2. MAAILMAMAJANDUS KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. HIILGUS JA VILETSUS 1. Täida lüngad. Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väit, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad andsid laene ja tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli sõjakahjude korvamine teistele riikidele, majanduslik seisak kestis 1924. aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu
- tehnika vananenud tööstusriik majanduslik 1919-1939 liberalism (v.a. - tänu - majandust aitasid alkoholimüük - dominioonidesüsteemile edendada kehtis keeluseadus) mõjutas suur reparatsioonimaksed I - 1929 okt. algas ülemaailmne maailmasõja kaotajatelt musta neljapäeva majanduskriis eluolu ja söe- ning suur ülemaailmne vähem kui teisi riike rauamaagirikas majanduskriis - raskeks muutus olukord Elsass-Lotring - 1932 võimule
viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas Suur majanduskriis (1929-1933) Põhjused: Ületootmine, vale majandamine, valitsuste vead kriisi ajal olemus ja levik: levis riigist riiki, kriisi ületamise vahendid: (riik sekkus senisest rohkem majanduse korraldamisse, diktatuuri teke), Dawesi plaan 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. majanduskriisi ühiskondlik mõju: Tööpuudus, vaesumine, nälg, rahulolematus Peamised muutused kultuuris ja eluolus 1920.-1930. aastatel maailmasõja mõjud: Maad võttis pettumus. kergemeelsed 1920. Aastad: loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesiid tunduvalt. Coco Chanel. Charlie Chaplin. Autod. Dzässmuusika. Grammafon.
1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja rahvusvähemuste vahelised vastuolud.
Eestlased Teises maailmasõjas Baaside aeg Kairi Järve Esimene maailmasõda (1914 -1918) Keskriigid said Antantilt lüüa. Suurima võitjana väljuvad Ameerika Ühendriigid, kelles saab Euroopa riikide võlausaldaja. Suurima pettujana väljub sõjast Saksamaa, kellele surutakse Versailles` rahulepinguga peale kõrged reparatsioonimaksed. Sõja tulemustega ei ole rahul ka Jaapan ja Itaalia, kes on küll sõja võitjad, kuid sõjasaagist osa ei saa. Lagunesid suured impeeriumid, tekivad uued riigid, sh Eesti. Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel 1920. aastad 1930. aastad Areng demokraatia Rahvusvaheliste suhete suunas teravnemine: Rahvasteliit ei Saksamaal sügav kriis (nii suuda agressoreid majanduslik kui poliitiline) takistada
Töövihikust ülesanne 2 Suurbritannia Riigikord Põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas. Seadusi võttis vastu parlament. Majandus Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Tööpuudus. Võlg USA-le. Majanduskriis puudutas neid vähem kui teisi riike. Tööstus ja kaubandusmaa. Parteid ja poliitiline elu Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. Prantsusmaa Riigikord Demokraatlik Vabariik. Majandus Parem kui Suurbritannial. Suur välisvõlg. Reparatsioonimaksed(+). Erinevad tööstusharud edenesid. Elsass-Lotring rikas Reini tööstuspiirkond. Parteid ja poliitiline elu Tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul 41 valitsust. Ameerika Ühendriigid Vastused: 1. Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. Demokraadid aga arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida. 4. Tänu keeluseadusele kasvas USA-s kuritegevus. Tekkisid maffiad. Nende
3) Millised uued riigid tekkisid I maailmasõja käigus? Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. 4) Nimeta sõjakoldeid, mis puhkesid enne teist maailmasõda Hispaania kodusõda Jaapan tungib Põhja-Hiinasse Itaalia tungib Etioopiasse 5) TV lk 9 ül 1 Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja rikka Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väita, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad tarnisid sõjavarustust ja andsid laene. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli ülimalt kiire inflatsioon ehk raha väärtuse langus, majanduslik seisak kestis 1924. Aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide osas ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine
konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd. Otsustati, et Hitleri argumendid on põhjendatud. 4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles’ süsteemi? Sündmused sisuliselt samad, mis lepituspoliitika puhul – Hitler rikub Versailles’ rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies’ rahutagatiste süsteemi). 1932 a. peatati Saksamaa reparatsioonimaksed 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksa sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati 34% Briti laevastiku tonnaazist. 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni 5. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930. aastatel. (vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut. 1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt
diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6. Valimiskünnise puudumine- oli liiga palju erakondi. 3. Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud
Leedu-Saksamaa Klaipeda (Memel) pärast Eesti-Läti vahel Valga, Heinaste, Ruhnu pärast Soome-Rootsi vahel Ahvenamaa pärast Prantsusmaa okupeeris 1923.a. Ruhri (Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemine) Probleemid rahvusvahelistes suhetes 1920. aastatel * Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone; Probleemid tulenesid: Versailles rahulepingust, Saksamaale kõrged reparatsioonimaksud. Probleeme püüti lahendada: 1924.a. Dawesi plaaniga, 1932.a. Lausanne konverentsil reparatsioonimaksed peatati. * Rahvasteliit: kuidas parandada riikidevahelist koostööd, kindlustada rahu ja julgeolekut majandussanktsioonid ei toiminud, osad riigid jäid kõrvale, juhtivate riikide omakasupüüded, sõjaväe puudumine; 1928.a. Briand-Kelloggi pakt · Nõukogude Venemaa kõrvalejätmine rahvusvahelisest poliitikast Venemaad ignoreeriti peamiselt poliitilise süsteemi tõttu 1922.a. Genova konverents, Rapallo leping (koostöö Saksamaaga) Nõukogude Venemaa
MRP- Sisaldas mittekallaletungi lepingut, jaotati salaja ära territooriumid, Saksamaale (Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia), Venemaale ( Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, natukene Rumeeniast). 5. Versailles`süsteemi lagunemine. (Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles`süsteemi?). Hitler rikub Versailles’ rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies’ rahutagatiste süsteemi). 1932 a. peatati Saksamaa reparatsioonimaksed. 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksa sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati 35% Briti laevastiku tonnaazist. 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. 6. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930.aastatel (vähemalt 3). 1) Hispaania kodusõda (1936-1939). 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus
Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5. Terav riigisisene võimuvõitlus(erakondade vaheline üksteise mustamine ja põhirahvuse ja vähemusrahvuse vastuolud) 6. Valimiskünnise puudumine(mittedemokraatlikud pisirühmitused võisid parlamendisaalis kuulutada diktatuuri kehtestamist ja põhiseaduliku riigikorra kukutamist) Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei
kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.2)Sõjamõju Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga. Juhid kasutasid ära seda, et inimesed vajasid tugevat juhti.3)Pettumine Versailles' süsteemis Maailmasõjas kaotajad ja mõned võitjad (Jaapan, Itaalia, teatud määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Toetust leidsid need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.4)Majanduslikud raskused Reparatsioonimaksed, inflatsioon. Tooraine puudus. Majanduskriis. Majanduskriis võttis ära inimestelt usu, kuid karmikäelised poliitilised jõud lubasid, et elu läheb paremaks.5)Riigisisene võimuvõitlus parteide ja rahvaste vahel. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. 6)Valimiskünnise puudumine parlamenti pääsesid kõik erakonnad, mis põhjustas vaadete paljusust. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi.
Rahvuslik Fasistliku Parteisse kasvas ligi 20korda. 1924.aasta valimistega sai Itaaliast totalitaarse diktatuuriga riik. SAKSAMAA Weimari vabariik demokraatlik, põhiseadus võeti vastu Weimari linnas. Weimari vabariik eksisteeris 1918-1933 1919.aasta Asutav Kogu põhiseadus valitsuse eesotsas sotsiaaldemokraat F.Ebert, vaherahu Antantiga tööliste ja soldatite nõuogud Venemaa järgi mäss Berliinis Reparatsioonimaksed käisid üle jõu Hüperinflatsioon majanduskriis (2korda päevas maksti palka raha oleks võinud kasutada ahju kütmiseks) Dawesi plaan USA annab SKS'le laenu ning SKS maksab Antanti riikidele reparatsioonimakseid ning selle eest maksab Antant oma I maailmasõja laenu USA'le tagasi. Ruhri piirkonna hõivamine PR poolt 1924-29 majanduslik tõus, eluolu paranemine SUUR MAJANDUSKRIIS 1) Hitleri Saksamaa:
Okt. 1918 sõlmis vaherahu Türgi Nov. 1918 kapituleerus A-U 20) Versailles' rahukonverents: aeg, osalenud riigid, valitsenud õhkkond, tulemused 18.01.1919 algas, Wilsoni rahuplaan lükati tagasi. Rahuleping arvestas peamiselt Prantsusmaa ja UK huve. Rahulepingule kirjutati alla 28.06. 1919 -sõjasüü Saksamaa Elsass-Lotringi loovutamine Pr. Kaotas kolooniad ja 1/8 põlistest aladest Sõjaväe suurus Reini jõe piirkond demilitariseeritud piirkond Reparatsioonimaksed 21) Rahvasteliidu ülesanded. Ei laseks riikide vahelisi tülisid lahendada ning suudaks taltsutada agressoreid. 22) I maailmasõja tagajärjed. *Suurim inimohvrite arv; *Kadunud põlvkond *Rahvusriikide tekkimine *jõudude vahekord 23) Lühiülevaade Eesti Vabadussõjast 28.nov 1918 alustavad bolsevikud pealetungiga, hõivates 2/3 Eestist. Tänu välis abidele ja väissõjaväele asutakse 1919 a. vastupealetungile ja suudetakse bolsevikud tõrjuda.
3. Sks suutmatus võitjariikidele reparatsioone maksta 4. Ülejäänud Eur riigid ei suutnud võlgu maksta USAle 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine (seoses Ruhri piirkonna okupeerimisega) 6. Hüperinflatsioon Sks (raha väärtuse langus; katteta raha trükkimine) 7. Protektsionism oma maa kaitsmine tollisüsteemi kaudu · Kriisi leevendas Dawesi plaan, millega määratleti Sks iga aastased reparatsioonimaksed + anti laenu Sks maj elavdamiseks · 1924 1929: maj tõusu periood, mil rah vah kaubandus elavnes; arenesid uued tööstusharud (autotööstus, keemiatööstus, elektrotehnika); kasvu tagasid sise- ja välispol stabiilsus (suurenesid nii tarbimine kui tootmine) · 1929 1933: Suur majanduskriis; sai alguse USAst, kus tekkis ületootmine põllumaj. Vähenenud sissetulekuga farmerid ei suutnud osta tööstusharude toodangut; suurem masinate kasutamine suurendas töötust
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 1 Rahvusvahelised suhted 1930ndatel · Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3. 1935 mereväekokkulepe Inglismaaga (Inglismaa lubas Saksamaal luua sõjalaevastiku + allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni. Tagajärjeks: Versailles' süsteem langeb kokku! Rahvasteliit loodi Genfis (ei suutnud konflikte
· Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides. N: Saksamaal kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed; Ungaris; Hiinas jne. · Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawesi plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi USA pankuri ja riigitegelase nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 3.Üldise rahuajastu algus.Kõrgpunkt Versaille rahuleping 1918.a Kõrgpunkt on enne majanduskriisi 1923.a 4. Nõuk. Liit 1920-1930. 1920.aastad olid ka Nõukogude Venemaa elanike jaoks omamoodi hingtõmbeaeg. Talupojad ja erakaubandus suutsid imeväärselt kiiresti küllastada turu, mille võimud olid neile avanud. Aastatel 1922-1924 kujunesid Nõukogude riigi kindel geograafiline piir ja põhiseaduslik vorm
Kuid nad võeti koos Hitleriga kinni. Hitler sai 9 kuu pärast vanglast välja. Õllekeldri puts. Selleks ajaks polnud enam väga majandusraskusi, polnud kriisi, seega ei saanud äärmusloikud parteid esile kerkida. 1929 toimub USAs börsikrahh, mis levis Saksamaale, kkus see oli kõige hullem, sest Saksamaa sõltus USAst kõige rohkem. 90% langes tootmine, väga suur tööpuudus, pankrotid. Hakatakse kiruma valitsust. Kerkisid esile jälle natsid, kes tahtsid au taastada, kaotada reparatsioonimaksed jne.. 1931 lõpetabki reparatsioonimaksed. Valimisi on väga tihti. 4a ei pea üksiki partei ega valitsus vastu, Kõige rohkem said natsid 1932 230 kohta parlamendis. Ebaausatel valimistel veel rohkem. Natsid olid parempoolsed. Teised olid kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Nad ei saanud omavahel läbi. Muidu oleks saanud liituda ja moodustada enamiku Parlamendis ja ka koalitsiooni. Nüüd aga peab Hitler kantslerina koalitsiooni moodustama. Tuleb vähemusvalitsus. Seega ei olnud mõttekas
Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides. ○ Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides. ○ Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 1929-1933 SUUR DEPRESSIOON ○ Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s. ○ Põhjuseks: a. Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. b. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid
Tegevus võimulepürgimisel: · Plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste legaalne tee · Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels · Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler · Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti · 1930 murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. · 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised Hitler kandideeris presidendiks jäi Hindenburgile alla · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid: · 30
hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides. Protektsionismi kasv. Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 1924.a.-1929.a: 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood. Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika. Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist. Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a
See süvendas kriisi ka teistes riikides. 10* Protektsionismi kasv. 1* Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. 2* Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 3* Majanduskasv 1924.a.-1929.a: 11* 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood. 12* Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. 13* Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika. 14* Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist. 1.2. Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a (Vt
Nägid Saksamaas oma tulevast elujõulist kaubanduspartnerit. Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasid selle, et Versailles` rahulepingus ei olnudki reparatsioonide suurust kirjas. See pidi otsustatama hiljem (aprillis 1921 - 6 600 000 000 naelsterlingit). Sakslased kurtsid, et neilt nõuti "blankotseki" (tühja blanketi) allkirjastamist. Millest lähtusid sõja võitnud riigid Saksamaale reparatsioone määrates? Kuidas mõjusid reparatsioonimaksed Saksamaa edasisele arengule? Inglise karikatuur "Fikseerimata reparatsioonid (või piiramatud kahjunõuded)". Allkiri: "Ehk reageeriks ta nõõtamisele paremini, kui laseksime tal jalad maha panna." Reparatsioonide küsimus · Reparatsioonide suurus tekitas võitajate seas lahkarvamisi ja Pariisi rahukonverentsil ses suhtes üksmeelt ei saavutatudki, küll aga pidi Saksamaa juba maksma hakkama. ·
tekkis Saksamaal hüperinflatsioon ja see omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides. - Protektsionismi kasv. Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed, Ungaris, Hiinas jm. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa Dawes`i plaan - 1924 kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 1925 – 1929 toimus uus majandusliku tõusu periood. Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. Eriti kiirelt arenesid uued tööstusharud – autotööstus, keemiatööstus, elektrotehnika. Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas omakorda tarbimist ja tootmist. 3.3. Suur depressioon:
territoriaalset sõltumatust Saksa sõjaväele kehtestatud piirangud Olemasoleva relvastuse loovutamine Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine. Max 100 tuh palgaarmee. Sõjalaevastiku laevade arvu piiramine. Allveelaevade keelustamine. (Saksa sõjalaevastik lasi end Inglise ranniku lähedal põhja) Lennuväe, tankide, broneeritud autode keelustamine Automaatrelvade tootmise keelustamine. Keelati relvade import-eksport Reparatsioonimaksed 132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes, tooraines, tööstustoodangus. Muud otsused Saksamaa ja Austria ühinemise keelamine Saksamaa kolooniad läksid võitjatele Muudatused Euroopa kaardil Austria-Ungari lagunes: Austriaks, Ungariks, Tsehhoslovakkiaks ja Jugoslaaviaks Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Vabariigid Türgilt võeti ära Lähis-Ida Briti ja Prantsuse mandaatvaldused. Suurbritanniast eraldus Iirimaa
lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 2. Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas? S 3. Millised olid natside nõudmised Versailles’ rahulepingu suhtes? SEE PTK LÕPETADA! 2. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel Õpik 1. Mis aitas kaasa Prantsuse majanduse kiirele taastumisele pärast esimest maailmasõda? Suureks toeks olid Saksamaa reparatsioonimaksed ning rikka Elsass-Lotringi piirkonna ülevõtmine 2. Miks sai USA-st 1920. Aastatel maailmamajanduse juhtriik? Juhtriik sai temast sellepärast, kuna nad andsid eurooplastele võlglaene ja muutus nende võlausaldajaks. 3. Milliste abinõudega peatati inflatsioon Saksamaa? Hakati paberraha juurde trükkima. Töötajatele maksti palka kaks korda päevas. 4. Milles seisnes majanduslik õitseng USA-s? 2
nälg ja külm, linnad olid purustatud ja põllud sööti jäänud. Kõike tuli alustada otsast peale, eriti veel arvestades asjaolu, et põllumajanduslik Ida-Saksamaa jäi NSV Liidu mõjusfääri. Juunis 1948 viidi Lääne-Saksamaal läbi rahareform, mis tõi käibele saksa marga, peatas inflatsiooni ja võimaldas saksa majandusel kriisist väljuma hakata. Peale Saksamaa Liitvabariigi loomist 1949 tühistati kiiresti reparatsioonimaksed ning Marshalli plaani laienemine Saksamaale võimaldas tööstust taas asuda üles ehitama. 1950 algas suur majandusbuum, mida ajaloos tuntakse saksa majandusimena (Wirtschaftswunder). Selle autoriks peetakse Adenaueri valitsuse majandusministrit ja 10 hilisemat kantslerit Ludwig Erhardi. Tööstustoodangu kasv ulatus parematel aastatel üle 20%
See süvendas kriisi ka teistes riikides. ● Protektsionismi kasv ● Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas ● Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn. Dawes’i plaan 1924. aastal kinnitatud kava, milles määratleti Saksammaa igaaastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 19241929 ● 1924 algas uus majandusliku tõusu periood ● Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem ● Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika ● Kasvav välis ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist. Suur depressioon 19291933
Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist. Vaikse ookeani saared (bismargi saared, Marialli, karoliinid) lähevad Jaapanile. Reini demitaliseeritud tsoon, ei tohi kindlustusi rajada. See on Fille lepingu tagatiseks. Saksamaa ei tohi omada sõjaväge, ei tohtinud omada laevastiku, ei tohtinud omada tehnilisi sõjaväe osasid. Sõjavägi oli kaitseväga vabatahtlikuse alusel. Saksamaale sunniti peale rängad reparatsioonimaksed. (prantsusmaale, inglismaale, itaaliale) Pariisi rahukonverentsil sõlmitakse kokku 5 rahulepingut. St. Germani rahuleping- Rahuleping Austriaga Trianoni rahuleping- Rahuleping Ungariga Austriast sai iseseisev vabariik. Talt võeti ära Kaliitsia ja Tirool. Ungarist saab kuningriik. Iseseisvus Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia ja Rumeenia. Ungari kaotas transilvaania(rumeeniale),kaliitsia( Poolale), horvaatia ja hertsogovina. Ka Austriale ja Ungarile määratakse reparatsioonimaksud
juht Hugenberg majandusministriks. Neurath säilitas välisministri koha. Peale Hitleri kuulus valitsusse veel vaid kaks NSDAP liiget: siseminister Wilhelm Frick ja Göring. Hitlerit toetasid ka mitmed mõjukad äritegelased. Majandus Peale I maailmasõda oli Saksamaa majandus kaoses, kuid kuna sõda oli peetud vaid vaenlase territooriumil, siis vähemalt ei olnud purustusi jms. Väga tõsiseks probleemiks kujunesid Versailles' rahulepinguga ette nähtud reparatsioonimaksed, mille suuruseks 1921. aastal määrati 6,6 miljardit briti naela (see oli tollal tohutu summa). Kuna Saksa valitsus ei suutnud reparatsioone tasuda, siis okupeerisid jaanuaris 1923 Ruhri tööstuspiirkonna (seal toodeti enamus saksa söest, terasest ja rauast). Sakslased vastasid passiivse vastupanuga. Ruhri 4
See süvendas kriisi ka teistes riikides. Protektsionismi kasv. Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 1924.a.- 1929.a: 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood. Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika. Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas tarbimist ja tootmist. Suur depressioon (Suur majanduskriis) 1929.a.-1933.a Suure majanduskriisile paneb
annaabi.ee 
