Anna Näeme Asjajamise alla kuuluvaid põhimõisteid Dokument Dokumendihaldus Arhivaal Arhiiv asutuse asjaajamisperiood või perioodid asutuse dokumendiringluse kord või skeemid dokumendiblankide kasutamise kord registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord
säilitustähtaegade jooksul. 4. Kes tagab asjaajamise korraldamise asutuses? Asutuse asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik. 5. Mida sisaldab asutuse asjaajamiskord? Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: 1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid; 2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; 4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem; 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; 9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord;
Küsimused Eesti maakatastri kohta 1. Üliopilane peab teadma maakatastriseaduses (§ 2 Moisted) toodud mõistete sisu. Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses : 1) maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist; 2) maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu; 3) katastri kaardid (edaspidi kaardid) - katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne) graafiliseks esitamiseks. Kaartideks on katastrikaart (§ 11), kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14); 4) katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire;
, lisaks erinevad riiklikud programmid ja sissejuhatuses mainitud strateegiad). Ida- Euroopas peab olema HIV ennetustöö süstivate narkomaanide hulgas ja selline ennetuskampaania peaks olema lausa nurgakiviks sellele strateegiale. Väga olulise tähtsusega on ka selgitustöö noorte hulgas. (The HIV/AIDS epidemic in the WHO European Region Eastern Europe 1988- 2006). 4 Eestis registreeritavate uute HIV-juhtude määr Euroopa kõrgeim. Järgnevad Ukraina, Venemaa ja Portugal. Läti asub 6-ndal ja Leedu alles 16- ndal kohal. 2007. aastal diagnoositi Eestis 1 miljoni elaniku kohta 42,5 AIDS-i juhtu, mis on ligi kaks korda rohkem kui 2006. aastal. Põhjuseks on narkomaanidest haigete liiga hiline pöördumine arsti poole. Ülemaailmne Fond Võitlemaks AIDS-i, Tuberkuloosi ja Malaariaga (Global Fund to Fight
trükitavate elementide koosseis. Üldplangi alusel valmistatakse teisi konkreetse dokumendiliigi planke. Üldplank, kirjaplank ja direktori käskkirjaplank kujundatakse arvutis. Rekvisiitide paigutus kõikidel plankidel peab vastama näidisvormile. Kirja on pandud ka veeriste laiused, kasutatava paberi tingimused, kasutatavad elemendid ning keelenõuded, seega on plankide informatsioon väga hea ja põhjalik ning kõigile selgelt ja üheselt mõistetav. 4)Registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste(viidete) süsteem: Ehituskooli asjaajamiskorra viies peatükk on dokumentide registreerimine, registreerimise üldnõuded. Jällegi on kõik vajalik välja toodud väga lihtsalt ning kergesti mõistetavalt. Kooli dokumendiregistris kuuluvad registreerimisele kõik kooli ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. Dokument on registreeritud, kui
2001 aastal: · Praktiliselt kõik (98%) uutest HIV-juhtudest registreeriti kahes Eesti piirkonnas: Tallinnas või Ida-Virumaal. · Peaaegu kõik (90%) AIDS-i Nõustamiskabinettides6 tuvastatud uutest HIV-juhtudest olid vastavalt registreeritud andmete seotud narkootikumide süstimisega. · Üle kolmveerandi (77%) uutest HIV diagnoosidest pandi meessoost isikutele; · Peaaegu kõik uued HIV-juhud esinesid mitte-eestlastest elanikkonna hulgas 7. Endiselt on Eestis registreeritavate uute HIV-juhtude määr Euroopa kõrgeim, kuid 2001. aasta tippseisuga võrreldes on nakatunute arv siiski vähenenud ja stabiliseerunud. See on kaasa toonud olukorra, kus mõningatel juhtudel kirjeldatakse epideemiat "stabiilsena" (UNAIDS and WHO, 2007a). Tegelikult tähendab see, et uute diagnooside arv ei kasva enam 5 suure kiirusega
1)sperdid: HIV ennetus Eestis vajab tõhustamist 29. aprill 2008 09:30 Välisekspertide hinnangul on Eestis HIV-ennetuses toimunud oluline edasiminek, kuid ennetustegevust ja ravi on vaja jätkuvalt parandada. Alates 2000. aastast on Eesti kogenud ühte tõsisemat HIV epideemiat Euroopas ning endiselt on Eestis registreeritavate uute HIV juhtude määr Euroopa kõrgeim, teatas tervise arengu instituut. Eesti HIV/AIDS ennetustegevuse ja ravi välishindamise aruanne toob positiivsena välja eelkõige uute nakkusjuhtude arvu languse meeste hulgas. Selle tulemuseni on jõutud tänu sellele, et paranenud on tegevuste koordineerimine, suurenenud on rahalised vahendid ja toimub pidev tulemuste jälgimine. Sellegipoolest on mitmeid valdkondi, mis vajavad jätkuvat kõrgendatud tähelepanu nii
teabenõuete menetlemise kord 7. Üldjuhul kehtestatakse sisemised dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid asjaajamiskorda 8. Järjesta asjaajamisekorra kohustuslikud regulatsioonid *asutuse asjaajamisperiood või -perioodid (kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta, tegevusperiood) * dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; * asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; * dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord; * registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; * dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; * dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; * asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; * asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; * dokumentide avalikustamise, neile juurdepääsu tagamise ja juurdepääsupiirangute kehtestamise kord;
Vvedenski ärrituse pessimum liigsest ärritussagedusest tingitud vastusreaktsiooni vähenemine Parabioos eluskoe labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus eluskude või organ ei ole võimeline enam ärritajatele reageerima. Parabioosi faasid: võrdsustav, paradoksaalne, pidurdav BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule. Soodustavaks faktoriks oli kalmaari gigantse närvikiu leidmine. Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide vahe, kus
.....................................................................................29 7.2. Asjaajamiskorra muutmine ................................................................................................30 § 4. Asutuse asjaajamiskord (1) Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: 1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid; 2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; 4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem; [RT I 2007, 54, 365 - jõust. 14.10.2007] 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; 9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord;
Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva
sätestatud teisiti. Mis on kinnistamine? Kinnistusraamatusse kandmine Nimetage reaalkoormatiste liigid? Reaalkoormatis võib olla: - avalik-õiguslik, kui ta on seatud kohaliku omavalitsuse, riigi või mõne muu avalik- õigusliku isiku kasuks - eraõiguslik, kui ta on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Mis on maaregister? Maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsministri määrusega võib kinnistuspiirkonna jaotada omakorda kinnistusjaoskondadeks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatuid. Kui kinnistu asub mitmes kinnistuspiirkonnas, peetakse selle kohta kinnistusraamatut ainult ühes kinnistusosakonnas, mille suhtes teeb valiku omanik 3 kinnistusregistriosa avamisel. Kellele kuuluvad piiril kasvavad puud ja põõsad?
väljasaatmise või suulise taotluse protokollimise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Kui dokumendil on märge KIIRE, siis dokument registreeritakse ja edastatakse viivitamata. AÜA § 32. Dokumendi viit Dok registreeritakse asutuse asjaajamiskorras ettenähtud liikide kaupa ja omaette numeratsiooniga. Asjaajamisperioodi algul algab registreeritavate dokumentide numeratsioon numbrist 1. Dok reg skeem ja viitade süsteem määratakse asutuse asjajamiskorras ja dok loetelus. AÜA § 33. Algatus-ja vastuskirja registreerimine Algatuskiri ja vastuskiri reg ühe asaajamisperioodi piires ühe järjekorranumbri all. AÜA § 33 lg 7 Dokumenti individualiseeriv number Sama teemat korduvalt käsitlevate dokumentide registreerimisel võib
eetikareeglitest. § 3. Asjaajamise korraldamine asutuses (1)Asutuse asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik. § 4. Asutuse asjaajamiskord (1) Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: 1) asutuse asjaajamisperiood või -perioodid; 2) asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; 3) dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord; 4) registreeritavate dokumentide liigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (viidete) süsteem; 5) dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; 6) dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; 7) asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord; 8) asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; 9) dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord;
dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise dokumentide tähtaegse täitmise dokumentide ja neis sisalduva teabe säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaja jooksul Asutuse asjaajamiskord Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra, milles sätestatakse: asutuse asjaajamisperiood või perioodid asutuse dokumendiringluse kord või skeemid dokumendiblankide kasutamise kord registreeritavate dokumentide liigid; registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord
EDHSi alamregistritena, kui dokumente registreeritakse läbi EDHSi tarkvara (vt LISA C) või eraldi registritena, kui dokumentide registreerimiseks kasutatakse tabeltöötlustarkvara. Ainult paberkandjal dokumendiregistrid (registreerimisraamatud) esi tatakse dokumentide loetelu põhiosas vastava funktsiooni all sarjana. Dokumendiregistrite esitamisel tuleb jälgida, et iga registri andmete säilitustähtaeg oleks vähemalt sama pikk kui registreeritavate dokumentide säilitustähtaeg. Foto-, heli- ja videodokumendid Foto-, heli- ja videodokumentide esitamisel liigitusskeemis tuleb esmalt välja selgita- da, millisel eesmärgil audiovisuaalseid dokumente luuakse – kas sündmuste jäädvus- tamiseks, teiste samu sündmusi kajastavate dokumentide illustreerimiseks või muul eesmärgil. Audiovisuaalsete dokumentide kasutusala võib olla tunduvalt laiem haldusdokumen- tide omast
ALLIKAD ESMASED VAATLUS (PRIMAARSED) KÜSITLUS ANDMED KATSE 27. Millise uurimismeetodi all mõeldakse vaatlust? Esitage lühike selgitus. Vaatluse all mõeldakse uurimismeetodit, kus andmeid kogutakse visuaalselt, ilma uuritava objektiga verbaalselt suhtlemata. Vaatluse läbiviimise tingimuseks on visuaalselt registreeritavate nähtuste soovitud informatiivsus ning hea, kui uuritav nähtus oleks küllaldase kordumissagedusega ning ühe tsükli kestus mitte eriti pikk. PS. Vaatluse abil registreeritakse füüsilisi tegevusi (ostmine), nähtusi (vaateakna väljapanek), ajalist kestust (ostmiseks kuluv aeg), ruumilisi tunnuseid (ostukoht), meelelist käitumist (emotsioonide väljendumine) ja arvulisi näitajaid (inventuurid, hinnavaatlused, kaupluse külastajate loendamine). 28
assignment, litsentsimine, pantimine jne). Registreerimistaotluse menetlus on iseloomult kvaasi-juditsiaalne, mitte tavaline haldusmenetlus; seepärast Saksamaal on tööstusomandi ekspert võrdsustatud esimese astme kohtunikuga. Menetlus eri liiki objektide suhtes on erinev. Nii rakendatakse patenditaotluste ja kaubamärgi registreerimise taotluste suhtes ekspertiisisüsteemi (substantsiaal- ehk täisekspertiis), muude registreeritavate liikide suhtes avaldussüsteemi (formaalne kontroll). Kohati võib täisekspertiis olla väga keerukas, kui mitte võimatu. See tähendab, et vastutus objekti kriteeriumidele vastavuse eest jääb taotluse esitajale. Paljudes riikides ei rakendata patentide suhtes täisekspertiisi; tulemuseks on küll odavam ja kiirem, kuid mitte nii kindel kaitse. Tööstusomandi registrid on omandiregistrid, st nendesse kantud omaniku omandit objekti suhtes eeldatakse
Dokumendiregistrisse kantavad andmed Dokumendi registreerimise kord sätestab toimingud enne registreerimist ja saabunud või väljasaadetava dokumendi registreerimise. Dokumendi registreerimise tähtaeg Dokumendid registreeritakse nende allkirjastamise, saabumise või väljasaatmise või suulise taotluse protokollimise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Dokumendid registreeritakse asutuse asjaajamiskorras sätestatud dokumendiliikide kaupa omaette numeratsiooniga. Üldjuhul algab registreeritavate dokumentide numeratsioon iga asjaajamisperioodi algul numbrist 1. Dokumendi menetlemine ja hoidmine Dokumendi läbivaataja määramine ja täitmiseks edastamine Dokumendi täitmise tähtajad Dokumendi kooskõlastamine Dokumendi allkirjastamine ja asja lahendamine Dokumentide hoidmine. Lahendatud paber ja digitaaldokumendid. Asjaajamise üleandmine. Avaliku teabe seadus Eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu
Detektor toob välja kõige väiksemadki vegetatiivsed muutused, mis kaasnevad stiimulitele reageerimisega. Paljud sellised muutused on fikseeritavad ka ilma detektorita (higieritus, naha temperatuuri tõusuga kaasnev punetus), osad aga mitte (pulss, vererõhk). Spetsialistide arvates on võimatu kvalifitseeritult testida inimesi, kelle vererõhk on kõrgenenud või alanenud, kellel on südame-veresoonkonna haigused, hingamiselundite haigused (registreeritavate vegetatiivsete funktsioonide häired). Raskustega on seotud selliste isikute testimine, kes ei reageeri piisavalt emotsionaalselt enda valetamisele (patoloogilised valetajad ja fantaseerijad, retsidivistid ehk veendunud kurjategijad, kes põhimõtteliselt ei räägi "võmmidele" tõtt ja ei karda enda paljastamist ega karistust, kroonilised alkohoolikud isiksuse degradeerumise staadiumis, aju ateroskleroosi põdejad, vaimselt alaarenenud isikud, vaimuhaiged, neurootikud ja psühhopaadid)
äriprotsessid: · Filmi näitamisõiguste ost ning filmi füüsilise tarnimine organiseerimine · Seansside loomine · Mängukava haldamine · Piletite loomine 1.1.1.13 Pädevusala objektid (business klassid) Täitmaks sellele seatud eesmärke, manipuleerib pädevusala antud põhi objektidega: · mängukava (seansside loetelu teatud ajaperiodiks) · film (füüsilise eksemplari kohta registreeritavate parameetritega) · filmileping (filmi näitamisõigused, maksumus - metainfo) · seanss (määrang, millises kinos, millises saalis, millisel kellajal, milliste piletihindada juures milline film linastub) · saal (füüsiline ruum, mida saab ja võib kasutada filmide näitamiseks) · kino (saalidest ning muudest ruumidest koosnev ühik kinnisvara) · pilet (seansi külastuseks õiguse andev dokument ühele istekohale)
Vvedenski ärrituse pessimum liigsest ärritussagedusest tingitud vastusreaktsiooni vähenemine Parabioos eluskoe labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus eluskude või organ ei ole võimeline enam ärritajatele reageerima. Parabioosi faasid: võrdsustav, paradoksaalne, pidurdav BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule. Soodustavaks faktoriks oli kalmaari gigantse närvikiu leidmine. Bioelektrilisi nähtusi seletatakse vastavalt membraaniteooriale, mille rajajaks oli J. Bernstein ja edasiarendajad A.L. Hodgkin, B. Katz ja A.F. Huxley. Biopotentsiaalide liigid: Membraani puhkepotentsiaal(rakumembraani sisepinna negatiivne laeng) transmembraane potentsiaalide
Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, kerge une staadium kestab umbes 2 min. siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse neljandasse – deltaune ehk sügava une staadiumi. Järgneb kiire ehk paradoksaalse une seisund. REM-une faasis nähakse tavaliselt unenägusid ja on tähtis roll keskendumisvõime taastumisel ja ajutundlikkuse säilitamisel. Kõige olulisemad delta- ja kiireuni. EEG – abil registreeritavate elektrilainete iseloomu alusel eristatakse kaht uneseisundit – aeglast ja kiiret und. EMG, EOG Une faasid 1e. N 1 – alfalainete kadumine 2 e N2 – 45 – 55%; K-kompleksid 3 e. N3 – 3-8%; 40-50%- deltalaineid 4 e. N4 - < 50% deltalaineid, süvauni 5 e REM e R – EEG sarnane N1, unenäod?; lihaslõtvus, silmaliigutused
valetamisele iseloomuliku. Kuid tegelikult ta ei varja mitte enda kuriteos osalemist, vaid oma tundeid ja suhtumisi tapetud kolleegi ja juhtunusse. Peale eelnimetatud asjaolude on tehtud kindlaks küllalt lai isikute ring, kes ei allu valedetektori testidele. Spetsialistide arvates on võimatu kvalifitseeritult testida inimesi, kelle vererõhk on kõrgenenud või alanenud, kellel on südame- veresoonkonna haigused, hingamiselundite haigused (registreeritavate vegetatiivsete funktsioonide häired). Raskustega on seotud selliste isikute testimine, kes ei reageeri piisavalt emotsionaalselt enda valetamisele (patoloogilised valetajad ja fantaseerijad, retsidivistid ehk veendunud kurjategijad, kes põhimõtteliselt ei räägi "võmmidele" tõtt ja ei karda enda paljastamist ega karistust, kroonilised alkohoolikud isiksuse degradeerumise staadiumis, aju ateroskleroosi põdejad, vaimselt alaarenenud isikud, vaimuhaiged, neurootikud ja psühhopaadid).
11. 2001. a määrus nr 65 (RTL 2001, 125, 1804) jõustunud 29.11.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg) 25.03.2003/30 (RTL 2003, 43, 622) 07.04.2003 23.03.2004/26 (RTL 2004, 34, 541) 08.04.2004 Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6) paragrahvi 14 lõike 4 alusel. §1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib müüdavate, registreeritavate ja ümberehitatavate ratastraktorite ja nende haagiste (edaspidi koos traktor) ning traktoriosade, seadmete, süsteemide ja varustuse tüübikinnitamist. (2) Määrus on kohustuslik kõigile traktoreid, nende osi, seadmeid, süsteeme ja varustust valmistavatele ja sissevedavatele ning traktoreid ümberehitavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
annaabi.ee 
