Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Renesanss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, renessanss, kirik, helilooja, ilmaliku, madrigal, missa, mitmehäälne, sansoon, kuulsamad, loojad, motett, orel, hääled, meloodia, armastuslaul, lasso, palestrina, ilmalikud, keelsete, heliloojad, kirikumuusika, zanr, vaimuliku, orelit, kaubanduslikud, mereteed, indiasse, moslemid, inkad, sündima, kahtluse, silmil, tagasipöördumistRENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst
MUUSIKAAJALUGU RENESSANSS 14.-17. saj 1. RENESSANSS Mõiste: ,,renessanss" tuleneb itaalia keelest ja võeti kasutusele 16. Sajandil. Tähistas tagasipöördumist vanakreeka kultuuri juurde. 2. AJASTU SAAVUTUSED Maalikunst: Da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtu söömaaeg", Sixtuse katedraali laemaal, Arhitektuur: Peetri kirik Roomas, Bramante väike kabel Tempietto, Chanlordi jahiloss, Louvre loss Skulptuur: Michelangelo detailsed skulptuurid (Mooses ja Taavet), J.Goujoni ,,Nümfid" Kirjandus: Boccacio ,,Dekameron" Teadus: nooditrüki leiutamine, teadvustati heliotsentrilisest maailmapildist, hakati surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib
ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) 4. Madrigal - 14.sajandil 2- või 3-häälne laulkarjuseidüllist või armastusest; 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti.
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus,
sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev
Renessanss 1. Mida tähendab ,,renessanss", kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? Renessanss antiikkultuuri ideaalide taassünd, kasutusele võeti Itaalia kultuuris ja kunstis. Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat
SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste
Renessanss o Sõna Itaaliast taassünd o Jaguneb o Vararenessanss 14-15 Prantsusmaa ja Itaalia o Kõrgrenessanss 15 II-16 1.veerand muusika Madalmaades Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu o Hilisrenesanss 1520-1600 Itaalia Mida uut tõi? o 14. saj Euroopa kaubanduslikud muudatused o Kaubanduslikud mereteed Amrika, Aafrika, India o Raha muutus tähtsaks o Rikaste kodanike kiht Tellisid ja finantseerisid muusikat o I arheoloogilised väljakaevamised huvi antiigi vastu. o Tähtis: kirikukammitustest vaba, vaimne inimene
Frottola – homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp. Villanella – laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto – tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj) HILISRENESSANSS (16. saj) 6. Kirjelda iga perioodi. VARARENESSANSS (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik.
10.KLASS ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3 RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1.Selgita mõisted ,, renessanss ", ,, humanism " Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill
Renessanss 14-16saj Renessanss tuleneb itaaliakeelsest sõnas rinascimento(taassünd e. Taaspöördumist vana- kreeka kultuuri ideaalide juurde. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Toimus ilmalikustumine kirjandus, kunst, muusika. Kõik uus avaldus ilmalikes zanrites. Juurdus mõiste humanism see on väärtusinnangute lähtumine inimesest. 16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord, keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni
inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Ideaaliks on üksikisik, kes teostab ennast vabalt, iseseisvalt ja edukalt. Renessanssinimest iseloomustab teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurte leiutuste ja maadeavastamisteni. Kunsti eesmärk pole
Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14
Zizzle RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16.SAJ) 14. sajandil hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Huviorbiiti kerkis kiriku- kammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Sellel sajandil elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus muusikas avaldas just ilmalikes zanrides. Kui renessansiajastu kujutavas kunstis oli tooniandev Itaalia, siis muusikas olid selleks Madalamaad. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad
Renessansiajastu muusika Mis on renessanss? Mõiste `'renessanss" tuleneb sõnast `'taassünd'' See sõna võeti kasutusele Itaalias, 16. sajandil Renessanss tähistas tagasipöördumist See ajastu hõlmab ajavahemikku 14.- 16. sajand Ilmalik muusika Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna Jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga Keskaja ja renessansi muusika võrdlus Keskaeg Renessanss muusika seletamine teost saab seostada kindla matemaatika abil, sest see, mis autoriga on õige, on ka ilus ilmalikud zanrid määravad anonüümne looming kunstmuusika stiili kirikumuusika kooskõladeks tertsid ja sekstid kooskõladeks on kvindid, partiid komponeeritakse kvardid, oktavid korraga
Renessanss. 14. sajand muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Roomakatoliku kirik elas läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid olid seotud ka kirikuga, paavsti residents viidi Roomast üle Avignoni, mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra
Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehäälne laulumuusika Piirkond euroopas renessansiajastu arenguga itaalia, madalmaad(holland, belgia, Põhja-prantsusmaa) 14 saj muusika-ars nova: Ars nova-,,uus kunst". 1320-1380 a. prantsusmaa muusikastiili kohta. (14.saj) Ars nova silmapaistvam helilooja- Philippe de vitry(1291-1361), guillaume de machaut(umb.1300-1377) Itaalia muusika 14. Saj: Trecento-itaalia kultuur 14.saj.(300 it.keeles).sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalk seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Suurkuju pime m uusik Francesco Landino. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale(tähtsaim itaalia lauluvorm, mis tekkis 14.saj. enamasti kahehäälsed, teemaks karjuseidüllid ja armastus. Madrigali keerukamaks vormiks on caccia(=kaanon), milles 3häälena kasutati tavaliselt instrumente) Madalmaade muusika 15-16 saj:
Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool kirikut, esimesed kirjapanijad olid vagandid Vaimulik – seotud religiooniga Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile
Capellid- olid väiksed ansamblid , kus mängijatesks on puhkpillid Toccata- näpitavale instrumendile või klahvpillile mõeldud kiirestiliikuv pala. Itaalia keelest tõlgituna ka klahvpillifantaasia Sonata- 16. Sajandi lõpus kasutusele võetud instrumnetaalpala nimetus. Algselt ei kujutanud kindlat vormi, ega erinenud oluliselt canzonist. Motett- 3-häälne mitmehäälsuse vorm, mis oli kahes keeles(pr. Ning ladina). Aluseks oli laenatud põhimeloodiad. Madrigal- 14. Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2- häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv. Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile üks hääl jahib teist) Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame Dufay, Gulles Binchois'. Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp
14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis: Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja
RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile.
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine
Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast.
Renessanss Renessanss- tulevneb prantsuskeelsest sõnast taassünd. 14-17 sajand. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Põhja-Itaaliat. Renessanss olemus väljendus selles, et pöörduti tagasi antiikaja kunsti, filosoofia ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks
arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis tähendab antiikkultuuri ideaalide taassündi. Renessanss on valdavalt vokaalmuusika ajastu. Alates 14. sajandist saame rääkida heliloojatest, sest aina enam hakati seostama teost kindla autoriga
tavaliselt, inimarvamused lähevad korda. Mida tähendab ars nova? Milles seisneb selle põhiolemus? Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega Looming oli 13.sajandini anonüümne Alates 14.sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit Ars nova üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Virty Väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut Põhiomadused: rütmiõpetus muutus keerukamaks 3- ja 4-häälsed motetid mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul Kuidas muutus teose ja autori suhe 14.sajandil? Teksti autor lõi muusika. Autor oli tähtis. Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. Miks kujunesid 15.-16. sajandi Euroopa kultuurikeskuseks Madalmaad? Madalmaad - tänane Belgia, Holland, Luksemburg ja Kirde-Prantusmaa.
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod)
RENESSANSS Sissejuhatus Renessanss (pr.k. renaissance-taassünd) sai alguse Itaaliast 14. sajandil. 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei 5.) Ameerika avastamine 1492 - Christoph Kolumbus 6
Renessanss Ajastu, mida nimetatakse renessansiks, hõlmab ajavahemikku 14.-16.sajand. Ehkki Itaalias algas renessanss varem kui mujal, levis igapäevase elu ilmalikumaks muutmine ja kiriku mõju vähenemine kiiresti. Renessanss tähendab taassündi, tagasipöördumist Vanakreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Muusika hakkas arenema uutes suundades, eriti Madalmaades, kus kujunes välja vokaalpolüfooniline stiil. Selle stiili muusika on veelgi enam seotud tekstiga, meloodia on lihtne ja lähtutakse tertsi-ja sekstiinintervallist. Selle stiili suurkuju oli Josquin Desprez. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri zanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued zanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalia arenes sel ajal teisiti. 14.sajandi kultuur polnud siin ars nova, vaid seda nimetati Trecento´ks.
annaabi.ee 
