kaaslasega, seda nimetatakse tähelepanu: a) jaotuvuseks b) kõikumiseks c) puudumiseks 9. Kellegi jäljendamine peale hinnangute andmist jälgitavale käitumisele: a) On esikohal biheivioristidel b) on keskksel kohal A. Bandura mudelõppes c) kuulub humanistliku koolkonna arvestuste hulka d) ei eelda isiklikult kognitiivset aktiivsust 10. Valimi a) esinduslikkus e. representatiivsus b) isoleeritus populatsioonist c) korrelatiivsus d) mõjutab oluliselt võimalust teha andmete põhjal oletusi populatsiooni kohta 11. Psühholoogia ametlik algusaeg 1879. a 12. Mis on sünopsis? Neuronitevahelised kontaktpiirkonnad.
Statistiline kogum- objektid, mida lähemalt uuritakse. Kõikne ehk lausvaatlus- hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. (nt rahvaloendus). Mittekõikne ehk osavaatlus ehk valimvaatlus- hõlmab osa objektiks olevast kogumist. Mittekõikne vaatlus, mis hõlmab suhteliselt väikse osa vaatlusobjektist, kusjuures sellest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, tuginedes tõenäosusteoreetilistele arvutustele. Statistiline representatiivsus (esinduslikkus)- eeldab väljavõtukogumi koostise vastavust üldkogumi koostisele. (eeldused: kõikidel üldkogumi liikmetel peab olema valimisse sattumiseks võrdne võimalus, üldkogumi kõikide struktuuriliste osade kajastumine valimis, valimi liikmete piisav arv). Nominaalsed tunnused- näitavad ainult seda, kas objekt kuulub mingisse kindlasse teistest erinevasse kategooriasse (rahvus, silmade värv, ilmakaar jne)- binaarne ehk dihhotoomne tunnus nt sugu. Järjestatud
põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem. Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik); - valim (sample) on see osa populatsioonist, keda reaalselt küsitletakse (mingi osa Eesti rahvastikust); enamasti eeldatakse, et valimi pealt saadud tulemused kehtivad kogu populatsiooni kohta; - valimi representatiivsus e. esinduslikkus näitab kui hästi valim üldkogumit esindab; kõige tavalisem moodus esindusliku valimi saamiseks on juhuvalim selline valim kuhu uuritavad inimesed on populatsioonist juhuslikult valitud (valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (N) inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda
Jaguneb: · formaliseerimata · formaliseeritud (kontentanalüüs) E. Lasswell kui teenekas uurija Uurimisprotsess: · programmi koostamine · uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood) · metoodika koostamine · analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane) · protseduuri läbiviimine · järelduste tegemine Küsitlusmeetodid Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik · suunatud valik Skaalad: · nominaalskaalad · intervallskaalad Küsimuste formuleerimise reeglid Prooviküsitlus Korrelatsioonimeetod Testid Jagunevad: · grupitestid · küsimustikud · projektiivmeetodid · käitumistestid testidele esitatavad nõuded: · valiidsus · reliaablus · adapteeritus · standardiseeritus Sotsiomeetriline test
Seda saab läbi viia väga suurte hulkadena. Halvad küljed: tagasi laekub palju vähem ankeete kui välja saadame. Kasutatakse: uuritakse nt kuidas on õpilased rahul koolis õpetatuga. Intervjuu on meetod, mille puhul intervjueerija vestleb vahetult intervjueeritavaga, vastajaga. Eristatakse standarditud intervjuud (küsimused ette sõnastatud) ja standardimata intervjuu (kindlaks määratud ainult teema mis intervjueeriat huvitab) 9) Mida mõistate representatiivsuse all? Representatiivsus üldkogumine vähendatud mudel. See on see, et meie valim oleks esinduslik e. meie poolt küsitletud inimeste seas on proportsionaalselt samapalju põhitunnuste järgi nagu suures koguses. Esindab üldkogumi põhitunnuseid samas proportsioonis. Võime tunnuseid üldistada. 10) Ankeedile esitatavad nõuded. · Ankeedis võivad olla ainult need küsimused, mille vastused on olulised töö eesmärgi saavutamiseks ja püstitatud hüpoteeside kontrolliks.
tekivad uued institutsioonid, neljandaks võib algne institutsioon muutuda ülearuseks ja ta võidakse välja vahetada v uuendada. 2.Süsteemisisesed ja välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon (lk. 272-276) Küsimused kvantitatiivse uuringu kohta (loengumaterjalist): 1. Valim ja üldkogum, representatiivsus (esindavus), valimi suuruse seos üldkogumi suurusega (faili lk. 1-2). Küsitletavate ÜLDKOGUM (ehk populatsioon) kõik need inimesed,keda antud küsitlusega tahetakse hõlmata (kelle seisundit,arvamusi või hoiakuid soovitakse uurida ). Näiteks kõik Eesti 15-75 aastased elanikud, kõik Tallinna koolide 8-te klasside õpilased, VALIM ehk väljavõtukogum (sample)-osa üldkogumisse kuuluvatest inimestest, kes on antud uuringus valitud esindama üldkogumit.
vigadest tingitud konstrukti mittevaliidsust Väline valiidsus kuivõrd uuringu tulemis saab üldistada teistsugustele olukordadele ja katsealuste populatsioonidele. Uuringu kordamine aitab hinnata uuringu tulemuste üldkehtivust. Sisemine valiidsus muutujatevahelise põhjusliku seose väitmise õigustatus. Põhiline oht tuleneb segiajamisest, kuna siis ei saa määrata põhjuslikku muutujat 21. Valim ja populatsioon, valimi representatiivsus. Populatsioon kõik inimesed, keda on võimalik uurida Valim vabatahtlikest koosnev uuritavate hulk. Valimi representatiivsus kas uurimisel saadud tulemusi on võimalik üldistada kogu populatsiooni kohta? 22. Katseisikute reaktiivsuse probleem; pime ja topeltpime katseplaan. Katseisikute reaktiivsuse probleem - Katsest teadlik olemine tekitab KI vastustes reaktsiooni, mis ei tulene otseselt sõltumatu muutuja mõjust
· Uudsus kui tõstab huvi, siis positiivne mõju; kui takistab õppetööd, siis negatiivne mõju. (eportfoolio.opetaja.ee/Members/sirjetoomla/drawer/.../Loeng%202.doc) Uurimuse välist valiidsust ohustavad: · Sõltumatute muutujate ebaselge määratlemine võib muuta kordusuurimuste (replications) tegemise väheatraktiivseks, keerukaks või kogunisti võimatuks · Uurimuse aluseks oleva sihtrühma vähene representatiivsus teadlaste laiemat üldsust huvitava suurema populatsiooni suhtes · Hawthorne'i efekt arusaamine oma katsejänese-staatusest hakkab psühholoogiliselt mõjutama katseisikute käitumist · Sõltuvate muutujate ebaadekvaatne operatsionaliseeritus eksperimendis kasutatud sõltuvad muutujad peavad olema valiidsed ka väljaspool eksperimentaalseid tingimusi, et oleks võimalik teha üldistusi. Näiteks abiturientide kutsevaliku alaste suundumuste
teadvustamise korral võib taotleda ja kavandada struktuuri muudatusi, arendamisi ja kujundamisi, aga ka säilitamisi. Samaaegselt on püütud luua ka mitmeastmelisi klassifikatsioone. Teisisõnu, kaubandus jaotatakse kõigepealt mingi põhikriteeriumi alusel kaheks ja siis lisakriteeriumite põhjal kumbki veel omakorda. Tüpiseerimine kui süstematiseerimise teine liik tähendab ettevõtete kogumi iseloomustamist üheaegselt mitme tunnuse kaudu, kusjuures tunnuste valikul on esiplaanil nende representatiivsus. Nii on võimalik eristada üksikuid äritüüpe. Siinkohal mõistetakse äritüübi all kindlate põhitunnuste kombinatsiooniga kaubandusettevõtet. Kaubandusturunduses defineeritakse äritüüpi teisiti. Ka tüpiseerimine ei ole eesmärgiks omaette. Tema ülesandeks on välja selgitada tüüpilised kaubandusinstitutsioonid, iseloomustada nende alusel kaubandusinstitutsioonide mitmekesisust, äritüüpide arengut. 8.1. Kaubandusinstitutsioonide klassifitseerimine
3. Uuritavate tunnuste arv olgu minimaalne ja täpselt fikseeritud/ piiritletud (fikseeri kategooriad ka teoreetiliselt) 4. Nähtusi vaadeldakse sobival ajal ning analoogsetes oludes (väldi subjektiivsust, kõrvalmõjusid ja mürafaktoreid) 5. Võrreldavus ( kui vaatlejaid on mitu)- on tagatud vaatlusprotokollide abil. 6. Korduvvaatluste puhul olgu ajavahemik võrdne. 7. Teadlikkus võimalikest vigades: metodoloogilised vead (representatiivsus) registreerimisvead (lähtuvad vaatlejast) interpreteerimisvead (lähtuvad vaatlejast) Sagedus (ühekordne, pidev ja korduv vaatlus) Objekti hõlmamise ulatuse alusel (kõikne- 100% ja mittekõikne- osa tervest) Andmete hankimise viis (otsene, osalus- ka varjatus vaatlus) kõigil omad head ja vead, valik sõltub vaatlejast endast. Etapid 1. Eesmärgi fikseerimine ja vaaltusobjekti valik 2
1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist korrapäratu inglise stiilis park, mis kokkuvõttes oli eelõhtuks romantismile ja historitsismile arhitektuuris
........................................................................................ 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim ............................................................................................................................. 4 Kihtvalim ..................................................................................................................................
3. Kiht- valin grupid, keda küsitlen 4. Klaster- valin kellegi grupist b) mittetõenäosuslik: 1. Mugavus- pilootuuring testina 2. Ettekavatsetud- vastavalt eelteadmistele valitud uuritavad 3. Kvoot- kaubanduskeskustes või telefoniküsitluste tüüpi 4. Lumepall- kasvab edasi leitud küsitletavate abil, kes juhatavad teiste sobivate küsitletavate juurde. Heas valimiuuringus on juhuslikud valikud. Valimi representatiivsus valimis on sama palju inimesi kui üldkogus. Valimi suuruse määrab aeg, raha, järelduste täpsusaste, uuritava populatsiooni suurus. Meetodi valik Vaadake, mis tüüpi on tunnus Nominaaltunnus: kasutage protsente, vastajate arve Järjestustunnus: kasutage protsente, vastajate arve Arvuline tunnus: kasutage keskmisi, standardhälbeid Arvtunnus Järjestustunnus Nominaaltunnus Nominaal-tunnus Keskmiste võrdlus. Risttabelid
arvamuste kujundamiseks) · Spetsiifiline semiootiline meedia seotud valimistega, petitsioonidega (loosungid, valimiste programmid, valimiskõned, Tvintervjuud ja TV debatid, ajaleheartiklid jne) Kolmas aste. Andmete ettevalmistamine ja valik Tavaliselt kogutakse andmeid rohkem kui analüüsiks vaja. Edasised kokkutõmbamised on vajalikud, et saada kokku juhitav hulk andmeid. Kriteeriumid nagu representatiivsus/tüüpilisus, mõju, väljapaistvus, erandlikkus (ekstreemsed juhud), originaalsus vajaminevate andmete puhul aitavad valida konkreetse diskursuse fragmente. Neljas aste. Hüpoteeside formuleerimine Andmete pealiskaudne ülevaade lubab eraldada täpsemalt uurimisalloleva küsimuse ja töötada välja mõned hüpoteesid, mis on seotud antud teemaga. Uuritav küsimus võiks kõlada nii-
Küsitlus a) Ankeetküsitlus b) Intervjuu Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: a) Populatsioon e. üldkogum - Inimeste hulk, kelle kohta küsitlus käib. KOOLIASJAD onenote Page 5 käib. b) Valim - osa populatsioonist, keda küsitletakse. Valimi kohta saadud tulemused loetakse ülejäänud populatsioonile üldiseks. c) Valimi representatiivsus e. esinduslikkus - näitab, kui hästi valim üldkogumit esindab. Mida rohkem ja mida juhuslikumalt inimesed osalevad, seda esinduslikumad on tulemused. 2. Vaatlus a) Osalusvaatlus (participant observation) - uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. b) Mitte-osalusvaatlus - uurija üritab uuritavate jaoks nähtamatuks jääda. 3
mudeli koostises vajalike arvandmete kättesaadavusest. Arvandmeid iseloomustab eelduste (2-5) olulisemateks kõrvalekaldumisteks on: 1)multikollineaarsus (sõltumatud muutujad on omavahelises sõltuvuses) 2)multikollineaarsese ja sõltumatute muutujate mitteküllaldase varieeruvuse mõju ökonomeetria mudeli parameetrite hinnangule. Ökon. analüüsis eeldatakse, et arvandmed on korrektsed. Arvandmete representatiivsus tähendab seda, et vaatlustulemuste arv on küllaltki suur ja isel. modelleeritavat probleemi. reg.jääke puudutavate eelduste korral: a) kui ei ole täidetud võimalus kasut. standardseid statistilisi hüpoteese reg.võrrandi ja reg.kordajate kohta, siis selle põhjuseks on ebakorrektne mudel. b) kui ei ole täidetud reg.jääkide homoskedastiivsuse eeldus, siis on tegemist nn heteroskedastiivsete reg.jääkidega. 6. Multikollineaarsuse mõju regressioonanalüüsi tulemustele.
„Nimetamatu“. Vahel näiliselt lausa lobanarratiivi taga on pidev otsing mõtlemise, seega ka olemise tähenduse järele (Descartes’i filosoofia mõju), inimteadvus kui alaline tekstiloome. Nouveau roman (uus romaan) – suund prantsuse kirjanduses, algas 1950. aastate teisel poolel ja vältas umbkaudu 1980. aastateni. Iseloomulik taotlus ületada kirjandusliku subjekti (jutustaja, tegelasest indiviidi) nähtus objektiveeritud ja samas teadlikult tinglikes kirjeldustes. Keele representatiivsus pannakse proovile, kirjandusliku kujutise ja kujutatava uus vahekord jõudis piirini, mis 1970. alguseks sai nime nouveau nouveau roman (uus uus romaan). Esindajaid: Michel Butor (romaan „Modifikatsioon), Alain Robbe-Grillet, Nathalie Sarraute, Claude Simon, vähemal määral Marguerite Duras. Ladina-Ameerika 1960. aastate algul alanud proosa värskenemine kandis algul nime „nueva novela“ (uus romaan), hiljem sai populaarseks termin maagiline realism
· sobiv meetod siis kui teisi ei saa kasutada · annab täpsema pildi kui testitulemused ... _ · madal reliaablus/valiidsus · vaatlejate kallutatus · vaadeldava ... määratlemine ja kodeerimine... Juhtumid (case studies) · Uuritakse pigem indiviidi, mitte gruppi tänapäeval täiendav meetod ja lisainfo (nt. elulood, Piaget' ja Freudi tööd) levinud kliinilises praktikas · Paindlik meetod (aeg/koht/viis/olukord) · Probleemiks representatiivsus ja üldistatavus Intervjuu · Verbaalse-mitteverbaalse info vahetus · Eesmärk, suunatus ja sisu · Hea kitsama teema ja arengu hindamiseks · Erinevad vormid küsimustikud, süvaintervjuud struktureeritud/mittestruktureeritud, jututamine · Levinud kliinilises töös, väikelastega küsimuste ja vastuste analüüs lapstunnistajate ütlused Laste intervjueerimine · Vastuse sõltuvad lapse arengust
Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respondentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: · kiirus nii küsitluse läbiviimisel kui töötlemisel; · kontrollivõimalus; · suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega; · suhteliselt kõrge vastuste määr (60-70%); · suurem anonüümsus ja väiksem intervjueerija mõju võrreldes personaalintervjuuga. Nõrgad küljed: · puudulik representatiivsus, sest: *kõikidel pole telefoni; *paljud ei avalda oma numbreid telefonikataloogides *nn liikuvad inimesed Telefoniküsitluse tulemuslikkuse tõstmiseks ja vastuste määra suurendamiseks 40 on otstarbekas enne küsitlust saata kiri või kaart, kus selgitatakse uuringu eesmärke ja kus on kirjas küsitluse aeg. Postiküsitlus Selle küsitlusviisi puhul saadetakse ankeet koos juhendiga selle täitmiseks, lisades
küsitlus käib. olla nende rakenduslik väärtus ja mida peaks tulevikus käib. uurima. b)Valim -osa populatsioonist, keda küsitletakse. Valimi kohta saadud tulemused loetakse ülejäänud populatsioonile üldiseks. Sotsioloogia ajalugu -klassikaline sotsioloogia c)Valimi representatiivsus e. esinduslikkus -näitab, kui Sotsioloogia ajaloos võib eristada 3 perioodi: hästi valim üldkogumit esindab. Mida rohkem ja mida 1.Eelajalugu -enne sotsioloogia mõiste tekkimist juhuslikumalt inimesed osalevad, seda esinduslikumad on 2.Klassikaline sotsioloogia -19. saj. keskpaik kuni 20. saj. tulemused. esimesed kümnendid 2.Vaatlus 3
Mõtle jälle: Mida ma uurida tahan? Mis võib uuritavat objekti mõjutada? On see kollektiivne või individuaalne fenomen? Valikuraam (sampling frame) Valikuraami koostamisel väldi Alaesindatus Üleesindatus asjasse mittepuutuvad sees Topeltesindatus Kust valikuraami saada? Registrid Konstrueerida ise , kasutades mitmeid allikaid Erand: Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhu Esinduslikkus ehk representatiivsus Uuring on esinduslik, kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim, mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta. NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride Nt. Uurides Tallinna linnavalitsust ei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta. Kuidas valimit võtta? (TL3 näide) Mis on mu: uurimisobjekt? (e-õpe) uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium) uuringu eesmärk
Seni saab ta jätkata teiste respodentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: kiirus, nii küsitluse läbiviimisel kui kui töötlemisel, kontrollivõimalus, suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega, suhteliselt kõrge vastuse määr 60 – 70 %, suuurem anonüümsus ja väiksem intervjueerija mõju võrreldes personaalintervjuuga. Nõrgad küljed – puudulik representatiivsus, sest paljud ei avalda oma numbreid telefonikataloogides ja puudub võimalus demodeks (logod, reklaamikatked jne) Telefoniküsitluses kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme, mis võimaldavad genereerida telefoninumbreid ja programmeerida küsimustikku ja selle töötlust arvutisse (CATI – computer assisted Telephone Interviewing). CATI võimalused - küsimuste järjekorra muutmine, vastuste analüüsimine reaalajas jne. Näited telefoniküsitlustest: 1
täpsustega tehtud väliuuringute alusel. Loetletud meetodid on erineva usaldusväärsusega, sest hinnang sõltub paljudest s.h. ka subjektiivsetest teguritest. Olemasolevad hindamismeetodid jagunevad kahte gruppi: Agrotehnilised kriteeriumid (saagikus, põllutööde läbiviimise aeg ja tingimused); Hüdroloogilised kriteeriumid (mulla niiskus, põhjavee sügavus või selle dünaamika, drenaazi äravool). Kõigil on erinev välitööde maht, keerukus ja representatiivsus. Agrotehniliste hindamiskriteeriumite alusel ei ole võimalik adekvaatselt iseloomustada kuivendatud maa hüdromelioratiivset seisundit. Hüdroloogiliste hindamiskriteeriumite puuduseks on see, et nende arvväärtuste määramine tugineb sellistele mõõtmistele, mis Eesti väga heterogeensetes muldades ja muutlikes loodustingimustes iseloomustavad vaid väikest pindala. Kriteeriumi arvväärtuseks on kas: fikseeritud normatiiv; etalonalal mõõdetud suurus
tegelikkust tema rikkuses mõista. Toimus oluline arengubioloogia ja ajaloo (paleontoloogia jm) sulandumine evolutsioonikontseptsiooni. Ja see süntees on alles suuresti käimas. Uurimismeetodid Evolutsiooniteooria ampluaad silmas pidades, on sellele küsimusele võimatu anda ammendavat vastust. Samas on muidugi selge, et oluline on paleontoloogia. Siin tuleb muidugi silmas pidada, et fossiilsete leidude representatiivsus on sageli äärmuseni lünklik ja on alatasa põhjustanud olulisi eksitusi. Mineviku tuletamine olevikust makrotasandil on samuti tihti väga spekulatiivse iseloomuga. Populatsiiongeneetika detailne uurimine annab muidugi põhilise panuse: sealt tehtavad ekstrapoleerivad järeldused mineviku kohta aga on ja jäävad oletuslikeks - suurema ehk vähema usaldatavusega. Taksonoomiline rekonstruktsioon on tihti suure tõenäosusega usutav, kuid see ei tähenda veel evolutsiooni mõjutanud
•Mõtle jälle: Mida ma uurida tahan? Mis võib uuritavat objekti mõjutada? On see kollektiivne või individuaalne fenomen? •Valikuraam (sampling frame) on valikuühikute täielik nimekiri •Valikuraami koostamisel väldi –Alaesindatus –Üleesindatus – asjasse mittepuutuvad sees –Topeltesindatus •Kust valikuraami saada? –Registrid –Konstrueerida ise , kasutades mitmeid allikaid •Erand:Valimiraami ei saa teha lumepallivalimi puhul Esinduslikkus ehk representatiivsus •Uuring on esinduslik, kui meil on kvaliteedinõuetele vastav valim, mis võimaldab meil teha järeldusi uuritava üldkogumi kohta. •NB: Me ei saa kunagi teha üldistusi üle meid huvitava üldkogumi piiride –Nt. Uurides Tallinna linnavalitsustei saa öelda midagi kogu Eesti kov süsteemi kohta. Kuidas valimit võtta? (TL3 näide) •Mis on mu: – uurimisobjekt? (e-õpe) –uurimisareen ? (e-ülikooli konsortsium) –uuringu eesmärk
saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem. Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik); - valim (sample) on see osa populatsioonist, keda reaalselt küsitletakse (mingi osa Eesti rahvastikust); enamasti eeldatakse, et valimi pealt saadud tulemused kehtivad kogu populatsiooni kohta; - valimi representatiivsus e. esinduslikkus näitab kui hästi valim üldkogumit esindab; kõige tavalisem moodus esindusliku valimi saamiseks on juhuvalim – selline valim kuhu uuritavad inimesed on populatsioonist juhuslikult valitud (valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (tavaliselt
Küsimused on enamasti suletud, vastusevariandid on ette antud. Intervjuu inimest küsitletakse põhjalikumalt, tegetud on avatud küsimustega. Võimaldab saada põhjalikumat infot, samas pole võimalik niipalju inimesi uurida. Olulisemad mõisted: Populatsioon e üldkogum inimeste hulk, kelle kohta tahetakse infot saada. Valim inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme. Kas valim esindab ikkagi populatsiooni? Probleem Valimi representatiivsus e esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab. Juhuvalik selline valim, mis on populatsioonist juhuslikult valitud. Seega on see ka esinduslikum, kuna need peaksid esindama kõikvõimalikke inimtüüpe populatsioonist. Valim võiks olla ka võimalikult suur, mis tõstab selle usaldusväärsiust. Tavaliselt on valimi suusrus kuskil 1000 inimest. Ajalugu ANKEETKÜSITLUSE: George Gallup ankeetküsitluse meetodi pioneer, uuris
kuna kõikne vaatlus ei ole alati füüsiliselt võimalik, samuti ei ole tihti otstarbekas majanduslikest kaalutlustest lähtudes. Samas valimvaatlusest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, kasutades selleks statistika meetodeid. Kuna valimvaatluse korral tehakse üldkogumi kohta järeldusi suhteliselt väikesemahulise valimi põhjal, siis on valimi moodustamisel väga tähtis representatiivsuse ehk esinduslikkuse nõude täitmine. Statistiline representatiivsus eeldab valimi koostise vastavust üldkogumi koostisele. Representatiivsuse tagamise põhinõuded: o üldkogumi liikmete juhuslik sattumine valimisse, st et kõikidel üldkogumi liikmetel peab olema valimisse sattumiseks võrdne võimalus; o üldkogumi kõikide struktuuriliste osade kajastumine valimis; o valimi liikmete piisav arv. Juhuslikkuse printsiibi rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks loosimine, juhuslike arvude genereerimine arvutil jne
g. Paindlikkus. Valikuuringut saab korraldada operatiivselt, vastavalt infovajadusele ja ressurssidele. h. Laius. Valikuuring võib olla spetsiaalse lähenemisega leibkonnauuring, kus väljavalitud leibkonnad täidavad päevikut, suuremahulise küsimustiku, rohkearvuliste mõõtmiste või vaatlustega. 2. Valikuuringu puudused. a. Sobimatus igaks juhtumiks. On uuringuid, kus on vaja teada täpseid andmeid üldkogumi iga liikme kohta, näiteks pangakliendid, elektritarbijad b. Representatiivsus. Tihti on probleemiks asjaolu, kuivõrd hästi peegeldab valim tervet kogumit. See on raskeimaks probleemiks valimi moodustamisel. c. Mõõtmisvead. Neid põhjustavad intervjueerija kohalolek ja küsitlusviis, sh vead vastuste ülesmärkimisel. d. Küsitleja vead. Küsitleja võib tahtmatult või tahtlikult põhjustada uuringu tulemuste moonutamist. Valimi moodustamine Valim moodustatakse vastavalt uuringuprobleemis määratletud huvigrupile ehk selle alusel koostatud statistilises ülesandes
KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA Kognitiivne psühholoogia e tunnetuspsühholoogia rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust hingeelus ja käitumises. Kognitiivne psühh uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivsed protsessid: tähelepanu, taju, õppimine, mälu, keel, probleemilahendus, arusaamine, mõtlemine. Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia - tervete inimeste eksperimentaalne uurimine laboratoorsetes tingimustes. ökoloogiline valiidsus: *representatiivsus? *üldistatavus? Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e. moodulite uurimine. Sõltumatute moodulite eristamine. Dissotsatsioonid: *topeltdissotsatsioonid, *moodulis A ja B Kognitiivteadus on kognitiivsete süsteemide komputatsiooniliste mudelite loomine - Kognitiivsed võrgustikud. 2
üldresultaadi seisukohalt. Essee tüüpi kontrollküsimused: esse tüüpi kontrollküsimusi kasutatakse õpilaste põhjalikuma arutlusoskuse väljaselgitamiseks. Esse puhul on tegemist sooritustesti eriliigiga, kus tööproduktiks on terviklik kirjalik sõnum. Seetõttu kehtivad ka essee tüüpi kontrolli rakendamisel sooritustestidele esitatavad üldnõuded testimise eesmärgi, hindamiskriteeriumide, korraldamise tingimuste ja himdamismetoodika osas. Peamiseks puuduseks onvähene esindatus e representatiivsus õpitud sisu suhtes, sest esse tüüpi kontrolltöödes jõuavad õpilased vastata vaid üksikutele küsimustele; laiaulatuslikku vastust nõudvaid küsimusi on võrreldes lühivastuseliste testiküsimustega raskem seostada vahetult omandatud õppematerjaliga; essee tüüpi vastuste hindamine nõuab enam aega, on subjektiivsem ja vähe usaldusväärne. Liigid: piiratud vastusega küsimused (on hõlpsasti sõnastatavad, seostuvad otseselt
annaabi.ee 
