). Tema sekkus ka reaalselt riigi juhtimisse tahtis teada saada ka kõige pisemaid asju. Tema valitsusaega peetakse ka absolutismi kõrgajaks (,,Riik, see olen mina"). Jätkas seda, mida isa ajal oli kehtestatud. 1685. aastal tühistas Louis XIV usuvabaduse ning algas hugenottide tagakiusamine (vallandati riigiametitest, kõrgemad maksud, neile kehtestati sõjaväe majutuskohustus). U 200 000 hugenotti põgenes kas Madalmaadesse, Inglismaale, Brandenburgi. Nende lahkumine Prantsusmaalt oli tegelikult kaotus, sest nemad tegelesid majandusega(rajasid manufaktuure, oleksid aidanud merkantilistlikku majanduspoliitikat). Prantsuse manufaktuurid enam hästi edasi ei arenenud sai alguse majanduslangus. Kerkis esile Colbert, kes hakkas majandust turgutama riik andis madalaid laene ja monopoli õigusi,
Kalvinistide kirikud suleti/lammutati. Versailles õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtluses ladina keele. 21 Hugenottide õiguste järk-järguline piiramine ning Prantsusmaa usulise ühtsuse saavutamine- Louis XIV iiras poliitilised õigused juba kaotanud hugenottide usuvabadust. Lootis, et loobuvad oma usust ja pöörduvad tagasi katoliiklusesse. Kehtestas kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest. Mõnes piirkonnas pandi neile sõjaväe majutamise ränk koorem. 1598 Nantesi edikt- katoliiklus Prantsusmaal valitsev usk , 1627 La Rochelle'i kindluse piiramine- takistati inglaste abistamist ning paljud surid nälga, 1629 armuedikt- usuvabdus, kuid poliitilised õigused tühistati ning 1685 Fontainebleau edikt. Fontainebleau edikt- 1685. aastal tühistas Louis XIV Nantesi edikti. Kalvinistide kirikud suleti või lammutati
Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Louis XIII aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku generaalstaate. Asevalitsejaks Richeleu. Kõrgaadli võimu piiramine. Riigis saavutatakse usuline ühtsus, hugenottide eelisseisundi kaotamine(neile määratakse kõrgemad maksud, vabastatakse riigiametitest ja nende juurde majutatakse sõjaväelasi). Kuigi Louis XIV aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku erinevaid seisuste esinduskogusid. L'Etat c'est moi. Absolutistlik riigikord seadis valitseja taas riigi keskpunkti. „Riik – see olen mina!” (pr L’Etat c’est moi!) ei olnud ainult Louis XIV-le omistatav lendlause. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus.
riigieelarve. Richelieu püstitatud eesmärgid jäid kujundama ka Louis XIV sisepoliitikat. Seadnud lipukirjaks un roi, une loi, une foi ,,üks kuningas, üks seadus, üks usk", hakkas Louis XIV piirama poliitilised õigused juba kaotanud hugenottide usuvabadust. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad oma usust ja pöörduvad tagasi katoliiklusse. Neile kehtestati kõrgemad maksud, nad vallandati riigiametitest. Osades paikkondades pandi hugenottidele kogu sõjaväe majutamise ränk koorem, mis andis põhjust kutsuda sõdureid ,,saabastatud misjonärideks". Suurem osa kalvinistidest jäi siiski oma usule truuks. Fontainebleau ediktiga 1685. aastal tühistas Louis XIV 87 aastat kehtinud Nantes'i edikti. Kalvinistide kirikud suleti või koguni lammutati. Väidetavalt kuni pool miljonit hugenotti, enamuses töönduste
annaabi.ee 
