osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. ÄRINIMI ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ÄRIREGISTER kogumik, kus on välja toodud kõik registreeritud äriühingud. Koosneb registrikaardist (registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart), äritoimikutest (säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel) ja registritoimikutest (säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus). REGISTRIKOOD kood, mida antakse ettevõtjale pärast ettevõtte registreerimist. Kordumatu registrikood.
Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu : Register ettevõtjate kohta.Peetakse maakohtute juures.Tähtsus: 1.Avalikkuse printsiip äriregistri põhiandmetega saavad tutvuda kõik;2. Äriregistri andmetele on võimalik toetuda õiguslikes vaidlustes;3. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. Koosneb:1. Registrikartoteek2. Äritoimik3. Registritoimik · Registrikartoteek selles sisaldub ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu näit. Ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jm. Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. · Äritoimik säilitatakse need dokumendid, mida ettevõtja ise enda kohta seaduse alusel äriregistrile on esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded jne) · Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja
Konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatud käitumist. Juriidiline kohustus. See, kellelt käitumist nõutakse. Juriidiline fakt. Konkreetne äitumisakt, mis on õigusega reguleeritud. Raha laenamine, kauba ostmine, juriidiline fakt tekitabki õigussuhte. Juriidiline isik. A) eraõiguslikud loodud erahuvides(TÜ, OÜ, AS, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing) Õigus- ja teovõime tekib juriidilisel isikul registrisse kandmise hetkest. Antakse välja registrikaart. B) Avalik-õiguslikud loodud avalikes huvides, konkreetse seadusega. (Eesti Televisioon, rahvusraamatukogu. Õigus- ja teovõime tekib avalik-õiguslikul isikul seaduses sätestatud ajal ja ulatuses. Inimõigused. Väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. ÜRO 1945. loodi. 10. detsembril 1948. võeti vastu inimõiguste ülddeklaratsioon. Inimõiguste päev. 1989
http://mtr.mkm.ee/ Kui 15. oktoobriks pole kinnitust teinud , siis kustutatakse registrist. Kui ei vasta registri nõuetele, .kustutatakse registrist. Kontrollivad, tarbijakaitse, tervisekaitse, päästeamet, 4. Miks peab majutusettevõttes külastajaid registreerima? Majutusettevõttes külastaja registreerimine on turismiseadusest tulenev nõue, mille täitmata jätmisel karistuseks rahatrahv kuni 30 000kr. Registrikaart on kooslus, mida riigi statistika nõuaab, mida Turismiseadus nõuab ja mida asutus ise vajab. Isikuandmed: nimi, kodakondsus, sünniaeg, elukoht, passinumber, telef nr, E-post, auto nr, allkiri, Administraator lisab saabumiskuupäeva, lahkumiskuupäeva ja toa nr-i. Turundus: koguda andmeod,, kas võib saata uusi pakkumisi, (meil , telef,) Turvalisus: (auto nr) ekstreem olukorras saadakse kiirelt auto omanik kätte, tasulise parkimise tsoon, autole kleeps,
Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Kõik tähtsamad ühinguõiguslikud toimingud (asutamine, reorganiseerimine, kapitali muutmine) jõustuvad registrikande tegemisega ning registripidaja peab tagama õiged registriandmed. Äriregistri kanne jõustub, kui sellele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik. Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: registrikartoteek sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed o A-osa (FIE ja isikuühingute - täisühingu ja usaldusühingu registrikaardid) o B-osa (kapitaliühingute - osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaardid) äritoimikud säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise, kohus või pankrotihaldur on
Stardikonto avamiseks on vaja ettevõtte loomist tõendavaid dokumente ja ettevõtte asutaja või asutajate allkirja stardikonto avamisel. Samuti on võimalik, et asutajad määravad asutamislepingus või notariaalse volikirja alusel konkreetse isiku stardikontot avama. Kui asutajaid on rohkem kui üks piisab stardikonto avamiseks ühe asutaja allkirjast. Arvelduskonto avamiseks vajalikud dokumendid: Ettevõtte registrikaart. Ettevõtte registrikaardi saab vajadusel teenustasu eest ka pangas välja trükkida. Ettevõtte esindaja(te) isikut tõendav dokument (pass, juhiluba või ID-kaart). Kui ettevõtte esindajad on määranud, et ettevõtet tohivad esindada vaid juhatuse liikmed koos (ühisesindusõigus), siis peavad kontorisse tulema kõik juhatuse liikmed. Juhul, kui kontot soovib avada isik, kes ei ole firma juhatuse liige, tuleb tal lisaks
ee/akt/28365 13 Äriregister Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga äriühingu õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutmisega. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Mis andmeid saab äriregistrist? Struktuuriselt koosneb äriregister kolmest osast: 1) registrikertoteek 2) äritoimikuid 3) registritoimikuid. Registrikartoteegis sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed. Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse esitavad esmasissekande taotlemisel kõik esindusõiguslike isikute, hiljem piisab, kui seda teeb üks neist, juhul kui pole säsestatud ühisesinduse põhimõtet. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalset
ja teha kontol kõiki igapäevaseid pangatehinguid. Stardikonto avamiseks on vaja ettevõtte loomist tõendavaid dokumente ja ettevõtte asutaja või asutajate allkirja stardikonto avamisel. Samuti on võimalik, et asutajad määravad asutamislepingus või notariaalse volikirja alusel konkreetse isiku stardikontot avama. Kui asutajaid on rohkem kui üks piisab stardikonto avamiseks ühe asutaja allkirjast. Arvelduskonto avamiseks vajalikud dokumendid: · Ettevõtte registrikaart. Ettevõtte registrikaardi saab vajadusel teenustasu eest ka pangas välja trükkida. · Ettevõtte esindaja(te) isikut tõendav dokument (pass, juhiluba või ID-kaart). Kui ettevõtte esindajad on määranud, et ettevõtet tohivad esindada vaid juhatuse liikmed koos (ühisesindusõigus), siis peavad kontorisse tulema kõik juhatuse liikmed. · Juhul, kui kontot soovib avada isik, kes ei ole firma
(2) Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Äriõigus 37. Filiaal. Filiaal on välismaa äriühingu esindus. Filiaal ei ole juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest (ÄS § 384 lg 2). Filiaal kantakse äriregistrisse filiaali juhataja esitatud avalduse alusel (ÄS § 386) ning registris avatakse filiaali kohta kas A-osa või B-osa registrikaart, sõltuvalt sellest, kas välismaa äriühing sarnaneb pigem isikuteühingule või kapitaliühingule. Äriregistrisse kandmisel saab filiaal kordumatu registrikoodi. 38. Ühinemine. 39. Jagunemine. 40. Ümberkujundamine. 41. Tulundusühistu seadus. (TulS), mis reguleerib tulundusühistu asutamise, tegevuse ja lõpetamisega seotud aspekte. 42. Tulundusühistu asutamine. 43. Ühistu liikmed. 44. Ühistu juhtimine. 45. Ühistu lõpetamine. 46. Pankrotiseadus.
Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikartoteek- Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. 2) äritoimikud- Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel. 3) registritoimikud- registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse registritoimik. Registritoimikus säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid
saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema Äriregistri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikaart; 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. 13. Täisühing ja usaldusühing. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik Osanikuks ei või olla kohalik omavalitsus ja riik Põhiprintsiibid lepinguvabadus ja usaldus Äriregistrisse kantakse: 1) täisühingu ärinimi; 2) täisühingu asukoht ja aadress;
ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta. (10) Korteriomanik võib talle kuuluva erikasutusõiguse anda üle teisele korteriomanikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta. 6) § 16. Korteriühistu õiguslik seisund (1) Korteriühistu õigusvõime tekib korteriomandite registriosade avamisega ja lõpeb korteriomandite registriosade sulgemisega kinnistusraamatus 7)Ühistu registrikaart avatakse ka juhul, kui registrile ei esitata avaldust registrisse juhatuse liikmete või põhikirja kandmiseks. Tulenevalt korteriühistu olemusest võivad korteriühistul täiesti õiguspäraselt puududa nii juhatuse liikmed kui ka põhikiri (§ 24 lg 3 kohaselt ei pea korteriühistul olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule) Kui aga juhatuse olemasolu on nõutav, siis peab see kohe korteriomandite loomisel olemas
aktsionäril, juhatuse ja nõukogu liikmel ning pädeval riigiasutusel. 36. Äriregistri tegevus. Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad oma tööpiirkonnas asuvate FIE ja äriühingute kohta. Justiitsministeeriumi haldusala. Äriregistri kanded on avalikud. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: 1) registrikartoteek; 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. Registrikartoteegis ettevõtja registrikaart ärinimega, asukoht, tegevusala jms. Äritoimikus dokumendid, mida ettevõtja ise enda kohta seaduse alusel äriregistrile on esitanud. Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras 37. Rahalised ja mitterahalised sissemaksed. On AS asutamisel aktsiate eest tasumise
38. Äriregister (tähendus ja pidamise koht). Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad nende tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil. Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikaart 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. 39. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on kinnisasjaga seotud asjaõigust käsitlevate andmete register, mis annab kolmandatele isikutele teavet kinnistute kohta. Kõik kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse. Iga kinnisasja kohta avatakse eraldi registriosa ning sellele antakse kordumatu number (kinnistu number). 40. Tsiviilõiguse subjektid.
Filiaal on välismaa äriühingu esindus. Äriseadustiku § 384 lg 1 sätestab: Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrissekandma filiaali. Filiaal ei ole juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest (ÄS § 384 lg 2). Filiaal kantakse äriregistrisse filiaali juhataja esitatud avalduse alusel (ÄS § 386) ning registris avatakse filiaalikohta kas A-osa või B-osa registrikaart, sõltuvalt sellest, kas välismaa äriühing sarnaneb pigem isikuteühin-gule või kapitaliühingule. Äriregistrisse kandmisel saab filiaal kordumatu registrikoodi. Filiaali juhataja (ÄS § 385) peab vastama samadele tingimustele mis äriühingu juhataja ta peab olemateovõimeline füüsiline isik ning vähemalt ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis. Juhataja juhib ja esindab filiaali
õigusust eeldatakse. Kui keegi teeb midagi tuginedes nendele andmetele, on tema õigused kaitstud. Teine mõte - avalikustada ettevõtete kohta teatud infot. Meil on 4 registrit oblasti põhimõttel töötavad harju, viru, tartu ja pärnu maakohtute juures. See on füüsiline paiknemine. Ei tähenda eriti midagi. On olemas ka keskäriregister. Seega on meil üks äriregister, ühtne andmebaas. Kohapeal hoitakse dokumente. 1. On olemas registrikaart on olemas keskäriregistris. Infole saab toetuda. 2. Toimikud on kohapeal 4 piirkonnas. 3. Äriregistri keskandmebaas siin võib info olla vale. Mis vahet neil on? Numbriline kood on registrikaardil. Konstitutiivsed e õigustloov kanne esmakanne tervikuna, loob ühingu, ärinimi, aktsia osakapitali suurus (reeglina konstitutiivne). § 65. asukoht ja aadress dekl. Juhatuse liikmete likv andmed deklarativne. Põhikirja kinnitamise aeg konstitutiivne. Ka põhikirja muutmine
*äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. 94. Millistest osadest äriregister koosneb ja millised on nende osade funktsioonid Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast: 1) registrikartoteek; 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. Registrikartoteegis sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed. Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse need dokumendid, mida ettevõtja ise enda kohta seaduse alusel äriregistrile on esitanud. Need on kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping, nõukogu liikmete nimekiri, juhatuse liikmete allkirjanäidised jms
315 lg 2 ja § 327 lg 2). 13. Millised on äriregistri funktsioonid? Äriregister on register ettevõtjate kohta. Peetakse maakohtute juures. Tähtsus: 1.Avalikkuse printsiip äriregistri põhiandmetega saavad tutvuda kõik; 2. Äriregistri andmetele on võimalik toetuda õiguslikes vaidlustes; 3. Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet. Äriregister koosneb: 1. Registrikartoteek- selles sisaldub ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu näit. Ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jm 2. Äritoimik- säilitatakse need dokumendid, mida ettevõtja ise enda kohta seaduse alusel äriregistrile on esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded jne) 3. Registritoimik- sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes. 14
Äriregistreid peetakse maakohtute juures Äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda ja saada ärakirju registrikaardist ning äratoimikus olevatest dokumentidest Äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda Äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevaadet Äriregistri struktuur Registrikartoteek – seal sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed Äritoimikud – säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise, kohus või paknrotihaldur on seaduse alusel äriregistrile esitanud Registritoimik – sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Pärimisõigus
189. Mis on prokuura? Prokuura volitus, millega ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, v.a kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, mille õiguse võib prokuristile anda eraldi. 190. Mis andmeid saab äriregistrist? 1) Registrikartoteegis sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, kus ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jm ettevõtjat iseloomustavad andmed. 2) Äritoimikus säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise on enda kohta seaduse alusel äriregistrile esitanud, n.o kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping, nõukogu liikmete nimekiri jms. 3) Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat
kasutamiseks ei ole isikul õigust ja keelu rikkumise korral rikkujat karistada 189. Mis on prokuura? Prokuura- volitus, millega ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, v.a kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, mille õiguse võib prokuristile anda eraldi. 190. Mis andmeid saab äriregistrist? 1) Registrikartoteegis sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, kus ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jm ettevõtjat iseloomustavad andmed. 2) Äritoimikus säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise on enda kohta seaduse alusel äriregistrile esitanud, n.o kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping, nõukogu liikmete nimekiri jms. 3) Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates
Registrikartoteek jaguneb A-osa ja B-osa registrikaartideks. Jaotamise aluseks on siin piiramatu vastutuse esinemine ühingus ja eraldi ühingukapitali olemasolu. Nii kuuluvad A-ossa: 1. füüsilisest isikust ettevõtja, 2. täisühingu ja, 3. usaldusühingu registrikaardid. B-ossa kantakse: 1. osaühing, 2. aktsiaselts ja 3. tulundusühistu. Välismaa äriühingu filiaali kohta avatakse äriregistri A-osa või B-osa registrikaart vastavalt sellele, millisele Eesti äriühingu liigile on välismaa äriühing kõige sarnasem. Igale ettevõtjale ja välismaa äriühingu filiaalile antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. Alates 2002. aasta märtsist peetakse äriregistrit elektrooniliselt. Arvutiregistri kohta on ÄS-s olemas põhialused (9. ptk), kuid selle pidamise täpsema korra kehtestamise õiguse annab seadus justiitsministrile, kes on need kehtestanud registriosakonna kodukorras.
isikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta. (29) Korteriomanik võib talle kuuluva erikasutusõiguse anda üle teisele korteriomanikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta. 6) § 16. Korteriühistu õiguslik seisund (1) Korteriühistu õigusvõime tekib korteriomandite registriosade avamisega ja lõpeb korteriomandite registriosade sulgemisega kinnistusraamatus 7)Ühistu registrikaart avatakse ka juhul, kui registrile ei esitata avaldust registrisse juhatuse liikmete või põhikirja kandmiseks. Tulenevalt korteriühistu olemusest võivad korteriühistul täiesti õiguspäraselt puududa nii juhatuse liikmed kui ka põhikiri (§ 24 lg 3 kohaselt ei pea korteriühistul olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule) Kui aga juhatuse olemasolu on nõutav, siis peab see kohe korteriomandite loomisel olemas
äriregistrile esitama peab (§ 28 lg 1). Seadus näeb ette ka olulisemate kannete avaldamise „Ametlikes Teadaannetes”. Tehniliselt koosneb äriregister kolmest sisulisest osast: 1) Registrikartoteek (Registrikartoteek jaguneb erinevate kaardivormidega A-osaks ja B-osaks; 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. Registrikartoteek Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi, mis koosneb A- ja B-osast. Registrikartoteegi A-osa koosneb füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu ja usaldusühingu registrikaartidest. Registrikartoteegi B-osa koosneb osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaartidest. Äritoimik Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on
kasutamiseks ei ole isikul õigust ja keelu rikkumise korral rikkujat karistada 247. Mis on prokuura? Prokuura- volitus, millega ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, v.a kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, mille õiguse võib prokuristile anda eraldi. 248. Mis andmeid saab äriregistrist? 1) Registrikartoteegis sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, kus ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jm ettevõtjat iseloomustavad andmed. 2) Äritoimikus säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise on enda kohta seaduse alusel äriregistrile esitanud, n.o kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping, nõukogu liikmete nimekiri jms. 3) Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja
annaabi.ee 
