sest see loob aluse ja eelduse, et lapsel tekib normaalne kõne oma eale vastaval ajal. Et selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad logopeedid, kes saavad lapse arengut hindab ja perekonda nõustab. Seega on väga oluline pere kaasamine, sest nendel on kanda roll laste oskuste kinnistamisel ja ka arendamisel. Vastsündinu suhtlus toimub reflektoorsete reaktsioonide läbi, tema valdavaks suhtlusviisiks on täiskasvanu vastamine lapse kehakeelele, näiteks nutmisele( sellega annab imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju.
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem
Hingamis, südametegevus ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. 19. Väikeaju põhifunktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. 20. Keskaju funktsiooniks on tugimotoorika, lihastoonus, nägemis ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). 21. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu järgmisi ärritusi (kust?) Kõikidelt keha retseptoritelt 22. Hüpotaalamuses paiknevad a. vegetatiivse NS b. somaatilise NS kõrgeimad keskused. 23
● kaitsereflekside (köha, aevastus, oksendamine) keskus 15. TAGAAJU osad: 1) ajusild PONS 2) väikeaju CEREBELLUM 16. Väikeaju CEREBELLUM p õhifunktsioon: ● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon ● tahtlikud liigutused ● ussi abil kogu keha automaatsete liigutuste koordinatsioon 17. KESKAJU funktsioon: ● olla koorealuseks nägemis-, kuulmis- ja pupillaarrefleksi keskuseks ● reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskus 4 18. Selgitada mõiste AJUTÜVI ★ Ajutüve moodustavad piklik aju, ajusild, keskaju ja vaheaju, võrkmoodustis e retikulaarformatsioon, mis aktiveerib või pärsib NS talitlust. ★ Ajutüvi innerveerib enamikku siseelunditest ja meeleelunditest. ★ Ajutüvi on tingimatute reflekside keskuseks. 19
ganglioniteks 3 Refleksid. Refleksi mõiste. (2.3.1) 4 Refleks - lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja. KNSi talitluse aluseks. Organismi vastusreaktsioon välis- või sise keskkonna äriitajatele. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. (2.3.2) refleksikaar – mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul) *tingitud e. elu jooksul omandatud Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. (2.3.3) Refleksikaare osad ja nende peamised funktsioonid: *sensoorne retseptor *aferentsed neuronid-juhivad erutuse KNS-i; *vahe- e
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul
Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse muutusi ka seedeprotsessides. Ärevate ja ebameeldivate emotsionaalsete olekute korral tekib sageli raskustunne maos. Ebameeldivad emotsioonid pidurdavad soolte peristaltikat. (3, 229) 10 3.2 Emotsioonide osa suhtlemises Emotsioonide väliseid väljendusi peetakse nn. mitteverbaalseks suhtlemisvahendiks. On olemas tunnete keel, eriline kood, mille abil me anname teada oma tundmustest. Tahtmatute reflektoorsete väljendusreaktsioonide sünnipärane alus diferentseerub, muutub, areneb peente nüanssidega täidetuid pilkude, naeratuste, miimika, zestide, pooside, liigutuste keeleks, mille kaudu ka siis, kui vaikime, ütleme üksteisele nii palju. Väljendusevälised skeemid omandab iga laps juba varases lapsepõlves; ta võtab need üle lähedastelt inimestelt. Miimika, zestid, poosid, intonatsioon on selliste skeemide elemendid, n.-ö. emotsionaalse keele sõnastik
taimtoidulised, v.a. koer ja kass _ Kasvukiirus hea, taimse toidu ümbertöötamine lihasmassiks tõhus _ Vähenenud hirm kiskjate ja inimeste ees _ Vähenenud agressiivsus inimeste suhtes _ Sigimisvõimelised vangistuses _ Suguküpsus saabub varakult _ Sigimine toimub ilma keeruliste paaritumisrituaalideta _ Hästi organiseeritud sotsiaalne struktuur 9. Seljaaju, selle funktsioon Seljaaju _ Side peaajuga _ Juhefunktsioon, erutuse ülekandumine teistele närvikeskustele _ Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) _ Liikumisaparaadi, urineerimise, roojamise ja vereringe reguleerimine 10. Limbiline süsteem, selle funktsioon Limbiline süsteem _ Paikneb suuraju/ otsaju all _ Koosneb mitmest üksteisega lähedalt seotud olevatest ajuosadest _ hüpotaalamusest, hippokampusest, mandelkehast _ Orbitofrontaalkorteks- otsuste tegemine _ Nucles accumbens- heaolu tunne ja sõltuvuste teke Limbilisele süsteemile allub autonoomne NS
kogu kehast. 3. Oimusagar lobus temporalis – siin paiknevad kuulmise ja haistmise kõrgeimad keskused, samuti on siin mälukeskused. 4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese
Piirjoontega eraldatud ala vastab sisemistele protsessidele, mis võivad väliskeskkonna mõjutustele lisaks käivituda ka ettekujutuste, varasemate kogemuste ja enesereflektsiooni tulemusena (Krull, 2001). Informatsiooni voolu kirjelduses võetakse arvesse ka osaliselt alateadvuslikult ja osaliselt teadvustatud psüühilisi protsesse, mis kontrollivad informatsiooni töötlemist meie teadvuses (Krull, 2001). ,,Alateadvuslike kontrolliprotsesside puhul on sageli tegemist kaasasündinud reflektoorsete reageeringutega ümbritsevale keskkonnale. Selliste orienteerumisreflekside ülesandeks on kindlustada organismi ohustavate sündmuste ja olude märkamine. Orienteerumisrefleksi käivitumisel koondub kogu meie tähelepanu vastavale märguandele ning käivitub sellega seostuva informatsiooni töötlemine. Teadvustatud kontrolliprotsessid, mida nimetatakse metakognitsiooniks, ulatuvad tähelepanu suunamisest kuni kõige keerulisemate mõtlemisprotsesside jälgimiseni" (Krull, 2001, lk 242-243).
· 12-10 tuhat aastat eKr. · 5 tuhat aastat eKr. 17. tegevuste organiseeritud õpetamise · 2 tuhat aastat eKr. väljaspool vahetut tööprotsessi tingis: · Kliimatingimuste muutumine 5.primitiivse inimese (igapäevaelus · Tööriistade täiustumine kasutatavad) tegevused kujunesid: · Õpetamist vajavate laste arvu kasv · Reflektoorsete liigutuste baasil · Organiseeritud õpetamise tulemusena 18. sihipärast sõjalis-rakenduslikku kehalist · Sõjalise etttevalmistuse käigus ettevalmistust hakati korraldama · 4 tuhat aastat eKr 6.eestis kestis esiaeg kuni: · 8 tuhat aastat eKr · Aastani 0 · 12-10 tuhat aastat eKr · 4.sajandini · 13.sajandini 19
Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. Tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed ja tagumise (pealmise) osa moodustab katteplaat e. nelikküngastik. Neis on närvirakkude kogumikud - ülemistes on koorealused nägemis- ja alumistes koorealused kuulmiskeskused, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt ja ka ajukoorest ning suunatakse edasi piklikusse ajju ja seljaaju motoorsetesse rakkudesse. Katteplaadi tuumad on nägemis- ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). VAHEAJU diencephalon Vaheaju asetseb suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest. * Taalamused ehk tundekühmud on vaheaju suurimad paarilised moodustised. Taalamus on
Siin asuvad eluliselt tähtsate tahtele allumatute elundite tegevust reguleerivad keskused. ja teise närvisüsteemi osa moodustab: 2. SELJAAJU asub selgroo kanalis. koosneb hallainest ning seda ümbritsevatest valgeainest juhteteedest. Hallaine keskel on seljaaju vedelikuga täidetud kanal. 31 paari seljaaju närve. Seljaaju ülesanded: · Talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena, juhtides kaasasündinud ehk tingimatuid reflekse. · Talitleb juhteteena, sest on vahejaamaks erituse liikumisel peaaju ja ülejäänud keha vahel. Piirdenärvisüsteem Jaotub talitluse alusel kolmeks: 1. Sensoorne ehk tundeline: selle moodustavad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. 2. Somaatiline ehk kehaline: selle moodustavad kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed ehk liigutajanärvid
ümber. Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Toesefunkts ja toitainete vahendamise funkts. REFLEKSID refleks lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja refleksikaar mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul) *tingitud e. elu jooksul omandatud Refleksikaare osad ja nende peamised funktsioonid: *sensoorne retseptor *aferentsed neuronid-juhivad erutuse KNS-i; *vahe- e. ülekandeneuronid KNS-s ühendab eferentset ja aferentset poolt; *eferentsed e
ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumitest(hallainest) ja seda ümbritsevate närvikiudude(valgeaine)poolt moodustatud juhtteedest. Seljaajust tuleb välja 31 paari seljaaju (spinaalseid) närve. Seljaaju funktsioonid: 1. Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon:seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid,mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2. Juhtefunktsioon:seljaaju vahejaamaks erutuste edasiandmisel teistele närvikeskustele. Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete
Veevahetus seostub organismis tihedalt toitainete, eriti aga mineraalainete vahetusega. Mõned mineraalsoolad soodustavad vee deponeerumist kudedes (nt NaCl), teised aga stimuleerivad tema eritamist(nt Ca-soolad). Veevahetust organismis reguleeritakse närvisüsteemi ja kilpnäärme, suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ning sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Veesisalduse vähenemine kudedes põhjustab reflektoorsete tsentrumite erutust, mis avaldub janutundes, ning joogivee arvel tasakaalustatakse vee ja mineraalainete bilanss uuesti füsioloogilisel tasemel. (lk 250-252, Männik, Biokeemia) Mineraalainetevahetus Loomorganismis esinevad mineraalained : 1. lahustumatute sooladena, peamiselt luudes 2. lahustuvate ühenditena kudedes ja koevedelikes 3. seotult orgaanilise ainega, kusjuures tavaliselt moodustuvad bioaktiivsed kompleksühendid (nt ensüümid)
ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumitest(hallainest) ja seda ümbritsevate närvikiudude(valgeaine)poolt moodustatud juhtteedest. Seljaajust tuleb välja 31 paari seljaaju (spinaalseid) närve. Seljaaju funktsioonid: 1. Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon:seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid,mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2. Juhtefunktsioon:seljaaju vahejaamaks erutuste edasiandmisel teistele närvikeskustele. Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja
teostub KNS vahendusel. refleksid jagunevad: *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul)ja *tingitud e. elu jooksul omandatud (iferentse ärritaja ja tingimatut refleksi esilekutsuva ärritaja korduval koosesinemisel kujuneb välja tingitud refleks. Tähtsad tregurid inimese organismi kohanemisel muutuvate elutingimustega. on liigutusvilumuste ja kõne aluseks). Reflektoorseid reaktsioone reguleerivad NS eri osades paiknevad närvikeskused. reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. Refleksikaare osad ja nende peamised funktsioonid : *sensoorne retseptor *aferentsed neuronid- juhivad erutuse KNS-i.; *vahe- e. ülekandeneuronid KNS-s ühendab eferentset ja aferentset poolt; *eferentsed e. tsentrifugaalneuronid (motoorsed, sekretoorsed) juhivad erutuse perifeersetele
KESKAJU MESENCEPHALON ● väikseim peaaju osa ● III ja IV peaajunärvi tuumad ● tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed, tagumise (pealmise osa) moodustab katteplaat e nelikküngastik. ★ nendes on närvirakkude kogumikud, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt. - ülemises on koorealused nägemiskeskused - alumises on koorealused kuulmiskeskused - katteplaadi tuumad on nägemiserutuste ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused. - nt pea pööramine heli või valguse suunas. ★ keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus - pupilli ahenemine eredas valguses 10 ★ lihastoonuse reguatsioon ★ mittetahtlikud autonoomsed liigutused VAHEAJU DIENCEPHALON ● asetseb suuraju pookeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool.
ümbritsevate nätvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Kõige lihtsam ja kõige kaudaalsem KNS osa, sarnaneb embrüonaalse närvitoruga. Seljaaju sirutub välja koljupõhimikult kuni esimeste nimmelülideni, seega ei täida ta täiskasvanul kogu selgroo-õõnt. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. Seljaaju motoorne kontroll on seotud tahtlike ja reflektoorsete liigutuste kontrollimisega. Samuti kontrollitakse närvirakkude kogumikke, mis on seotud paljude siseorganite talitluse juhtimisega. Seljaajust tuleb välja 31 paari seljaaju (spinaalseid) närve. Spinaalne närv moodustub kõhtmiste ja selgmiste juurte ühinemisel. Dorsaalsed juured on seotud sensoorse informatsiooni vahendamisega lihastest, nahast ja siseorganitest. Kõhtmised juured innerveerivad lihaseid ning siit moodustavad preganglionaarsed sümpaatilise ja
Tegemist on kõige keerukama bioloogilise struktuuriga. Arvutikeeles hinnatakse aju mahtu 1013-1015 baidile. Seljaaju – asub selgrookanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest) ja ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallaine keskel on vedelikuga täidetud kanal. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju täidab kahesuguseid ülesandeid: 1) talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena - seljaajurefleksid 2) talitleb juhteteedena - on vahejaamaks erutuse edasikandmisel peaaju ja ülejäänud keha vahel Peaaju – paikneb koljuõõnes. Peaaju jaotub suurajuks ja ajutüveks. Suurajul eristatakse otsaju ja vaheaju. Ajutüve moodustavad kesk-, väike- ja piklikaju ning ajusild. Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve.
30. Seljaaju ehitus ja talitlus. Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhtteedest. Hallainel, mis seljaaju ristlõikel meenutab liblika kuju, eristatakse ees- ja tahasarvi. Rinna- ja nimmepiirkonnas esinevaid hallaine paksenedeid nim külgsarvedeks, seal asuvad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa preganglionaarsed neuronid. Seljaaju täidab kahesuguseid ülesandeid: 1) reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsiooni: seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõtta; 2) juhtefunktsiooni, sel puhul on seljaaju vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeksustele. Seljaaju hallaine teatavaid piirkondi koos nendele vastavate 31 paar seljaajunärvidega nim segmentideks. Seljaaju saab impulse puute-, valu-, temperatuuri-, proprio- ja vistserosensoreilt
organismi hetkeseisundist aga ka kroonilistest ja läbipõetud haigustest. Tegemist on ohutu ja loomuliku ravimeetodiga, mis toimib kindlate reflektoorsete punktide või tsoonide vajutamise kaudu inimese kehal. Iga reflektoorne punkt või tsoon vastab mingile kehaosale. Oletatava probleemi puhul saadab organile vastava punkti puudutamine valuaistingu
sissehingatava õhu hapnikusisalduse (FiO2) muutmisel (FiO2 tõstmisel tsüanoos väheneb), siis võib tegemist olla kopsuhaigusega. Samas aga, kui lapse jume halveneb nutmisel ja sealjuures suurendatakse sissehingatavas õhus FiO2 protsenti ning lapse jume ei parane, võib see viidata kardioloogilisele probleemile (Kelsey jt 2008). 5.3. Intubeeritud lapse kehatemperatuuri jälgimine Termoregulatsioon tervikuna kujutab endast keerulise reflektoorsete protsesside kompleksi, mis hõlmab peaaegu kõiki organismi funktsioone. Anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest tulenevalt ei ole vastsündinud nii kohanemisvõimelised temperatuuri kõikumiste suhtes kui täiskasvanud. Vastsündinud laps võib soojust kaotada neli korda kiiremini kui täiskasvanu, sest oma massi kohta on lapse keha pindala ca 35% suurem (1m2/ 25 kg võrreldes täiskasvanu 2m2/70 kg. (Kliegman et al 2008.)
skeletilihste tegevust, soonte valendiku muutmist, näärmete talitlust jne. Spetsiifilise süsteemi talitlus väljendub mitmesuguste ärrituste analüüsimises ja sobivate vastureaktsioonide leidmises. Sellega on lahutamatul seotud organismi mittespetsiifiline süsteem, mis reguleerib ja muudab spetsiifiliste ärrituste vastuvõtmist ning organismi efektoorset talitlust. Mittespetsiifiline süsteem ei ole seotud ühegi spetsiifilise tundlikkuse analüüsiga ega kindlate reflektoorsete reaktsioonide vallandamisega. See süsteem saab informatsiooni proprioretseptorite, kuulmis- jt signaale kandvate spetsiifiliste teede külgharudelt. Ühele ja samale neuronile võivad saabuda mitmesuguse päritoluga impulsid keha erinevatelt retseptoritelt. Impulsside koondumine (konvergents) loob võimaluse nende vastastikusteks mõjutamisteks. Seepärast omistataksegi mittespetsiifilisele süsteemile suur tähtsus organismi funktsioonide integreerimisel
XII. Keelealune närv (M) Innerveerib keele lihaseid. M motoorne närv, S sensoorne närv, MS mõlemad 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallaine) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallainel eristatakse ees- ja tagasarvi, rinna- ja nimmepiirkonnas veel külgsarvi. Seljaaju ülesanded: 1) Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon toimuvad refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2) Juhtefunktsioon vahejaam erutuse ülekandel teistesse närvikeskustesse. Seljaaju teatavaid piirkondi koos neile vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Vastavalt seljaaju poolt innerveeritavatele piirkondadele saab keha jagada segmentideks metameeridek teatud seljaaju osa kontrollib teatud keha osa, saab kontrollida seljaaju tööd (põlverefleks)
neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juures. Eesmise ja tagumise samba vahel on seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammas. Sealsete neuronite kasonid kulgevad eesmise juures kaudu spinaalnärvi ja osalevad sümpaatiliste talitluste regulatsioonis. Valgeaines on palju afarentseid ja eferentseid juhteteid ning see moodustab hallaine ümber mõlemal poolel eesmise, tagumise ja külgmise seljaajuväädi. Seljaaju ülesanded: 1 Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon – toimuvad refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2 Juhtefunktsioon – vahejaam erutuse ülekandel teistesse närvikeskustesse. Seljaaju teatavaid piirkondi koos neile vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Vastavalt seljaaju poolt innerveeritavatele piirkondadele saab keha jagada segmentideks – metameerideks– teatud seljaaju
annaabi.ee 
