Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises....
"Topographische Nachrichten von Lief und Ehstland", mis käsitleb Eesti ja Liivimaa eluolu 18. sajandi lõpust. Kiikingul on vaja head füüsilist vormi (eriti tugevaid jalalihaseid) ja julgust. Mida pikemad on aga kiikingu kiige aasad seda raskem on saada üle võlli. Kiikingu võistluste eesmärgiks on suurima aisapikkuse välja selgitamine, millega inimene on suuteline täistiiru (360°) ümber kiige võlli kiikuma. Hetkel omab meeste rekordit Eestis Kaspar Taimsoo tulemusega 7.08 ja naiste rekordit Körlin Kink tulemusega 5.94. Samas on ka kiiking jõudnud Guinessi rekordi raamatusse kus 2001. aasatl oli parim tulemus 7.01m aga aastal 2004 parandati rekordit ainult 1cm võrra. Selle tulemuse autoriks on Andrus Aasamäe. Pärnumaal toimub iga nelja aasta tagant ülemaailmsed võistlused . Kus auhinndasi jagatakse 4 võistlusklassis ja rekordeid 10 võistlus klassis. Auhinndamis klassid kuni 16-aastased neiud;
Ansambli muusikaline ulatus oli väga lai. Ulatudes ballaadidest reggaeni ning psühhedeelsest muusikast bluusini. Praeguseks on The Beatles müünud üle 1 miljardi plaadi. 1963 oli biitlite läbilöögiaasta, kui nad väljastasid oma debüütalbumi ,,Please Please Me". 1964 levis biitlimaania Põhja-Ameerikasse ja sealt edasi üle kogu maailma. Oma algusaastail jäljendas The Beatles kuulsusi, kuid varsti kujunes neil välja oma kõla ja stiil. Praegu on biitlitel 2 rekordit. Nad esinesid telekas mida vaatas 73 miljonit inimest, see rekord on jääbud ületamatuks. 1964. aasta 4. aprillile järgnenud nädalal vallutas ansambel edetabeli Billboard Hot 100 5 esimest kohta. Ka seda rekordit pole tänaseni korrata suudetud. Oma viimase tasulise kontserdi andis The Beatles 29. augustil 1966. aastal San Franciscos.Kuni 1970. aastani millal nad laiali läksid tegelesid nad rohkem stuudisalvestustega. Suuresti tänu McCartney pingutustele salvestasid nad 1969
puudusid võimalused end realiseerida. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Plats, Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004
Water-skiing-veesuusatamine Circuit training-ringtreening Choir-singing-koorilaul Martial arts-võitluskunstid Hang-gliding-deltaplanerism Opportunities-võimalused Hiking-matkamine Contribute to the cost-aitab tasu maksta Mountaineering-mägironimine Take up- alustama Photography-fotograafia Give up- loobuma Collecting works of art-kunsti kogumine Broke- murdma (rekordit) Breeding animals-loomade tõuaretus record-rekord Reading-lugemine Hols the record- hoiab rekordit Playing a musical instrument-muusikalise Goals/points- punktid inst, mängimine Scored- saavutanud Handicraft-käsitöö Won/lost- võitma/kaotama Exibition- näitus Beat-lööma/võitma Masterpiece-meistriteos Defeated- kaotanud/alistatud
kettaheite harjutust õpetada. Isaga koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel alustas noor sportlane treeninguid spetsialistide käe all. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel soov korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks jooksmist, lauatennist, jalgpalli, ka kabet ja malet, siiani meeldib talle väga korvpall. Olümpiavõitja arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist, aga ta ei kaotanud kunagi lootust.
Eesti noorte rekordeid nii kettas kui ka kuulitõukes. 2003. aasta hooajal sai Margus osa oma suurimast õnnestumisest ja ka ebaõnnestumisest. Nimelt sai ta Kanadas toimunud Noorte MMil kettavõistluse kvalifikatsioonis nulli. See oli talle suur altminek ja samas oluline õppetund, mis sai väärilise kompensatsiooni Pariisis toimunud Euroopa Noorte Olümpiapäevadelt kuldmedali võitmisega koos võistluste rekordit näitava tulemusega kettaheites. 2004. aasta hooajal oli koguni kaks head tulemust juunioride MMil Itaalias saavutas kettaheites 1,75 kg kettaga 6. koha isiklikku rekordit näitava 58,30ga. Teine suur õnnestumine vormistati Valmieras toimunud Balti riikide kohtumisel, kus heitis pooleteisekilose kettaga uue noorte maailma tipptulemuse 69,50 meetrit. See tulemus andis usu ja kindluse, et pikkade traditsioonidega
Rasmus Mägi Rasmus Mägi on tõkkejooksja Eestis, kelle seni suurimaks saavutuseks võib pidada 2012.aasta juunis Kergejõustiku EMil Helsingis saavutataud 5.koht 400m tõkkejooksus.Ta sündis 4.mail, 1992, Tartus. Ta on püstitanud mitu Eesti rekordit oma noores eas. Ta on Eestit esindanud olümpiamängudel. 2014.aastal nimetati ta Eesti meessportlaseks. Tal on õde nimega Maris, kes on samuti kergejõustiklane. Rasmuse treenerid on tema vanemad Taivo ja Anne Mägi. Pildil: Rasmus Mägi Tema tulemused 49,54- 28.juuni, 2012, Helsingi 49,51- 11.juuni, 2013, Bellinzona 49,19- 13.juuli, 2013, Tampere 48,87- 17.juuni, 2014. Ostrava 48,77- 3.august, 2014, Tallinn 48,54- 13.august, 2014, Zürich
15 teateujumises) · Raiko Pachel-2000 a. Sydney OM-il rinnuliujumises 100 meetris 32. koht ja 200 meetris 33. koht. 50m rinnuliujumises lühiraja MM-il 1996 7. koht; EM-il 2000 a. 50 meetris 11., 100 meetris 21. ja 200 meetris 17. koht MK etappidel 1997. aastal 2 korral teine (50 ja 200m rinnuli), korra kolmas (200m rinnuli), tulnud rinnuli-, kompleks- ja teateujumises Eesti meistriks 25 korda suvistel (1991-99 a.), ületanud Eesti rekordit lühikeses ja pikas ujulas kokku 9 korral. · Indrek Sei-1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a.
aastast. On Ameerika laulja, näitleja, laulukirjutaja ja muusikavideote lavastaja. On võitnud 344 auhinda ja olnud nomineeritud 489 auhinnale. Nominatsioonid ja võidud: Ameerika muusikaauhinnad: 21 võitu ja 38 nominatsiooni Ameerika BET auhinnad: 1 võit ja 7 nominatsiooni Billboardi muusikaauhinnad: 32 võitu ja 38 nominatsiooni. Grammy auhinnad: 5 võitu ja 34 nominatsiooni Maailma muusikaauhinnad: 20 võitu ja 23 nominatsiooni ja palju muud.... Jagab rekordit lauluga "Despacito" olles olnud 16 nädalat Billboardi TOP 100 edetabelis I kohal. (Mariah Carey ja Boyz II Men- "One sweet day") Guinessi rekordite raamatus tiitlit "Songbird Supreme" oma 5-oktavilise hääleulatusega. Tal on Ameerika räppari Nick Cannoniga kaksikud, poeg Moroccan Scott Cannon ja tütar Monroe Cannon. On olnud abielus Tommy Mottola ja Nick Cannoniga. On näidelnud 21 filmis. Kasutatud allikad: https://en.wikipedia
RASMUS MÄGI Rasmus Mägi on sündinud 4. mail 1992, ta on eesti jooksja. 28. juunil 2012 püstitas ta Soomes kergejõustiku EMil 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi 49,54. 11. juunil 2013 ületas ta rekordit ja sai aja 49,51. 2013. aastal sai Rasmus Mägi U23 Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordiga 49,19 komanda koha, 2014. aastal sai ta Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali,poolfinaalis saavutas ta Eesti rekordi 48,54. Ta on esindanud Eestit 2012
Lisaks kehakaaluklasside meistritele selgitatakse tiitlivõistlustel välja ka absoluutmeister. Absoluutmeistri selgitamisel reastatakse võistlejad kogusumma Wilksi punktide järgi. Selle arvutamisel võetakse arvesse nii võistleja kogusumma lõpptulemust kilogrammides kui ka võistleja kehakaalu. Wilksi punktide alusel on võimalik öelda, kes võistlejatest on oma kehakaalu kohta kõige tugevam.Ametlikult hoiab rekordit(457.5kg) Andy Bolton, mitteametlikult(500kg) Louise Cry.
Nimi: Michael Joseph Jackson Sünniaeg:29.08.1958 -25,06,2009 Sünnikoht: gary, indiana, USA Vanemad :Katherine Jackson, Joe Jackson Vennad-õed :Rebbie, Jackie, Tito, Jermanie, La- Toya, Marlon, Randy ja Janet Abikaasad : Debbie Rowe (14,11,1996 - 8,10,1999) Lisa Marie Presley(26,05,1994 18,01,1996) Fakte Tema laste ristiisa on Maculay Culkin Ta põdes nahahaigust Ta oli jehoova tunnistaja Tema käes on 10 erinevat Guinnessi rekordit Taotles oma laste ainuhooldusõigust ja maksis seetõttu nende emale 60 000 USA dollarit valurahaks. Lahutusega seoses sai abikaasa Debbie Rowe 8 miljonit USA dollarit Tema kirst maksis 25 000 dollarit ja oli tehtud Muusika maailmast Esimene sooloartist, kelle ühest albumist (''Off The Wall'') on Billboardi edetabeli esikümnes neli lugu korraga. Tema album'' thrille'' on kõige aegade enim müüdud album ( üle 47 miljoni eksemplari)
2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku · 2009. aastal Roomas toimuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel püstitas Triina Aljand 100 m liblikujumises uue Eesti rerkordi 59,00 ning jäi jagama 23.24. koha ELULUGU (LÜHIDALT): Sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usas õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi.
Ta alustas kergejõustikutreeninguid Ester Legonkovi juhendamisel. Hetkel on tema treener Andrei Nazarov Saavutused Tippvõistlustel Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747 Eesti rekordid 2011. aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit. 2006. aasta juulis Prantsusmaa Arles'is toimunud Euroopa superliigas jooksis ta 200 meetri jooksu Eesti rekordiks 23.05. 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis ta 100 meetris uueks Eesti rekordiks 11.47. 2006. aasta augustis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas Ksenija uueks Eesti rekordiks kaugushüppes 6.80. 2009. aasta kergejõustiku Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta kaugushüppes uue Eesti siserekordi, hüpates 6.70
Pikem paus võib maksimaalset võimekust vähendada. Meeste vasar kaalub natukene üle 7 kilogrammi. Selle pikkuseks koos kõigi osadega on 121,5 cm. Naiste vasar kaalub 4 kilogrammi ja pikkuseks on 119,5 cm. Eestis praegu on selle alaga tegelevaid naisi rohkem kui mehi. See tingib ka olukorra, kus naiste tulemused on paremad. Kuid meestevasaraheide on olümpiamängudel alates 1900. aastast, naiste oma oli esimest korda alles 2000 aasta OM-del Sydney's. Meeste rekordit hoiab Yuriy Sedykh, kelle viske pikkuseks Saksamaal 1986. aastal oli 86,74 meetrit. Naiste rekord on Betty Heidler'i käest, kes suutis vasara heita 79,42 meetri kaugusele. See loodi sel aastal samuti Saksamaal(2011). 80-datel toodi Eestisse kaks olümpiamedalit meestevasaraheites. Mõlemad olid pronksid.
Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega. Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud. Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes Kivistö 53,09m. Juba odaviskeajaloo alguses, enne Londoni olümpiamänge, hakati leiutama erinevaid nippe, et tulemust suurendada. Selliseks näiteks olid rootslased vennad Jarl ja Evert Jakobson, kes mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske ajal heaks toeks. Sellise nippiga hakkasid tulemuselt väga kiirelt 60m lähenema. Põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid
Praegu on Eestis käibel kroon, mis on ülemaailmselt vähetuntud valuuta. Kes pole Eestiga kuidagi seotud, see ilmselt ei teagi, mis see kroon on. Lihtne on tekkima mõtteviis "mingi väike tundmatu riik kuskil tsivilisatsiooni ääremail". Täpselt samasugune suhtumine on aga ka ülemaailmsetel suurfirmadel Eestisse. Just ülemaailmsetel neil on tütarfirmasid maailma eri paikades. Ja miks ei võiks mõned neist ettevõtetest Eestis paikneda? Praegu purustab töötute protsent eelnevat rekordit pea iga nädal. Välisfirmade allharude toomine Eestisse mõjuks sellele ainult positiivselt. Loodaks palju uusi töökohti ning see omakorda kiirendaks majanduse kriisiolukorrast välja tulemist. Kahjuks ei mõtle aga suurem osa eestlastest nii. Ning euro vastu on isegi teatav hirm tekkinud. Võibolla on põhjuseks mälestused Eesti eelmisest rahareformist, kui rubla asemel kroon kasutusele võeti. Rubla väärtus langes niivõrd, et inimeste säästud muutusid olematuks.
Prognoositavad kasvuhooneefekti tagajärjed maailmas Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,3 kraadi kümne aasta jooksul Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7 kraadi. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kasvuhooneefekti mõju Eestile Õhutemperatuuri tõus Maismaa-ala vähenemine K a sv u h o o n e e fe k t P ä ik e A tm o s fä ä r K a s v u h o o n e g a a s id M aa Kasutatud kirjandus Miksike.ee Wikipedia.org Envir.ee Ebu.ee TÄNAN KUULAMAST!
Eesti ujuja. 178 cm, 63 kg. Õppis Kohtla-Järve ühisgümnaasiumis. Hakkas ujumist harrastama 1994 a. Kohtla-Järve "Kalevi" spordikoolis ema juhendamisel. 2000 a. Sydney OM-il vabaujumise 100 meetris 29. Ja 200 meetris 31.,EM-il 200 meetris 16., 1998 a. noorte maailmamängudel 100 meetris 4. Ja 1999 a. juunioride EM-il 50 meetris 13. koht. 1996-2000 a. tulnud vaba-, rinnuli-, kompleks- ja teateujumistes 14 korda suvistel meistrivõistlustel Eesti meistriks. Ületanud Eesti rekordit 11 korral, sh. 1 korral teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas vabaujumine 50m 26,51 ja 100m 55,84 (2001), 200m 2.02,56 (1999), 400m 4.22,32 (2001) ning 100m kompleksi 1.05,26 (2001); 50-m ujulas vabaujumine 50m 26,91 ja 100m 56,46 (2001) ning 200m 2.03,28 (2000). Kuulunud aastast 1996 Eesti koondisesse. Ema Tatjana P. (28. X 1957 Donetsk, Ukraina) on aastast 1982 Kohtla-Järve "Kalevi" spordikooli ujumistreener; lõpetas 1992 a. Leningradis Lesgafti-nim. KKI. Isa Valentin P. (29
Tuntud on "My Heart Will Go On" laul, mille kirjutasid James Horner ja Will Jennings ning laulis Celine Dion. Titanicu peaosatäitjad Peaosades säravad Leonardo DiCaprio Jack Dawsonina ja Kate Winslet Rose DeWitt Bukaterina. Ja samuti ka: Billy Zane,Kathy Bates,Frances Fisher,Gloria Stuart,Bernard Hill,Victor Garber,Danny Nucci ja Bill Paxton. Filmi auhinnad Film võitis 4 Kuldgloobust ja 11 Oscarit. · Kordas 1959. aastast "Ben Huri" nimel püsinud rekordit. · Esimene kuldmehike toodi lavalt ära kostüümikunstnikutöö eest, järgnesid parima heli, heliefektide, visuaalefektide, filmimuusika, montaazi, filmilaulu, kunstniku- ja operaatoritöö ning rezisööri eest. Allikad: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=18954 http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/03/25/kultuur.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Titanic_(film) http://en.wikipedia.org/wiki/James_Cameron http://et.wikipedia.org/wiki/James_Horner
17m 13.Mis oli Andrus Värniku parim koht olümpiamängudel odaviskes? - 2004a, Ateenas 6. Koht tulemusega 83.25m 14.Mis aladest koosneb triatlon? - Ujumine, jooksmine ja rattasõit 15.Mis klassis purjetasid Tõnu ja Toomas Tõniste? - Klassis 470 16.Kes on kõige hilisemad Eesti olümpiamedalistid? - Heiki Nabi(Hõbe) ja Gerd Kanter(Pronks),2012, London 17.Mitu maailmameistrivõistluste medalit on Heiki Nabil? - 3tk (2 kulda, 1 pronks) 18.Mitu kehtivat Eesti rekordit on Ksenja Balta nimel? - 6tk 19.Mitu EM medalit on Rasmus Mägil? - 1(hõbe, 400m tõkkejooks, 2014 Zürich) 20.Mis on Mikk Pahapilli isiklik rekord kümnevõistluses? - 8398p, 29.05.2011, Götzis
tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Daegu MM lühikokkuvõte Kolmeteistkümnendad maailmameistrivõistlused kergejõustikus toimusid Daegu linnas Lõuna-Koreas. Võstlused algasid 27. August 2011 ja lõppesid 4. September 2011. Osa võttis 204 riiki ja 1848 sportlast. Kõige rohkem medaleid teeninud riid olid Ameerika Ühendriigid, kust pärit võistlejad said ühtekokku 25 medalit. 12 nendest olid kullad, 8 hõbedat ja 5 pronksmedalit. Võsitluste käigus ületati 41 rahvusvahelist rekordit, 4 piirkonna rekordit, 3 meistrivõistluste rekordit ja üks maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21
kõrgushüppes, kes küll ületas algkõrguse 1.89, aga 1.93 enam mitte ja sai pidi leppima 12. kohaga. Kvalifikatsioonivõistluselt sai Iljustsenko edasi kolmandal katsel ületatud 1.95-ga, tema nimel olev tänavu suvest pärinev Eesti rekord on 1.96. Korraldajad on pannud algkõrguseks päris karmi 1.89, siis tulevad 1.93 ja 1.97. Kolmandast kõrgusest jagusaamine tähendaks Iljustsenkole juba uut isiklikku ja Eesti rekordit. Grit Sadeiko Seitsmevõistlus Algus oli muljetavaldav: 100 m tõkkesprindis sündis isiklik rekord 13,44, tuleva aasta Helsingi EMi norm jäi vaid üheksa sajandiku kaugusele. Kõrgust hüppas ta 1.74, kuuli tõukas 11.46 ja 200 meetrit läbis 24,39ga. "200 m jooksust on kahju. Jälle oli vastutuul no mis sa teed?" laiutas tänavu sel distantsil ikka ja jälle tuulega võidelnud Sadeiko käsi.
Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis ulatuks maakera keskmine temperatuur 18C, praeguse +15 asemel. Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,30,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga
Ta jõudis kettaheiteni tänu oma isale. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti juhuslikult sattus ta hoopis Ando Palginõmme kettaheitetrenni. Kuuldes Gerdi isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. Maailma TOP-3 Gerd Kanter 71.88 m. Virgilijus Alekna 71.25 m. Mario Pestano 69.50 m. Kanter sai United Motorsilt uue BMW United Motors andis BMW uue põlvkonna sportmaasturi X5 esimese Eestisse jõudnud eksemplari kettaheitja Gerd Kanteri käsutusse. Koostöö maailma parimaks kettaheitjaks pürgiva Kanteriga jätkub teist aastat, eesmärgiga aidata
"Kristjan Palusalu". ALFRED KARL NEULAND Neuland on tõstja ja treener. Õppis Riias, kus alustas sportimist klubis Marss. Esimesed ülevenemaalised rekordid püstitas 1911 Riias. Võitis 1914 Venemaa olümpial kergekaalus kulla. Kuulus 1920–24 Eesti koondisse. 1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all). Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995, skulptor Mati Karmin) ja a-st 2000 korraldatakse seal tema mälestusvõistlust. PAUL KERES Keres oli oli eesti maletaja. Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Ta tegeles algul innukalt kirimalega (1935 Euroopa meister). Tuli esimest korda Eesti malemeistriks 1935, võitis esimese
kaugele. Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta, Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis, Tõnu Lepik, Annely Ojastu, Tõnis Sahk, Jaak Uudmäe, Jaanus Uudmäe. Ksenija Balta Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6.87. Helena Kannus Helena Kannus on Eesti kergejõustiklane, 1992–2004 kuulus ta Eesti koondisse. Nägemispuudega võistlejana on ta korduvalt osalenud paraolümpiamängudel. 1998 tuli ta kaugushüppes vaegnägijate maailmameistriks, samuti jõudis ta 1999 EM-il kaugushüppes hõbedale
4.2 EESTI ODAVISKAJAD 4.2.1 G USTAV SULE Gustav Sule sündis 10 .septembril 1910. aastal Tartus. Gustav Sule oli väga talendikas ning mitmekülgne. Koolipoisine püstitas ta Eesti rekordid oma vanuses nii kõrgushüppes, teivashüppes kui ka odaviskes. See üllatas paljusid, kuna Sule püstitas need rekordid kohe esimesel võistusel, enne seda oli ta vaid treeninud. 19- aastasena viskas ta oda juba üle 60 meetri ning ohustas tol hetkel kehtinud Aleksander Klumbergi Eesti rekordit 63.32. Sule läbimurre toimus 1931. aastal, kui ta jahmatas kõiki Tartus toimunud Kalevi juubelipidustuste raames, kui viskas 69.54 ning tõusis maailma hooaja edetabeli juhiks. 1932. parandas Sule oma tulemust veelgi ning püstitas uue Eesti rekordi - 69.62 Saavutused: *1934. aasta EM pronks *1938. aasta EMil 4. koht *1936. aasta olümpial 11. koht *1933. aasta ülemaailmsetel üliõpilasmängudel hõbe *1935. aasta ülemaailmsetel üliõpilasmängudel pronks
Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. Eesti mitmevõistluse noortekoondis püstitas 50 isiklikku rekordit Eesti noored mitmevõistlejad olid võidukad 9 ja 10 jaanuar Panevezyses toimunud Balti maavõistlusel mitmevõistlusesTaaskord ei suutnud Eesti lõunanaabrid Läti ja Leedu võistkondlikes arvestustes märkimisväärset vastupanu osutada, sest juba kümnendat korda järjest võitsid Eesti mitmevõistlejad samal võistlusel koondarvestuses 1. koha"Sellel maavõistlusel püstitasid meie noored üksikaladel kokku 50 uut isiklikku rekordit!" lisas Kaukis.Individuaalsetes
Kuid mõelgem sellele, et tol ajal polnud peaaegu üldse n-ö ,,klassikalist'' muusikat publiku ees kõlasid vaid päris uued teosed ja heliloojad kirjutasid enamiku loomingust kindlaks sündmuseks ning konkreetsetele esitajatele. Sageli dikteeris see heliloojale meeletu töötempo ja Vivaldi oli kiidelnud, et suudab kontserdi komponeerida kiiremini kui kopeerija selle orkestripartiideks ümber kirjutab. Viie päeva jooksul kirjutatud ooperiga ,,Tito Manlio'' hoiab ta vist küll omamoodi rekordit. Vivaldi suur mõju omaaegsele muusikale ei piirdunud ainult Itaaliaga. 18. Sajandi esimesel poolel jäljendasid teda paljud heliloojad, eriti Johann Sebastian Bach, kes tundis tema loomingut trükitud nootide põhjal ja tegi Vivaldi teostest ka töötlusi. Vivaldi dramaatiline, kuid samas lihtne ja ökonoomne kirjaviis oli eeskujuks ka varaklassikalisele orkestrimuusikale alates 1730. aastatest.
Aivi Liivi praegune elukaaslane on Veiko Kulla. Aivil on kolm last 20-aastane Kristine, 10-aastane Werner-Erich ja 3-aastane Walner-Erich. Hetkel on Aivi Liiv ujumisest kõrvalejäänud, ta kasvatab kodus lapsi ja on vesiaeroobika treener spordiklubis Reval sport. Saavutused: universiaadilt 1985 kaks kulda ja pronks, NSV Liidu meistrivõistlustelt 20 medalit 1981-1986, 46kordne Eesti meister; lisaks paljukordne Eesti meister vetelpääste mitmevõistluses. Rekordid: Püstitanud 50 Eesti rekordit, neist pika basseini 400 m vabalt (4.15,46), 800 m vabalt (8.46,32), 1500 m vabalt (17.22,40), 200 m kompleksi (2.20,83) ja 400 m kompleksi (4.52,04) ning lühikese basseini 400 m vabalt (4.14,40) püsivad juba kaugelt üle 20 aasta. Haridus: Tallinna Pedagoogiline Instituut (1990), kehakultuur.
uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis ulatuks maakera keskmine temperatuur -18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. 6 Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad,
Kahekordne olümpiavõitja (2004 ja 2008), maailmameister (2009) ja Euroopa meister (2006). Tema nimel on 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel visatud olümpiarekord (90.57m). Andrus Värnik- Eesti odaviskaja, kes tuli 2005 tuli Helsingis maailmameistiks tulemusega 87.17m. Tema isiklik rekord on 87.83m, mis on ühtlasi ka Eesti rekord (visatud Valgas). On olnud ka Eesti aasta meessportlane aastatel 2003 ja 2005. Moonika Aava- Eesti odaviskaja, kes hoiab 2004 aasta visatud Eesti rekordit milleks on 61.42m. Pekingi olümpiamängudel saavutas ta 26. koha tulemusega 56.94m. Aastal 2001 saavutas ta juunioride Euroopa meistrivõistlustel 3. koht. 2
kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Pärast NL suurt sauna Norras määrati koondisele topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963. aasta sügisel lõi ta rulluiskudel tervet NL koondist ja jääle saades parandas NL rekordit väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris. Antsonile vormistati kähku dokumendid ja ta sõitis koondisele Norrasse Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits,
Kolm päeva enne Apollo 11 startis ka Luna 11 reisi Kuule Venelaste poolt, kuid see purunes kuule maandumisel. Marsile maandumine Viking 1 oli esimene mehitamata kosmoselaev mis maandus Marsi pinnale terveks jäädes. Viking 1 startis 20. august 1975 aastal ja maandus 20. juuli 1976. Eesmärk oli analüüsida Marsi pinnast ja otsida elu. Viking 1 hoidis Marsi pinna missiooni 2307 päeva rekordit, mille lõi üle 2010 aastal maandunud "Opportunity Rover". NASA tuleviku plaanid NASA projekteerib ja loob uusi võimalusi, et saata inimesi maa orbiidilt väljapoole uurima ja avastama. Töötavad ka selle kallal, et saata järgmisel aastakümnel astronaudid asteroididele ja 2030ndaks aastaks mehitatud kosmoselaev Marsile. Nasa uurib kuidas kavandada ja ehitada lennukit, mis oleksid ohutumad ja ökonoomsemad.
kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 6080% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,30,7ºC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi ,võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed.
Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3 kraadilt 0,7 kraadini. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed, need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita.
Kliima soojenemise tagajärjed. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustadaväljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured
lukustuvad. Sooritust korratakse niikaua kuni jõutakse. Kehtib 75 sekundi ajalimiit. Pärast igat tõstmise peab palk puudutama maad ning vähemalt üks käsi peab olema palgiga kontaktis kogu soorituse vältel. b) Palgi tõstmine maksimum jõuga. Palk tõstetakse maast üles üle pea nii, et küünarnukid lukustuvad. Iga sportlane saab kolm katset oma maksimum soorituse väljaselgitamiseks. Neljanda katse võib saada väljaspool võistlust rekordi ürituseks niikaua kuni sportlane arendab rekordit vähemalt 12,5 kg võrra. 6. Jõutõmme (Deadlift) Võistlusjämedusega kang ( 28 mm) asetseb põrandast 225 mm kõrgusel. Jõutõmbes on kaks klassikalist võistlusstiili: a) Jõutõmme korduste peale. Kang tõstetakse põrandalt üles lõppasendisse vastavalt IPF-i jõutõstmise reeglitele. Sooritust korratakse niikaua kuni jõutakse. Kehtib 75 sekundi ajalimiit. b) Jõutõmme maksimum jõuga. Kang tõstetakse maast üles IPF jõutõstmis reeglite kohaselt defineeritud lõppasendisse
5% kogu tegevuskuludest, mistõttu on see suurim üksinda opereeriv kulu lennufirmale. Rakendused. Reaktiivmootoreid kasutatakse tavaliselt õhusõidukite mootoritena reaktiivlennukites. Neid kasutatakse ka tiibrakettide ja mehitamata lennukite mootoritena. Rakettmootorite kujul kasutatakse neid ka ilutulestikus, mudel raketinduses ja kosmoselendudes ning sõjaväerakettides. Reaktiivmootoreid on kasutatud ka autodes, eriti kiirendusautodes, mille rekordit hoiab rakett auto. Turboventilaatormootoriga auto ThrustSSC hoiab praegu maa-kiiruse rekordit. Reaktiivmootori disainilahendusi muudetakse tihti, et muuda need gaasturbiinmootoriteks, mis on kasutusel paljudes tööstuslikes rakendustes. Nende hulgas elektri tootmine, vee käitamine, maagaasi või õlipumbad, ja laevad ning vedurid. Industriaalgaasiturbiin suudab luua kuni 50.000 võlli hobujõudu. Paljud neist mootoritest on pärit vanematest sõjalistest
Kliima soojenemise tagajärjed Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul. Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad
Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele. · Vabaltujumise 100 meetri distantsi läbis ta ajaga 56,10, millega ta sai 48 osaleja hulgas 33. koha. See tulemus jäi 0,29 sekundit alla Jana Kolukanovale 2005. aastast kuuluvast Eesti rekordist. · Triin Aljandile kuulub ka 14. juulil 2007 ujutud 50 m seliliujumise Eesti rekord 29,45. · 2008. aasta lühirajaujumise EM-il Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku. · 100 m liblikujumises parandas ta enda nimel oleva rekordi ning ujus uueks Eesti rekordiks aja 58,13. · Samas ujutud 50 meetri vabaujumises pääses ta uue Eesti rekordiga 24,58 poolfinaali. Uus rekord oli 0,29 sekundit parem Jana Kolukanova neli aastat vana rekordist.
See omakorda põhjustas üleriigilise biitlivaimustuse, mis väljendus selles, et nende teleesinemist USAs jälgis ligi 73 miljonit televaatajat, see on ligi 40% toonasest rahvaarvust. See Ed Sullivani saates püstitatud rekord on jäänud tänaseni ületamatuks. Ansamblist sai ülemaailmne fenomen. http://www.youtube.com/watch?v=njdvZR5R8qg Rekordid 1964. aasta 4. aprillile järgnenud nädalal vallutas ansambel edetabeli Billboard Hot 100 viis esimest kohta. Ka seda rekordit pole tänaseni korrata suudetud. 1964. aasta keskel alustas The Beatles oma esimest maailmaturneed. Austraalias Adelaide'is tuli ansambli kontserdile väidetavalt nende kogu karjääri jooksul kõige suurem arv rahvast üle 300 000 inimese, mis moodustas Adelaide'i toonasest rahvaarvust umbes kolmandiku. The Beatles lõpp aastatel 1970. aastal keskendus The Beatles stuudiosalvestustele, luues sel ajal 20. sajandi märkimisväärseimaid popmuusika teoseid. Ansambli
Heino Lipu elulugu, sportlasteed ja hiilgavaid rekordeid nii kümnevõistluses, kui ka kuulitõukes ja kettaheites. Heino Lipp suri(28.augustil 2006) veidi enne minu uurimustöö teema valikut, seega oli tema elulugu sellel ajahetkel üpriski aktuaalne. Paljudele noorema põlvkonna esindajatele on Lipu saavutused kauge minevik ja sellest teatakse vähe. Meedia kajastas spordi mõttes suurmeest aga palju ning nii tekkis ka minus huvi, kes on see mees, kes on püstitanud kaheksa NSVL rekordit, mitmeid Euroopa rekordeit ning on 21 kordne Eesti meister. Lisaks tegelen ka ise kergejõustikuga ja tema raskused teel parimate tulemusteni pakkusid sügavat huvi. Hiljuti istutati Tallinna Keskstaadionile uued puud, mida kaunistasid erinevate spordialadega tegelevate inimeste nimesildid. Staadionitrepist üles tulles hakkab esimesena silma just Heino Lipu puu. See jättis minusse alati mingi paine, nüüd oli võimalus ja suur rõõm Heino Lipust rohkem teada saada.
120 punkti puudu. Nii suurele mehele ei olnud paraku tol ajal olemas vastavaid teibaid mis teda kannaks ja need pidavalt murdusid. Samuti 1949 aastal kui ta oli elu vormis ja tänu kehvale ilmale ei suutnud ta seda teha. Tema suurim etapp elus oli kindlasti see kui ta kuuel korral 1947-1951 viis Euroopa rekordi 16.66 pealt 16.98 peale. 1944-1955 oli Heino Lipp 21- kordne Eesti meister ja püstitas 16 Eesti rekordit ja 13 NSVL rekordit. Pärast sportlastee lõpetamist töötas aastaid õppejõuna ja treenerina TRÜ-s ja Tallinna Pedegoogilises Instituudis. Need on ühed tõsisemad etapid tema elus. Heino Lipu ühiskondlikku konteksti on raamatus väga vähe käsitletud. On mainitud tema naist ja tänu KGB jälgimistele seda, et ta elas hiljem tallinnas kahetoalises korteris. Põhiliselt on raamatus käsitletud ikkagi tema sportlastee saavutusi ja kurba saatust. Protsendiliselt võtta
Rekord sai hüpatud 3. Juunil 1993. aastal Stuttgartis, tulemusega 5.86m.Valeri ise on sündinud 15. Juunil 1964 Tallinnas.1993. aasta Maailmameistivõislustel sai ta seitsmenda koha. Kaugushüppe rekord kuulub tuntud Eesti kümnevõistlejale, Erki Noolele.Götzis toimunud kümnevõistlusel hüppas Nool 27.mail 1995. aastal tulemuse 8.10m. Jaak Uudmäe on juba vanema generatsiooni esindaja, kuid siiski pole suutnud ükski eestlane veel tema kolmikhüppe rekordit purustada.Jaak hüppas 17.35m Moskvas 25.juunil 1980. Aastal toimunud Olümpiamängudel.Ta on sündinud 3. Septembril 1954 Tallinnas. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks.Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. (Wikipedia 2013) Naistest on kõrgushüppe rekordi omanik Anna Iljustsenko, kes hüppas 9. Augustil 2011. aastal Viljandis tulemuse 1.96m. ,,Anna Iljustsenko esindas Eestit 2012. aasta
kooliõed olid langenud poiste tindipottidesse liled asetanud. (filmi inf) Filmi tsenaariumi kirjutasid Elmo Nüganen, kes oli ka rezissöör, ja Kristian Taska, kes oli ühtlasi ka filmi produtsent. Peaosades olid Priit Võigemast, kes täitis Henn Ahase rolli, Hele Kõre Marta rollis ning Alo Kõrve Käsperina. Film valmis 2002. aastal. Kokku kogus film kinodes umbes 167 000 vaatajat, mis hoiab enda käes Eesti viimaste aegade kinokülastuse rekordit. Kogenematu Elmo Nüganeni kõrvale kutsuti operaatoriks Venemaalt Sergei Astahhov, kes põhjendas töölekutse vastuvõtmist sellega, et teda võlus stssenaariumi puhul see, et stsenaarium ei rääkinud ei venelastest ega eestlastes,vaid rääkis iga väikerahva õigusest olla vaba. Ott Aardam kiitis Elmo Nüganeni oskust kärpida rammatut filmi tegemiseks. Suur risk võeti värskelt lavakoolist lõpetanud õpilaste filmi panekuga.
0011 0101 0011 Kettaheide Berliini MM-il tuli kettaheite maailmameistriks sakslane Robert Harting, kes viimase katse 69.43-ga möödus kahel korral Poola rekordit parandanud Piotr Malachowskist. Gerd Kanteri seeria oli 4 tänavust hooaega arvestades kahvatu, kuid 66.88 oli siiski väärt pronksmedalit. "Asi algas suhteliselt normaalselt. 65.91 tuli suhteliselt kergelt, kuid polnud tehniliselt kõige paremad. Esimesed kaks katset olid sarnased Osaka MMi stsenaariumile ja uskusin, et kolmandas ja neljandas voorus suudan rünnata ja hea tulemuse teha. Aga seda energiat enam ei
jooksutreeningut. 1995.Aastal sai Erki esimest korda Götzisest võistluskutse,iseenesest tore aga Erkil polnud raha, et kohale sõita. Päev enne ära sõitu rahamure lahenes. Arnold Green, olümpia kommitee presitent viis asja niikaugele, et Erkile laenati raha. Götzis algas nii, et kõigepealt võitis Erki 100 meetri jooksu vastu tuule ja kerge vihmaga.Lõppkokkuvõttes sai Erki kokku 8575 punkti ja tegi 4 isikliku rekordit. Erki võitsis võistluse. Pärast Götzist märkas kergejõustiku liit, et on olemas niisugune sportlane nagu Erki nool, kes polnud läinudki tänavaid pühkima, vaid oli selle asemel oli tõusnud maailma edetabelijuhiks. 1995. Aastal sai Erkist Eesti üks tuntumaid inimesi. Temast kujunes välja noorte iidol sporditegijatele ja paar aastat hiljem tegi Erki omal fanclubi kus oli oodatud kõik tema fännid ja toetajad. 1996. Aasta märtsis peeti Stockholmis sise-EM
annaabi.ee 
