Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 Hoffmann, Novalis 1815- Anette von Droste-Hülshoff, Franz Grillparzer, Eduard Mörike, Biedermeier 1848 Adalbert Stifter 1830- Vormärz Georg Büchner, Georg Herwegh, Heinrich Heine 1848 1850- Realismus Theodor Fontane, Gottfried Keller, Theodor Storm 1890 1875- Naturalismus Carl und Gerhart Hauptmann, Henrik Ibsen 1900 Expressionism 1910- Gottfried Benn, Georg Heym, Georg Trakl
Kõige ilmekama tekstuuriga on tangentsiaalselt lõigatud spoon. Väga väärtuslikuks hinnatakse muuhulgas juurespooni, pahaspooni, ebakorrapärase süüga puidust (karjala kask) tehtud sasisalmilist spooni, puutüve hargnemiskohast lõigatud püramiidspooni, tamme- või plaatani säsikiirespooni. Juurespoon on raskesti töödeldav ja nõuab erialast meisterlikkust. Juurespoon on väga eksklusiivne ja kallis. Sellest tehakse kõrge- kvaliteedilist mööblit ja puitarhitektuuri. Pildil Biedermeier sekretär vitriiniga, fassaad jalakajuurespoon. Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud väärispuidust – kallimatest ja haruldasematest puiduliikidest. Pikkuses sorteeritakse spoonilehed 2,1 kuni 3,0 meetri pikkusteks ukse- ja paneelilehtedeks ning vabas pikkuses mööblispooniks. Höövelspooni laius ulatub 10 kuni 40 sentimeetrini ja pikkus 0,5 kuni 4 meetrini. Tekstuuri järgi võib eristada triibulist radiaal- ja kõvera või ovaalse tekstuuriga
kõikides Lääne-Euroopa maades. Taotles esinduslikkust ja suursugusust, matkides Rooma keisririigi aegset arhitektuuri, ühendades seda sageli egiptuse kunsti motiividega. Ehitised olid rangelt sümmeetrilised, lihtsa silueti ja lakoonilise dekooriga; levinud olid portikused, sambad ja pilastrid. Mööblis kasutati kullatud pronkskaunistusi. Venemaal tunti ampiirstiili ka Aleksandri stiilina, Saksamaal sulandus enam kodanlikku biidermeier-stiili. Biidermeier (sks. Biedermeier 'väikekodanlane'), algselt irooniline nimetus saksa väikekodanluse elustiili ja -hoiaku kohta 1815-48. B. on ampiirstiilist lähtuv, seda lihtsustav tagasihoidlik ruumikujundus ja nägus, funktsionaalne mööbel, mille polstrikattele oli iseloomulik väike lillmuster. Inglise ampiirstiil, ka regendistiil (1800-1830) George IV aegne stiil erineb klassikalisest ampiirstiilist oma lihtsa, elegantse joone poolest. Vahetavahelk lasutati ka hiina ja gooti detaile. Stiili levik seostub
ikka tervikut moodustav. Beethoven - Rossini; Wagner Paganini, Liszt 6. Muusika väljendusvahendite iseseisvumine kogu sajandi jooksul, eriti tämber ja harmoonia. (August Wilhelm Schlegel: Harmoonia on muusika kõige romantilisem element.) Muusikalise proosa ilmingud 19. sajandi lõpukümnenditel (20. sajandi algsues Schönberg). 7. Romantismi küsimus: Romantism muusikas pigem maailmavaade kui stiil. Kasutab klassitsismi vahendeid, ka vorme. Zanrid. Romantism ja biedermeier (biidermeier; 1815-1848, väikekodanlik idüllilis- turvaline eluhoiak). (Selle kohta on olemas omaette konspekt.) Traditsiooniliselt räägitakse 19. sajandist kui romantismi sajandist: 1800-1830 vararomantism (Schubert, Weber, Rossini jt., omaette küsimus on Beethoven), 1830-1850 (või umbes 1870) kõrgromantism (Schumann, Liszt, Wagner jt.) ning siis hilisromantism (Bruckner, Mahler, R. Strauss). Aga 19. muusikast on võimalik rääkida ka ilma
annaabi.ee 
