...................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav.
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli.
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" ,,Rehepapp" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari Tähtsamad tegelased: Peategelane rehepapp Sander · Oli kõige kavalam ja elukogenum külas · Meeldis väga piipu popsutada · Aitas alati kõiki abivajajaid kubjas Hans · Armastas meeletult mõisapreilit Liina · Armastas hullumoodi Hansu Räägu Rein · Oli Liina isa · Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses · Vihkas mõisasakse Koera Kaarel · Sulase Jaani väga range peremees · Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida sulane Jaan
Andrus Kivirähk ´´ Rehepapp `` Sigrid Sitnikov 9.C Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning nüüd töötab ta Eesti Päevalehes. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu
A.Kivirähk REHEPAPP Koostas: Martin Aulik, Aut2-11 Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil (umbes 1885-1935, Tallinn). Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel.
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk · Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. · Aastast 1996 Kirjanike Liidu liige. · Tema raamatut "Rehepapp" on tõlgitud ka soome, norra ja ungari keelde. Rehepapp · Romaan 19. sajandi eestlaste raskest elust mõisahärrade valitsemise ajal · Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. · Tegelasteks on peale külarahva ka mütoloogilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. · Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Andrus Kivirähk on 17. augustil, 1970. aastal sündinud kirjanik ja ajakirjanik. Ta on ehk Eesti noorema generatsjooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma hakanud järjejutuga Ivan Oravast ja tema seltsilistest. Kivirähu romaane on mitmel juhul ka lavateosteks kohandatud ja ka tõlgitud võõraisse keeltesse. Romaan "Rehepapp ehk
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama.
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1. Tegelased · Rehepapp Sander: Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning
traagiliste tagajärgedeni. Rumal sulane Jaan tulistab kirikuukse pihta, millest ta saab üheks päevaks tohutu võimu ja väe. Kahjuks ei oska ta selle jõuga oma lolli aru juures midagi tarka peale hakata. Esmalt peksab ta läbi oma peremehe Koera Kaarli, siis vägistab Luise, sööb veel seepi (nagu raamatu alguseski) ning jääb siis magama. Tähtsamad tegelased: Rehepapp Sander kõige arukam ja kogenum, ravitseja, tal oli kratt Joosep Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust Räägu Rein täielik mõisa ja sakslaste vastane, tütar Liina Koera Kaarel rumal, naiivne laisk, tal oli sulane Jaan sulane Jaan üsna rumal, labane, lihtsameelne Liina kaine mõistusega, iseteadlik, Räägu Reinu tütar, oli armunud Hansu Muna Ott tuleb hästi toime, oskab kohaneda Õuna-Endel ropu suuga, tegudeinimene kubjas Hans tundlik unistaja, valmistas lumest krati
Kokkuvõte Koostaja: Siim Pening Koera Kaarel Rehepapp Sander Kratt Joosep Nõid Minna Sulane Jaan Kõrtsmik Mõisaparun Imbi ja Ärni Soldat Timofei Ints Paruness Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond
1. Teose pealkiri, autor, teose zanr · ,,Rehepapp" · Andrus Kivirähk · romaan Mõtesta lahti teose pealkiri. Kas pealkiri annab mingi viite teose mõistmisele? Kõigepealt võiks mõelda üldse, kes või mis on rehepapp? Rehepapp on tark ja tubli mees, kes suudab teha oma tööd ja ajada oma asja. Rehepapp on Eesti muinasjuttude püsitegelane, kes tuleb oma nutikusega välja igast olukorrast. Tema loomuomadused on vana hea talupojatarkus ja praktiline meel. Pealkirja järgi võib arvata, et raamat räägib ühest talupojast (Rehepapist) ja tema tegemistest. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. · Tegevus toimub Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. 3. Miljöö
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Juhendaja:Anne Rand Rehepapp 1 Mõisa Kaarli sulane sõi seepi ja arvas, et tema läheb nüüd teise ilma. Rehepapp tuleb vaatab sulase üle ja ütleb, et midagi ei juhtu sinuga ja sõõgu tema ainult mis kõhu lahti võtab ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma
...........................................................................................................................3 Tegelaste süsteem............................................................................................................................4 Idee ning mõtteterad.............................................................................................................................4 Üldinfo Autorist Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970.Ta on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige. Kaanekujundaja: Mari Kaljuste Sisukokkuvõte
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.
Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad. ,,Elaksid võõrastes aitades ja varastaksid sipelgapesast okkadki ära"(lk.6), ütles rehepapi kratt Joosep. 3. Tegelikult olidki nad kõik lihtsalt vargad, võeti sealt, kust võtta oli ja isegi sealt, kust suurt midagi võtta ei olnud (näiteks Rehepapi aidast, kus Imbi ja Ärni käisid).Aga kuna seda tegid
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Põllumajandus Rivo Peegel ANDRUS KIVIRÄHK referaat Olustvere 2013 Sisukord 1.Andrus Kivirähk.......................................................................................................................4 2.Looming...................................................................................................................................5 2.1.Proosateosed......................................................................................................................5 3.Raamatu ,,Rehepapp" analüüs....................................................................
Sisukord 1. Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas 17. augustil 1970. Ta on eesti kirjanik- näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988ndal aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom
Andrus Kivirähk on 2000. aastate üks menukaimaid eesti kirjanikke. Suurma kuulsuse tõi talle romaan ,,Rehepapp ehk November", mis ilmus aastal 2000 ja mida on müüdud üle 25 000 eksemplari ning tõlgitud soome, norra ja ungari keelde. Sellele järgnes mitmeid väiksemamahulisi teoseid ja näidenditsenaariume, kuni aastal 2007 ilmus tema teine palju kuulsust kogunud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kivirähk on humorist, kes naerab eestlaste pühade asjde ja rahvustunde üle. Tema võime kujutada asju nii, nagu ta neid näeb, on imetlusväärne. Ta suudab oma kirjatükkides panna asjad teistpidi liikuma, kirjutada ümber ajalugu ning naeruvääristada eestlaste igipõlist loomust. Tema tekstid on suures osas iroonilised ja otsekohesed, ta ei karda kasutada roppu kõnepruuki ega naerda kõigi eestlaste, sealjuures ka iseenda üle.
Sisukord: Ülevaade autorist ja tema loomingust.........................................3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased.............................. 4 5 Minu arvamus............................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.................................................................... 7 2 Ülevaade autorist ja tema loomingust: Andrus Kivirähk (sündis 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning tänapäeval töötab ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähu vend. Ta on abielus ajakirjaniku Ilona Martsoniga ja kahe tütre isa.
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER Uurimustöö Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..............
Sissejuhatus Eesti menukirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, näidendeid ning mitmeid teisi tekste. 2007.aastal avaldatud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kogus koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda.
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning
romaani nõuded täidetud. Selle kümnendi üks suuremaid romaane. Perekonnaromaan, vaadeldakse 3 põlvkonna saatusi, mida ühendab vereliini ja pärilikkuse edasikandumise teema. Palju kõrvalteemasid: kodu, paigavam, vägivald, ajaloo kummitused, eestivene teema, globaalne bisness ja ökoloogiline ähvardus, ,,eesti loo" allegooria. Aja ja sündmuste fragmentaarne esituslaad. Palju sümboleid (mesilased, lilled, saar, rongid jne). Omajagu unenäolisust. Vaatamata sellele, et romaanis on palju tumedaid asju, on tal elujaatav porgramm/idee ma olen elus. Urmas Vadi ,,Tagasi Eestisse" (2012) proovib tabada üldist pilti (Eesti inimese üldistamise katse). Väljarände ja tagasituleku teema. Tugevalt Eesti ja välismaa vastakuti asetatud. Urmas Vadi ,,Neverland" üritatakse läbilõiget erinevatest ühiskonna gruppidest ja sotsiaalsetest tasanditest. Avaneb panoraamne lõik praegusele Eestile. 4-5 põhitegelast, keda vaadeldakse
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993. Selle kohta, miks ta just seda eriala õppis, ütles ta saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada
Teos on küllaltki sünge, leida võib palju kriitikat ja paralleele tänapäeva suhtes, mis tõenäoliselt ongi Kivirähki inspiratsiooniallikaks. Raamatus on palju Kivirähkile omast huumorit, irooniat ja otsekohesust. Palju on traagikat ja verevalamist, verevalamist ehk kohati liigagi palju. 16. Teose põhjal on tehtud ka samanimeline etendus Endla teatris ja lauamäng. 17. 18. Teose ajalooline skeem 19. 20. Andrus Kivirähk on üks tuntumaid kirjanikke Eestis. Lisaks sellele on ta laiemale üldsusele tuntud ka humoristina, tehes raadiosaadet ,,Rahva Oma Kaitse". Ta on ka lavastanud näidendeid ja kirjutanud filmidele stsenaariume. Ta on ka Eesti Kirjanike Liidu liige.(1) Romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjutas Kivirähk enda sõnul mitu kuud iga päev. Võrreldes ,,Rehepapiga" on ,,Ussisõnades" rohkem Kivirähki enda poolset fantaasiat.(4) Romaan ilmus 2007
1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2. 90ndate aastate lõpus kirjandusse tulnud. Paljuski on see laine seotud kirjanikega, kes kuuluvad erinevatesse kirjaduslikesse rühmitustesse, ennekõike Erakkond, aga ka NAK, TNT (Wimberg, Jürgen Rooste jt), kooslus nimega Õigem Vale (Juku-Kalle
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
ja intrigeerivat terminit määratleda nii: etnofuturism ühendab arhailise, ürgse, meie rahvusele ainuomase etnilise sisu ja moodsa, mõnikord lausa futuristliku vorm. Või siis vastupidi - arhailise vormi (näiteks regivärsi) ja uue, kaasaegse sisu. Loomulikult oli etnofuturismi tekke üks põhjuseks ka sel ajal Eestis tõusnud kõrgendatud huvi oma rahva ajaloo, folkloori (ennekõike rahvalaulu ja rahvausundi) ja muu rahvuse eripära rõhutavate külgede vastu. Nüüd nt Andurs Kivirähk. 3. Kümnendivahetuse kirjanduslikud manifestid. Manifest tekstitüüp, kus deklareeritakse mingeid ideaale, tulevikuvaateid, uut tüüpi mõtlemist. Annavad pildi uuest koodist. Räägitakse, kuidas peaks olema, et meil on suur idee, te peate seda järgima. 1989 ilmus ,,Wellesto" manifest. Koostatud Mati Hindi poolt, kes oli toona üks olulisi rahvuslikke mõtlejaid. Seal toonitatakse rahvusluse kesksete vahendite-atribuutide olulisust
Hirmunud hobusekarjane jooksnud külasse, ajanud inimesed unest üles, ise karjunud: "Koll tapab linna! Koll tapab linna!" Teisel päeval mindud kivipaika vaatama. Ei sääl olnud muud näha, kui laiaks tallatud loomade pabulad. Pabulad olid pehmed ja libedad, seepärast kukkunud Vanakoll pikali. Kivi ei saavutanud oma eesmärki. Veel tänapäeval võib igaüks näha seda kivi Võnnusaares. Tükk kivist on sinna kukkumisel lahti põrunud, see lebab kivi kõrval maas. Kord tahtnud Vanapagan Hiiumaale minna ja näinud, Haapsalu lahe ääres on tekkinud loss ja tema ümber hulk elamuid. seda nähes vihastanud ta, miks inimesed ehitanud selle ilma tema loata ja talle just teele ette. Siis võtnud ta suure kivi, pannud lingu ja tahtnud visata lossi tornile. Kuid oh õnnetust! Lingupael katkenud ja kivi kukkunud Võnnu saarde. Vanapagan jooksnud kivi juurde ja haaranud uuesti selle järele, aga kivi libisenud näppude vahelt maha ja läinud pooleks