Renessanss muusikas Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus,
Renessansiajastu muusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tänu renessanssile muutus nii muusiku kui kunstniku amet tänuväärilisemaks ja tasuvamaks. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma
RENESSANSS. Ilmalik muusika 14 16 saj. kunstiajastu Üldajaloos loetakse keskaja juurde kuuluvaks 14.saj muutis Euroopat põhjalikult. Rooma-katoliku kirik, millele toetus keskaja kultuur ja maailmapilt täielikult, elas läbi kriisi, mis lõppes kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga (1378-1417), mil korraga valitsesid 2, lühikest aega isegi 3 paavsti. Selle põhjustasid Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid inimteadvuses eristuma. Ilmalikustumine tõi kaasa isegi iroonilise suhtumise kirikusse. 14
sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja
RENESSANSS Sissejuhatus Renessanss (pr.k. renaissance-taassünd) sai alguse Itaaliast 14. sajandil. 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei
Renessanssmuusika Renessanss oli 14.- 16. sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj
Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; - gooti raamistus 5. Palazzo Vecchio e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari, Michelangelo, ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit". Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo "Taaveti" koopia. Neptunuse purskkaev. Cosimo I esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa.
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV
arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjanduszanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on ,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet". Religiooni uuendus seisneski selles, et kiriku mõju rahva igapäevaelule kahanes ja inimesed said ennast harida, ilma, et kirik oleks neid takistanud. Sellest järeldades arenes hoogsalt ka haridus, mis arendas omakorda kõiki eluvaldkondi. Reformatsioonidega oli peamiselt seotud Martin Luther, kes algselt tõlkis Uue Testamendi saksa keelde, tänu millele ilmus 1534.aastal saksa keeles kogu Piibel. Tagajärjeks oli see, et rahva hirm jumala ees asendus armuga ja paremate aegade lootusega. Kunsti valdkonna muutus seisnes selles, et tänu kiriku mõjuvõimu nõrgenemisele julgeti
· Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ta kuulus ka samuti vaimulike kõrgkihi hulka. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus zanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. 5. Madalmaad kujunesid 15-16 saj. EU kultuurikeskuseks, sest Jõukate linnadega
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga
jne. 15. 16. Sajandi vahemikus tekkis noodi trükk. Renesansskunstist Kirikuarhidektuuriis eelistati kuppelehitusi Kujutavas kunsti tõusis esiplaanile huvi looduse ja inimese vastu, avastati perspektiiv. Tuntumad kunstnikud : Leonardo da Vinici, Michelangelo, Raffael, Tizzian. Renessanss muusikas Muusikas kujuneb välja uus kõlaideaal, mis lähtub terts- ja sekstintervallidest. Hääled hakkavad ükstes jäljendama sünnib imitatsiooniline polüfoonia. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16. sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades, sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Võimalik periodiseering
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 10. saj tekkis muusikasse mitmehäälsus. Organum esimene kahehäälne vaimulik laul, mille üheks hääleks on Gregoriuse koraal. 13. saj motett. Uus kirikumuusika zanr, mis oli kolmehäälne. Kõigis kolmes hääles kasutati erinevaid tekste. Renessanss 14-16 saj. Iseloomusta renessansiajastut muusikas: - Elu keskpunkt polnud enam kirik. Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid. Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut?
Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille. lauto – näppekeelpill klavessiin ja klavikord – klaveri eelkäijad viola da gamba – tšello eelkäija pommer, krummhorn ja tsink – puhkpillid 4. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule. Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia – 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält
10.KLASS ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3 RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1.Selgita mõisted ,, renessanss ", ,, humanism " Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill
Renessansiajastu muusika Mis on renessanss? Mõiste `'renessanss" tuleneb sõnast `'taassünd'' See sõna võeti kasutusele Itaalias, 16. sajandil Renessanss tähistas tagasipöördumist See ajastu hõlmab ajavahemikku 14.- 16. sajand Ilmalik muusika Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna Jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga Keskaja ja renessansi muusika võrdlus Keskaeg Renessanss muusika seletamine teost saab seostada kindla matemaatika abil, sest see, mis autoriga on õige, on ka ilus ilmalikud zanrid määravad anonüümne looming kunstmuusika stiili kirikumuusika kooskõladeks tertsid ja sekstid kooskõladeks on kvindid, partiid komponeeritakse kvardid, oktavid korraga
losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest, kuid tähtis oli ka toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid ning pidada oma teenistuses advokaate, arste, notareid ja publitsiste. · Kujunes arvukas intelligents --> vastuvõtlik kultuuriuuendustele. · 14.-15. sajandil tekkis kõigepealt Itaalias ja seejärel paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maades uus maailmavaade ja kultuur. · Renessanss ja humanism. · Renessansi all mõisteti eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist ja selle taassündi. · Seda vastandati valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. · Peale majanduslike ja ühiskondlike muutuste oli tagapõhjaks veel sammud loodusteaduse vallas. · Renessansiaja teadlaste arvates põhines looduseuurimine vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. · Rõhutati ja matemaatika tähtsust.
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus
1) Millal oli renessanss ja mida see tähendab? Vastus: Renessanss oli 1416.sajand ja tähendab taassündi. Antiiksete väärtuste taassündi. 2) Linnaajastu eeldused ja tunnused? Vastus: Linnade kasv, kodanluse tekkimine(jõukam keskklass:käsitöölised ja kaupmehed), kaubanduse areng, teaduste areng(inimese maailmapildi muutumine), kiriku mõju vänenemine, humanistliku mõtteviisi sündimine(kesksel kohal oli inimene). 3) Renessansi muusika üldiseloomustus? Vastus: Muusika oli laialt levinud harrastus, iga haritud linnakodanik tundis nooti, laulis ja mängis pilli. Palju tehti ka muusikat kodus omalõbuks, palgati ka proffesionaalseid muusikuid (mungad). Renessansi ajastu muusika on valdavalt vokaalmuusika ja on mitmehäälne. Mitmehäälsus oli kindlas stiilis. 4) Võrdle renessansi ja keskaja muusikat? Vastus: Keskaja muusika oli anonüümne j enamsti kiriku muusika. Tähtsal kohal oli kirik. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta
Renessanss Sõna renessanss tähendab tõlkes taassündi ehk siis antiikaja taassündi. Renessansiaeg oli 14.- 16. sajandil, sellel ajal sai tähtsaks humanistlik mõtlemine. See tähendab, et pöörati rohkem tähelepanu inimesele endale, asjadele, mis inimese silmis ilusad ja meeldivad on ning Jumal ja kirik polnud enam inimese maailmapildi kesktelg. Renessanssmuusika esimest ilmingut kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu. Tähtsaks muutus ka kunstniku isikupära. Üheks tuntumaks leiutajaks oli Leonardo da Vinci, kes leiutas näiteks helikopteri ja isemoodi äratuskella. Renessansiaja kõige tähtsamad muusikazanrid olid motett ja missa
skalastika toetus piiblile. 3. Humanism väärtustas universaalinimest ja oluline oli enseteostus, kiriklikus maailmavaates oli tähtis looja. 4. Maadeavastused Eeldused: * Tehnilised : 1. Laevad 2. Ladina purjed 3. Kompass 4. Astrolaab 5. Pikksilm 6. Tulirelvad 7. Araablaste ja antiikaja geograafiliste ja kartograafiliste tööde tundma õppimine * Ühiskondlikud: 1. maadeavastajad pärit Pürenee ps seal palju tegevuseta aadlike 2. renessanss ja humanism soodustasid inimeste eneseteadust 3. hakati soosima uudishimu 4. kaubanduse ja panganduse arenguga vajati uusi tooraineallikaid ja turge 5. huvi idamaiste vürtside vastu 6. ristiusu levitamine Euroopast väljapoole Põhjused: 1. Vürtsid 2. Uute mereteede otsimine. 3. Väärismetallide vedamine, eriti Indiasse, sest Vahemere kaudu vedamine on muutunud kalliks. 4. Eurooplaste ettekujutus idamaadest, kui tohutult rikkastest riikidest.
Kordamisküsimused kontrolltööks - Renessanss 10 klass Millal oli renessanss muusikas? 15.-16. sajand Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? Miks Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks?
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
RENESSANSS 14.saj.teine pool 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele?
periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine
......................................................................20 Kokkuvõte............................................................................................................................................21 Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev
rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid;