3) turu iidol – inimesed ei oska kasutada kohast/täpset keelt 4)teatri iidol – usaldatakse liialt teatud autoriteete + näited! Teadmiste saavutamiseks on 3 teed: 1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid 2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus Mileetose koolkond -> Parmenides-> Empedokles | | vastanduvad Thales Herakleitos | vastanduvad Pythagoras Mileetose koolkond (7-6 saj) – ütlesid, et on olemas algaine Edasi tuli teine põlvkond (6-5 saj) Herakleitos <-> Parmenides – Mis on algaine põhiomadus? Herakleitos – algaine põhiomadus on muutumine, paigalseis on näiline. Kõik voolab. Teda kutsuti „nutvaks“, sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi
b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (positivism Comte) c) Aksiomaatiline – väärtustamine, näit elu väärtstamine-camus leidis, et elu on mõttetu 2) millisel tegelasel milline teos 2) Mõisted
kuulumist kas materialismi või idealismi · nendelt positsioonidelt vastavate ühiskonna klasside huvide kaitsmist. Millised on filosoofia ajaloo 2 põhilist uurimismeetodit? · 1. Dialektiline - vaadelda objekte kui üksteisega seotuid süsteeme, mille liikumine ja areng toimub sisevastuolude tõttu. · 2. Metafüüsiline - vaadelda objekte kui üksteisega mitteseotuid, mittearenevaid. Eksisteerivad valmiskujul. Puuduvad vastuolud. Miks on Demokritos oluline? · Aatomiõpetus · Atomistid Nimeta 3 antiikfilosoofia tähtsaimat filosoofi. · Sokrates (469-399 e.m.a.) · Platon (428/27-348/47 e.m.a.) · Aristoteles (384-322 e.m.a.) Mis toimus antiikfilosoofia klassikajärgsel periood? · klassikalise mõtte edasiarendamine mitmesugustes koolides, aga ka olemasoleva problemaatika kordamine. Millised on antiikaja filosoofia klassikajärgse perioodi 5 alavormi? · a.) Sokraatilised koolid: · Küünikud · Kürenaikud (Eukleides) · b.) stoitsism · c
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
Iisaku gümnaasium Aatomiõpetuse kujunemine Koostaja: ... Iisaku 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Aatomitest üldiselt 4 Ajalugu 5 Demokritos 6 Thales 8 Epikuros 9 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist. Sellest referaadist saab teada kõike põhilist aatomiõpetuse kujunemise kohta ja kes olid selles osalised. 3 Aatomitest üldiselt Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituuma...
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
õpetusse sugenes usundilisi jooni. Platoni f teisenes uusplatonismiks ning sellest sai selle aja peamine vool. Uusplatonismi tekkele eelnesid katsed ühendada kreeka, Idamaade ja juudi filosoofia sugemeid ning pütagoreismi uuenemine. Neid kõiki iseloomustas tugev müstitsism ja tunglemine ülemaisusesse. Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus. Teemasid kreeka teaduses 1. Õpetus algelementidest ja vastandeist – keemia, meditsiin 2. Aatomiõpetus – õpetus algosakestest 3. Geograafia: geo- ja heliotsentriline maailmapilt; õpetus kliimavöötmeist, pikkus- ja laiuskraadidest 4. Bioloogia (zooloogia) ja botaanika: õpetus sugudest ja liikidest 5. Aritmeetika ja geomeetria ruudud, ringid (sh ringi kvadratuuri probleem), ruutjuured (sh irratsionaalarvudega seoses) 54. Kuidas on filosoofiaõpingud seotud klassikalise haridusmudeliga, mis põhineb vabadel kunstidel (septem artes liberales)?
Seal kus on taevas peakohal, on minu kodu. Oma evolutsioonikäsitlus: kus on piir inimese ja looma vahel? Pakub eristavaks elemendiks kätt. Käe poolest on inimene loomast üle Ka tema ei usu müütidesse-sattus ka seepärast löögi alla, aga hullemast hoidis teda Kreeka riigipeast sõber/tuttav Maa meenutab trummi Taevakehad pidid olema hõõguvad kihid, k.a Päike, mis polevat suurem, kui Peloponnose poolsaar (üks osa Kreekast) III Aatomiõpetus e atomism Atomos e jagamatu Selle õpetuse kohaselt maailm koosneb jagamatutest osadest-aatomitest. Rajajaks peetakse Leukippost a) Zenoni (Eleast) õpilane b) Ei pannud midagi kirja, hiljem ta nagu unustatud, kaheldi, kas selline inimene üldse elas. Infot tema kohta saadi tema õpilaselt Demokritos'lt c) Maailm koosneb aatomitest ja tühjusest nende vahel ning see tühjus võimaldab aatomitel liikuda-aatomite põhitunnus liikumine.
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
Ülimal määral on vaimu inimmõistuses ja seetõttu on mõistus ülima tunnetuse allikaks. 42. Antiikatomistika Tekkis Põhja-Kreekas Abdera sadamalinnas. Koolkonna rajajad olid Leukippos ja Demokritos. Demokritos kirjutas üle 700 teose, oli Leukippose õpilane. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. Aatom on kreeka keeles "jagamatus", hüpoteetiline aine, mida ei saa väiksemaks jagada. Sellest on kujunenud ka inimene. Aatomiõpetus oli esimene materialistlik ja ateistlik õpetus. Maailma algpõhjus on aatomiteks jagatud ained. Jumalaid kas pole olemas või pole neil mõju maailma üle. Maailm on pidevalt liikuv ja muutuv. Peale aatomi oli põhimõisteks tühi ruum ehk vaakum. See ruum on liikumiseks ja kombineerumiseks vajalik. Aatomite ja nende poolt moodustatud maailmade arv on lõputu.Aatomitel on primaarsed omadused: raskus, tihedus, kõvadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
