süsihappegaas, muda ja arvatavasti vesi, moodustades geisrite moodi nähtusi Marsil. Atmosfäär Marss kaotas enda magnetvälja u 4 miljardit aastat tagasi. Seejärel on hakanud päikesetuuled ära tõmbama aatomeid nn atmosfääri väliskihtidest. Atmosfäär koosneb 95% süsinikdioksiidist, 3% lämmastikust, 1,6% argoonist ning on ka leitud jälgi sellest, et seal võib olla hapnikku ja vesinikku. Marsi kuud Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos. Arvatavasti oli tegu nn kinni püütud asteroididega. Marsi kuud tiirlevad väga lähedal Marsile. Marsilt vaadates tõuseb Phobos läänest ning loojub idasse. Deimos tõuseb idast ning loojub läände. Marsi kuud on koguaeg suunatud ühe küljega Marsi poole. Marsi sateliidid 2/3 Marsile saadetud sateliitidest pole sinna jõudnud või pole lõpetanud täielikult oma missiooni. Marss Phobos Deiomos Tänan tähelepanu eest !!
mitme kilomeetri sügavusi alamikke. (Midagi sellelaadset Maal ei kohta.) 3. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. (Keeruline reljeef, kilpvulkaanid) ·. Tolmutormid kuni 1 miljard tolmu ·. Voolava vee jäljed Marsi kaaslased · Marsil on ka kaks imepisikest ebakorrapärase kujuga kaaslast, mis kannavad sõjajumala saatjatele hästisobivaid nimesid Phobos (kreeka k hirm) ja Deimos (kreeka k õudus). · Phobos teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. · Deimos on pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km.
Seejärel on hakanud päikesetuuled ära tõmbama aatomeid Marsi nn atmosfääri väliskihtidest. See hoiab atmosfääri väga õhukese. Atmosfääri rõhk varieerub 30 Pa- 1155 Pa. Koosneb 95% süsinikdioksiidist, 3% lämmastikust, 1,6% argoonist. On jälgi sellest, et seal võib olla hapnikku ja vesinikku. Suurusega 1,5 mikromeeter osakesed muudavad Marsilt vaadates taeva kollakaspruuniks. MARSI KUUD Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos. Arvatavasti on tegu nn kinni püütud asteroididega. Tiirlevad väga lähedal Marsile. Marsilt vaadates tõuseb Phobos läänest, loojub idasse, tõuseb uuesti 11h pärast. Deimos tõuseb idast, loojub 2,7 päevaga läände. Suunatud kogu aeg ühe küljega Marsi poole. PHOBOS JA DEIMOS TÄNAN VAATAMAST ;)
· Koosneb peamiselt süsinikdioksiidist · Leidub ka lämmastikku, argooni, hapnikku, veeauru · Pooluste piirkondi katab süsihappelume kiht · Enamik pindalast meenutab punast kivikõrbe · Nn mandrid on keskmiselt 3 km kõrgused · Marsi pinnal on palju meteoriidikraatreid · Marsil asub Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi, mis on 24 km kõrgune · Pikk lõhe Valles Marineris, mis on 5000 km pikk, 120 km laiune ja 8 km sügav · Marsil on kaks kuud, Phobos ja Deimos · Punase värvuse annab pinnasest leiduv raud · Rohkem, kui 100 aastat on vaieldud Marsi tsivilisatsiooni üle · Marsil võib olla kunagi olnud vett · Nime sai ta antiikaja sõjajumala järgi · Marss on enim uuritud planeet · Marsile on tehtud 20 retke, õnnestunud 8 Täname kuulamast ! Lühikokkuvõte: Marss on 4. Päikesesüsteemi planeet, mis on 2 korda väiksem planeet Maast. Marss on punaka värvusega ning külma kliimaga
tagajärjel Üle 6 km sügavune Läbimõõt 2000 km Selgeid tõendeid erosioonist, suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest Erosioonikanalite vanus ~4 miljonit aastat Mõlemal poolusel asuvad jäämütsid Kihilise struktuuriga Põhjapoolusel süsinikdioksiid sublimeerub täielikult Pikematel laiuskraadidel võib olla pinna alla peidetud jääd Marsi kaaslased Phobos (kr. k. hirm) ja Deimos (kr. k. ahastus) Mõlemad on halli värvi Tolmune pind, mis on täis erineva suurusega kraatreid Elulugu pole teada Marsi poolt haaratud asteroidid? Endisaegse Marsi rõnga jäänukid? Phobos Kujult kui lömmilöödud kurk Keskmine läbimõõt 22 km Satelliidi tihedus 2,1 g/cm³ Orbiidi raadius vaid 9370 km Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi Tõuseb läänest, loojub itta Deimos
..................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu...................................................................................................................7 Huvitavat.......................................................................................................................8 Phobos ja deimos......................................................................................................................9 Galileo kuud............................................................................................................................10 Titan........................................................................................................................................11 Titania ja Oberon...................................................
· läbimõõt 6750 km · gravitatsioon umbes 40 % Maa omast · ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C · aasta pikkus: 687 Maa päeva · kaugus Maast: 55400 mln km · Marsi pinnal leidub jääd · enamik pinnast meenutab punakat kivikõrbe · mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni · Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi · lõunapoolusel geisrid · Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Phobos ja Deimos · kreeka keeles ,,hirm" ja ,,ahastus" · korrapäratu kujuga kaljurahnud · Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, pinnal palju kraatreid Phobos · Phobos on neist suurem ning Marsile lähemal (9377 km), lühikese tiirlemisperioodiga · Deimos u 2 korda väiksem · massid 1,072 x 1016 (Phobos) ja 1,48 x 1015 kg (Deimos) Deimos Aitäh kuulamast!
Marss Mari Muld Harjet Kallas 12B Juhendaja: Tiiu Niidas 2009 Fakte Päikesesüsteemi neljas planeet Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi- kustunud vulkaan Nix Olympica (600km) Osa pinnamoode lubavad teha järelduse, et varem on Marsil olnud vett Marsil on kaks kaaslast- Phobos ja Deimos Suurem osa Marsi pinnast kattavad kraatrid, palju lõhestatud orge, kõrgendikud, mäed ja tasandikud Avastatud on erosiooni olemasolu väga kaua aega tagasi Arvulised andmed Kaugus Maast: 55-400 mln km Läbimõõt: 6750 km Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min Pinnatemperatuur: +25 ° .. 125° Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esmane kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s
Pind.................................................................................................5 4 Marsi kaaslased.........................................................................................6 4,1 Phobos............................................................................................6 4,2 Deimos............................................................................................6 5 Näod Marsil................................................................................................6 6 Püramiidid..................................................................................................7 Lisad.............................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...............................................
kogutud andmetele. Väga viljakas oli 1971. aasta (mida tinglikult nimetatakse ka Marsi-aastaks, sest Marss oli siis suures vastasseisus), kui Marsi lähedusse jõudsid nõukogude kosmosesondid "Mars 2" ja "Mars 3" ning ameerika kosmosesond "Mariner 9". Esimest korda laskus Marsile maandumisaparaat "Mars 3". 1974. a. jõudis Marsi lähedusse koguni neli nõukogude kosmosesondi "Mars 4", "Mars 5", "Mars 6", "Mars 7". MARSI KAASLASED Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Mõlemad avastati 1877. Aastal Asaph Halli poolt. Phobos Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema keskmine läbimõõt 22 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal veid 50 kilo. Phoboselt paistab Marss hiiglasuurena ning pole näha polaaralasid. Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. Vastupidiselt teistele
Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid põhiliselt puuduvad. Vett leidub ainult jää või auruna. Punakas värvus, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest. Olympus Mons Kõrgeim mägi meie päikesesüsteemis. 28 km üle Marsi keskmise marsipinna. Vulkaani kraatri läbimõõt on 65 km. Valles Marineris Üks suurimaid kanjoneid meie päikesesüsteemis. 7 km sügav. 4000 km pikk. 200 km lai. Phobos ja Deimos Marsil on kaks kuud Phobos ja Deimos. Ebaühtlase pinnaga ja korrapäratu kujuga. Väikesed Phobose keskmine läbimõõt on 22km ja Deimose 13km. Phobos Deimos Marss Tiirlemisperiood 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. Marss
Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss *2 kuud: Phobos ja Deimos, *Phobos on väiksem kui Deimos* Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877, *Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ööpäevas. Deimos tõuseb ja loojub ta 4 päeva jooksul 3 korda. jupiter *kõige rohkem kuusid: 63, *Neli suuremat – Io, Europa, Ganymedese ja Callisto –
Marss Evelina Oratse Üldised andmed Neljas planeet päikesest Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased
Marss Agnes Tael 9b Üldandmed Läbimõõt: 6750 km Nimi vanarooma Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe On "mandrid"(heledamad alad) ja "mered"(tumedamad alad) Päikesesüsteemi ...
Karina Mändul ja Kristel Ilves Ares Ares... Oli kreeka mütoloogias sõjajumal Zeusi ja Hera poeg Julm jumal Teda ei kummardatud ega armastatud Isegi teised jumalad vihkasid teda Välimus... Nägus ja mehine Särava soomusrüüga Uhke kehahoiakuga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iseloom... Õudutekitav Verejanuline Julm jõhker Ei kannatanud inimkonna õitsengut Samas argpüsklikkus rumal Arese sümbolid... Oda Raisakotkas Kiiver kilp Arese sugupuu Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumala...
Marss on üks kõige enim tähelepanu pälvinud planeet meie päikesesüsteemis. Seal on vähese päikesevalguse ja korraliku atmosfääri puudumise pärast külmem kui Maal. Planeedi pinnal on rohkelt kraatreid, vulkaane, orge, kõrbeid ning polaarsustel on külmem nagu Maalgi.1 Nimetus ,,Marss" tuleneb Vana-Rooma sõjajumalalt, Marsilt. Samuti on Marsil ka kaks kaaslast, Phobos ja Deimos, kes Rooma jumalate järgi on õudus ja hirm, tavalised sõjajumala saatjad. Just Mars võeti selle planeedi nimeks kuna punane planeet sümboliseeris sõjas valatud verist pinnast.2 1 www.wikipedia.org /Mars 2 Eesti Entsüklopeedia 6. köide ,,Valgus" Üldandmed Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal, kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km.
Planeetide kaaslane(igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane Päikesesüsteemis on kuud 6 planeedil Merkuuril ja Veenusel kuud puuduvad Maa Maal on üks kaaslane ja selleks on Kuu Kuu keskmine kaugus Maast on 384 000 km. Tumedaid laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks ning heledaid alasid mandriteks. Mered koosnevad peamiselt basaldist ning mandrid anortosiidist. Marss Marsil on 2 kuud: Phobos ja Deimos Juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid Korrapäratu kujuga kaljurahnud Phobos tõuseb läänest ja loojub itta 3 korda päevas Phobos ja Deimos Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid. (Vasakult paremale: Merkuur, Veenus, Maa ja Mars) (Phobos ja Deimos) (Mars) Marsi kuud Phobos (lad., "hirm") ja Deimos (lad., "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg-ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud
Sellised hiigeltormid juhtuvad tavaliselt siis , kui Marss on kõige lähemal Päikesele.Viimastel aastatel on tabanud Marssi golobaalne kliimasoojenemine. Suur osa poolusi ümbritsevatest jäämütsikestest on kadunud, sõna otseses mõttes ära auranud. Ameerika kosmoseameti NASA värske uuringu andmetel on Marsi pinna keskmine temperatuur viimase kolme aastakümnega tõusnud 0,65 °C võrra. 5.Kaaslased Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal umbes 50 kg. Hea sportlane, kes Maal suudab hüpata 2,5 meetri kõrgusele saavutab
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, r...
Hoolimata oma sõjakusest ja võitlusoskustest ,oli Ares põlatud kogu Homerose „Iliase“ vältel, kuigi tegu on sõjapoeemiga. Sõdalased olid pigem õnnelikud kui pääsesid julma Arese halastamatu raevu eest, liiatigi võis see pöörduda nagu pidetu tuuleiil – kord ühe ,kord teise leeri vastu. Aresel oli oma kaaskond – tema saatjaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ( kr. keeles „hirm“) ja Deimos ja tema õde Eris (kr. keeles „tüli“, „riid“) ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks. Eris polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole. Kättemaksuks heitis ta külaliste sekka kuldõuna ,millele oli kirjutatud „kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Aphrodite ja Athena nõudsid igaüks õuna endale. Tüli kutsuti lahendama Paris, kellele oli Aphrodite lubanud naiseks Helenat. Paris määras õuna Aphroditele ning see
• Mass 5.9736×1024 kg • Ainus planeet, kus on meie teada elu Maa • http://csc.newpaltz.edu/?attachment_id=64 Maa pind • http ://sambeltrasi.biz/72-beautiful-nature-photographs-by-adam-jone s Maa kaaslane Kuu • http://en.wikipedia.org/wiki/Geology_of_the_Moon Marss • Päikesest loetuna neljas planeet • Tiirlemisperiood 687,0 päeva • Diameeter 6974 km (54,72 % Maast) • Mass 6,4219x1023 kg (10,6 % Maast) • Kaaslased: Phobos, Deimos Marss • http:// www.blastr.com/2015-2-2/scientists-believe-2011-meteorite-co Marsi pind • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rocky_Mars_Surface.jpeg Marsi kaaslased Phobos ja Deimos • http://www.virumaa.ee/2008/04/ve-phobos-marsi-kaaslane / Jupiter • Viies planeet Päikesest • Kõige suurem planeet • Tiirlemissagedus 4332,59 Maa ööpäeva • Mass 1,8986×1027 kg (317,8 Maad) • Diameeter 140 600 km (11 Maad) • Kaaslasi 67 Jupiter • http://www
atmosfäär kõige kuumem. Atmosfäär Marsi atmosfääris sisaldub vaid 0.13% hapnikku. Peamiseks Marsi atmosfääri koostisosaks on CO2, mida on atmosfääris 95.3%. Marsi atmosfääris leidub veel teisi gaase: 2.7% N2 ; 1.6% Ar; 0.07% CO; 0.07 ja 0.03% H2O. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Kaaslased Marsi kaaslaseid on kaks. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Phobos pikliku kujuga ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal veid 50 kilo. Phoboselt paistab Marss hiiglasuurena ning pole näha polaaralasid. Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit
Marss asd12345 9.b klass Sisukord Üldandmed Ehitus ja koostis Marsi atmosfäär Kaaslased, temperatuur Liikumine, võrdlus maaga Kasutatud kirjandus Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas 95% Lämmastik 3% Argoon 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss www.astronoomia.ee/ www.folklore.ee/tagused/...
Oil on canvas, 197,5 x 279 cm Groeninge Museum, Bruges · Kujutati relvade, kilbi ja kiivriga. Tänapäeval · Tänapäeval kasutatakse enamasti koomiksi või arvutimängu tegelasena. Graafika Mida uut... · Mars oli Juno ja võlulille pojana algselt rooma viljakuse ja kasvujumal. · Lahinguväljal saatsid teda alati kaksikud Phobos (,,paanika") ja Deimos (,,hirm" ja ,,õudus"). · Arvatakse et Amatsoonid pärinevad Aresest. Kasutatud materjal · Vikipeedia · Web Gallery of Art · Olga's Gallery · "Maailma mütoloogia entsüklopeedia" Arthur Cotterell ja Rachel Storm · Google pildiotsing Aitäh!
Iseseisevtöö Tauno Tikko K-2 Olustvere TMK 12.01.2011 Planeedid ja nende kuud. Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003
üldstatistika kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist vahevöö, mis on natuke tihedam kui Maa oma ja õhuke koor. Globaalse magnetvälja puudumine näitab, et Marsi tuum on arvatavasti tahke. Marsi suhteliselt madal tihedus on sarnane teiste maiste planeetidega, mis tähendab, et tema tuum sisaldab arvatavasti suhteliselt suure osa väävlit lisaks rauale (raud ja raudsulfiid). Marsi kuud Phobos (lad., "hirm") ja Deimos (lad., "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Phobos Deimos Rohkem kui 100 aastat on väideldud, et Marsi pinnal paistvad tumedad jooned (nn
Marsi suurus võrreldes Maaga ANDMED ·Tiirlemisperiood 1.881 aastat ·Kaugus Päikesest 288 milj km ·Mass 0.11 M ·Tihedus 4.0 g/cm³ ·Läbimõõt 0.53 D ·Pöörlemisperiood (ööp) 24h 37min 23s ·Atmosfäär väga hõre, 95% CO2 ·Pinna temperatuur 140 kuni +20ºC ·Magnetväli on olemas ·Kaaslaste arv 2 ·Kaugus Maast 55400 milj km Marss MARSI KAASLASED · Phobos (hirm) · Deimos (õudus) Orbits_of_Phobos_and_Deimos.gif Keskmine läbimõõt 22 km Keskmine läbimõõt 13 km Marss (kreeka keeles Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet nime oma punase värvuse järgi Ares Marsil on väga mitmekesine ja huvitav maastik. ·Põhja ja lõunapoolusel on polaarmütsid. ·Kaatrid, kanjonid ·Voolusängid ·Kustunud vulkaanid Olümpose mägi ·Suurim mägi päikesesüsteemis
süsinikdioksiid/ SO pilved Värvus Punane-kollane Hall-Kollane Hall-kollane Sinine Punakas Kaaslased Puudub Puudub Puudub Kuu Phobos, Deimos Lisa Vt vihikust päikese ehitust Moodustus sama moodi kui Meile kõige lähemal Päikesest parajal kaugusel, Pöörlemisperjood Maa et säilitada elu tingimused_ sarnane Maale Pind pole vaadeldav
taevas muutub roosakaks. Sel ajal võib üles kerkida kuni 1 miljard tonni tolmu. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladest pärinev vesi ujutaks planeedi üle 10 meetri paksuse veekihiga. Teise sama mõõtu veehulga peaks andma igikeltsast pärinev vesi Marsi kaaslased Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). On need ju sõjajumala tavalisteks saatjateks. Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal veid 50 kilo. Hea sportlane, kes Maal suudab hüpata 2,5 meetri kõrgusele saavutab Phobosel samasuguse pingutusega teise kosmilise kiiruse ja lahkub alatiseks Marsi kuu raskusväljast
õhk tolmukübemetega ja Marsi taevas muutub roosakaks. Sel ajal võib üles kerkida kuni 1 miljard tonni tolmu. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladest pärinev vesi ujutaks planeedi üle 10 meetri paksuse veekihiga. Teise sama mõõtu veehulga peaks andma igikeltsast pärinev vesi Marsi kaaslased Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). On need ju sõjajumala tavalisteks saatjateks. Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal veid 50 kilo. Hea sportlane, kes Maal suudab hüpata 2,5 meetri kõrgusele saavutab Phobosel samasuguse pingutusega teise kosmilise kiiruse ja lahkub alatiseks Marsi kuu raskusväljast. Phoboselt
Punane planeet Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile . Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid
tasandikud, madalikud *Tasane pind Päeva pikkus 24 Koosneb 95% *Punakas Jää Phobos, + tundi 37 minutit Marss -40°C süsinikdioksiid, Puudub värvus Deimos Asta pikkus 687 3% lämmastikku Vulkaanid, Maa päeva. Läbipaistev mäeahelikud, Aastaajad meteoriidikraatrid olemas
argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi · Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. · Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. · Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe · Marsi kuud Phobos (hirm) ja Deimos ( ahastus), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. · Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. · Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg- ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi
Maa Maa 3 5 365, 26d keskm. Temp 15kraadi Kuu Marss 4 7 687d CO2, N2, Ar, O, veeaur Pooluste prk-a katab Phobos Mariner4 Läbimõõt 6750km Keskm.temp. 50Kraadi süsihappelume kiht Deimos (1965 Pilt pinnast) Väga hõre, kraatrine pind Enamik punakas kivi- kõrb, tih= 3,959 Jupiter 5 1 H2(70%), He(27%) Io
“Seiklus kosmoses” Oli pime. Marsi valgustas vaid kaugelt paistev kuu Deimos. Pisike ufonaut kössitas ühe suure kraatri serval ja uuristas oma ainsa varbaga paksu punase tolmu sisse jutikesi. Tal oli väääga igav. Ema ja isa olid läinud õhtusöögiks suurest järvest marsikala püüdma. Ühtki rohelist sõpra ka ei paistnud õues oelvat. Sõbrad olid muidugi kõik kodudes ja istusid oma läpakate taga Naut-bookis või piiksusid Mypes omavahel. Pisikesel ufonaudil oli eilsest õhtust arvutikeeld. Ta oli intermarsi
on 23,439 kraadise nurga all ·Üks looduslik kaaslane : Kuu ·Maa on ainuke planeet päikesesüsteemis, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Tõenäoliselt sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse vahel ka kui Punasele Planeedile. ·Temperatuur kõigub -100°C-25°C ·Kaks kuud Phobos (hirm) ja Deimos (ahastus) ·Marsi pöörlemisperiood on 24h 37 min, tiirlemisperiood on 687 Maa ööpäeva ·Marsil puudub globaalne magnetväli. ·Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 25.19° Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur · http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus · http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) · http://et.wikipedia.org/wiki/Marss
• Maal on ka üks kaaslane- Kuu. • Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. MARSS • Marsi kutsutakse ka mõnikord Punaseks Planeediks. • Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast. • Nagu Maal vahetuvad ka Marsil aastaajad. • Marsi maastikuvormid on üsna suurejoonelised. • Oma varases minevikus oli Marss üsna Maa sarnased. • Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. KASUTATUD KIRJANDUS • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm • http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_t%C3%BC%C3%BCpi_planeedid • http://www.fyysika.ee/teadus/eksoplaneedid/ • http://opik.obs.ee/sisukord.html • Pildid: https://www.google.ee/?gws_rd=cr&ei=5HRaUsmoMsKG4gTnr4CoBg • jaan jaaniste kosmoloogia õpik. TÄNUD KUULAMAST!
Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja surmatoovat relva, mida ta pidevalt käsitas ja igas võitluses viibutas. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Legendi järgi oli Aresel poeg Kyknos ,kelle üle ta ehk kõige enam uhkust tundis Kuna Arest rahva seas ei austatud, pigem kardeti ja vihati, ei kujunenud välja ka tema kultust. Kunstis on Arest siiski kujutatud temast on loodud kujusid ja ka maale. VanaKreeka jumalad on tuntud oma keeruliste suhete ,intriigide, selgelt inimlike pahede ja kalduvuste tõttu. Ares on parim näide jonnakusest ja julmusest. Ühelt poolt vägev sõdalane ja julm hävitaja, teisalt hoopis lapsikum
Inimene ja Kuu Kuu on ainuke taevakeha, kus inimese jalg on astunud. Esimesed astronaudid jõudsid Kuule 20. Juulil 1969. Aastal. Laev: Apollo 11 Pardal: Edwin Aldrin ja Neil Armstrong ( Veel 1969. a , 2 korda 1971. a ja kaks korda 1972. a) Fakte: Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Kuu on tihedaim kaaslane Io järel. Marsi kaaslased Marsil on kaks kaaslast, Phobos ja Deimos. Phobos Phobos on Marsi suurim kuu. Läbimõõt: 30 km teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Avastatud 1877. Nimi Phobos ( Kree ka jumal ) tähendab hirmu. (Deimos õudust) On üks kõige vähem peegelduvam kaaslane. Arvatakse, et ta võib koosneda mahukas koguses jääst. Stickney kraater On kõige silmapaistvam kraater Phobosel.
Siiski on tema esinemine mitmetes müütides ja kindel koht Olümpose jumalate keskel omistanud talle teatavad kuju ja iseloomujooned, nagu teistelegi jumalatele. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline ,julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitsengut ta ei kannatanud. Aresel oli oma kaaskond tema saatjaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ( kr. keeles ,,hirm") ja Deimos ja tema õde Eris (kr. keeles ,,tüli", ,,riid") ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks. Eris polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole. Kättemaksuks heitis ta külaliste sekka kuldõuna ,millele oli kirjutatud ,,kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Aphrodite ja Athena nõudsid igaüks õuna endale. Tüli kutsuti lahendama Paris, kellele oli Aphrodite lubanud naiseks Helenat
Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid. Marsi kaaslased Phobos ja Deimos, arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Kasutatud kirjandus: TEA LASTE-JA NOORTE ENTSÜKLOPEEDIA 2 Kasutatud lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Marss
lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad
Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja surmatoovat relva, mida ta pidevalt käsitas ja igas võitluses viibutas. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Legendi järgi oli Aresel poeg Kyknos, kelle üle ta ehk kõige enam uhkust tundis. Kuna Arest rahva seas ei austatud, pigem kardeti ja vihati, ei kujunenud välja ka tema kultust. Kunstis on Arest siiski kujutatud temast on loodud kujusid ja ka maale.
Third level Fourth level Fifth level MARSS Vähesel määral veeauru ja tahkes olekus vett Sarnaneb Maaga rohkem, kui ükski teine planeet Poolustel polaarjää Elu tekkimiseks on liiga külm ning sealne atmosfäär liiga õhuke (-110 0 kraadi) Kutsutakse Punaseks Planeediks kivimite ja raudmineraalide tõttu Kaks väikest kuud Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus), kõige lähedamal asuvad kaaslased planeedile Päikesesüsteemis Pind on üsna ebatasane (meteoriidid ja vulkaanid) Sai nime Rooma sõjajumala (Ares) järgi. Kõige kõrgem mägi (27 km) ja sügavaim org (10 km, see on 4000 km pikk) meie Päikesesüsteemis U 2,7 korda väiksem gravitatsioonijõud võrreldes Maaga Pöörlemisperiood 24 h ja 39 min, tiirlemisperiood 687 ööpäeva MARSS Click to edit Master text styles Second level Third level
loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega. Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed. Marsil on kaks kuud : Phobos ja Deimos . Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev. Seal esinevad tuuletormid ja keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis.
seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Negatiivse tulemuse andsid ka Marsile laskunud kosmoseaparaatide teostatud bioloogilised testid. Marsil on kaks kaaslast: suurem, mõõtudega 28x23x20 km Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi -- nii näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid
MAA Maa atmosfäär on õhk. maal on ka vett täis ookeanid. Et planeedil oleks elu, peab seal olema nii õhku kui ka vedelas olekus vett. Maa keskmine temperatuur on 22 kraadi. Kui ma oleks kuumem, siis auraks vesi ära, kui aga külmem siis see jäätuks. MARSS Marss on väike ja kuiv, punaka kivise pinnasega planeet. Seal on külm, umbes -23 kraadi. planeedil on kaks jääst ja külmunud gaasidest polaarmütsi. Marsil on kaks väikest kaaslast: Phobos ja Deimos. JUPITER Jupiter on suurim Päikesesüsteemi planeet. Tal on 16 kaaslast. Keerlevate gaasipilvede vööndid katavad tema vedelas olekus pinda. Jupiter on külm planeet, teda ümbritseb tolmuosakestest rõngas. Asteroidid Peamiselt Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil tiirleb tuhandeid väikeplaneete, mida nimetatakse asteroidideks. Enamik neist on mõnekilomeetrise läbimõõduga kivimi- ja metallitükid. SATURN Saturn on tohutu suur planeet, peaaegu sama suur kui Jupiter
Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...
Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking I maandumispaiga pinnaseproovist 12 15% rauda, 13 15% räni, 3 8% kaltsiumi, 2 7% alumiiniumi ja 2 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide. Fakte *Marsil ei ole globaalset magnetvälja. * Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele positsioonile Maa suhtes * Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Kas Marsil on elu? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Võibolla. Kuid Marsil ei leidu elu arenemise jälgi. Marsi pinnasest teatud kohtadest leitud bakterid tunduvad pärinevat Maalt. Ilmselt on nad jõudnud Marsile suurte sügavuste allikate tolmu ja veepurskel, mida kandsid laiali atmosfääri lähedal lennanud komeedid ja asteroidid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
