nähtusega kokku. Meeled toimetavad nende objektide tajumused vaimu, eristades samas seda, kuidas need objektid meie meeli mõjutavad. Ühesõnaga sõltub aistimine täielikult meeltest ning sellest, kuidas meeled ühte või teist objekti tajuvad. 4) Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevused. Need ideed tekivad, kui vaim tegeleb juba temal olemasolevate ideedega ning hing samal ajal peegeldab ja kaalub kõiki neid tegevusi. Sellist protsessi nimetab Locke reflektsiooniks, vaim reflekteerib omaenda tegevusi iseenda sees. Sõna tegevused all mõistab Locke vaimu toiminguid oma ideedega, kui ka ideede põhjustatud teatud tundeid, näiteks rahuldus- või ebamugavustunnet. 5) Teistesse teadmiste allikatesse pole põhjust uskuda kuna need pole veel tõestust leidnud. Ükskõik kes meist, kui ta hakkab uurima omaenese mõtteid mõistab, et kõik tema algupärased ideed tulenevad eelpool mainitud allikatest ja on tekkinud kas aistingute või reflektsiooni teel
Teadmiste allikate lähtekoht ning tõesus langevad sageli ühte. Kuid me ei saa teabe kehtivust kontrollida lähtekohta tagasi minnes, vaid tuleb kriitiliselt uurida väiteid. Popper'i arvates pole teadmistel ühte kindlat autoriteerset allikat, allikaid on mitu. Inimesed kasutavad intuitsiooni ja kujutlust, et teha kindlaks eksimus, kui neil puudub tõe kriteerium. Kuna iga inimene on erinev, siis pöörab ta ka saadavale aistingule erinevalt tähelepanu ning reflekteerib oma vaimu tegevuse üle erinevalt, seetõttu oleneb inimese teadmiste hulk tema allikate iseloomust. Et saada selgust, millega meie vaim on tegevuses, peame me suunama oma mõtted vaimu tegevusele ning seda tähelepanelikult uurima. Objektide üksikasjalikul uurimisel, märkame me selle juures järjest enam detaile ning saame juurde järjest enam tajumusi ning seega ka ideid ning teadmisi selle kohta. Kui inimene sünnib siis on tema ülesandeks tutvuda maailmaga, et saada ideid
Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda. 2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või reflektsiooni: ideed ei teki iseenesest ega ole kaasasündinud. Ettekujutlusjõud
vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks. Õpetaja toetab isikliku arvamuse kujundamist ja julgeb oma veendumusi väljendada. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele ja pealiskaudsusele. Õpetajal on õigus isikliku loomingu autorlusele ja selle kaitsele, ta tunnustab teiste loomingut ja juhindub autorluse õiguse headest tavadest. ÕPETAJAEETIKA KOODEKSI JUHISED Õpetaja Õpetajal on õigus oma eraelule ja puhkusele. Tal on adekvaatne enesehinnang ja sisemine vajadus eneseanalüüsiks. Ta reflekteerib oma tegevust, talub kriitikat ja oskab sellele argumenteeritult vastata. Ta väljendab ennast arusaadavalt ja väldib teiste halvustamist. Õpetaja on empaatiline ja positiivse ellusuhtumisega. Õpetaja ise on elukestev õppija, kes täiendab pidevalt oma pädevust. Ta taotleb füüsilist ja vaimset, intellektuaalset ja emotsionaalset tasakaalu. Õpetaja on koolikultuuri kujundaja ning positiivsete muutuste eestvedaja. Õpetaja hoolib
Sellest tulenevalt muutuvad ka värsistruktuurid. Uued vormid, nagu nt visuaalne poeesia, avardavad lüürika piire. On loetletud järgmisi lüürika tunnuseid: · Lisaks värsivormile esineb muidki kõrvalekalded igapäevasest keelest. Kasutatakse riimi ja meetrikat, ent esinevad ka kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon). · Tekst on suhteliselt lühike ja kokkusurutud. · Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast. · Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile. · Lugejat kõnetatakse vahetult, toimub otsene kirjanduslik kommunikatsioon. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ). · Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane
kogemustest. Kui me midagi näeme, tunneme, haistame või katsume, tekib sellest idee. Samamoodi on ka lapsega, kui ta sünnib. Talle on ainuke ideede saamise allikaks välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb süvenemisest või siis üksikasjade uurimisest. Mida rohkem me midagi uurime ning sellesse süveneme, seda rohkem me teame ning seda rohkem on meil selle kohta ideid. Oleneb ka kui palju vaim neid ideid reflekteerib (peegeldab). 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti rebida, sest inimesed ei mõtle tihti, mis nende sees toimub. Rohkem pööratakse tähelepanu välistele aistingutele ja inimese tegevused ei ole nii tähtsad. 9) Kuidas saate aru, et ideede tajumine on ideede omamine ? Kui inimesel on idee, siis ta peab seda tajuma. Ta peab aru saama, et tal on idee ning mis see endast kujutab
Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja dramaatikale. Millised on lüürilise teksti tunnused? · Lisaks värsivormile esineb muidki kõrvalekalded igapäevasest keelest. Kasutatakse riimi ja meetrikat, ent esinevad ka kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon). · Tekst on suhteliselt lühike ja kokkusurutud. · Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast. · Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile. · Lugejat kõnetatakse vahetult, toimub otsene kirjanduslik kommunikatsioon. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ). · Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane
Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed. Locke esitab küsimuse, et kuidas paber täidetakse, kust ta saab arutluse ja teadmise kogu materjali? Locke vastus sellele on, et kogu meie teadmine põhineb ning tuleneb kogemusest. 2. Aistmise objektid on üks ideede allikas
SP praktiline tegevus on treening, osalus ja sotsiaalse elu mõistmine, mitte terapeutilistes teminites, vaid oskuste terminites osaleda erinevates sotsiaalsetes kontekstides ja tulla toime erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Võtmeprintsiibid praktikas: Fookus lapsele kui tervikule Praktiseerija näeb ennast suhetes lapse/noorega. Lapsed ja noored näevad ennast koos, mitte hierarhilistes suhetes Spetsialist pidevalt reflekteerib oma tööd vaagides .... Sotsiaalpedagoog töötab igas vanuses oleva inimesega. Sotsiaalpedagoogilised probleemid Milline Sp-line probleem on tänapäeval kõige akuutsem koolis? Tänapäeva SP küsimused on seotud järgmiste sotsprobleemidega: Sagenenud pereprobleemid ja vanemlus Lastekodude hoolekanne Immigrantide laste probleemid Hooletusjätmisega seotud probleemid Psühosotsiaalse hälbivuse suurenemine koolis
subkultuurid ja vananemine. Vähemal või rohkeml määral eristuvad üksteisest lavakuvand, lavaväline identiteet ehk tavaelu ja laulutekstides ilmnev fantaasiamehelikkus. Samas on sellises kolmkidentiteedimudelis tasandid selgelt üksteisest tingitud ehk vastastikmõjulised. Näide punkbändi põhjal: 1) laulusõnad: sõnad kirjutavad mehed ja neis tsiteeritakse teisi tähtsaid mehi; annavad edasi ühiskonnas toimuvat, reflekteerib oma kogemusi, väärtusi ja ideaale. 2) lavakuvand: kollektiivist hoolimata on näha meesliidrit. 3) lavaväline identiteet: boheemlaslikust loomeinimesest mees kui pigem pehme mehelikkuse kandja
See on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse vormis. 26.Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada? Värsivorm, riim, meetrikat, kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon), tekst suhteliselt lühike ja kokkusurutud, eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast. Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ) Tekst on lauldav, muusikalähedane. Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. Traditsioonilises luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. Lüüriline
käitumisnormid on sellised nagu tema kasvamise keskkonnas) · Katsed: 1) peeglikatse inimene näeb peeglis kas iseennast või võõrast inimest. (nt pannakse otsaette plekk ja vaadatakse, kas inimene katsub seda peeglist nähes ennast või peeglit; simpansid ja orangutangid katsuvad ennast, gorillad aga peeglit) 2) kommikatse. Mõte: uurida, kas laps või noor inimene reflekteerib oma mõtlemist(mõtleb selle peale, et ta mõtleb) . Lapsele näidatakse kommikarpi ja küsitakse mis siin sees on. Laps ütleb kommid. Karbis on hoopis värvipliiatsid. Küsitakse uuesti. Laps ütleb värvipliiatsid. Küsitakse, et mis sa esimene kord mõtlesid, et mis siin karbis olid.Väike laps ütleb et värvipliiatsid. Need, kes mõtlevad oma mõtlemise üle, ütlevad kommid.
kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja (uushist. nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega.
korraldamise töökorrast. Nõustamiskomisjoni sihtrühm on hariduslike ja arenguliste erivajadustega lapsed, lapse perekonnaliikmed. Õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi. Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selleks õppija arengut toetava õpikeskkonna. Professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib oma tegevust. Vajadusel toetub oma töös nõustamisele ja mentorlusele ning nõustab ise õppijaid ja lapsevanemaid. Õpetaja osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendus- ja loometegevuses, teeb koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega. Logopeedi töö eesmärgiks on: - kommunikatsioonivõime, s.t suulise ja kirjaliku kõne loome- ja mõistmisoskuse, hääle ning mitteverbaalse suhtlemise arendamine ja/või parandamine;
määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu. Ajalugu ei ole määratud tähendusega faktide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse. Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust.
määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja (uushist. nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega.
lõug kivvi vajunult (reprod 2.1 ja 2.2). Neis kahes kujus on võimendunult leidnud väljenduse soospetsiifika: MEES on kujutatud aktiivsena, tegutsejana, subjektina, mässajana oma mõtete (või tunnete) vastu, NAINE passiivsena, alistuvana oma mõtetele, tardununa, pigem objektina. Proovige kujutleda vastupidiselt?! 3 4 Rodini lääneliku mõtleja arhetüüpi reflekteerib Korea päritolu, Euroopas Fluxus- liikumise kandvaks jõuks saanud Nam June Paik installatsioonis Triangel: Video- Buddha ja Video-Mõtleja (4 monitori, 2 videokaamerat, 2 skulptuuri, 2 statiivi; 1976 (1991)) ida mõtleja kui mediteerija kaudu, asetades mõlemad enesekaemusse ekraani ette (repro 3). Video-Buddhast lõi ta erinevaid versioone (repro 4), sh ka performance'i vormis, mediteerides ise vastamisi ekraanipildiga.
• saab õpetajalt abi kas harjutamisel või juhendamisena ülesande iseseisva sooritamisoskuse omandamisel. • saab abi õpitava põhiolemusest arusaama kujundamiseks. Õpingutes edasiminekul abi ja toetus (scaffolding) järkjärgult vähenevad. • teadvustab õpitut sõnastades – väljendab sõnaliselt oma arusaamist õpitavast (protsessidest ja sisust). • mõtleb ja analüüsib (reflekteerib) oma õpingute üle • saab õpetajalt innustust uute lähenemiste katsetamiseks 11. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe. Vt eelmist küsimust. 12. J. Bruneri vaated õppimisele (tema arusaamad õppesisu valikust ja eri vanuses õpilaste õpetamisest) ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. Bruneri arvates toimub õppimine kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Akadeemiliste distsipliinide ülesandeks on õpetada
tingimuste poolt. Kirjandustekstides hulk erinevaid vastuolulisi hääli, peegeldavad ajastu dominantseid ja marginaalseid (allsurutudu) diskursusi. Mõned uushistoritsistid pööravad tähelepanu kaanonile, keskestele kirjandusteostele: mitte seepärast, et neile oleks omane universaalne esteetiline väärtus, vaid seepärast, et iga ajastu on neid oma huvide ja väärtuste seisukohast. II) ajalugu ei ole homogeenne ja stabiilne faktide ja sündmuste kogum või muster, mida kirjandus reflekteerib Kirjandustekst paigutub oma konteksti (embedded), on pidevas suhtes ajastu institutsioonide, uskumuste, võimusuhete, praktikate jne. Võrgustikuga, mis koos võetuna moodustava ajaloo. Kriitiline sõnavara: läbirääkimine, vahetus, tehing, ringlus > rahandusterminid III) inimese põhiolemus (essential human nature), mida jagavad autor, tegelased, lugeja > uushistoritsistid nim. seda `essentsialistlik humanism', see teenib teatud ideoloogia huve,
Kirjandustekstides hulk erinevaid vastuolulisi hääli, peegeldavad ajastu dominantseid ja marginaalseid (allsurutudu) diskursusi. Mõned uushistoritsistid pööravad tähelepanu kaanonile, keskestele kirjandusteostele: mitte seepärast, et neile oleks omane universaalne esteetiline väärtus, vaid seepärast, et iga ajastu on neid oma huvide ja väärtuste seisukohast. II) ajalugu ei ole homogeenne ja stabiilne faktide ja sündmuste kogum või muster, mida kirjandus reflekteerib Kirjandustekst paigutub oma konteksti (embedded), on pidevas suhtes ajastu institutsioonide, uskumuste, võimusuhete, praktikate jne. Võrgustikuga, mis koos võetuna moodustava ajaloo. Kriitiline sõnavara: läbirääkimine, vahetus, tehing, ringlus > rahandusterminid III) inimese põhiolemus (essential human nature), mida jagavad autor, tegelased, lugeja > uushistoritsistid nim. seda ‘essentsialistlik humanism’, see teenib teatud ideoloogia huve,
2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid vaid loovad neid 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus. JA I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris. II) ajalugu ei ole homogeenne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. III)On (Mõiste) `inimese põhiolemus' vastu (uushistoritsistid nim. seda `essentsialistlik humanism'), teenib teatud ideoloogia huve. IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Kirjandustekste ei saa tõlgendada objektiivselt, neutraalselt. Teksti naturaliseerimine oli eesmärk, kohandamine, vastab lugeja ajastule. Kriitikud, mitte ei ava, vaid konstrueerivad sisu
teadlane, moslem) Eneseesitluse funktsioonid: miks? Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust) Kuuluvuse demonstreerimine (kampsunid ja pintsakud) Mõjutamine (kaastunnet tekitada) Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit panin pidu, ei maganud) Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses) Mis on "päris" Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks Küps isiksus kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone Stigma Stigma märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse - Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) - Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) - Grupistigma (endine vang)
progressiivsus. Tekstid ei saanudki valmis, neil oli nii suur teoreetiline konseptsioon taga, et suudeti valmis kirjutada väheseid. Hakkas tekkima fragmente niiviisi. Ei ole lõpetatud tööd. Tegevuskäigud jäid lõpetamata, ei tea mis kangelasest edasi saab. Soov sinna kõike sisse pakkida oli väga suur. · Progressiivse universaalpoeesia näide Schlegel ,,Lucinde" · Romantiline iroonia kunsti võte, mis seisneb selles, et kunstiteos ise reflekteerib oma kompositisioonipõhimõtete üle selle teose sees. Esineb teatud tüüpi katkestusi. Kui on loodud üks illusioon, mingi kangelase maailm, elu, käigud. Äkki tuleb lõige ja autori arutlus selle üle, kas autor laseb kangelasel edasi elada või mitte. Mis siis saaks tegelasest. Arutletakse kunstiteose sees. Autor on nagu jumalik käsi, mis sekkub teosesse ja lõhub illusiooni mille ise on üles ehitanud. Schlegel ütles, et romantiline
Ontogenees üksikindiviidi areng Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide Teadmised põhinevad kogemusel! Katsed: sotsiaalse eraldatuse mõju hundipere kasvatab lapse üles, noor inimene näeb sel juhul välja nagu hundiplika/poiss Katsed: peeglikatse uurimaks, mis vanuses hakkab inimene mõtlema endast kommikatse uurimaks, kas laps/noor inimene reflekteerib oma mõtlemist Sotsialiseerumine (protsess, mille jooksub inimene võtab osaks need normid ja väärtused, mis aitavad tal ühiskonnas hakkama saada kasvab loomast inimeseks) ja kultuurierinevused Hariduse mõju eneseteadvusele Inimese Mina William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890)
teadlane, moslem) Eneseesitluse funktsioonid: miks? • Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust) • Kuuluvuse demonstreerimine (kampsunid ja pintsakud) • Mõjutamine (kaastunnet tekitada) • Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit – panin pidu, ei maganud) • Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses) • Mis on “päris” Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks • Küps isiksus – kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone Stigma • Stigma – märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal • Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse – Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) – Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm)
annaabi.ee 
