oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed Eestis tekkivate segaolmejäätmete keskmine koostis Jäätmeprobleemi tekkepõhjused Rahvastiku arvu suurenemine Kiire linnastumine Laialdaselt kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine nõuab sadu aastaid Tarbimine ja tootmine on suurenenud Tekitatud jäätmete hulk 1960 kuni 2005 Keskmine prügi tootmine inimese kohta maailmas Tagajärjed Suured maa-alad on kaetud prügimägedega Ookeanid reostuvad (Igal aastal kandub ookeanidesse 8 miljonit tonni jäätmeid) Õhk, pinnavesi ja põhjavesi saastuvad Taimede ja loomade suremus kasvab Erinevad terviseprobleemid Tagajärjed Lahendused Ökoloogilisemate materjalide kasutamine Prügilast eralduva vee juhtimine kanalisatsiooni Jäätmete taaskasutamine Plastmassi lagundavad bakterid Ala, kus tahetakse rajada Prügimäge kaetakse eelnevalt kilega Ohtlike jäätmete kogumine
Paljudes maailma piirkondades jäävad kanalisatsiooni reoveed töötlemata majapidamises kasutatavatele toksilistele kemikaalidele Reovee puhastamata kujul merre laskmine võib põhjustada ka inimeste haiguste levikut Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad-mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine
Minu ökoloogiline jalajäg Enne eesti keele loengut ei ole mõelnud ökoloogia teema peale. Internetis on palju uudist kus inimesed räägivad või kirjutavad, et kuskil surevad loomad, veekogused reostuvad ja õhk hingamiskõlbmatu. Kõik need probleemid tekkivad, sellepäras et me kasutame kilekotid ja lihtsalt viskame neid õues ära, tehased välja valavad jäätmed vette ja heitgaasid tulevad autost välja. Kas ma teen midagi, et kuidagi loodust säästa? Kui te vaadate minu igapäeva harjumese peale, siis võite kohe öelda, et mina ei ole keskkonnasõbralik inimene. Ma kasutan väga palju vett: kui dusi all käin, kui pessen nõusi ja koorin kartuleid vett jookseb kraanist. Prügi on meil
Fifth level Reostuskoormus Eestis 2009. aastal BHT7 1137,86 tonni Heljum 3744,70 tonni Naftasaadused 31,06 tonni Püld 145,22 tonni Nüld 1748,69 tonni Sulfaadid 163031,92 tonni Kloriidid 4045,43 tonni Tagajärjed Hapnikuvaegus Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidulauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad Vetikate vohamine Korallide hävimine Väheneb puhas vesi Eesti veekogude olukord Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada. Eestis kuulub hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid väljavaateid pole. Heitvee puhastamine Veepuhastusjaamad Mehaaniline veepuhastus
Minu jaoks on need veenvad põhjused, miks tuumajaamad on ohtlikud. Rünnakud võivad mõjutada paljude riikide suhteid halvasti. Näiteks kui mingi riik ründab ühe riigi tuumajaama ja teised riigid kaitsevad ja aitavad seda riiki, astudes võibolla ründava riigi vastu välja, sattudes ise ohu kätte. Kuigi praeguseks on tuumajaamades õnnetuste toimumine peaaegu välistatud, juhtuvad need ikkagi inimlikest vigadest. Õnnetuste toimumisel reostuvad väga suured alad ja kahjustavad selles piirkonnas elavaid inimesi väga. Piirkond muutub elamiskõlblikuks ja jääb selliseks pikaks ajaks. Aga õnnetused tuumajaamades mõjutavad ka kaugemaid riike, sest tekkivad radioaktiivsed ained paiskuvad atmosfääri ja sajavad koos vihmaga alla. Kui ehitataks Eestisse tuumajaam ja toimuks õnnetus, oleks terve Eesti ala mingil määral kahjustatud. Ja rääkimata, kui kalliks läheks tuumajaama ehitamine Eestis.
) Sefialad- paikneb 1/3 maailma naftast, naftatootmist merest alustati Mehhiko lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi. Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne laeva liiklus ja õnnetused tankeritega. Tagajärjed- vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni, rannikualad reostuvad, mõju turismile, vetikate vohamine, korallide hävimine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel- 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastvate reoainetega. 1974 a Läänemere konventsioon. Hüdrograaf- graafik, mis näitab voolu hulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.
Keskkonnakaitse 7 Atmosfääri saastamine Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele Happevihmade tekkimine Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed happelisteks ja omavad seega söövitava toime. Osoonikihi hõrenemine Veekogude reostumine Energiaprobleemid Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi baasil KirdeEestis ja tänu sellele eraldub mitmeid kasvuhoonegaase Liikide hävimine Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon o vähendada Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; o teha teaduslik tehnilist koostööd kaasaseg...
Merest võib praht omakorda sattuda rannikule ning randadesse, mis mõjutab negatiivselt turismi ning sellest saadavat majanduslikku kasu. Meres olev praht põhjustab samuti majanduskahju kaluritele. Inimese tervist ohustavad eelkõige merre sattunud ravimijäätmed, uimastitarvikud ja klaasikillud. Maailmemere reostmuse tagajärjed - Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis - Vähenevad kalavarud - Mõju inimese toidualauale - Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni - Rannikualad reostuvad-mõju turismile - Vetikate vohamine - Korallide hävimine Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevat biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja meriahvena varud. Kalaliikide biomassi vähenemine ei tule ainult aktiivsest püügist või ülepüügist, vaid ka mere saastumisest.
Maailmamere peamised reostumise põhjused on: 1) tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse; 2) põllumajanduslik reostus (ehk kasutatakse kahjulikke vahendeid kahjurite vastu jm.) jõuab jõgede kaudu merre; 3) mere sügavustesse maetud mürkained; 4) kliima soojenemine. Selle kõige tagajärjel väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, kalavarud; tekib mõju inimese toidulauale (nt. mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni; rannikualad reostuvad mis omakorda mõjub halvasti turismile; vetikate vohamine ja korallide hävimine. Maailmamere peamised saastajad on ka veel meretranspordi kõrval rannikulinnad ja tööstuskeskused. Igal aastal satub merre tankeriõnnetuste või ka lohakuse tagajärjel miljoneid tonne naftat või naftatooteid. Samuti on suurtest kogustes merre uputatud radioaktiivseid jäätmeid ja keemiarelva varusid. Need on tavaliselt veekindlates konteinerites, kuid ega nendegi vastupidavus soolases merevees pole igavene
2 tõsisema reostuspiirkonnaga, sest nii põlevkivituhk kui ka poolkoks on loetud ohtlike jäätmete hulka. Tuhaplatoodele põlevkivituha transportimisel tekib vesi, mida kasutatakse jälle ja jälle, mille tulemusena on see vesi väga leeliseline. Sademeveed uhuvad põlevkivikeemiatööstuse jääkainetest välja fenoole, mille tulemusena veekogud tumedate tehismägede läheduses reostuvad. Fenooliderohke veekogu tunnuseks on see, et vesi on seal punakat, pruunikat või kollakat värvi ning ebameeldiva lõhnaga. Fenoolidega saastatud vesi on eluohtlikult mürgine nii taimedele, loomadele kui inimestele. Kukruse tehismäe süttimine 1967. aastaks oli Kukruse kaevandus juba suletud, kui aherainemägi ootamatult süttis ning tuli mööda hüljatud käike maa all edasi levis. Samas mäe külje all üle tee asunud
● Mürkained konsentreeruvad toiduahela kõrgemates lülides ● Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemalt miljon merelindu ● Maailmas igal aastal toodetud plastikust jõuab 10% merre, 70% sellest vajub põhja, ülejäänud möödustavad prügisaared Tagajärjed ● Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis ● Kalavarud vähenevad ● Toiduahela kaudu jõuavad mürkained inimesteni ● Rannikualad reostuvad ● Korallide hävinemine ● Vetikate vohamine ● Merelinnud hukkuvad Põhjavesi • On tähtsaim joogivee allikas, eriti kuivades piirkondades. • Täiendab jõgede veevaru kuival perioodil. • Säilitab vee-elupaiku. • Mõjutab kivimeid, mineraalainete lahustumine (karst), mineraalide väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest). Põhjavesi Põhjavesi võib veel: • ujutada üle šahte ja kaevandusi, • kutsuda esile soostumist,
põõsastikke. Seda põhjustab selliste alade põllumaadeks tegemine, väetamine, ning ükskülgne ning liigne harimine - mullad vaesuvad ja suureneb tuuleerosioon. Märgalade kahjustamine - suur osa on tänapäeval kuivendamise ja pinnasega täitmise tagajärjel hävinud. Põhjuseks põllumajanduse ja arendustegevuse areng. Mõjutav faktor on ka vooluveekogud kaevatakse kanaliteks, neile ehitatakse paisud v need reostuvad. Elupaikade killustumine - lõhutakse väiksemateks osadeks põldude, maanteede, raudteede, asulate v linnadega eraldades. Loomad ei ole võimelised ületama neid piire. Veereostus - pestitsiidid, herbitsiidid, naftatooted, raskmetallid, pesuvahendid ja tööstusheitmed on mürgised ja surmavad. Veekogusid kasutatakse selleks, et vabaneda tööstus ja olmejäätmetest ning heitvetest Happevihmad - tööstusettevõtted suurendavad reostusainete sh väävli ja lämmastiku hulka atmosfääris.
Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem sinna vett mahub. Oluline on teada ka kivimite
vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Tagajärjed: Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad - mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine 10. Analüüsi kaardi ja hüdrograafi abil jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju. Äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (aurumine) Lume sulamine (liustike sulamine) Juuredevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine
Vahemerest Atlandi ookeani. 4. Maailmamere reostumise põhjused ja tagajärjed Põhjused: * tööstuse ja olmeveo veed juhitakse merre * põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre * intensiivne laevatööstus (õnnetused tankeritega) * meresügavustesse maetud mürkained * kliima soojenemine Tagajärjed: * väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis * vähenevad kalavarud mõju inimese toidulauale * mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni * rannikualad reostuvad, mõju turismile * vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju * Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. * Vooluveekogud jagunevad ajutisteks (paar nädalat kuni paar kuud) ning alatisteks (voolavad aasta ringi). * Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda selgemalt kujuneb välja jõe
reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri.
lämmastikühendeid. Tööstuste saaste. väävli- ja Transpordist pärinev saaste (vanade autode lämmastikoksiididega. ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Auto heitgaasid väga reostuvad õhu. Tagajärjed: Muuduvad mulla keemilist koostist. Mullas vabanevad mürgised metalliioonid. Hapestuvad veekogud. Kahjustavad taimejuured ja okaspuud. Väheneb mullaorganismide arvukus. 3
tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad -mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; JÕED ON JÕGIKONNA KLIIMAPRODUKT Vooluhulk ( Q) - vee hulk, mis läbib jõe ristlõigt 1 sek jooksul Q=jõe laius ( L) *jõe sügavus ( H) * voolukiirus ( V) (m³ / s) V ÄRAVOOL- pikema perioodi jooksul jõe poolt
laevadele omakohut, millest kasvas välja piraatlus. 10. Miks maailma kalavarud vähenevad? Ülepüük, suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid, maailmamere reostamine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport jm). 11. Mis tagajärgi inimesele ja loodusele toob kaasa maailmamere reostumine? Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahele kaudu inimeseni, rannikudalad reostuvad (mõju turismile), vetikate vohamine, korallide hävimine. 12. Nimeta võimalusi maailmamere reostumiseks (reostusallikaid) Tööstuse olme, meresügavusse maetud mürkained, põllumajandusreostus (väetised), intensiivne kalastamine, kliima soojenemine, laevaliiklus (õnnetused tankeritega) 13. Milliste harude vahel ja kuidas jaguneb Eesti põhjavee võtmine? Salvkaevuga ja puurkauevuga 14. Millistes Eesti linnades kasutatakse joogiveena pinnavett? Tallinnas ja Narvas. 15
Põhjavesi- maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega veehorisontides. Pinnasevesi- kõige ülemine, enamasti pinnakattes olev surveta põhjaveekiht (aluspõhjakihtides on survega vesi) Kuidas kujuneb põhjavesi ? *Pinna pool vesi magedam, aga kui valgub sügavamale, siis soolsus kasvab. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavees leidub joodi, broomi jne., mis annavad veele ravitoime. *Õhukese pinnakattega aladel on põhjavesi reostusohtlik.(kergesti reostuvad) Siseveekogude kasutamine ja kaitse *Suuremad veetarbijad Põhja-Eestis on tööstusettevõtted. Olukordade leevendamiseks kasutatakse veehoidlate vett ja põhjavett. Kuidas mõjutab inimene pinna- ja põhjavett? *Põhjavett tuleb kaitsta ülemäärase tarbimise ja reostuse eest. *Kõige parem oleks reostust vältida isoleerides. *Pandivere kõrgustiku kaitsmiseks on loodud Pandrivere veekaitseala. Kuidas puhastatakse vett?
aine hakkab lagunema. BHT kui palju hapnikku on vaja org. aine lagundamiseks. Kõigepealt aeroobne lagunemine, võib tekkida olukord, kus kogu hapnik kasut. ära. Siis algab anaeroobne lagunemine. Fosforiühendid viiakse vormi PO4-3, mis on omastatav veetaimede poolt. Vohavad vetikad. Fosfori peamised allikad on olmereoveed. Tuleb lisaks org. ainete reoveest ärastada fosfor, lisades alumiiniumsulfaati, raudsulfaati või lupja. Veekaitse põllumajanduses. Reoaineid iseenesest pole olemas, reostuvad vaid valesse kohta sattunud ressursid. Põllumajanduse reostuskoormust on raske määrata, kuna suurelt osalt on ta hajuv ja tal on tugev sessoonne iseloom. Reostavad taimekaitsevahendid, väetised ja toitelemendid. Ammooniumlämmastikku eraldub õhku, jõgedesse, järvredesse, põhjavette. (NH3 lendub virtsahoidlatest, sõnnikuhunnikutest). Ammooniumlämmastik reostab pinnavett, nitraatlämmastik ka põhjavett ja sügavamale. Mitte üle väetada! Väetisebilanss
reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 27. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine
maailmamere reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest
Põhjavesi- maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore erineva sügavusega veehorisontides. Pinnasevesi- kõige ülemine, enamasti pinnakattes olev surveta põhjaveekiht (aluspõhjakihtides on survega vesi) Kuidas kujuneb põhjavesi ? *Pinna pool vesi magedam, aga kui valgub sügavamale, siis soolsus kasvab. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavees leidub joodi, broomi jne., mis annavad veele ravitoime. *Õhukese pinnakattega aladel on põhjavesi reostusohtlik.(kergesti reostuvad) Siseveekogude kasutamine ja kaitse *Suuremad veetarbijad Põhja-Eestis on tööstusettevõtted. Olukordade leevendamiseks kasutatakse veehoidlate vett ja põhjavett. Kuidas mõjutab inimene pinna- ja põhjavett? *Põhjavett tuleb kaitsta ülemäärase tarbimise ja reostuse eest. *Kõige parem oleks reostust vältida isoleerides. *Pandivere kõrgustiku kaitsmiseks on loodud Pandrivere veekaitseala. Kuidas puhastatakse vett?
küll on meid ümbritsev maailm ja siinse inimkonna saatus. Vägivald, hooletus, alandus ja kiusamine võiks olla üheks määravaks faktoriks kodukahjustustega laste kasvamise rohkuses. Mõtlemata, et see võib kahjustada ühe väikese inimese edaspidist saatust. Võib öelda, et loodus saastub ja hävineb inimese tegevuse tõttu aeglaselt, kuid paistab, et pöördumatult. Metsad hävitatakse, tuuled viivad mulla ja 21 mered reostuvad. See pole veel sugugi kõik ka inimeste maailm saastub, abielud lagunevad, lisandub juurtetus ning sellega koos tulevad ahistus, narkootikumid ja kuritegevus, mis jääb piinama elu lõpuni, juhul kui kuskilt ei ulatata abikätt. Iga inimene on elusolend ja vajab hoolitsust ning armastust. On väga oluline, et sündides oleks meie kõrval hoolitsevad vanemad, eriti ema kellega tekib koheselt ka kiindumissuhe, mis tugevneb imetamisega aina rohkem. Kui esimestel elupäevadel
· põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; · intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); · meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine · tagajärjed: · väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, · vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, · mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 28 31.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed ning majanduslik mõju; Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt
metsad, mullad, veestik jne hävivad. 23.5. (osaülesanne 77) Selgitage näite abil happesademete mõju eluta loodusele. Üks õigesti sõnastatud näide andis 1 punkti. 1) Happesademed soodustavad keemilist murenemist. 2) Veekogud muutuvad happeliseks. 3) Mullas uhutakse taimede toitained sügavamale. Sagedasemad eksimused: 1) mõju taimestikule, sh okasmetsadele seostati eluta looduseks; 2) väideti väga üldiselt, et veekogud reostuvad. Ülesande nr 23 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tule- tule- anne sooritus eesti vene noor- neiud muse muse % keeles keeles mehed % % 74. 2 29,23 28,96 32,86 32,12 26,77 45 11,6 75
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine.
Vett reostavad: naftareostus, tööstusettevõtete heitmed (reovesi, tööstusjäätmed, heitgaasid), olmereostus heitveed, põllumajanduslik reostus, mürgid meredes (uputatud jäätmed, toksilised laevavärvid), võõrliigid pilsivees jne.... Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine JÕED JA VOOLUVEE TEGEVUS analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine (liustike sulamine) · Juurdevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine
Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävinemine. 28. Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed ning majanduslik mõju Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademete iseloom, vihm mõjub kohe, lumi alles peale sulamist · Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus · Sademete intensiivsus(mm/h) ja kestvus · sademete ruumiline jaotus 29
reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 32
reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 32
- Maailmamere (ja ka põhjavee)reostumise põhjused,mõju keskkonnale,majandusele ja elustikule. 1.Tööstuse.olme reovete.põllumajanduse reostuse juhtimine merre(jõgede kaudu) 2.Intensiivne laevaliiklus + õnnetused tankeritega 3.Meresügavustesse maetakse mürkaineid,kliimasoojenemine a)Väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis,väheneb kalavaru,mõjutab teisi looduslikke kooslusi,mõjutab inimese toidulauda. b)Mürkained jõuavad toiduahelat pidi inimeseni,rannikualad reostuvad. -Mõju turismimajandusele,vetikate vohamine,oht inimese tervisele,korallide hävimine. Maa süsteemide vahelised sidemed - Süsinikuringe joonis. Rahvastik - Maailma rahvaarvu kasv ja selle tagajärjed väga pikka aega kasvas rahvaarv aeglaselt,sest iive oli väike,kuna sündimus ja suremus olid suured.Kiiremini algas rahvaarvu kasvamine 18.saj. peamiselt
tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid (kliima), veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Aravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi.
Tulemuseks on see, et samastatakse keskkonnakaitse ja ökoloogia. See on vale. Ökoloogia ülesanne ei ole öelda, kas on vale või õige teha puhkepiirkonnast prügimäge, kas ehitada Saaremaale süvasadam. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi. Mida võib kaasa tuua see, kui hundid, kiskjad on mitmel pool välja suremas. Ökoloogid saavad hädaohule osutada, seisukoha peab igaüks võtma ise. Kuivõrd murettekitav on see, et puhkepiirkond ära kaob, järved reostuvad. Need on väärtushinnangu küsimused. Tähtis on aga, et need, kes tahavad seisukohta võtta tunneksid ökoloogia aluseid: võimulolijad, kes tahaksid seisukohta võtta ja asju lahendada, ettevõtjad, kes ei soovi looduse katastroofe jne. Mõned küsimused aasa ja selle elanike kohta, mis võiksid ökoloogi huvitada: o kuidas elatub jänes, kust saab ta eluks vajaliku toidu ja energia? o miks sinililled kasvad metsas, aga mitte aasal?
annaabi.ee 
