Vastseliina Gümnaasium OTTO VON BISMARCK Referaat Kristin Tisler 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik.
Otto von Bismarck Koostas: Elo Lättemägi Juhendas: Viivi Rohtla Töö ülesehitus Sissejuhatus Päritolu Haridustee Poliitikukarjäär Saksamaa ühendamine Erru minek Seos Eestiga Tsitaadid ja ütlused Kokkuvõte Sissejuhatus Bismarckist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi · Kodanikunimi: Otto Eduard Teine tase Leopold von Bismarck Kolmas tase Neljas tase · Sündis: 1. aprill 1815. aasta Viies tase · Elukoht: Schönhaus, Magdeburgi lähedal, Pommeris · Päritolu: Brandenburgi aadlisuguvõsa · Haridus: Göttingeni ja Berliini õigusteaduskonnad · Edasine töökogemus:
Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm I valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Saksamaal muutust rahvusluse osatähtsus suureks ning hakati looma ühinguid ja seltse.1 Preisi kuningas Wilhelm I 1 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.2013 2.BISMARCKI,,RAUA JA VERE" POLIITIKA Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat
sajandi keskel ei suutnud lämmatada rahvusliku ühtsuse ideed. 1850. Aastate lõpus hakkas see Preisimaal esiplaanile tõusma. 1858. Aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Fredrich Wilhelm 4. Kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Preisimaal algas uus ajastu. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. Kõikjal Saksamaal asutati mitmesuguseid rahvuslikke ühinguid ja seltse, mis aitasid kaasa sakslaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule. 1861. aastal, pärast oma vaimuhaige venna surma, sai regendist kuningas Wilhelm 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Preisi kuningas Wilhelm 1. Bismarcki ,,Raua ja vere" poliitika
Otto von Bismarck 1815-1898 Varased eluaastad SündisSchönhausenis jõukas junkruperekonnas Õppis õigusteadust 1851-1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval 1859-1862 saadik Venemaal Seejärel lühikest aega saadik Prantsusmaal Saksamaa ühendamine 1862 sai Bismarck Preisi valitsusjuhiks 1864 purustas Preisimaa koos Austriaga Taani Võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg 1866 purustas Preisimaa Austria Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit Põhja-Saksa Liit Kõrgeim võimuorgan Riigipäev Valitsusjuht Otto von Bismarck Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis Välispoliitika Bismarck paljastas Prantsusmaa revanšitaotlusi Kolmekeisriliit ja Edasikindlustamisleping 1884-1885 toimus koloniaalekspansioon
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 8. klass Otto von Bismarck Referaat Õppejõud: Aivi Pärisalu Tallinn 2009 Otto von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhauseni mõisas Magdeburgi lähedal ning suri 30. juulil 1898. aastal Friedrichsruhis. Ta oli Saksa riigitegelane, kes on pärit junkruperekonnast. Bismarck sündis kogu Euroopa jaoks olulisel ajal aprillis 1815, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarckist see poliitik, kes Viinis paika pandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas.
OTTO VON BISMARCK ehk Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks
1862. aastal sai Preisimaa valitsusjuhiks kindlakäelise poliitikuna tuntud Otto von Bismarck.Mis oli Saksamaa tuleviku suhtes oluline otsus. Bismarck. sõnade järgi pidi hakkama suuri otsuseid langetama ,,raua ja verega". Wilhelm I toetas igati Bismarcki tegevust ja nenede vahel kujunes välja liit kus vormiliselt oli esimene mees kuningas kuid poliitilisi otsuseid teostas Bismarck. Kuid ta ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega vaid tegutses oma äranägemise järgi. Ta tegutses kinnitamata eelearvega ja teostas sõja väe reformi.1846 võideti koos Austriaga Taanit ja võideti tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel. Viini kongressil loodud Saksaliit ja asemele loodi 1876.aastal Põhja Saksa Liit mille kõrgem võimuorgan oli Riigipäev
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki.
aasta revolutsiooni asendati kõigis Euroopa riikides liberaalsed ministrid konservatiivsetega, paljudes riikides saadeti parlament laiali ja muudeti põhiseadust. Vanad valitsejad jäid edasi võimule, kartmata, et peavad rahva ees vastutama. Kehtestati tsensuur. Saksa Rahvuskogu vastuvõetud põhiõigused kuulutati kehtetuks. 3. Mida tähendavad Suur-Saksamaa ja Väike-Saksamaa? Suurt segadust tekitas Saksamaa ühtse riigina defineerimisel asjaolu, et Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu vaid osaliselt. Oluline argument oli ka Austria impeeriumi erinevast rahvusest elanikud: näiteks ungarlaste, sloveenide, horvaatide, serblaste, rumeenlaste, ukrainlaste, poolakate, slovakkide ja tšehhide hulgas moodustasid sakslased vaid väikese osa. Seetõttu kujunesid kaks varianti Saksamaa ühendamiseks: Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Suur-Saksamaa tähendas seda, et riik ühendataks Austria ümbert, nii et Austria keiser oleks Saksamaa riigipea
riigid koondasid oma jõu Prantsusmaa vallutuste piiramiseks, nii moodustus Põhja-Euroopas koalitsioon Rootsi vatu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nime all valitud ühtlasi ka Poola kuningaks, kisti sõtta ka Poola (Tannberg, T 2003) 2.1 Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.1 Sõja põhjused Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele, Taani tahtis
Poliitilises elus olid revolutsiooni lämmatamisele järgnenud aastat reaktsiooniaeg. 1850.aastate II poolel kasvas aga liberaalide mõju, millele Preisis aitas kaasa valitseja vahetus. 1859.aastal asutasid liberaalid Saksa Rahvusliidu, mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. See seadis sihiks Saksamaa ühendamise Preisi juhendamisel Raua ja verega Preisi tugevdamiseks pidas Wilhelm I vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist. Preisi Maapäevale 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist, kohustusliku väeteenistuse aja pikendamist kahelt aastalt viiele, ja seoses sellega täiendavate summade eraldamist riigieelarvest. Maapäev lükkas reformikava tagasi ning ei kinnitanud ka riigi eelarvet. 1862.aastal määras Wilhelm I Preisi valitsuse juhiks tugeva isiksusena tuntud Otto Leopold von Bismarcki. Otto von Bismarck viis koostöös kuningaga läbi sõjaväereformi ja juhtis riiki eelarvet Maapäeval kinnitamata
ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat.
Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal. Otsiti lahendust ka killustunud Saksamma küsimusele. Teistele kuningatele anti Viini kongressil nende tiitlid tagasi, kuid Austria keisrile mitte ning Saksa riigikesi ei taastatud. Selle asemel moodustati Saksa Liit, mis kooses 41 liikmesriigist. 3) Kuidas loodeti Euroopas edasipidi rahu tagada? Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa, kes peavad konfliktide korral kokku saama ning ühise lahenduse otsima. Mõne aasta pärast kaasati viienda suurriigina Prantsusmaa. Esialgu andis selline kongressispsteem päris häid tulemusi. Järgmisel neljakümnel aastal toimus Euroopas vaid väiksemaid sõjalisi konflikte. 4) Mida tähendab ,,rahvuslik ärkamine"? Rahvuslikult mõtlevad inimesed uskusid, et igal rahval peaks olema õigus luua oma riik ja oma asjade üle ise otsustada
Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärandusest ega tegelenud enam ise äri või tootmisega. Marseljees- Prantsusmaa kolmanda vabariigi ajal Prantsusmaa hümniks kinnitatud laul. ISIKUD: Bismarck- Elas 1815-1988. Kindlakäeline poliitik. Preisimaa valitsusjuht ja Põhja-Saksa Liidu valitseja. ,,Raua ja vere poliitik". ,,Raudne kantsler", Saksa keisririigi riigikantsler. Wilhelm I- Valitses 1858-1888. Preisimaa ja hiljem Saksamaa valitseja. Viis läbi palju ümberkorraldusi ning andis Bismarckile tegevusvabaduse. Victoria- Valitses Inglismaal 1837-1901. Tema valitsemist kutsutakse kui viktoriaanliku ajastut. Briti maailmariigi sümbol. Ta oli Inglismaal austatud ja lugupeetud naine. Napoleon III- Pransusmaa valitseja
2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee · See sõjavägi purustas aastal 1675 Fehrbellini lahingus rootslasi Preisi kuningriik · Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks · 1700. aastal asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Absolutistliku kuningavõimu loojaks oli kuningas Friedrich Wilhelm I, läks ajalukku kui Sõdurkunings · Sai hüüdnime tänu tohutu sõjaväe loomisele ja sellele, et kuningas kandis terve elu mundrit
Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist
1792. aasta oli ka aktiivne giljotiini kasutamise aeg. Esimene poliitiline ohver läks giljotiini alla augustis samal aastal ja sügisest peale viidi giljotiini alla palju poliitilisi ohvreid, monarhiste ja vabariigi vastaseid. 1794 sattus sinna ka kuulus keemik Antioine Lavoisier. Ta jäi surmani truuks teadusele ja soovis oma teada kui kaua teadvus kestab, kui tera langeb. Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu
Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale, kus vallutati Knossos. Võeti üle kreetalaste kombed ja kiri. Ka Kreekas said keskusteks lossid, milledest tuntuim on Mükeene. Losside ümber linnu ei olnud. Losse ümbritsesid kivimüürid. Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel. Dooria sissetung ja tumedad ajad Dooria hõimude sissetungi ajal XII sajandil eKr mükeene kultuuri keskused hävitati. Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Kreeka kolonisatsioon
algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja vasakpoolseteks. 2) Jakobiinide reformid - ümberkorraldused sõjaväes - üldine sõjaväekohustus, uue ohvitserkonna loomine, relvatootmise hoogustumine, taktika ümberkujundamine USA eeskujul. Kujuneb uus, rahvuslik armee. Tõi kaasa murrangu sõjas 1793.aasta suvel. - talupoegade kõigi feodaalkohustuste kaotamine; nad said maa omanikeks ilma väljaostumaksuta - see otsus jäi püsima. - meetermõõdustiku kehtestamine 3) Napoleoni sisepoliitika ja olulisemad ümberkorraldused - Tsiviilkoodeksi e. Napoléoni koodeksi (Code Civil) koostamine, mille tähtsaimaks põhimõtteks on kõigi kodanike võrdsus seaduse ees. Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes
kukutada kõigi Saksa riikide valitsejad ja luua ühtne rahvusriik, eelistatavalt kas Austria Habsburgid = Suur-Saksamaa vabariik või Preisi Hohenzollernid = Väike-Saksamaa (ilma Austriata) b) Preisimaa eelised: Preisi algatusel loodi 1834 Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 Saksa riiki (va Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult
Võrdne, ühisomandiga. Kõik pidanuks tegema kollektiivset tööd, eraomandit poleks olnud, ei mingeid rikkaid ega vaeseid. 10) Mille poolest erines marksism varasematest sotsialistlikest õpetustest? See põhines arusaamal, et töölisklassi ülesanne oleks rikastelt sõja ning vägivallaga kõik ära võtta ning kehtestada töölisklassi diktatuur. 29. Saksamaa Wilhelm I 1861. aastal võimule saanud Saksamaa kuningas Otto von Bismarck 1862. aastal võimule saanud Preisimaa valitsusjuht, kelle kohta on öeldud ka Raudne Kantsler. 1871.aasta Saksamaa väljakuulutamine Versaille lossis. Wilhelm II 1888.aastal võimule pääsenud viimane Saksa keiser, kelle eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks riigiks. 1) Mida tähendas ,,uus ajastu Preisimaal"? Et päevakorda hakkas ilmuma rahvusliku ühtsuse idee ning taheti ühendada Saksamaad.
Louis XVI ja konstitutsioon. Louis XVI kõrvaldati positisioonilt, kuid 16.juulil 1791 määrati tagasi, et saaks vastu võtta konstitustiooni. Võeti vastu konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik Korpus (Legislatiiv). Louis XVI kukutamine (Louis Capet). 1792 lõplik kukutamine. Mais saadeti laiali kun.ihukaitsevägi. Juunis tungis rahvas plaeesse. Talle tõmmatu pähe früügia müts. Kun.mängis mängu kaasa. 10.augustil tungis rahvas taas lossi võttes vangi kuninga koos perekonnaga- lõplikult kukutatud. Talle anti kodanikunimi Louis Capet. Sankülotid. Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid. Olles lihtrahva hulgast pärit, kandsid nad pikki pükse, samas kui jõukamad mehed tavatsesid käia kitsaste põlvpükstega. Giljotiin ja revolutsioon muutub veriseks (Lavoisier). 1792 hakkas vihisema ka giljotiin. Esimene poliitiline ohver oli sõjaväelane, kes kutsus üles kun.kaitsma.
Riigivõimu teostas kuningas, keda nõustasid aadlikud. Uusaegne riik: Riigikodanike poliitiline kogukond. Kasvas rahva tahe riigi valitsemises. Võimuaparaadis (bürokraatia) töötasid ülikooliharidusega ametnikud. b. Rahvusriik – poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Hakkas kujunema 18.sajandil. Kõirgeima võimu kandja on rahvas. Riik kuulub rahvusele. Rahvusriik peab pühaks oma territooriumi. 5. Saksa keisririigi sünd. a. Esile tõuseb Preisimaa, sest ta oli tugev sõjaliselt, 1834.aastal oli ta tolliliidus (ei pidanud maksma tollimaksu9 ning 1850.-60.aasta oli hoogne industrialiseerimine ja liitumine ookeanikaubandusega. Kontrollis majanduslikult suurt osa Saksamaast. Preisi kuningad: Rriederich Wilhelm IV, Wilhelm I ja Wilhelm II b. Prantsuse – Preisi sõda 1870-1871. Lõppes Preisimaa võiduga. Kuna Prantsusmaa alustas sõda siis Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale sõjahüvitisena 5 miljardit marka ning loovutama Elsassi ja
Järelikult oli kuningal võimalus valitseda suhteliselt sõltumatult. Absolutismi tunnused: 1. Riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja (valitseja sai võimu Jumalalt, peab ainult Jumalale aru andma) 2. Ühtsus üks kuningas, üks usk, ühed seadused (terves riigis), üks valitsuskeskus (kogu riiki juhiti pealinnas vastavalt valitseja tahtele), üks valitsus 3. Alalise armee loomine, mis tõi kaasa ka sõjaväelise kohustuse kehtestamise (enne seda oli raske ratsavägi, palgaarmee) see tuli odavam, see oli võimalik saada ka suurem kui palgaarmee ning alaline armee oli ka võrreldes palgaarmeega ustavam. Need, kes olid sõjaväkke sattunud, pidid seal teenima kuni vanaduseni või invaliidistusemiseni. 4. Ametnikkonna kujunemine et riiki hallata, oli tarvis ametnikke. Neid
Kas saab rääkida muutustest poliitikas (süsteemis) ja võrdsustada see muutustega tehnoloogias/teaduses? Osad tervitavad muutusi väga. Pole üllatav, et edukas valitseja (Eestis) peab maja jätma endast mingi jälje. Ühiskondi kus eluvaldkonnad on eristatavad ja poliitilises sfääris toimuvate muutustega ollakse kriitilised, teiste eluvaldkondades aga positiivsed. Ühiskondi, kus taunitakse muutusi. Lääne-Euroopas on vasakpoolne see poliitik, kes toetab kiireid muutusi poliitilises sfääris. Võrdsustatuna revolutsionääriga. o Kinnitab tähelepanu poliitilise elu äärmustele. Sellest leitav kõige puhtamaid esindajaid. Peame neid kohati kõige tähtsamateks. Kuid generalstaatide seas kõige rohkem "soo" esindajaid (siis peeni neid arulagedateks), 20. sajandi jooksul on äärmused kaotamas oma tähtsusi. "Soo" seisuse ja tähtsuse kasvamise sajand. o Klassikaline kolmik (joonis slaidides)
Rahvuskogu tuli kokku Frankfurtis. Ennekõike oli eesmärgiks välja töötada kõikide kodanike põhivabadusi tagavaid seadusi ning seada sisse parlamentaarne kord(parlamentaarne monarhia vmt). Keskse kuningana nähti Preisi kuningat. Konstitutsioon suudeti Rahvuskogu poolt välja töötada märtsiks 1849, kui oli juba revoulutsioonilistele gruppidele vastupealetung. Friedrich Wilhelm III pakuti Saksa kuningatrooni,mille ta tagasi lükkas. Pärast seda toimus Preisimaa eestvõttel revolutsiooni mahasurumine jõulisel teel ning kevadeks 1849 saadeti ka Rahvuskogu laiali. Rahvuskogust võttis alguses osa ka Austria. Austrias oli samamoodi puhkenud revolutsioon märtsis 1848, kus olid väga tugevad Metternichi vastased nõudmised. Kõik toimus jällegi väga kiiresti, keiser Ferdinand I oli nõudmistega nõus: Metternich lasti lahti, koostati konstitutsioon, kuulutas välja liberaalse valitsuse
Mõned nendest nagu Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg toetasid sõjas Austria vastu Napoleoni ja 1806 lakkas Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi Jena jõe lahingus Preisimaad ja Prantusmaa okupeeris riigi. Restauratsioon ja revolutsioon(1814-1871) Peale seda kui venelaste, austerlaste ja preislaste armee 1813 aastal Leipzigi all Rahvaste Lahingus lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele Waterloo all Brüsseli lähedal ning 1815. aastal toimus Viini kongress. Sellel kongressil asutati Saksa Konföderatsioon (Saksa Liit), mis koosnes 42-st Austria poolt kontrollitavast riigist ja linnast. Seda juhtis Bundestag Maini äärsest Frankfurdist. 18201830 toimus kiire industrialiseerimine ja moodustati tolliliit, mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas
ajal. 19saj avastati sakslasi ühendav tegur saksakeel. Pärast seda avastust tekkiski idee, et kõik Saksa alad peaks moodustama ühise Saksa riigi. See, et Saksamaal on tugev keeleline, kultuuriline aluspõhi võib rääkida tugevast kultuurirahvuslusest. Selle juures on olulised keelelised tegurid ja üldjoontes kultuurirahvusluse esindajatel ei pruugi poliitiline rahvuslus niivõrd olulist rolli mängida. Kuna Saksamaal peamiseks ühendajaks on Preisimaa, siis see hakkab ka oluliselt mõjutama ühinenud Saksamaa identiteeti/vaimsust. Preisimaal jääb vahele demokraatia areng, ja Preisimaa vaimne pärand kandub üle Saksamaa vaimsustunnetusele. Ühinenud Saksamaal ei kujunda rahvusidentiteeti rahva ühine poliitiline osalus. Ühinenud Saksa keisririigis ei ole demokraatiat ega parlamentarismi kuni II maailmasõja lõpuni. On küll riigipäev jne aga keiser ei pea sellega tegelikult üldsegi arvestama.
huvidega arvestama(tema valitsemisvõimalused vähenesid), ta poleks saanud valitseda nii, nagu soovis. Ühinemine alt kukkus Saksamaal läbi. 2) Ühendamine ülalt ühendamine toimuks läbi suurema Saksa riigi kõik teised saksa riigid ühendatakse ühe Saksa riigi alla. Ühendajarollile pretendeerisid Austria(sel korral oleks tekkinud Suur Saksamaa riik) ja Preisimaa(oleks tekkinud Väike Saksamaa). Võitjaks tuli Preisimaa on seotud sellega, et 1861. aastal sai Preisi kuningaks Wilhelm I. 1862. aastal määras Wilhelm I kantsleriks Otto von Bismarcki -> tema oli tegelikult see, kes ühendas Saksamaa. Saksamaa ühendamise poliitika kannab nime raua- ja verepoliitika - > ühendamine toimub sõjalisel teel: kõigepealt oli tarvis luua tugev armee. 1866. aastal toimus Preisi-Austria sõda. Sõja tulemusena kaotas Austria Põhja-Saksamaal oma mõjuvõimu. 1867. aastal moodustati Põhja-Saksa
seejärel peamiselt oma valdustega (Austria, Tsehhi, Ungari) ja 1806 sundis Napoleon keiser Franz II-t Püha Rooma keisri tiitlist loobuma (talle jäi Austria keisri tiitel ja ta valdustest kujunes peagi Austria-Ungari keisririik). 1525 sai viimasest Saksa Ordu suurmeistrist Albrechtist Preisi hertsog, tema järeltulija päris hiljem abielu teel ka Brandenburgi. 1701 sai Brandenburgi kuurvürst ja Preisi hertsog Friedrich von Hohenzollern Preisi kuninga tiitli, riigi pealinnaks sai Berliin. Preisimaa tähtsus kasvas läbi 18. sajandi peetud sõdade, ent siis saadi Napoleoni käest lüüa. 1861 tõiusis Preisi troonile Wilhelm I, kes järgmisel aastal nimetas oma valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. 1 Pärusvaldus on päritav, Saksa kuningas ja Püha Rooma keiser olid valitavad 1 Viimase juhtimisel Saksamaa ühendati (Austria-Ungari jäi omaette) ja sõjas Prantsusmaaga
aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi läbi territoriaalreform
igasuguseid piiranguid ja nõudmisi, Inglismaa tahtis tõsta kolonistide maksukoormust. Ärveas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes kuulutas välja Iseseisvus-deklaratsiooni 4. juulil 1776, mis kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks (ameerkilased tähistavad siiamaani 4, juulit iseseisvuspäevana). Kuid väljakuulutatud iseseisvuse eest tuli võidelda. Iseseisvussõda toimus Inglismaa ja ameeriklaste vahel 1776-1783. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. Sõja võitsid ameeriklased, mille järel loodi Ameerika Ühendriigid. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87) Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda- tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
