Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Retsensioon "Noor muusik" laureaatide kontserdist (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
-1-
21.septembril kell 19.00 esines Estonia kontserdisaalis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel ja rahvusvahelise konkursi “ Noor Muusik ” laureaadid Mihkel Poll ( klaver ), Gina Maria McQuinness ( viiul , Iirimaa ), Heini Laankoski (tšello, Soome).
Rahvusvahelisel konkursil “Noor Muusik” täitub käesoleval hooajal 10. tegevusaasta. 1996/97 aastal ellu kutsutud 7-13 aastaste viiuli-, tšello-, ja klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas.
Kontserdil esitati järgmised teosed :
Johannes Brahms (1833- 1897 ). Akadeemiline avamäng op 80(1887)
Kontsert viiulile, tšellole ja orkestrile a- moll op 102
Allegro
Andante
Vivace non troppo
Pjotr Tšaikovski (1840-1893). Klaverikontsert nr 1 b-moll op 23(1875)
Allegro non troppo e molto maestoso
Andantino simplice
Allegro con fuoco
Mihkel Poll (1986)
klaver
Klaveriõpinguid alustas ta 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis , 7-aastaselt asus õppima Tallinna Muusikakeskkooli, alates 2001.aastast on Pollil kaks õpetajat : EMA professor Ivari Ilja ja Maigi Pakri.Praegu õpib ta Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias teisel kursusel professor Ivari Ilja klaveriklassis. Ta on edukalt osalenud mitmetel riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel : I preemia üleriigilistel noorte pianistide konkursil Tartus 1998. ja 2001. aastal, I preemia konkursil “Noor Muusik” 1997. ja 2001. aastal, II (2001.a.) ja III(1999.a.) preemia rahvusvahelisel F.Chopini nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas, I ja eripreemia 2000.aastal noorte pianistide konkursil Volhovis, Venemaal. 2002.aastal esindas Mihkel Poll Eestit noorte muusikute Eurovisioonil Berliinis. Novembris 2004 võitis ta peapreemia VIII eesti noorte interpreetide konkurssfestivalil “Con Brio `04”, lisaks palju muid auhindu.
Gina Maria McQuiness (1987)
viiul, Iirimaa
Viiuliõpinguid alustas neljaaastaselt ning juba kuueselt osales kõigil kohaliku ning rahvusliku tähtsusega viiulikonkurssidel.Seitsmeaastaselt alustas ta ansamblimänguga
-2-
orkestri Young European Strings Intermediate ees, üheksandast eluaastast peale on võitnud arvukalt esikohti erinevatel noorte viiuldajate konkurssidel .1998. aastal I preemia Tallinnas “Noore Muusiku “ konkursil.Tema eriline huvi kuulub kammermuusikale. 2005.aasta novembris esitas Gina koos Euroopa Noorte Keelpillimängijate Kammerorkestriga Budapestis Bartoki Divertismendi ( oli ka orkestri kontsertmeister).
Heini Laankoski (1984)
tšello, Soome
Laanikoski õpib Helsingis Sibeliuse Akadeemias Heikki Rautasalo juures. 1998. aastal võitis Tallinna “Noore Muusiku” konkursil I preemia ja eriauhinna.Ta on osalenud aktiivselt paljudes erinevates kammerkoosseisudes. Aastatel 1995- 2002 mängis ta Helsingi Noorte Keelpilliorkestris soolotšellistina, oli orkestri solist ringreisil Itaalias ja Austrias . Alates 2001. aastast mängib ta Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestris.
Toomas Vavilov
dirigent
Toomas Vavilov on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi klarneti erialal ning õppinud EMTA -s sümfooniaorkestri dirigeerimist. 2006. aastani oli ta ERSO liige ning 2004-2006 ERSO abidirigent. Käesolevast hooajast alates on ta Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent .

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO)


Aastakümneid Eesti ainukesse professionaalsesse sümfooniaorkestrisse kuulub 100 muusikut ning orkester annab hooajal umbes 60 kontserti. ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy.
18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO-ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja – solistid .
Kontsert algas Johannes Brahmsi akadeemiline avamänguga, mis kõlas lõbusalt ja jäi hästi meelde, orkester mängis talle omasel väga heal professionaalsel tasemel. Meloodiast oli ära tunda üliõplaslaul “ Gaudeamus igitur”, mis oli väga hea sissejuhatus kogu järgnevale kontserdile, kus mängisid vaid noored solistid.
-3-
Avaloole järgnesid palad tšellole ja viiulile.Enim jäi meelde noore viiuldaja Gina Maria McQuinnessi tohutult emotsionaalne mängustiil.Ta elas oma esitusse täielikult sisse, kõik saalisistujad tajusid, kui väga oli see noor muusik end viiulimängule pühendanud, mängides heatasemeliselt nii nõudlikku repertuaari.
Tšellisti etteaste oli samuti hingestatud, muusika kõlas kaunilt ja siiralt, kuid jättis mulle siiski aeglase tempo tõttu veidi veniva mulje.Orkester koos dirigendiga toetas oskuslikult noore tšellisti mängu.
Publiku ja ka minu lemmikuks kujunes siiski pianist Mihkel Poll, kelle esitus pani hoolega jälgima- kuulama . Klaverikontsert oli esitatud professionaalse kindluse ja üleolekuga ja moodustas koostöös orkestriga suurepärase terviku. Mihkel Poll on kahtlemata andekas, võimekas ning ka artistlik pianist. Vaatamata oma noorusele esitas ta tehniliselt raskeid teoseid sujuvalt ning voolavalt, tema emotsionaalne mäng oli mõtestatud, virtuoosne ja nauditav, minuarust kõlas Tšaikovski klaverikontsert tema esituses suurepäraselt.
Kontserti oli huvitav vaadata-jälgida. Noorte muusikute esinemine andis tunnistust andest , töökusest ja heast esinemisnärvist. Noored muusikud ei ilmutanud üldse väsimust, pigem vastupidi : mida edasi, seda kindlamalt nad mängisid.
Keelpillimängijate tase oli kõrge.Gina ja Heini paistsid silma sügava musikaalsuse ja kõrgetasemelise mänguga, nad ei läinud kordagi krampi , nad olid vabad ja isikupärased.Suurima menu osaliseks sai siiski Mihkel Poll, kes oma ettekande järel mitu korda publikule kummardamas käis ja kõigi rõõmuks lisapalagi mängis. Tema kompleksivaba mängustiili võis vaid imetleda.
ERSO muusikud mängisid ettearvatult kõrgel professionaalsel tasemel ja tegid koos dirigent Toomas Vaviloviga suurepärast koostööd.
Enim meeldiski mulle sellel kontserdil just pianist Mihkel Polli ja ERSO muusikute koostöö.
Retsensioon-Noor muusik-laureaatide kontserdist #1 Retsensioon-Noor muusik-laureaatide kontserdist #2 Retsensioon-Noor muusik-laureaatide kontserdist #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KertuRa Õppematerjali autor
21.septembril kell 19.00 esines Estonia kontserdisaalis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel ja rahvusvahelise konkursi “ Noor Muusik” laureaadid Mihkel Poll (klaver), Gina Maria McQuinness (viiul, Iirimaa), Heini Laankoski (tšello, Soome).

Sarnased õppematerjalid

Retsensioon-Beethoveni Viies sümfoonia-
2
doc

Retsensioon “Beethoveni Viies sümfoonia”.

-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) peadirigent Nikolai Aleksejev Praegu kuulub ERSO-sse 100 muusikut ning orkester an

Muusikaajalugu
Eesti heliloojad
25
doc

Eesti heliloojad

· 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk4 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 4 Sama allikas 4 Rein Rannap Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953. aastal ja on eesti helilooja, pianist ja improvisaator. Tema isa ­ Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija. Ema ­ Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.5 Haridustee · 1965­1972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. · 1972­1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. · 1977­1979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis.

Muusika
Tänapäeva Eesti heliloojad
8
doc

Tänapäeva Eesti heliloojad

kooripoeem "Lehekülgi Sakalamaa kroonikast" (1982). Lisandunud on aga ka vaimulik temaatika, nagu teostes "Kaks jubilatsiooni" solistile, koorile ja orelile (1986) või "Glorificatio" sopranile, tenorile, segakoorile ja kammerorkestrile (1990). Olav Ehala (31.07.1950 Tallinn), helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Suure Vankri preemia 1997. Muusikalid: Sabata krokodill (1972), Oliver ja Jennifer (1972), Buratino (1975), ja Johnny (1980, koos J. Nõgisto ja P. Volkonskiga), Thijl Ulenspiegel (1987) Sven Grünberg (24.11

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U. Loop vestluses siinkirjutajaga mainis, nõuti nende terminite kasutamist ka uurimustes. 13

Muusika ajalugu
Muusika ajastud-õpimapp
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikuspruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul

Muusikaajalugu
Renessanssi Žanrid-heliloojad
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Madalmaade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532­1594) 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.

Muusikaajalugu



Kommentaarid (1)

M2rfu profiilipilt
Ella Fabregas: väga hea
16:09 30-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun