Smartphones and computers are used in schools, at work and at free time for social interaction and communication. Using these devices can affect the condition of an eye. Eye is an organ in both humans and other animals, which allows the living creature to see. Smart devices radiate different light. One of the reasons why smart devices have harmful effect on the eyes is the blue light that they radiate. Blue light has damaging effect on the eye because it refracts in front of the retina. This forces the eye to focus constantly and as a result, the eye gets tired quickly. Blue light can cause different eye diseases. One of the diseases is „Dry eye syndrome“. Dry eye syndrome is a collection of symptoms which are caused by a lack of or low quality of the tear fluid. This can not be completely cured but it can be prevented by resting the eyes after every half an hour when using smart devices.
OP-1 Tallinn Healthcare College HARMFUL EFFECTS ON THE EYE CAUSED BY SMART DEVICES 2016 Eye Eye is an organ in both humans and other animals which allows to see. Blue light causes damage Smart devices radiate blue light Blue light has damaging effect on the eye because it refracts in front of the retina This forces the eye to focus constantly so the eye gets tired quickly. „Dry eye syndrome“ Dry eye syndrome is a collection of symptoms which are caused by a lack of or low quality of the tear fluid Lack of eye blinking Macular Degeneration Disease Macula can not be damaged at all to have a correct visual acuity Blue light damages the light-sensitive cells in retina Macular degeneration disease can lead to permanent loss of eyesight.
Linda Morfoot, 65, of Long Beach, Calif., blind for 12 years, says she can now toss a ball into a basketball hoop, follow her nine grandchildren as they run around her living room and "see where the preacher is" in church. "For someone who's been totally blind, this is really remarkable," said Andrew P. Mariani, a program director at the National Eye Institute. "They're able to get some sort of vision." Scientists involved in the project, the artificial retina, say they have plans to develop the technology to allow people to read, write and recognize faces. Advances in technology, genetics, brain science and biology are making a goal that long seemed out of reach -- restoring sight -- more feasible. "For a long time, scientists and clinicians were very conservative, but you have to at some point get out of the laboratory and focus on getting clinical trials in actual humans," said Timothy J.
Water resistant MOTO 360 First round smartwatch Released September 5, 2014 Android Wear Wireless charging Ambient light sensor Microphones for entering text SAMSUNG GEAR S First modern calling smartwatch Released on November 7, 2014 Tizen OS Curved 2" Super AMOLED display Wi-Fi and 3G Calling and SMS APPLE WATCH First smartwatch made by Apple Announced on September 9, 2014 Watch, Watch Sport, Watch Edition Watch OS Flexible Retina AMOLED screen Works with Apple Pay SOURCES https://en.wikipedia.org/wiki/Smartwatc h https://en.wikipedia.org/wiki/Pebble_(w atch) https://en.wikipedia.org/wiki/Moto_360 https://en.wikipedia.org/wiki/Samsung_ Gear_S https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Wat ch THANK YOU FOR YOUR ATTENTION!
medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari
Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks nägemisnärvipea juures? kus on retina kõige õhem? saagäärise juures: 0,1mm; nägemisnärvipea juures: 0,56mm. Kõige õhem: foveal, 0,05mm. 9. Kui suure läbimõõduga on reetinal nägemisnärvipea, maakula, fovea, foveola? nägemisnärvipea: 1,5mm; fovea (kollatähn): 1,5mm; foveola (tsentraallohk): 0,35mm; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm 10. Nimeta reetina 10 kihti: 1. RPE reetina pigmentepiteel; 2. LRC fotoretseptorid; 3. ELM välimine piirikiht; 4. ONL välimine tuumade kiht; 5
ISMEEL (30.10.2015). ·Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. ·Metsma, A. (2007). Läätsed ja kujutised. http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised (27.10.2015). ·Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. ·Nägemishäired. ReFocus Silmakirurgia. http://www.silmakirurgia.ee/2010/?s=3 (26.10.2015). ·Webvision. The Organization of the Retina and Visual System. http://webvision.med.utah.edu/ (03.11.2015). ·7activestudio (04.01.2013). The Human Eye [video]. https://www.youtube.com/watch?v=nbwPPcwknPU (01.11.2015). Lõpplehe foto: heterokroomia http://en.kllproject.lv/the-uniquephenomenonheterochromia.html NÄGEMISMEEL
production. CEREBROSPINAL FLUID (CSF) – A liquid which is found in the ventricles of the brain and the canal of the spinal cord. It collects products of neuronal and glial metabolic activity. CHEMORECEPTORS – Sensory neurones which respond to chemical stimuli (e.g. glucose concentration in blood). CONCENTRATION GRADIENT – A difference in the concentration of a particular substance between two compartments. CONE – A receptor cell located in the retina at the back of the eye. It is sensitive to colour. CONTRALATERAL – Structures located on opposite side of the midline. CORPUS CALLOSUM – The large bundle of nerve fibres connecting the left and right hemispheres of the brain. CORTISOL – A hormone* produced in the adrenal cortex*. In man, it is produced in greatest amounts early in the morning to prepare the body for daily activities; implicated in the body response to stress.
3. päris -suurem osa soonkestast! -sisaldab kogu ulatuses pigmenti, soonkest -sidekoeline, 3 kihti veresooni mis KAITSEB väljast pupilli silma SOONMIK lahgeva valguse eest. -TOIDAB silma (veresooned)! III sisemine kest e VÕRKKEST RETINA - võtab vastu nägemisärritust - OPTILINE e NÄGEMISOSA: sisaldab valgustundlikke retseptoreid (kepikesed ja kolvikesed) - KOLLATÄHNI piirkonnas on parim nägemine (ainult kolvikesed) - PIMETÄHN (nägemisnärvi disk): nägemisnärvi väljumiskoht, mis koosneb vaid närvikiududest, kepikesed-kolvikesed puuduvad. Silmamuna sisu VESIVEDELIK SILMALÄÄTS KLAASKEHA - läbipaistvad
vestibulaarsüst, lihastes, liigestes ja siseorganites) · Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse, nt peopesal palju rohkem kui käsivarrel, kahe- punkti tundlikkus; fooveas reetinal koonusrakkude tihedus suurim; koertel parem haistmine lõhnar-te tiheduse tõttu Sensoorsed nägemisteed: teadlik genikulostriaat ja mitteteadlik tektopulvinaarne, nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. Kolvikesed - kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (punane, sinine ja roheline). Asuvad rohkem fooveas (tsentraallohk maculas) piirkonnas. Kepikesed kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad 4. Edasi ajju
Retseptorid paiknevad silma põhjas, teiste rakukihtide taga. Valgus peab läbima need rakukihid kuni jõuab retseptoriteni. Valgussignaali võtavad vastu kolvikesed ja kepikesed ning saadavad selle edasi horisontaalrakkudele, bipolaarsetele rakkidele, seejärel aktiveeruvad amakriinrakud. Retina närviedastuse lõpetavad ganglionirakud, mille aksonid saadavad signaali edasi ajju. Ganglionirakkude aksonid kokku moodustavad optilise närvi. 18.Mis on eristuslävi? Eristuslävi on minimaalne mõõdetud erinevus kahe ärritaja vahel, mida aisingutes on võimalik ka eritada e eristuslävest väiksemat eritust pole enam
Diabeet ja silma. Raamatus: Ilanne-Parikka,P., Kangas,T., Kaprio,E.A., Rönnemaa,T. (toim.). Diabeet. Tallinn: AS Medicina. Drury,P., Gatling,W. (2005). Diabetes. Your questions answered. London:Churchill Livingstone. Jugaste,T. (1994) Diabetes 2. Eesti Diabeediliidu kodulehekülg Diabeetiline retinopaatia http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1756 (20.12.08) MD Support. Leahy,B. Jr. Vitrektoomia foto http://www.mdsupport.org/surgery.html St.Luke's Cataract & Laser Institute. Retina Center. http://www.stlukesretina.com/html/diabetic_retinopathy.html Terviseportaal Inimene.ee http://www.inimene.ee/pages.php3/06? haigus=815&text_type=2&login=950a263bd85f2fdd6db4e9dbb07789e0 (01.12.08) Varga, J. Kodulehekülg. Retinopaatia foto. http://www.varga.org/Physician%20Assistant%20Photos.htm (03.12.08) Wikimeda Commons. Retinopaatia laserravi foto. http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Fundus_photo_showing_scatter_laser_sur gery_for_diabetic_retinopathy_EDA09.JPG
haistmisnärvi osa) chiasma opticum canalis opticus ganglionile vastavad rakud paiknevad silma tundetuumale vastavad rakud võrkkestas paiknevad silma võrkkestas Silma võrkkest ehk retina pars optica koosneb välisest pigment- ja sisemisest neuraalosast, millel on kolm kihti: · Kepp- ja kolbrakkude kiht (kõige välimine; kepid must-valge, kolvid värvide nägemiseks) II N opticus · Bipolaarsete neuronite kiht Arenguliselt ajuosa · Suurte multipolaarsete neuronite kiht, mille peened neuriidid ühinevad n opticus'eks, mis siseneb canalis opticuse kaudu
kolme aastaga. Sel ajal suureneb võrkkesta fotoretseptorite arv kaheksateistkümnelt neljakümne kahele 100 kohta. Samas toimub ka nende areng. Vastsündinu võrkkestal võib märgata halvasti diferentseerunud fotoretseptoreid ning juba kujunema hakanud retseptoreid, mis ei sobitu antud alale, kuna on liiga laiad (joonis 1). Seetõttu võrkkesta keskne piirkond vastsündinul võtab valgust vastu 350 korda halvemini kui täiskasvanu retina. Väiksem arv fotoretseptoreid võrkkestal on ka üks põhjuseid, miks beebid ei erista distantsilt kahte punkti ruumis ning seetõttu reageerivad nad vaid visuaalsele stiimulile, kui see on beebi näole väga lähedal. 6 KARVAMOODUSTAMISE ARENG Karvutute fenotüüpide leid juhatas uurijad lähemale mitmele tähtsale astmele karvade moodustamise molekulaarsel rajal. X kromosoomiga seotud Anhidrotic ectodermal
the Veterans LAST study (Lutein Antioxidant Supplementation Trial), Optometry 75, 216 – 230. 9. Age-Related Eye Disease Study Research Group, A randomized, placebo-controlled, clinical trial of high-dose supplementation with vitamins C and E, beta carotene, and zinc for age- related macular degeneration and vision loss. (2001). AREDS report no. 8, Arch. Ophthalmol. 119 1417 – 1436. 10. Schalch, W. (1992). Carotenoids in the retina—a review of their possible role in preventing or limiting damage caused by light and oxygen. I. Emerit, B. Chance (Eds.), Free Radicals and Aging, Birkh7user Verlag, Basel. 11. Kohlmeier, M. (2003). Nutrient Metabolism. Pages 464-478 12. Harrison, E.H. (2014). Reference Module in Biomedical Sciences. This article is a revision of the previous edition article by Robert B. Rucker, Francene M. Steinberg, volume 8, pp. 735–742, © 1997, Elsevier Inc. 13. Canter, P.H
osa on pärissoonkest e. korioidea (chorioidea), eesosa moodustab rips- e. tsiliaarkeha ja vikerkesta e. iirise. Ripskehas asuv rips- e. tsiliaarlihas talitleb akommodatsioonilihasena. Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. Sisemise võrkkesta e. reetina (retina) tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt
* glükoos lahustub väga hästi vees * vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav * ta on "põhikütus" enamike organismide ja organite jaoks * glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri tagamaks ajukoe energiavajaduse * ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi), erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja veresuhkur Inimorganismi kõikides rakkudes leidub glükoosi. Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad: glükolüüs - glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine * anaeroobne ehk osaline * aeroobne ehk lõplik
a) Nägemiselund (silm) b) Kuulmis- ja tasakaaluelund (kõrv) c) Haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) d) Maitseelund (maitsmisnäsad) e) Kompimiselund (nahatundlikkus) 2. Silm lad. k. OCULUS Koosneb Silmamuna, apiaparaadid (silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat) 3. Mõisted Skleera Sidekoeline kiht, mis ümbritseb silmamuna, annab silmale kuju Iiris Pigmendikude, mille lihased kontrollivad silma tungiva valguse hulka Retina Võrkkest, optiline nägemisosa - sisaldab valgustundlikke elemente Kepikesed Nägemine videvikus - mustvalge Kolvikesed Päevane nägemine eristab värve Klaaskeha On läbipaistev sültjas ollus, mis täidab ruumi läätse ja võrkkesta vahel Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur
◦ vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav ◦ ta on "põhikütus" enamike organismide ja organite jaoks ◦ glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri tagamaks ajukoe energiavajaduse ◦ ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi), erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja vere glükoosisisaldus (nn veresuhkur) Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad: ◦ glükolüüs – glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine 1. anaeroobne ehk osaline (hapnikuta); 2. aeroobne ehk lõplik (hapnikuga) ◦ glükoneogenees – glükoosi uuesti süntees piimhappest, glütseroolist, aminohapetest
kreeklanna Paraskevi Patoulidou. Enne mänge oli tema isiklik rekord sel alal vaid 12,96, kuid olümpailinnas sai ta poolfinaalis ajaks12,88 ning finaalis uskumatu 12,64. Tõenäoliselt oleks ta siiski saanud vaid hõbemedali, kui favoriit Gail Devers poleks enne finisijoont komistanud ja kõhuli kukkunud. Kui Tamás Darnyi oli 15-aastane, jäi ta vasakust silmast pimedaks - kord mängides tabas tema silma lumepall. Poisile tehti Kölnis neli silmaoperatsiooni vigastatud retina parandamiseks, ja kuigi kirurgid ei suutnud nägemist taastada, andsin nad silmale siiski valgustaju. 1985. aastast valitses ungarlane vääramatult mõlemal kompleksujumise distantsil. Nii Soulis kui ka Barcelonas tuli ta olümpiavõitjaks 200 m ja 400 m kompleksujumises. Laskmises pole vanusel mingit tähtsust. Vabapüstolist laskmises võitjaks tulnud Konstantin Lukatsik oli vaid 16-aastane, samal ajal pronksmedali saanud Rootsi kuulsus Regnar Skanåkera aga juba 58-ne.
kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Nägemine: kuidas valgussignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; peamised nägemisteed (tadlik genikulostriaat ja jmitteteadlik tektopulvinaarne) ja nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. 4. Edasi ajju. Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed 1. ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv → piklikaju → keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) →
45. Silma ehitus ja silmamuna kestad. Oculus. Silm koos nägemisnärviga moodustab nägemisorgani (organum visus). Silm koosneb silmamunast (bulbus oculi) ja abiaparaadist: silmalihased, silmalaud, konjunktiiv, pisaraaparaat. Silmamuna sein koosneb kolmest kestast: 1. Välimine fibrooskest, tunica fibrosa bulbi (sarvkest ja valgekest) 2. Keskmine soonkest, tunica vasculosa bulbi (vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest) 3. Sisekest (võrkkest) e reetina, tunica interna seu retina (pimeosa ja optiline osa, nende piiriks saagserv) Veel saab eristada ka läätse (lens) ning klaaskeha. 46. Reetina kihid. Optilises osas eristatakse 10 kihti. 1. pigmentepiteel – ühekihiline kuubiline pigmentepiteel 2. kepikeste ja kolvikeste kiht – meelerakkude perifeersed jätked 3. välimine piirmembraan 4. välimine rakutuumade kiht 5. välimine põimikkiht – meelerakkude tsentraalsed jätked 6. sisemine rakutuumade kiht – bipolaarsete neuronite tuumad 7
green eyes (normal blue smoke Persians have darker fur and orange/copper eyes). Their eyes reflected red and tended to be sensitive to light. The cats developed cataracts as early as 3 months old. Melanin pigment granules in all tissues, not just the fur, were abnormally in size and shape due to combining with abnormally large lysosomes (part of a cell's digestion mechanism). CHS cats tend to develop kidney lesions, and have impaired vision due to the abnormal pigmentation in the retina. The University of Sydney, Australia's Faculty of Veterinary Science defines CHS as a "rare, lethal disorder" but it better meets the criteria for an "impairing mutation" as its effects can be mitigated with proper care. Affected cats are highly susceptible to infection, due to the abnormally large lysosome in their white blood cells. Bacterial infections occur repeatedly because the white blood cells cannot respond normally to infection; antibiotic treatment is required to combat infection
neurokiniinid Nägemine •Valgus langeb sarvkestale (cornea) ning läätsele. protaglandiinid (E), histamiinid, serotoniin, KCl jt aferentsed närvikiud •SNS üle stimulatsioonist silelihaste toonuse langus.NA stimul.notsits. •Seejärel peegeldub valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoritele. Notsitseptiivne valu- perif. valuretseptorite ärritusest: •valu ja to impulsid levivad koos •Fotoretseptoreid on kahte tüüpi: (a) kolvikesed, mis on kohanenud valgusärrituse
Reading Comprehension Your ability to read and understand college level reading material is test on this part of the TOEFL. You will find five or six reading passages, each followed by four to seven questions. You must work quickly and efficiently. Here is a sample passage. YOU WILL SEE: A lens has one or more curved surfaces that refract or bend, light rays passing through it to form an image on a surface beyond the lens. Examples of such surfaces are the retina of the eye or a movie screen. The distance from the lens to the focal plane is known as focal length. In cameras, telescopes, and similar devices, the lens is turned on a screw-thread mounting to adjust the focal length. This action allows focusing of images of objects at various distances. In the human eye, focal length is adjusted by muscles that alter the lens curvature. Light rays of different colors are bent by varying degrees as they pass through a curved surface
nägemiskujundi loomiseks. Käesolevas teemas käsitleme ainult silma kui nägemisinformatsiooni vastuvõtvat ja muundavat organit ja jätame lähemalt käsitlemata nägemissüsteemi ajustruktuurid ja nende funktsioonid. Silma nägemise seisukohalt olulisimateks osadeks valguskiire läbimisteekonna järjekorras on sarvkest (cornea) , silma sisevedelik, pupill ehk silmaava, mille moodustab iiris ("silma värvi" diafragma silmaläätse taga), lääts, edasi klaaskeha ja võrkkest (retina). Valguskiire fokuseerimise võrkkestal tagavad lääts ja pupill, valgusjõu muutmise tagab pupill oma ava diameetri muutmise kaudu. Läätse fokuseeriv toime realiseerub akommodatsiooni ehk läätse fookuskauguse muutmisega läätse ümaramaks tõmbumise või lapikumaks venitamise kaudu. Valgustundlikeks elementideks silmas on retseptorrakud võrkkestal, mis jaotuvad kepikesteks (ld bacillum; ingl rod), mida on umbes 125 miljonit
Laugude sisemine pind on kaetud konjuktiiviga (konjuktiivi võlv/kott – sinna manustatakse ravimeid). Laugudel on silma kaitsefunktsioon. Pisaraaparaat koosneb pisaranäärmest, pisarakotist, viimajuhadest. Ka neil on silma kaitsefunktsioon. Silma sirg- ja põikilihased liigutavad silma, ülalau tõstur tõstab teda. Silmamuna (bulbus oculi) asub kolju silmakoopas ja teda katavad silmamuna kestad: kõvakest (sclera), soonkest (choroidea), võrkkest (retina). 95 Kõvakesta (skleera) ehk silmavalge eesmine läbipaistev osa on sarvkest (cornea). Veresoonterikka soonkesta ülesanne on toita võrkkesta. Soonkestas sisalduv pigment annab sellele musta värvuse, mis muudab silma pimekambriks. Vikerkest (iiris) asub selles kambris sarvkesta taga ning kontrollib pupilli abil silma langeva valguse hulka. Parasümpaatilise närvi juhitud silmaavaahendaja lihase (m. sphincter pupillae) kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt
annaabi.ee 
