Jupiteri neli kuud Koostaja : Merle Räni Eessõna Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon. Jupiteri satelliidisüsteemis on neli suurt kuud - Galileo kuud ja hulk väiksemaid planeedist mitmesugustel kaugustel olevaid taevakehi. Esimesed kuud avastas Galileo Galilei jaanuaris 1610. aastal. Ta kasutas oma uut teleskoopi, mis oli üldse üks esimestest, ja leidi ümber planeedi neli väikest valguspunkti. Galilei jätkas oma vaatlusi mõne öö jooksul ja talle sai selgeks, et need tiirutavad ümber Jupiteri. Galileo avastamis viis on lõpuks vananenud ja on asendunud uuega, mis rajanes arukusel ja tugevatel tõenditel. Avastamisele järgnenud ajal teati kuusi lihtsate nimede Jupiteri 1, 2, 3 ja 4 all. Alates 19
Kas Jupiter ennustab head? Kui Kuu mõne heleda tähe või planeedi juures asus, hüüti viimast Kuusulaseks. Halbadel aegadel käis sulane peremehe sabas, headel vastupidi peremees otsis sulast. Kui vanarahvast uskuda, peaksid halvad ajad lõppema tuleval aastal kohe pärast sõbrapäeva. 15. veebruaril 2010 käivad õhtutaevas peremehest veidi eespool kaks sulast kõrvuti: Veenus ja Jupiter. Jupiteri kuud Jupiteril on teadaolevat 16 kuud 4 Galilei kuud ja 12 väiksemat. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiteri kuud saab jagada nelja gruppi: neli sisemist pisikuud Metis , Adrasthea, Amaltheia, Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope Galilei kuud on planeediväärsed ning näha tavalise prismabinokliga.
Esimesed kuud uues koolis Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kindlasti nagu paljudel , oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti.Olen lapsest saati olnud väga jutukas ning suhtlusaldis ja kohanenud ...
Mitu planeeti on universumis ja mitu kuud neil on? Iseseisevtöö Tauno Tikko K-2 Olustvere TMK 12.01.2011 Planeedid ja nende kuud. Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Triton ning lisaks veel
..................................7 Kuu päritolu...................................................................................................................7 Huvitavat.......................................................................................................................8 Phobos ja deimos......................................................................................................................9 Galileo kuud............................................................................................................................10 Titan........................................................................................................................................11 Titania ja Oberon....................................................................................................................12 Triton ja Proteus...............................................
Selle tulemusena vabaneb rõhu all olev süsihappegaas, muda ja arvatavasti vesi, moodustades geisrite moodi nähtusi Marsil. Atmosfäär Marss kaotas enda magnetvälja u 4 miljardit aastat tagasi. Seejärel on hakanud päikesetuuled ära tõmbama aatomeid nn atmosfääri väliskihtidest. Atmosfäär koosneb 95% süsinikdioksiidist, 3% lämmastikust, 1,6% argoonist ning on ka leitud jälgi sellest, et seal võib olla hapnikku ja vesinikku. Marsi kuud Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos. Arvatavasti oli tegu nn kinni püütud asteroididega. Marsi kuud tiirlevad väga lähedal Marsile. Marsilt vaadates tõuseb Phobos läänest ning loojub idasse. Deimos tõuseb idast ning loojub läände. Marsi kuud on koguaeg suunatud ühe küljega Marsi poole. Marsi sateliidid 2/3 Marsile saadetud sateliitidest pole sinna jõudnud või pole lõpetanud täielikult oma missiooni. Marss Phobos Deiomos
Beebieelarve Emale vajadusel vitamiinid, rinnapadjad ja arstilkäigud (visiiditasu puudub, kuid siiski vajalik). Kokku läheb raha: 30 euri. 0-3 kuud Kogus Raha (eurodes) Mähkmed 12 pakki (3 kuu peale) 30 euri pakk = 360 euri Voodi 1 130 euri Madrats 1 70 euri Voodipesu (lina, 2 komplekti 100 euri voodipehmendus, tekk, tekikotid padjapüür, voodikardin) Turvahäll 1 160 euri
docstxt/.txt
Meessoost, naissoost, kesksoost 1st - - 2nd - - 3rd - - 4th - - 5th - 6th - - 7th - - 8th - - 9th - 10th- - - 11th - - 12th - - 13th - - 14th - - 15th - - 16th - - 17th - - 18th - - 19th - - 20th - - 30th - 1. [ponedelnik] Meess. (esmaspäev) 2. [vtornik] Meess. (teisipäev) 3. [sreda] Naiss. (kolmapäev) 4. [chetverg] Meess. (neljapäev) 5. [pyatnitca] Naiss. (reede) 6. [subbota] Naiss. (laupäev) 7. [voskresenje] Kesks. (pühapäev) OLI Meessoost - Naissoost - Kesksoost - täna - eile - üleeile - homme - ülehomme - 1. 2. 3. a 4. 5. 6. 7. 8. a 9. 10. 11. 12.
Lapse areng 0-1 aasta 1. Kuu Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend) Kõhuliasendis last tõstes horisontaalripe Käed rusikas ja pöial peopesas Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet Ilmub esimene naeratus Kõhuli asendis üritab pöörata pead 2. kuu Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis, kuid on vähenenud. Seliliasendis suudab lühikest aega pead hoida keskjoonel. Last jalgadele toetades püsib pea keskjoonel. Pöörab hääle suunas pead Häälitseb - koogab 3.kuu Suudab pikemat aega olla kõhuliasendis Raskuskese liigub peast jalgade suunas. Pea kontroll on kindel Käed avanenud suudab lühiajaliselt hoida talle kätte pandud mänguasja. Silmitseb keskendunult inimesi ja esemeid Avaldab häälitsemisega rõõmu Kõhuli asendis tõstab ülakeha 4. kuu Pea kontrolli täiustumine Kõhuli asendis kindel küünarvarstoetus Vaatab enda ümber 180 kraadi ulatuses ...
tähesuurus -2 ringis, vaid Päikesele lähenedes väheneb see -1,5-ni. Et Jupiteri tiirlemisperiood on tunduvalt pikem Maa-aastast, toimub tema vastasseis igal aastal, nihkudes aastaga Jupiteril ühe kuu. Parim aeg vaatlusteks on pärast vastasseisu, kuna planeet on siis näha õhtutaevas. Jupiteril pakub huvi kaaslaste liikumine, mis on märgatav juba mõnetunnise vaatluse järel. Kui ilm hea, võib püüda leida ka Punast laiku ning selle leidmisel jälgida Jupiteri pöörlemist. JUPITERI KUUD 3 Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest
Teose analüüs ''Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud'' Kerttu Rakke Juhendaja: Helju Sibul-Seppä Koostas:Raija Ridal 301Õ Tallinn 2009 Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud räägib neljast naisterahvast kelle elud kulgevad ühes linnaosas kus nad on üksteise naabrid.See raamat kirjeldab nende elu kaheteistkümne kuu vältel.Igaüks neist on omapärane oma mineviku,oleviku ja tuleviku pärast.Neil on erinevad maailmavaated ja ka elu probleemid. Karin on vanemas eas naisterahvas kelle elukaaslane suri ja mehe lapsed soovisid,et naine lahkuks nende isa majast kuna Karin pole nende ema. Ja nii
,,Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" Kerttu Rakke Raamat räägib inimeste elust ühes äärelinna rajoonis. Sealsete inimeste juhtumistest ja sellest, et nad kõik on omavahel rohkem seotud, kui nad seda arvata oskavad. Annika, kahe lapse ema, abielus, käib tööl, on oma mehe Rainiga juba tükk aega koos elanud. Abielu alguses oli neil kõik korras, kuid peale Liis'i sündi läks nende abielu allamäge. Neil tekkisid probleemid rahadega ning Rain hakkas jooma. Rain hakkas täispeaga Annikat peksma ja pettis teda. Annika sai tööl tuttavaks Lauriga, kellega tekkis tal armuafäär. Nad veetsid Lauriga terve suve koos ning Annika arvas, et nende suhe on midagi enamat kui lihtsalt aja koos veetmine ja kuna Lauril olid ka oma naisega probleemid, tema naine oli räpakas, siis Annika oli kindel, et Lauri jätab oma naise tema pärast maha. Kuid nii see ei läinud. Lauri töökoht ko...
1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 - - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadn...
8 osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päikesetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. (Allikad 5, 8, 10) Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. (Allikad 5, 8, 10)
välja aetud Välisabi ja rahvusvähemused Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eestile oma laevastiku toetust. Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 1918. aasta lõpul formeeriti vabatahtlik Balti pataljon, millesse kuulusid Eesti saksa vähemuse liikmed Ingeri pataljon (märts 1919) Panikovitši pataljon (kevad 1919) Kriitilised kuud 1919. a. märtsil on lahingute põhiraskus Lõuna-Eestis Veebruari lõpus alustas punavägi seal uut pealetungi Võru ja Valga suunas, jõudes kohati linnadest mõne kilomeetri kaugusele Aprill oli Vabadussõja kõige kriitilisem periood. Eesti sõjavägi suutis kaks kuud kestnud Punaarmee pealetungi siiski tõrjuda Pealetung Petrogradile Landeswehri sõda 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti. 1919
Päikesesüsteem Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss
Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega
Ettevõtte praktika kohaks oli Luua Metsanduskool. Sain harvesteri operaatori tööd harjutada John Deere 770D ja Timberjack 1070D masinatel. Koolist saadud teadmised olid piisavad, et praktikal antud tööülesannetega hakkama saada. Praktikal ettetulnud ootamatuid probleeme, suutsin tänu masinate alasele heale ettevalmistusele lahendada iseseisvalt. Praktika jooksul tekkisid mõned olukorrad, mil vaja instruktori asjatundlikku abi ja nõu. Enne metsa minekut olin mitu kuud harjutanud harvesteri nuppe ja masti liigutusi imitaatoril. Võrreldes päris masinaga lõikamist imitaatoriga on nende vahe nagu öö ja päev. Simulaatoris on ideaalsed lõikamis tingimused ning muud lihtsustavad asja olud. Algselt tekitas see minus reaalselt harvesteriga lõikamist liiga lihtsaks. Metsa jõudes selgus, et ma ei julgenud langetada väga suuri puid. Kuskil poole praktika aja möödudes oli see hirm minust kadunud.
Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie päikesesüsteemis, millel on ainult üks kaaslane, seega moodustavad Maa ja Luna ainsana topelt-planeetide süsteemi
Andmeid Kuust..................................................................................6 Kuu pind ja ehitus..............................................................................7 Kuu reljeef.........................................................................................9 Kuu faasid..........................................................................................12 Kuuga seotud varjutused....................................................................13 Teised kuud........................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15 Kokkuvõte.........................................................................................16 Kasutatud kirjandus...........................................................................17 Sissejuhatus Kuu, Maa ainuke looduslik kaaslane, moodustus ligi
o Sünnikoht: Venemaa, Simbirsk (praeguse nimega Uljanovsk) o Vanemad: isa Ilja Nikolajevitš Uljanov ema Marija Aleksandrovna Uljanov õed Anna Uljanova-Jelizarova Marija Uljanova vennad Aleksandr Uljanov Dmitri Uljanov Haridustee o aastatel 1879-1887 õppis Simbirski gümnaasiumis ja lõpetas selle kuldmedaliga o 1887 aastal astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonda, kust 3 kuud hiljem välja visati o 1891 aastal lõpetas juuraõpingud Peterburi ülikoolis Elu ja tegevus pärast koole o Pärast ülikooli asus ta tööle Samaras vandeadvokaadi abina o 1893. aastal kolis Peterburi o 1895. aastal ta arreteeriti ja saadeti asumisele Siberisse, kus abiellus Nadežda Krupskajaga. Neil lapsi ei olnud o 1900. aastal asus Uljanov elama välismaale, kus andis välja raamatu ”Mis teha?”. Raamatu autoriks oli märgitud “Lenin”. o 1903
VÄIKE PRINTS Boamaod neelavad oma saagi tervelt alla, ilma et nad seda näriksid. Siis ei jõua nad end enam liigutada ja magavad kuus kuud, niikaua kui nad oma toitu seedivad. Nüüd teeb ta juba ühe pöörde minutis ja mul pole enam sekunditki puhkust. Igas minutis süütan ja kustutan ma laterna! Jah. Kolmkümmend minutit- kolmkümmend päeva! Head õhtut. Väike prints ei julgenud endale tunnistada, et ta seda õnnelikku planeeti peamiselt sellepärast taga kahetsed, et seal on kahekümne nelja tunni sees tuhat nelikümmend päikeseloojangut! Mina olen geograaf, vastas vanahärra. Mis on geograaf on
Päikesesüsteem Kevin Vene Sissejuhatus Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? Päike: 99.85% Planeedid: 0.135% Komeedid: 0.01% Satelliidid: 0.00005% Asteroidid: 0.0000002% Meteoriidid: 0.0000001% Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem
Argentiina Kliimavööde: Lähistroopiline Õhutemperatuur on jaanuaris põhjaosas +24 kraadi, keskosas 16-24 kraadi ja lõunaosas 8-16. Juulis on põhjaosas 16-24 kraadi, keskosas 8-16 kraadi ja lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele
kui ka iseendale. Ta arvas, et on lõpuks aru saanud, mida ihkab armastust. Üllatav oli raamatu kesk ja lõpuosa, olin juba ootel, et masendunud Kati leiab õnne oma südames ja et ta hakkab nägema elu natuke valgusrikkamalt. Kuid juhtum Pärnus, kus juuatäis Markus ta peol ära vägistab, saab saatuslikuks. Nimelt võtab Markus Katiga kolm kuud hiljem ühendust ja teatab et tal on HIV. Testi tulemused näitavad, et ka Katil on HIV. Mitu kuud möödus, kuid tütarlaps ei olnud kellelegi oma haigusest rääkinud. Kati oli viimase ajaga muutunud palju täiskasvanulikumaks ja hakkas nägema asju teises valguses. Ühel hetkel ei jäänud neiul muud üle kui rääkida oma haigusest lähedastele. See oli vihmane päev ,kui tüdruk Juhanile juhtunust rääkis ja nagu talle viimasel ajal kombeks oli, põgenes Kati poole jutu pealt. Ta läks parkimismaja katusele, et enesetappu teha,viimasel hetkel mõtles ta ümber, kuid ta libastus
KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotluse. PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkirjaga rahuldati taotlus täies ulatuses. 25.11.2013 avaldati PRIA veebilehel info OÜ Hektar taotluse rahuldamise kohta. OÜ Hektar esitas 27.11.2013 PRIA-le dokumendi,
Esimese maailmasõja mõjud maailma majanduses Esimene maailmasõda, mis kestis 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva, ületas oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varasemad sõjad. See oli kõige kallim seni peetud sõdadest, mis sai peamiseks põhjuseks ka ülemaailmsele majanduskriisile. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule ning sellega lõpetasid kogu maailma rusuva sõja. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust? Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu
Tegelased: Maria, Sirkka, isa, klassijuhataja Kuplike, Andres, Jossu (Joosep),Gerda. On suvelõpp, augusti kuu ja Maria majas toimub põleng. Ta ema põleb majja sisse. Isa läheb kohe peale matuseid linna ära ja ei suhtle naabri Olga-tädi juures elava Mariaga enam mitu kuud. Maria poiss Andres on Mariale koguaeg toeks. Mõni kuu hiljem ütkeb Olga-tädi, et isa oli kutsunud Maria tööreisile Pariisi kaasa ja asju selgeks rääkima. Pariisis sai Maria teada, et isa on eluga edasi läinud ja saab tema klassijuhataja Klaarikaga (Kuplikesega) poja. Maria oli järgnevatel nädalatel närviline ja pinge tõttu ta sattus haiglasse. Seal ta sai tuttavaks laheda ja mitte suud kinni paneva Sirkkaga. Nad said väga headeks sõpradeks. Peale haiglast välja saamist ei rääkinud Maria isaga üldse. Isa kutsus Maria ja Olga, enda ja Kuplikesega elama. Olga tahtis kuid Maria mitte. Isa ütles, et Olga on vana ja ta peab elama kellegi teise hoole all ja Maria võib endale...
SALVADOR DALI (1904-1989) Salvador Dali sündis Hispaania väikelinnas Vahemere ääres. Tema isa oli kohalik notar ja mõjukas ühiskonna tegelane. Dali sündis 9 kuud pärast vanema venna surma. Kuna vanemad panid talle sama eesnime, mis oli olnud vennal, siis tundis Dali ennast surnud venna asendajana. Tegelikul hellitasid vanemad Dalid ja viimane käitus juba lapsena nagu väike türann. Kui ta oma tahtmist ei saanud, siis oli ta võimeline muljetavaldavateks raevupurseteks. Poisi kasvatamise eest kandsid hoolt maja naised: ema, vanaema, tädi ja lapsehoidja. Juba siis algasid Dali tülid isaga. Joonistamine kuulus Dali igapäevasesse õppekavva. 1918
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923
Kolme krokodilli nahk. Elasid kord kolm krokodilli. Kui krokod sündisid, oli üks muna teistest erinev, see oli pisem ning koor oli siledam. Läksid kuud ja munad koorusid. Kolm krokodilli olid pisikesed, kuid üks oli teistest veel pisem ning ei olnud sugugi krokodilli nägu. Teised krokodillid kiusasid Urkut tema teistsuguse välimuse pärast ning ta pidi alatihti üksi olema. Aastad möödusid ja krokodillid kasvasid, aga Urku oli siiski peenem, väiksem ning siledama nahaga. Ühel päeval kui kolm krokodilli olid omale lõunasööki otsimas juhtus midagi ebatavalist. Väike
---Suhteliselt madalad hoolduskulud ---Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ---Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks ---Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid kütusehinna kõikumine ei mõjuta. ---Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult ---On välja töötatud regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita Päikesepaneelide miinused ---3 kuud aastast(talveperioodil) töötab 30% võimsusel ---Nõuab paneelide all oleva ala hõivamus ---Vajalik päevavalgus, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat ---Tänane tehnoloogia on ebaefektiivne vaid viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks ---Suhteliselt suur ressursikulu ning kõrge hind ---Päikesepaneelide tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu
KUU FAASID, VARJUTUSED Keiu Pirnpuu KUU FAASID Oma läheduse tõttu Maale on Kuu näiv liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seepärast taevakaart kuu täpset asukohta ei näita. Küll aga näitab ta ära kuu faasi, mille järgi on ligikaudu võimalik hinnata ka tema näivat liikumist ja nähtavustingimusi. Kuu faas ehk Kuu näiv kuju KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid VARJUTUSED Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või...
Toituvad eelkõige taimedest. (Parish 2005:40) Kvokka on kuivades põõsastikes elutsev kukruline. Ta on ainult roti suurune. Kängurutel on poeg karvatu, pime ning kurt. Pärast sündimist ronib kängurupoeg esijäsemete abil ema kukrusse. Ta kulgeb mööda rada, mille ema on eelnevalt keelega üle limpsinud. Kukkur peidab endas piimanäärmeid, kaitseb poega kuuekuulise toitmisperioodi ajal ning pakub talle kaitset veel mitu kuud hiljemgi. (Parish 2005:37) 1.2.2. Sugukond: Vombatlased 6 lk Vombat on tiheda karvaga, mitte eriti suur ja pelglik loom. Vaatamata sellele, et ta näeb välja nagu karu ja mägra omapärane ristand, kuulub ta kukruliste hulka. Emaste vombatite kukkur avaneb tahapoole. Tänu sellele ei satu sinna maa sees tuhnimise ajal savi. Vombat kaevab endale maa sisse urge ja käikke
Küsimused lk 110-119 ja 09.12 tunnis vaadatud filmi põhjal vastamiseks 1.Miks on loote arengus olulised kolm esimest kuud? Esimese kolme kuu jooksul arenevad idulase veresooned, luud, lihased, jäsemed, aju, närvisüsteem e. hakkab arenema lapse keha. 2.Kust saab loode oma eluks vajalikke aineid? Milliseid aineid? Milliseid ülesandeid see elund veel täidab? Loode saab kõik arenguks vajalikud toitained emaka limaskesta e platsenta kaudu. Loode saab vajalike vitamiine, toitaineid ja hapnikku. Platsenta ei lase kõiki aineid looteni. Ta takistab
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturn Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3
Teleskoobis on seda näha palju paremini kui Veenust või Merkuuri. Marss on kõige paremini vaadeldav planeet Maa pealt (kuna päike paistab pmts tagant). 1997. aastal jõudsid Marsile USA automaatjaamad. Marsil on kaks kaaslast. Puudub hapnik. Maa tüüpi planeedid erinevad teistest planeetidest selle tõttu, et nad on tahked. Nad sarnanevad kõik Maale. Neil kõigil on keskmes rauast tuum ja mida ümbritseb ,,mantel", vähem kaaslasi kui hiidplaneetidel. 7. Jupiter ja tema kuud. Suur Punane Laik. Kosmosejaamad Voyager ja Galileo Jupiter on kõige suurim hiidplaneetidest. Tema läbimõõt ületab Maa oma 11-kordselt ja tema mass on 318 korda suurem Maa massist. Tema tiirlemisperiood on 12 aastat ja asub Päikesest 5x kaugemal kui Maa. Jupiter pöörleb kiiresti. Ekvaatoril kestab üks ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Jupiteril on 4 kaaslast. Kõigile kaaslastele mõjuvad samad tegurid: kosmiline külm, kosmiline
lugejatele enda 2013. a Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööd „Seestpoolt lisasoojustatud palkseina soojus-ja niiskusrežiim ning tüüpiliste nurgasõlmede õhulekked“. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata palkelamu tüüpiliste nurgasõlmede õhulekkeid katsemaja näitel. Töö tegemiseks projekteeriti ja ehitati katsemaja. Töö käigus hinnati nelja erineva nurgatapi (post-, järsknurk, Norra ja kalasabatapp) ja kogu hoone õhulekkeid. Uuringu käigus viid läbi katsed kestsid 14 kuud. 3 1. PALKSEINA ERINEVAD NURGALAHENDUSED JA ÕHULEKETE MÕÕTMINE 1.1 Neli erinevat nurgalahendust Andres Uusi sõnul on palkmaja ehitamise traditsioonidel nii Eestis kui ka mujal maailmas pikk ajalugu. Pika kasutusaja jooksul on palkmajade ehitusega seonduvalt tekkinud palju erinevaid traditsioone, kombeid,võtteid ja meetodeid. Võrreldes möödunud aegadega on
Referaat Julius Kuperjanov Sissejuhatus Julius Kuperjanov on üks Eesti Vabadussõja tuntumaid kangelasi, kellest sai legend juba eluajal. Tema elu oli küll väga lühike, kõigest 24 aastat ning töö Eesti riigi loomisel ja kaitsmisel oli vaid 15 kuud. Selle ajaga sai ta aga legendaarseks. Ta aitas Eesti Vabariiki, kui ta töötas Eesti tagavarapataljoni ülema abina, Tartu kaitseliidu ülemana ning partisanipataljoni ülemana. Ta oli üks kahest Eesti ohvitserist, kelle nimi omistati tema poolt juhitud väeosale ja kelle teeneid vääristati postuumselt kolme vabadusristiga. Tänaseni on Julius Kuperjanov, Johan Laidoneri ja Johan Pitka kõrval üks kolmest tuntumast Eesti sõjamehest Vabadussõjas. Julius Kuperjanovi elulugu
Seega otsustasin tema elulugu ja tema maale rohkem uurida. Referaadis annan ülevaate Salvador Dali elust ja loomingust. ELUKÄIK 1.1 LAPSEPÕLV Salvador Felipe Jacinto Dali sündis 11. mail 1904. aastal Figueresi väikelinnas Hispaanias Vahemere ranniku ja Prantsusmaa piiri lähedal. Tema isa oli kohalik notar, mõjukas ühiskonnaliige, ema Felipa Domenech Dali pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dali sündis täpselt 9 kuud ja kümme päeva pärast seda, kui suri ta vend, kes ei jõudnud kolme aastasekski saada. Kuna vendadel oli sama eesnimi, tundis Dali end sageli vaid surnud venna asendajana. Kodus käitus väike Dali türannina ja kamandas kogu maja. Ta õppis kiiresti kasutama võimu, mis tal oma vanemate üle oli. Poisi kasvatamise eest kandsid hoolt maja naised: ema, vanaema, tädi ja lapsehoidja. Juba siis algasid Dali tülid isaga. Isa püüetele poega distsiplineerida vastas Dali juba
.......................................................................................... Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mass, mis koosneb vesinikust, heeliumist ja tolmust. Tähe elu jooksul on tal mitmeid etappe. Tähed tekivad ja arenevad aeglaselt. Tähe sees olev energia ei lase ainel koguned tähe sisemusse. Täht, nagu päike on Linnutee galaktika keskus, mille ümber tiirlevad planeedid ja need kuud. Galaktikad tekivad sarnaselt tähtede tekkimisele. Galaktikate tekkimiseks peab olema väga palju tähti, gaasi, tähtedevahelist tolmu ja musta ainet. Must aine on galaktikate koostisest lõviosa moodustades ~80% galaktikast. Galaktikaid on erineva kujuga. Linnutee on ketasgalaktikad, Väikeste galaktikate kokkupõrgete ja ühinemisega tekivad suurema, gigant- galaktikad. 3 Tähtede teke
ja kusitist. Nakkust on võimalik kindlaks teha ka veenivere uurimisel RAVI Haigus on välja ravitav. Pärast ravi tuleb teha kontrollanalüüsid. Ravida on vaja ka partnereid. Klamüdioos Kondüloomid KAEBUSED Naistel paiknevad kondüloomid enamasti häbememokkadel või nende lähedal, meestel sugutil. Nad on erineva suurusega näsajad moodustised, mis sügelevad ja on valulikud. Kondüloomidele võivad tekkida veritsevad lõhed. Haigusnähud tekivad 23 kuud pärast nakatumist või veelgi hiljem. UURIMINE Haigus on tavaliselt silmaga ära tuntav iseloomulike näsade järgi. RAVI Kondüloome ravitakse kirurgiliselt, laseriga, külmutamisega või spetsiaalse lahusega. Kondüloomid Kandidoos KAEBUSED Naistele on iseloomulik rohke kohupiima taoline eritis tupest ja vaevav sügelus tupe ning välissuguelundite piirkonnas. Meestel enamasti kaebused puuduvad, kuid nad kannavad haigust edasi. UURIMINE Tekitajaks on seened Candida albicans
Mercedes-Benz C-Class Saab 9-3 (YS3D) Subaru FORESTER (SF) (W203) Iluvõre 45.50 (garantii 6 Kapott 326.02 (garantii 6 Kapott 181.34 (garantii 6 kuud) kuud) kuud) Tagastange 200.17 (garantii Esituli 86.46 (garantii 6 Iluvõre 121.48 (garantii 6 6 kuud) kuud) kuud) Esistange 82.27 (garantii 6 Tagatuli universaalne 3.04 Esitiib 120.26 (garantii 6 kuud) (garantii 6 kuud) kuud) Kapott 151.13 (garantii 6 Suunatuled külgmised 7.49 Esistange 236.99 (garantii 6 kuud) (garantii 6 kuud) kuud) Stange tala 51.84 (garantii 6 Suunatuli eesmine 27.01 Numbrialus 2.10 (garantii 6 kuud) (garantii 6 kuud) kuud) Esitiib 47.70 (garantii 6 Stop-tuli Esipaneel 46.78 (garant...
aasta lõppuks Läti sotsiaalmaksud Sotsiaalmaksud ( jaanuar 2013 a) 24,09 % maksab tööandja 9% maksab töötaja Kokku : 33.09% Et saada Läti riigis töötustaatus ja saada abiraha,peab inimesel olema tööstaaz mitte vähem kui üks aasta Ja et viimase üheksa kuu eest oleks tasutud töötukindlustus maksed. Töötuabiraha saamise maksimum pikkus on üheksa kuud aasta kohta Sõltub töötukindlustuse pikkusest: 1- 9 aastat makstakse välja 4 kuud 10-19 aastat makstakse välja 6 kuud 20 aastat ja rohkem makstakse välja 9 kuud Töötuabiraha suurus sõltub töötu olemise ajast. Neli kuud : Esimesed kuud makstakse 100% ettenähtud toetuse summast Ülejäänud kaks kuud 75% ettenähtud toetuse summast Kuus kuud: Kaks kuud 100% Kaks kuud 75% Kaks kuud 50% Üheksa kuud: Kolm kuud 100% Kolm kuud 75 % Kolm kuud 50% Alates esimesest jaanuarist 2013 a Lätimaa töötud hakkavad saama töötutoetused uheksa kuud olenemata tööstazist :
niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood on pikk, mis võimaldab ligikaudu 3-4 saaki aastas,aga kui ei ole, siis tekib sageli ikaldusi, mis taksistab põllumajandust Etioopias. Max temperatuurid Eestis on tavaliselt ligikaudu +24 kraadi. Etioopias max temperatuurid ulatuvad üle +30 kraadi ja tihti maksimum temperatuur võib olla üle +40.
Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda taime võib-olla saab, Lähispolaarkliima Tundra s-jahe, t-külm s-mõõdukalt, t-vähe 1-2 kuud liigniiskus, õhukesed ja muidu ei sobi taime Verhojansk viljatud kasvatuseks Parasvööde rukis, oder, kaer, köögiviljad,
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid t...
Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Alates 1990ndatest aastatest on ka teiste tähtede ümbert planeete avastatud. Suurem osa neist nn. eksoplaneetidest on oma omadustelt massilt ja läbimõõdult Jupiteri sarnased või isegi suuremad, seega võiks neid samuti liigitada hiidplaneetideks kuid senini ei ole seda veel tehtud. Jupiteri kaaslased Peale 2006. aastat ei ole jupiteril leitud uusi kaaslasi, ning selle aasta seisuga on tal 63 kuud. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks kuid kõige paremini on tutntud esimesed kaks gruppi neli sisemist pisikuud(Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope) ja Galilei kuud (Io, Europa, Ganymedese ja Callisto) tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, kuid omavahel vastasuunas. Midagi huvitavat... Jupiteril on veel kaaslasi, korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need
Varase sõnavara omandamine (imiku- ja väikelapseeas) Lapse keeleomandamisvõime on siiski palju mitmepalgelisem kui lingvistid ja psühholoogid on suutnud selgitada. Laps õpib keele ära tavatult kiiresti: põhistruktuurid 4-5 esimese eluaastaga ja ilma kogenud õpetaja või uusima metoodikata(Lieko 1993). Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta: o 4 kuud - koogab; o 6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon; o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le; o 18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21- kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid; o 24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid; o 30-33 kuud - sõnavara kasvab kiiresti; 3-4 sõnast koosnevad laused on tavalised; sõnajärjekord, lauseehitus ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
