TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks....
RÜÜT RÜÜT Rüüt on ansambel, mille muusikas kohtuvad näitleja, jazzmuusiku ja kahe lõõtsamehe erinevad maailmad ning kombineeruvad kokku ühiseks tervikuks Mängitakse eesti traditsioonilisi pillilugusid või regilaule ning enda loomingut Aastal 2013. sai Rüüt Põlva folkfestil parima kohustusliku loo seade auhinna RÜÜT Rüüdi nimekaim on soolind rüüt Lind on määratud III kategooria kaitsealuseks liigiks. Ansambli ja linnu vaheline paralleel jooksebki just selles et nii lind kui ka eesti pärimusmuusika on väljasuremis ohu all. Rüüdi loodud iseloomustavad Müstiline atmosfäär Keerukad harmoonia-, meloodia-, rütmikombinatsioonid Täpsus Hea teineteise tunnetus
vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul .Põhitunnused:Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust nt "Loomislaul" ja "Suure tamme laul". Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud) või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud). Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Regilaulu liigid: Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt),Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt),Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt). Regilaulu zanrid:Zanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule ("Venna sõjalugu"). Uuem rahvalaul. rahvalaulud 19. sajandil
muusikaarmastuse juurekesed ometi kaugesse minevikku. Ja ainult tänu nende loomulike algete olemasolule ongi saanud võimalikuks see otse harukordne tõik muusika-ajaloos, et meie muusika on teinud mõne aastakümnega läbi niisama ulatusliku arenemisprotsessi, kui vanemate kultuurrahvaste oma sajandite kestel." Selle järgi oleks eestlaste muusikaline areng toimunud nii: laulsid regilaule ja muid rahvalaule, siis hakati koore tegema (Saksamaalt tulnud vennastest ja pastoritest siiski mööda ei saa, ka neljahäälne koorilaul ja kirikulaulu repertuaar oli ,,rõhujatelt"). Siis tuli laulupidu ja järgmised laulupeod ja kirjutati koorilaule ja mõnel noorel tuli järsku pähe minna Peterburi ja päriselt muusikat õppida. 20. sajandi alguses toimus Eesti linnade rahvusliku koosseisu ja selle kiire muutus:
2. Kasutatakse ettehaaravat sisseastumist(7. ja 8. silpvärsis 2. Laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel eeslaulja ja koor koos) 3. Tekstid levivad alguses käsikirjaliselt, hiljem trükitud 3. Kahe koori vaheldumisi laulmine laulikutes 4. Üksi laulmine(peamiselt hällilaulud) 4. Oluliselt kasvab meeste osatähtus 5. Regilaule laulsid peamiselt naised Rütm 1. Valdavalt kaheksandiknootidel ühesugune 2. Kasutatakse pikendatud lõppheli 3. Lisatakse refräänsõna värsilõppu(8. silp pikemalt) 4. Erandlik rütm on kiige ja hällilauludel
Regilaulu teksti aluseks on regivärss:iga laulurida koosneb kaheksast silbist Regilaulu tekstile on omane samade mõtete kordus ja algriim Regilaulu viis on lühike, väikese ulatusega, kõnelähedane. Ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste. üherealised üks alustab, teine kordab kaherealised eeslaulja laulab esimese rea, koor kordab teise rea lühikest refrääni kaske, kaasike, marti, katri, kadriko, jaaniku, üles- värsirea lõpus. Regilaule esitasid peamiselt naised, Lääne-Eestis mehed tunti ka üksilaulu, kahelaulu ja kahe koori laulu. · Lüroeepilised laulud Jutustava sisuga, kus esikohal on lood perekonnast või fantaasial põhinevad laulud. · Tähtpäevalaulud · Töölaulud · Pulmalaulud · Kiige-, mängu-, tantsulaulud · Laulud kodust ja lapsepõlvest · Lastelaulud Eestis olevat umbes 3000 regilaulu tüüpi, kokku ligikaudu 205000 erinevat varianti.
Saxo Grammaticuse sõnul on olemas olnud 13. saj meeste sõjalaulud.Need kadusid aga ajas ja kadus ka meeste rahvalaul sellega. Seega vanem rahvalaul on pm naiste laul. Enim on olemas kalendrilaule ja tavandilaule. SKANDEERIMINE- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku. Omane meie rahvalaulule. Vanem rahvalaul on pea-aegu alati ühe-häälne. Setu laul on aga hoopis teistsugune, see on erandiks. Setu laul on esiteks mitmehäälne ja teiseks see on nii masoori kui minoori vahel. Regilaule peame me 1-2 realiseks vastavalt sellele kas motiiv kohtub ühtemoodi või kahtemoodi. Uuem rahvalaul tekkib 18-19 saj.Tekkepõhjuseid palju: Mereäärsed rahvad liiguvad rohkem, inimesed liigvad ja kuulevad teistsugust muusikat.Linna oragmiseerumine, ja ka mõisate vahendusel,kus saksad olid.Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud. Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks põhiliselt paroodia või vemmalvärss.
ka üheskoos öömajapidamisel. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. Pühapäev lähen pulma, Pulmas kedran kepiga, Noore härra nokaga, Suure härra sukaga, Vana härra vakaga, Pisikese härra piibuga. Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. Kiigessepad ellad vennad,
mõnikord kolmandaski. Tihti võib kuulda nii vanu sõnu, et ligikaudsest tähendusestki on raske aru saada. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele.Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi. Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda.Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega. Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused võimalikult ühtmoodi kõlaksid. Seda kutsutakse algriimiks. Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Regilaulude viisid on hästi lühikesed ja jäävad väga kergesti meelde. Sõnu ei pea alguses üldse teadma. Regilaulu
mõnikord ka linnavalitsusega Kiriklikult jagunes Eesti ala kihelkondadeks, mille eesotsas seisis preester Esialgu vastasid nende piirid üldjoontes muinaskihelkondadele, kuid aja jooksul kirikukihelkondade hulk kasvas ja piirid muutusid Suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus, oli mitu linnakihelkonda Kirikukihelkonnad olid Eesti ala kõige püsivamateks haldusüksusteks, kestes 13.20. sajandini Eesti rahva ehk folkmuusika Eesti regilaule on laialdaselt salvestatud ja õpitud, eriti neid, mida laulsid naised Need võivad esineda mitmes vormis, sealhulgas ka töölauludena, ballaadidena 6 keelega kannel ehk väikekannel ning eepiliste legendidena Traditsioonilised tuulepillid, mis Muutke teksti laade põlvnesid pillidest, mida mängisid Teine tase karjused, olid vanasti laialt levinud, kuid
rohu- / tirtsud / turtsu- / massa. Ridu, kus mitmesilbiline sõna algab rõhutust kohast, nimetatakse murtud värssideks. Kesk mi - / sed ko / ju tu / le vad Tüüpiline regilaul on ühehäälne (nt Setumaal on levinenud eelkõige mitmehäälne laulmine). Regiviisi toon, hääl, laulust saadav mõnu on tagasihoidlik ning järgib alati kõne ja värsi rütmi. Samuti vastab tüüpilises regiviisis silbile üks heli, seega koosneb viisirida kaheksast võrdse kestusega noodist. Regilaule esitati tavaliselt eeslaulja (laulik) ja kooriga, kus kõigepealt laulis eeslaulja üksinda värsirea ja koor ühines eeslauljaga tavaliselt rea lõpus ja kordas tekstirida. Esineb ka laululiike, mida esitas rühm ilma eeslauljata (mardi- ja kadrialulud) ja üksikisik (karajselaulud, hällilaulud, loitsulaadsed laulud). Enamasti lauldi kõnelemisega samal häälekõrgusel või veidi kõrgemalt. Sobiva kõrguse või valida oma häälejärgi
· Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5) - karjaselaulud, lõikuslaulu, künni-ja külvilaulud, heinateo, õitsilaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) - vaeslapselaulud, orjalaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5) - pulmalaulud, matuseitkud, mardi- ja kadrilaulud. d) muud laululiigid (3) kiigelaulud, lastelaulud, mängu-ja tantsulaulud. 3. Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Regilaule lauldi ühetaolise rütmiga, aga kiigelaule kiikumise rütmiga. 4. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis. 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas tekkima 18.sajandil. põhjuseid selleks oli mitmeid. Regilaul ei vastanud enam uue ajastu tundelaadile, eestlaste maailmapilt avardus. Algas linnastumine ja suheldi kaugemate
iga kord veidi isemoodi. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele. Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Ühes laulureas on regilaulus peaaegu alati 8 silpi. Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi. Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda. Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega. Nii võib hea laulja laulda kõik oma laulud ühel ja samal viisil, mis talle kõige enam meeldib. Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused võimalikult ühtmoodi kõlaksid. Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Õige laulumõnu tuleb siis, kui kuhugi kiiret ei ole
/M.-A. Väljataga/ Inimesed on täna liiga leiged ja lõdvad, regivärsi ja loitsude kaudu saab tegemistele anda uue väe. Inimene, lauldes ja loitsu lugedes, saab kaasa haaratud ja läheb teise meeleseisundisse ja kõik mis ta ette võtab, hakkab paremini minema. REGILAULUD KUI VÄELAULUD on enese kinnitamiseks ja maailmaga ühenduse tugevdamiseks. Oluline on pigem kõla ja vibratsioon, mitte sõnad. Just kõla ja vibratsioon parandavad maailma ja hoiavad maailma koos. Regilaule võidi laulda nii töö rütmi säilitamiseks, mingite rituaalide läbiviimiseks või ka hoopis enese või rühma sisetunde tasakaalustamiseks. Paljudel rahvastel on olnud laul ka vaimudega suhtlemise vahend. Regivärsis kõneldes me ei räägi argikeelt, vaid pühakeelt. Regilaul on keel, mis on võimeline kõnetama nii ümbritsevat, kuid mis veelgi olulisem -- meid ennast. Selles keeles saavad kokku hingamist korrastav rütm; elundeid ja aju
rahvamuusikapärases lüürilis-eepilises väljenduslaadis · Valdavalt loonud kammermuusikat ning soolo- ja koorilaule · Looming: sümfooniline teos ,,Bukoolika" 1968 · Klaveriteos ,,Vana kannel" 1985 · Naiskoorilaul ,,Vahtralt valgõ pilve peale" 1984 · Segakoorilaulud ,,Laulikutele" 1987 ja ,,Mõtisklused" 1978 · Metsosopranile ja klaverile laulud Betti Alveri luulega 1981 ,,Jälle ja jälle" · Veljo Tormis 1930 · 1960ndate lõpust hakkas erilist tähelepanu pöörama regilaule kui iseseisvale muusika liigile- maagiline minimalism · 1970. Aastail kujunes välja soome-ugri folkloorile, eriti eesti regilaulule toetuv autoristiil · põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid · ,,Liivlaste pärandus" Koorimuusika · G. Ernesaks tema koorilaule on läbi aegade palju esitatud, RAM · Enamik tekstidest pärit rahvaluulest või J. Liivi, D. Vaarandi, K. Merilaasi, J
Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19. sajandil. Esimesed selles vallas olid baltisaksa estofiilid. Johann Heinrich Rosenplänter andis välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Arnold Friedrich Johann Knüpffer kogus ja andis välja Kadrina rahvalaule ja jutte. Alexander Heinrich Neus kogus ja avaldas regilaule. Friedrich Robert Faehlmann pani oma kunstmüütidega aluse eesti pseudomütoloogiale ning kogus Kalevipoja-muistendeid rahvuseepose tarbeks. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi töös võib näha eestikeelse folkloristika algeid. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid
enda looming. ,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest. Näiteks ulatuslik tsükkel ,,Looduspildid", mis omakorda jaguneb aastaringi järgi laulutsükliteks ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud" ja ,,Talvemustrid". Enamus regilaule on samuti koondatud tsüklitesse. Tänaseks on Veljo Tormise loomingust suur osa seotud folklooriga. Ta on aastakümneid propageerinud regivärsilist rahvalaulu kui eestlaste igiomast rahvalaulu. Paljudel kontsertidel ja kultuurisündmustel on ta rahva ette astunud eeslauljana ning püüdnud inimesi panna tunnetama regilaulu väge ja sugestiivsust. Ainus võimalus regilaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1970
enda looming.,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest. Näiteks ulatuslik tsükkel ,,Looduspildid", mis omakorda jaguneb aastaringi järgi laulutsükliteks ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud" ja ,,Talvemustrid". Enamus regilaule on samuti koondatud tsüklitesse. Tunnustused · 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia[2] · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk
Erandjuhtudel esitati ka surnuitke kooriga, näiteks kui sõbratarid itkesid vallalist neiut, tütred ema vms. Mõrsjaitkud tähistavad mõrsja seisundi muutust ehk “sümboolset surma” – neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Regivärsiline laul ehk regilaul Regilaulus on esikohal sõnad, millega edastati tähtsaid teadmisi ja hinnanguid Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Viisi oli vaja, et esitada tekste hästi kuuldaval, sisendaval ja meeldejääval kujul.
Kultuurilood I (20. sept) * ILIAS Mnemoonika epiteet vormel, kordused, taustaandmed (kuidas tolleaegsed inimesed võisid mõelda, tunda). Kirjalikus keeles muutuvad ühel hetkel mõttetuks ja igavaks (erinevad kordused jmt), samas kui suulises kõnes hinnatakse neid. Vormeliteooria järgi on kultuur ressurss. Me ei pea nt regilaule sõna-sõnalt teadma, laul komponeeritakse igal esitusel uuesti, see on kultuuriga ümberkäimise vabadus. Juttu suurest sõjast, sõjaeepos. Sõda kestnud 9 aastat. Ahhailased on tulnud Trooja linna alla, 9a sõda käinud, ikka pole suutnud vallutada. Mehed lahutatud neile olulistest inimestest. Sõjameeste laagritest ei puudu naised, aga neid kõrgeid soost abikaasasid, kes Kreekasse maha jäänud, pole kaasa võetud. Tüdimus, asjad ei liigu, kumbki osapool pole võidule küllaltki lähedal
Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauldes võidi rõhutada rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega. Lüroeepilisi laule on esitatud ka tantsulise liikumise saatel (näiteks setu "Pöörajooks" või Kihnu rattas laulmine). Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Uuem rahvalaul 19
2) pärimuslik kui muutuv vorm - zanrid omavahel otseses seoses, üks zanr kujuneb teisest zanrist 3) pärimuslik kui sõnaliselt ilmnev vorm - küsitakse konteksti, tähenduse kohta. tagasiminek ideaaltüüpide juurde, küsides üha rohkem tähenduse ja konteksti kohta moraal-> liigitamissüsteem pole ette antud, teadlased loovad neid. Suulisus ja kirjalikkus kuigi teooria ütles, et rl on suulise tekkega, siis kirjalik kirjapanek ajas inimesed segadusse. 2 probleemi: 1) aine esitlus- st regilaule lauldi küll suuliselt, aga me saame neid ju lugeda. suuline esitlus ja kirjalik esitlus. kas see muudab teksti? 2) suuline kultuur ja kirjalik kultuur - taheti suulise ja kirjaliku piiri luua I probleem. Suuline ja kirjalik esitusviis folkloristika ei tee vahet suulise ja kirjalikul esitlusviisil. rl-s seob tekste see, et neid saab muuta. terve rida tekste, mida pole võimalik kirja panna; tekst tekib suhtluse käigus. Suhtumine suulisesse ja kirjalikku esitusviisi
Eesti kultuuri teeb iseäralikuks see, et vana regilaul ei kadunud uue aja ja muusikakultuuri tulekuga ära, vaid säilis suulises käibes tänapäevani. Uuemal ajal muutusid regilaulud ilmselt ka lühemateks ja lüürilisemateks. Pikimad vanad laulud ulatuvad ehk üle paarisaja värsi. Regilauludes puuduvad lõppriimid ja salmid. On aga palju arhailist mõtte- ja häälikukordust. Ka muusikaliselt on regilaul nagu tee, mis voogab, mitte rütmistatud nagu marss või polka. Tavaliselt lauldigi regilaule nii, et üks ütles ühe rea eest, mida siis teised kordasid. Selline esitusviis on väga sugestiivne ja regilaulu väest saab õigesti aru alles selle sees olles – see tähendab ise lauldes. Eesti regilaul on suhteliselt tehislik nimetus. Tegelikult ongi regilaulud jäänud maarahva kultuuri osaks ja selle väljenduseks. Nad on nagu keskaegne ja varasem vanamuusika, mis jääb Euroopa muusikakultuuris Bachi-eelsesse aega.
muutunud igapäevaelu paratamatuks osaks. Koolis omandatavate baasteadmiste varal loovad noored pildi sellest, mis ümbritses meie esivanemaid, milliseid pärimusi leidub läbi aegade eestlaste kultuuris ning mil määral võivad need kujundada rahvuslikku identiteeti. Kerli, töötav noor, kirjeldas enda kokkupuudet rahvaluulega niimoodi: Rahvaluulega olen kokku puutunud koolis algklassidest peale, kui pidi luuletusi pähe õppima ja muusikatundides õpetati regilaule. Mind rahvaluule ühendab eestlastega, kuigi ma pole rahvaluulega viimasel ajal väga palju seotud olnud. Rahvaluule näitab minu arvates eesti keele ja eestluse arengut. Kui mulle öeldakse sõna rahvaluule, siis tulevad meelde eelkõige igasugused värssides teosed ja põlvest põlve edasi antud lood. Tänapäevase rahvaluulega, mis on siis ka ahelkirjad ja netianektoodid, koolis ma kokku ei puutunud. Praegu
20 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? + KODULUGEMINE 21 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Regilaulu piirkonnad 20 sajandi alguses olid nt kihnu saar, sakala kõrgustiku ümbrus, põhja-eesti rannikuala, haanja kõrgustiku äärne ala. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 22 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? 49
surmakultuuris? Surm on tabu, tal pole industriaalühiskonnas kohta. Laste eemalhoidmine matustelt. Surm meedias (mälestamine facebookis aga ka muu kajastamine). Vanasti maeti inimesi linnast välja, nüüd suunduvad inimesed ise linnast välja elama ja surnuaiad saavad osaks linnast. Matuseäri, tuhastusmatuste levik. 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? Elavas kasutuses (esimene elu) ja väljaannetes ja arhiivis (teine elu) – tekstide väliste tunnuste e vormi alusel, teksti sisemiste tunnuste e teema ja sisu alusel. Vanem rahvalaul: hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud, täälaulud, kalendrilaulud, mängulaulud, pulmalaulud, jutustavad laulud ja lüürilised laulud. Uuem rahvalaul – olustiku, sõja, armastus, mängu ja tantsulaulud ning vaimulikud laulud. Vanem rahvalaul (regilaul ja
kaasa), kokkupuude surmaga on pigem läbi meedia, arvutimängude ja filmide, mis loob väära pildi. Seeläbi ei ole surm argine ja inimesed ei oska sellega toime tulla ega sellest rääkida, mälestamine on kolinud virtuaalmaailma (youtube videod, kodulehed) populaarne on tuhastusmatus . 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? Eristuse aluseks on rahvalaulu kasutamine, rahvalaul on kas elavas kasutuses või väljaannetes ja arhiivis (esimene vs teine elu). Elava kasutuse puhul on oluline kasutusvaldkond (kiigelaul pulmalaul jne), väljaannetes ja arhiivis on oluline aga regilaulude liigitamine vormi põhjal (regivärsiline, riimiline) või sisu ja teemade alusel (lüürilised laulud, lüroeepilised) Vanem rahvalalul (regilaulu eelsed vormid - hüüded, loodushääled, itkud. Regilaul)
ja -lugemistena (mängitused, arstimissõnad). Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaule lauldi tihtipeale ilma saateta. Üsna tavaline oli, et eeslaulja ja koor laulsid vaheldumisi. Koor ühines eeslauljaga seitsmendal silbil (viimasel värsijalal), samuti eeslaulja kooriga seda nähtust nimetatakse liegajus. Selline laulujärje ettehaaramine võimaldas kergemini õiget tooni ja rütmi tabada, et laulu katkematult jätkata. Koor sai kaasa laulda ka sõnu teadmata. Värsirea kordamise ajal ei tarvitsenud eeslaulja kaasa laulda, sel ajal sai ta
Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Regilaulu liigid Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad olla omad meloodiad) Tunnuslik aga ka hoopis erinev esteetika maailmanägemus,arengulugu, mis jääb ettepoole kohalikust “hilisrenessansist” 18.-19. sajandil Värsisüsteemilt trohheiline, värsimõõdult neljajalgne – trohheiline tetrameeter Kirjanduslike põhiliikide järgi eksisteerib lüro-eepilisi ja lüürilisi regilaule. Lüro- eepilised laulud harilikult pikemad jutustavamad, kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised – mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine traditsiooniliselt säilinud veel Setumaal ja Kihtnu saarel
· Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad olla omad meloodiad) · Tunnuslik aga ka hoopis erinev esteetika maailmanägemus,arengulugu, mis jääb ettepoole kohalikust "hilisrenessansist" 18.-19. sajandil · Värsisüsteemilt trohheiline, värsimõõdult neljajalgne trohheiline tetrameeter Kirjanduslike põhiliikide järgi eksisteerib lüro-eepilisi ja lüürilisi regilaule. Lüro-eepilised laulud harilikult pikemad jutustavamad, kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine traditsiooniliselt säilinud veel Setumaal ja Kihtnu saarel
Liisu oli õppinud suure ja mitmekülgse laulurepertuaari emalt ja isalt, ent ka paljudelt teistelt vanematelt laulikutelt, ning laulnud ka kirikukooris. 14 Liisa Kümmel Liisa Kümmel (1888-1964) oli pärit Suure-Jaani kihelkonnast, kus õppis laulud ja jutud peamiselt oma vanematelt. 1960. aastatel, kui Liisa elas juba Tori kihelkonnas, jäädvustati temalt 147 laulu ja 218 juttu. Tema laulude seas on loitse, lastelaule ja vanu laulumänge. Regilaule oli ta õppinud ka isalt ja osa neist esindavadki traditsioonilist meesterepertuaari. Eriti palju teadis Liisa uuemaid lõppriimilisi laule ning tegi ka ise laule ja luuletusi. Anne Vabarna Anne Vabarna (1877-1964) on üks seto laulukultuuri sümboleid. Anne elas oma lasterikka taluperega Setomaal Värska lähedal ja sai laulikuna tuntuks 1920. aastatel, alates 1930. aastatest esines ka väljaspool Setomaad: Soomes, ringreisidel kogu Eestis (vt
Muutunud on ka matusekombestik - tekkinud on tuhastamismatused ning oma lähedasest on võimalik lasta teemant teha. Surma kujutatakse telekas sageli labaselt ning palju (märulifilmid, aga ka arvutimängud). Mälestamine on muutunud virtuaalseks (mälestamisblogid, videod youtube’s). 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? • Vanem rahvalaul – regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) • Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne. – regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) • Uuem rahvalaul – siirdevormilised laulud – lõppriimilised laulud. olustikulised laulud. sõjateemalised laulud . sentimentaalsed armastuslaulud . mängu- ja tantsulaulud . vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid)
Võimalik, et vanasti olid itkud tuntud mujalgi Eestis, kuid kadusid kristliku kiriku mõjul. Arvatavasti ei hävinud need jäljetult, vaid mõjutasid regilaulu, muutudes pulmalauludeks, abielust kõnelevateks lauludeks jm. Võib oletada, et naiste elust rääkivate regilaulude kurvavõitu toon on pärit osaliselt itkudest. 4.7. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Siin peame silmas seda suurt osa vanematest lastelauludest, mis ei ole regivärsilised need on lihtsad lugemised, äiutused või üminad. Lastelauludes kasutatakse väga erinevaid viise. Vanem lastelaulude esitusviis meenutab kõnelähedasi loitse ning paljudel lastelauludel (eelkõige valusõnadel) ongi maagiline otstarve. Lastele lauldavad laulud on · äiutused, hällilaulud;
piinlikult. Esitust on vaja parendada, inimesi õigesti laulma õpetada. Miks kõlas eestlaste laulmine määgimisena? Ei peetud viisi, aga ei saadud ka aru laulu mõttest, mida peaks edasi andma. Sisemise veendumuseta ei tule välja ka väline esitlus. Tekstid on baltisaksa pastorite tõlgitud saksa keelest. Tõlke kvaliteet sõltus pastorite eesti k oskusest, mis oli halb, mistõttu jäi ka laul kohalikele mõistmatuks. Kirikuõpetajatele tekitas probleeme, et eestlased laulsid regilaule omakeskis, seega oskasid samas spetsiifilises rütmis laulda ka kirikulaule. Mülleri suhtumine oma kirikuõpetaja kogemusse oli pigem üleolev, negatiivne, leige, tõrjuv, ükskõikne. Müller esitab koguduseliikmete ametite kataloogi: meister, põllumees, lambakarjus, teenija, voorimees – sotsiaalne kuuluvus on loetelu kaudu esile toodud. Müller lootis, et kui talupojad kirikus käivad ja töö kõrvale regilaulu laulavad, siis kirikuinimestena võtavad nad
annaabi.ee 
