Retsentsioon Retsenseerisin xxx referaati `` Rasmus Kaljujärve rollid filmis ja lavalaudadel ``. X. XXX referaat räägib veidi R. Kaljujärve lapsepõlvest, suurem osa tööst on pühendatud Kaljujärve karjäärile. XXX on toonud ilusti välja põhjuse, miks on tema referaat kirjutatud just Kaljujärvest. Nimelt on Kaljujärv olnud juba ammu XXX lemmiknäitleja ning ta soovis veidi rohkem teada saada. XXX töö sisaldab sisukorda, sissejuhatust, kahte peatükki, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse nimekirja ning pilte. Kokku 15 lehte. Sissejuhatuses räägib XXX, miks ta R. Kaljujärve valis, millistest peatükkidest töö koosneb ja millest need peatükid räägivad. Esimeses peatükis kirjutab XXX Kaljujärve eluloost. Minu arvates oleks veidi põhjalikumalt võinud kirjutada Kaljujärve lapsepõlvest, kohe on hakatud rääkima rollidest, seal peatükis on räägitud ka Kaljujärve ning tema isa suhtest. Teises peatükis on kirjutatud üsnagi põhjalikult ning täpselt Kaljuj...
Austraalia põllumajandus. Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobiv ala (või on täiesti võimatu) põllumajandusega tegeleda. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingilmääral ka kagu- ja edelaosas. Kuid siiski, koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademet...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond GOOGLE DOCS Referaat Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.TARKVARA OMADUSED.......................................................................................... 4 2.TARKVARA RAKENDAMINE................................................................................... 7 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 LISAD............................................................................................................................. 11 Lisa 1 Üldine informatsioon............................................................
13.10.11 Arvuti kahjulikkus inimesele Pidev töö arvuti taga ei lisa tervist. Tervist tuleb otsida metsast või spordisaalist. Tundide pikkune arvuti taga istumine - kas omal soovil või tööd tehes - toob kaasa hulga ebameeldivusi. Esimest korda hakkasid Kanada õpetlased tõsist huvi tundma arvuti võimaliku kahjuliku mõju vastu inimese tervisele 1984.aastal. Ajendiks said ühe haigla meditsiinilise personali arvutud kaebused. Pärast põhjalikke uuringuid leiti ühene side haiguste ja elektromagnetilise kiirguse vahel. Õpetlased tõestasid, et pidev töö arvuti taga võib esile kutsuda südame-veresoonkonna haigused, häirida kesknärvisüsteemi tegevust, mõjuda raseduse arengule ning alandada tunduvalt immuunsust. Monitoril ilutsev teade "Low Radiation" on loonud müüdi arvuti radiatsioonist. Tegelikult tähe...
ISIKULINE Mart Poom on sündinud 3.veebruaril 1972.a (38 aastane)Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Lõpetanud Tallinna 49,keskkooli kuldmedaliga. 1990.aasatl astus ta Tallinna Tehnika Ülikooli majandust õppima, kuid jättis õpingud pooleli. Mart on praegu abielus Lisseliga ja neil on 2 poega Markus (sündinud 1999) ja Andreas (sündinud 2004). KLUBI KARJÄÄR Mart Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17aastaselt Nõukogude liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora eest mängides lõualuu katki. Mart Poom sõlmis oma esimese välislepingu 1992a Soome klubiga Kuopio Palloseuraga. Soomes pidas Poom üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul ta sel perioodil päris läbi ei löönud, aga õppis iseseisvalt ha...
ROOTSI ROOTSI KUNINGRIIK Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10B Üldiselt Rootsi Kuningriik Skandinaavia poolsaare idaosas. Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 9 347 900 Rahaühik rootsi kroon Rootsi kuningas Carl XVI Gustav(15.09.1973) Loodusvarad Tähtsamad loodusvarad: tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Kliima Mandriline kliima. Mägedes lähisarktiline kliima. Pikk ja soe sügis. Keskkond P inna s t ja jä rve s id o h us ta va d h a p p e vih m a d ning P õ h ja m e re ja Lä ä ne m e re re o s tus . 2 8 ra h vus p a rki Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/webhp?hl=et http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.htm http://www.visitsweden.com/sweden/ http://www.slideshare.net/MeeliSonn/rootsi http://www.google....
Huvitavaid fakte Itaaliast.. Kui itaallane kodus lõunat sööb paneb ta alati teleka mängima sest, siis tulevad sealt uudised, pärast uudiseid tuleb igalt itaalia kanalilt programm ,,Gusto" (maitse), kus tutvustatakse erinevaid retsepte. Mitte ükski itaalane pole kuulnud dieedist mille kohaselt pärast kella kuute õhtul enam ei sööda. Itaalias on üksi söömine tabu, toitu tuleb nautida koos nauditava seltskonnaga, mida rohkem seda parem! Ilma õhtusöögita Itaalias elada ei saa. Itaallase jaoks on õhtusöögita jäämine kõige karmim asi, mis juhtuda võib. Cappuccinot juuakse ainult hommikul, jumala eest mitte mingil muul ajal ja selle kõrvale peab ilmtingimatta magusaid saiakesi sööma. Itaallased jõuavad õigeks ajaks ainult sööma, igale poole mujale hilinevad nad peaaegu alati. Vein ei ole itaallaste meelest alkohol ning nad pahanavad juhul , kui keegi veinist purju jääb. Kui märkad Itaalia turul midagi mida soovid, kuid see on liiga kallis,...
Johann Voldemar Jannsen Tartu 2008 ÜLESKASVAMINE Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannsen saadeti karjaseks ümbruskonna taludesse peale seda kui tema isa 1826.a. suri. Alghariduse sai JVJ Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks. TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Hariduskorralduse õppekava JUHTIMISSTIIL JA ORGANISATSIOONI KULTUUR xxx KOOLIS Kodutöö Tartu 2014 Juhtumiskäitumine2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 xxx Kooli juhtimisstiilid.............................................................................................................3 Koolist üldiselt.......................................................................................................................3 Organisatsiooni arvamus juhtide tööst....................................
loote arengut. Rasedus võib kulgeda hästi, komplikatsioonideta , kuid ka probleemidega. Arstid aitavad meil muuta sünnituse võimalikult meeldivaks ja meeldejäävaks. Sünnitajale on ka oluline kaaslase olemasolu, kellelt ta võib tuge saada. Tänapäeval on aga suurenenud just alaealiste tüdrukute sünnitamine ja nad peaksid enne sünnitust ennast sellega kaasnevaga kurssi viima, et olla võimalikult hea ema. Ka minu referaadist leiab enamuse vajalikku infot. Head lugemist! 3 2. Rasedus Rasedus on protsess, mille käigus naine kannab oma kehas üht või mitut järglast. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseeneslikult või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse
3 SISSEJUHATUS Ravimtaimedest algab ravimise ajalugu aastatuhandeid on inimesed omandanud teadmisi ja kogemusi taimede mõjust inimese ja looma organismile. Taimest saab ravimtaim siis, kui teda kasutada tervendamise eesmärgil. Tervendavad omadused tulenevad taime enda erakordsetest kasvamise mehhanismidest, et omandada just temale omane ja saada osaks kogu ökosüsteemist. Taimeravi eeliseks keemiliselt loodud ravimite ees on see, et ained, mida taim sisaldab, loovad keerulisel koostoimel elutsükli, mis tähendab, nad on elu loovad ja säilitavad (aspiriini mullapotti pistes ei kasva sealt ealeski mingit isendit, olgu päikest ja niiskust nii või naa palju). Kuna taimedes sisalduv on osa elusast, sobivad need hästi inimese ja looma organismiga ja lülituvad ainevahetusse loomulikult. Samaaegselt positiivse mõjuga, võivad taimed omada aga ka negatiivse...
TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku...................................................................................................................................... 5 Hariduskäik ja karjääri algaastad...............................
Xxxxxx kool Ohustatud liigid Eestis ja mujal maailmas Referaat xxxxx xxxx xx. klass Tallinn, 2008 Sisukord 1.Tiitelleht 2. Sisukord 3. Ohustatud liigid 3. Loomaliigid Eestis 3. Ohustatud selgroogsed 4. Ohustatud selgrootud 6. Kasutatud kirjandus 2. Ohustatud liigid Maailmas on ohustatud liike mitmesuguseid ja erinevaid. Ohustatud liike pole mitte ainult loomad vaid ka osa seeni, samblike, vetikaid, samblaid, taimi, selgroogseid ja selgrootuid on ohustatud liikide nimekirja kantud. Selline nimekiri asub punases raamatus, kus asetsevad kõik väljasuremise ohus või arvatavasti juba väljasurnud liikide nimetused. Seda nimekirja nimetatakse punaseks nimestikuks. Punases Raamatus olevad liigid on kõik looduskaitse all. ...
Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud. Gilberti katsetest sai alguse elektrinähtuste teaduslik uurimine. Kuigi elektrinähtusi hakkasid uurima paljud teadlased, möödus veel kaks sajandit, kui avastati elektriliselt laetud kehade vastastikmõju seadus. Veel ei osatud aga vastata küsimusele, kuidas üks elektriseeritud keha mõjutab teist elektriseeritud keha....
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada. Tema soovil tuli minna Jänedale p...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tava...
Lennuki leiutamise ajalugu Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Lennuk Lennuk ehk aeroplaan on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu tagav jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere, saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja ...
Referaat Eesti looduskaitsealad Ingrid Jakobson 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord : 1.Sissejuhatus 2.Rahvuspark 3.Looduskaitseala 4.Maastikukaitseala 5.Looduskaitse algus ja areng 6.Loodusharidus 7.Kuidas muuta looduskaitsealasid paremaks Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind -- see on ligi 11% tervest riigist. Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. Rahvuspark: Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja u...
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand KOSMEETIKATOODE: Iseseisevtöö Juhendaja: Mets Sirje Grupp: MY08 Tartu 2010 SISSEJUHATUS Mis on kosmeetika?: Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega. Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad kehailu esiletoovad võtted (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja varjata iluvigu. Mis on üldse kosmeetikatoode?: Kosmeetikatoode on aine või valmistis, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna eri osadega (marrasnahk, juuksed, näo- ja i...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Liis Morov Vabariigi 92. aastapäeva pidulik Presidendi vastuvõtt Referaat Juhendaja: õpetaja- metoodik Ruth Muru Särevere 2010 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Taavi Ragul PUNANE RAAMAT Iseseiseev töö Juhendaja:Helmo Hainsoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 2.EESTI PUNANE RAAMAT................................................................................................... 4 3.PUNASE RAAMATU AJALUGU........................................................................................... 5 4.MINU ARVAMUS................................................................................................................. 7 ...
SISUKORD 1Sissejuhatus................................................................................................. 2 2Telliste tüübid............................................................................................... 3 2.1Savitellised............................................................................................. 3 2.2Silikaattellised........................................................................................ 3 2.3Betoontellised........................................................................................ 4 3Telliste liigitus............................................................................................... 5 4Telliste füüsikalised omadused.....................................................................6 4.1Survetugevus......................................................................................... 6 4.2Veeimavus........................................
Võhma Gümnaasium Leedu Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 9. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2011 Sisukord Üldandmed lk 3 Naabrid lk 3 Pinnamood lk 3 Rahvastik lk 3 Kliima lk 3 Riigikord lk 4 Haldusjaotus lk 4 Majandus lk 4 Religioon lk 4 Kasutatud allikad lk 5 2 Leedu Üldandmed Ametlik nimi Leedu Vabariik Pindala 65 200 km2 Rahvaarv 3, 2446 milj (2011) Pealinn Vilnius Riigikord parlamentaarne vabariik Riigikeel leedu keel Rahaühik Leedu litt (LTL) Naabrid Põhi ...
TARTU ÜLIKOOL Farmaatsia instituut PORGANGI JA MUSTIKA SILMANÄGEMIST PARANDAVAD OMADUSED Proviisoriõppe I kursuse üliõpilase referaat õppeaines Sissejuhatus erialasse ja farmaatsia ajalugu Juhendaja: TARTU 2015 Sisukord 2.SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 3.AEDPORGAND......................................................................................................... 3 3.1............................................................................................... Üldiseloomustus 3 3.2.................................Karotenoidid: alfa- ja beeta-karoteen, luteiin, zeksantiin 3 3.3...............................................
Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus.......................................................................................
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Autor VIHMAMETSAD Referaat Juhendaja Kuressaare 2014 SISUKORD Vihmamets.................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................3 Kliima........................................................................................................................3 Elu vihmametsades....................................................................................................4 • Loomad..........................................................................................................4 • Taimed...........................................................................................................5 ...
Teise teema teine alateema, teise teema teine alateema. Teise teema teine alateema, teise teema teine alateema. Teise teema teine alateema, teise teema teine alateema. 6 Kooli nimi Koostaja Nimi Klass III Kokkuvõte Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. 7 Kooli nimi Koostaja Nimi
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Minu lemmiklaulja Autor: SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha oma lemmiklauljast, kuna lemmikbände on mul rohkem, aga lemmiklauljaid vähem. Päriselt pole ma veel oma lemmiklauljat leidnud, kuid valisin referaadi kirjutamise jaoks välja ühe laulja, keda ma viimasel ajal kõige rohkem kuulan. Oma lemmiklaulja referaadi jaoks valisin ma välja ühe briti laulja, kelle nimeks on Rita Sacatciu Ora. 2 RITA ORA Rita Scatciu Ora sündis 26. Novembril 1990 Pristinas, Jugoslaavias, mis asub praegu Kosovo alal. Rita Ora ei elanud kaua oma sünnipaigas, vaid kolis juba ühe aastaselt koos perega Inglismaale elama. Ta kasvas üles Lääne- Londonis. Rita Ora hakkas käima ka Sylvia Youngi teatrikoolis ja hakkas üsna väiksena laulma. 2009. aastal otsusta...
21. SAJANDI RELVAKONFLIKT (kurdid ja Türgi) 27 november 1978 loetakse alguseks ning see on siiani käimas. Üldiselt Ida- ja Lõuna-Türgi aladel ning ka Põhja-Iraagi ja Põhja-Süürias. Konflikti osapoolteks on Türgi riik ning kurdid. Kurdid on arvukuselt Lähis-Ida neljas rahvus. Nad elavad nelja riigi aladel, olles igas riigis silmitsi eri probleemidega. Kurdid on tuntud sellegi poolest, et nad on kultuuriliselt lõhestunud ega suuda üksteisega koostööd teha. Konflikti põhjus peitub kauges minevikus. Peale Esimest maailmasõda, mil Osmanite riik hävines, sündis selle aladele oluliselt väiksem Türgi. Sèvresi rahu 1920. aastal lubas anda kurdidele enesemääramisõiguse oma riik luua, kuid kaasaegse Türgi riigi looja Mustafa Kemal Atatürk lepingut ei tunnistanud ja 1923. aasta Lausanne'i rahus pole enam kurdide riigist sõnagi. Peamiseks konflikti põhjuseks on kurdide s...
Vikerkaar Referaat Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab päikesekiirte murdumine ja peegeldumine veepiiskadelt. Mõnikord võib vikerkaar tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika abil. Päikesevalgus läbib vihmapiisad ja peegeldub nende kaugematelt sisepindadelt tagasi päikese suunas. Kuna vihmapiiskadel on võime erineva lainepikkusega kiiri lahutada, näemegi me vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioon- või rünkpi...
Hunt Martin Palmiste | 6A | . aprill 2014. a. Rahvapärased nimetused Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. LK 1 Elupaik ja eluviis Elupaigana väldi...
See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi. Füsioloogilised ohutegurid on pigem suurte niinimetatud ,,liinifirmade" probleem, kus inimesed on sunnitud olema sundasendis, tegema kurnavat ja tugevust nõudvat tööd. Psühholoogilised probleemid on pigem seotud ülekoormusega, mis töötajat koormab. Psühholoogilised aspektid on veel ka tööalane kiusamine, ahistamine ja tööga seotud vägivald, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele. Sellekohta saabki lugeda alljärgnevast referaadist. 3 Ehitusplatsil varitsevad ohud: Õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine kõrgusest (Redelitelt, tellingutelt, upitades, kaitsevarustuseta); - Kukkumine samal tasapinnal (Märjad põrandad, juhtmepuntrad maas); - Elektrisokk, kontaktist vooluga; - Lõikehaavad (Teravad esemed, noad jms). Libisemine juhtub, kui inimese ja põranda vaheline haardetegur ootamatult väheneb ning jalad hakkavad liikuma kiiremini, kui ülakeha järele jõuab. Tulemuseks ongi kukkumine tahapoole.
Tallinn Arte Gümnaasium Referaat Klassitsism TALLINN 2015 Sissejuhatus Referaadist saate teada milliseid klassitsisme on olemas, mis on nende põhimõtted ja palju muud.Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist Vana Kreekas ja Vana Roomas seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas Klassitsism 18. sajandi teisel poolel tõusis Euroopas taas huvi antiigi vastu
Essee ESSEE on mingi probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud, selgepiiriline ja soovitatavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ja lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui ka keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Essee kirjutamine eeldab, et õpilane · valdab käsitletavat ainestikku, · oskab analüüsida ja hinnata erinevaid arusaamu ja seisukohti, · omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes, · oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada. Tuleks leida kandev idee, millele rajaneb essee mõttearendus. Essee lähtub mingist
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö osakond Kuidas jõuda juhi tasemele? Lõputöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Head ja halba juhtimisviisi on kerge eristada. Kokkuvõte Antud referaadist saime teada, et Eesti Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Meie presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on käimas teine ametiaeg, mille vande ta andis 2011 aastal. Presidendil on palju ülesandeid Eesti juhtimisel, roll riigikaitse juhtimisel, roll poliitikas ja europoliitika kujundamisel. Tema pädevusteks on: välissuhtluspädevus, pädevus Riigikogus suhtes, pädevus Vabariigi Valitsemise suhtes,
Võrdlus ·Mussorgski ja Borodin olid mõlemad vene heliloojad ·Mussorgski tahtis saada ohvitseriks, Borodin aga Keemikuks ·Mussorgski suri alkoholismi, Borodin suri südame rikkesse ·Borodin on inimesena mitmekülgsem kui Mussorgski. ·Mussorgskist jäi poolikukt mitu teost, Borodin kirjutas kõik lõpuni ·Mõlemad andsid suure panuse Vene rahvus muusikasse ·Borodin suri 54. aastasena, Mussorgski aga 42 aastaselt ·Mõlemad olid võimsa rühma Balakirevi liikmed ·Borodinil oli tütar nimega Liza Balaneva, kes oli adopteeritud, Mussorgskil lapsi polnud ·Borodin nägi välja selline: ·Mussorgski aga selline: Kokkuvõte Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin olid vaieldamatult andekad ja isikupärased heliloojad. Ma võtsin internetist lahti mõlema helilooja teosed: Modest Mussorgsky - In the village ja Alexander Borodin - Prince Igor. Kui neid võrrelda, siis isiklik...
Sissejuhatus Referaadis kirjutan keelelisest ja usundilisest koosseisust. See on teine osa minu referaadist Iirimaa kohta. Iiri keel räägivad umbes 1,6 miljonit inimest, sealhulgas emakeelena kõneleb seda 40 000 kuini 80 000 iirlast. Keeleline koosseis Umbes 5.-6. sajandist päris tekstid vanagaeli keeles, millest iiri keel pärineb, on kirjutatud ogamites puutükkidele ja kivide servadele. 7.-8. sajandil hakati iiri keelt kirjutama ladina kirja erivormis iiri kirjas. Vanaiiri kirjakeele norm oli kasutusel 8.-17. sajandli. Vanaiiri verbisüsteem oli väga keerukas. 18
aine raames käsitletud või haakuvatel teemadel. Üheks akadeemilise stiili tunnuseks on viitamine autoriteetidele. Seega ei ole see essee oma peast kirjutatud jutuke (nagu näiteks ajakirjanduslik essee). Essee on mingi teoreetilise või praktilise probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud, selgepiiriline ja soovitavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ning lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Kirjutamine. Teemavalik ongi esimene olulisim etapp. Esiteks tuleb tuleks leida selline teema, mis iseendale huvi pakub see parandab motivatsiooni. Teiseks tuleb selle teema raames püstitada probleem, mille kohta essee kirjutatakse. Oluline on saavutada selline probleemipüstitus, mis välistaks referatiivse
Riis Merike Mere M-10 Miks ma valisin selle teema ? · Valisin selle teema kuna söön vähe riisi ·Tahtsin teada riis kasvatusest ·Kasutamine Lühike kokkuvõte referaadist Riisi ajalugu Kultuurriisi botaanilised tunnused ja kultursordid Riisi kastuamine Maailma riisitoodang Kasutamine Ideid riisi valmistamiseks Riisi sordid Mis on riis ? Riis on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond. Riisi kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena ning ta on inimkonna jaoks väga tähtis teravili. Riisi kasvatamine Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes
........................................... 5 3.Vingugaasi mõju inimese tervisele....................................................................................... 6 4.Sigaretid ja vingugaas.......................................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Sellest referaadist võib lugeda, mis on vingugaas selle kohta erinevaid fakte, milleks seda kasutatakse ja kuidas see reageerib teiste ainetega, kuidas mõjutab see inimese tervist saab teada huvitavat ka suitsetamise kohta, kuna ka suitsetades puutub inimene kokku vingugaasiga. Igapäevaselt puutub inimene kokku autodega, ka need on süsinikoksiidiga tihedalt seotud ja sellega seoses saab teada, kas vingugaas troposfääri sattudes ka osoonikihti
nähtus. Rahva uuenemine ja muusika uuenemine peaksid käima käsikäes. Ka minu enda eelistus oleks klassikalise muusika asemel kuulata midagi väheke huvitavamat ja kõrvadele meelepärasemalt. Ja see kohati päästaks ka klassikalise muusika, kuna kohe tekiks rohkem kuulajaid. Palju ei oleks vajagi muuta ju, väike bass tahaplaanile, ning tempo muutus. See olekski kõik mida vaja teha oleks. Tahaksin ka välja tuua huvitava mõtte anonüümsest referaadist samal teemal mis katus minu arvamusega:,,Vahest muusikatöötlejad ongi õiged järeltulijad , sest nad tõepoolest oskavad muuta muusika tänapäevaliseks ja meeleldi kuulatavaks. Paljud neist leiavad erinevaid uusi ja huvitavaid kooskõlasid jne. Teisalt aga rikuvad klassikalise muusika žanri ja nö „sülitavad“ selle peale, sest teosed on ikkagi ainult klassikaliseks otstarbeks.“ On ka selliseid inimesi kes arvavad et muusika uuendamine lihtsale ei sobi ja rikub muusika ära,
Mardipäev Mardipäeval söödi haneliha, seapead kartulite ja kaalikatega, tehti vorste. Haneliha Sõbrapäev Sõbrapäev on eesti kalendris uus püha alles. Sõbrapäeva ei tähistatu kunagi söömisega vaid üksteile kaartide ja kingituste temgemisega. Tänapäeval aga süüakse sõbrapäeval sokolaadi, erinevaid kooke, mufineid. Kokkuvõtte Referaadist saame teada, et ajaloolised ja tänapäevaset tähtpüäevad toidud on väga erineavd, aga on tote mida süüakse tänapäeval. Ja on ka pühasid mis on kalendrin nii uued ja nenedl pühadel ei söödagi midagi. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud#J.C3.B5ulutoidud (20.01.2013) http://menuk.ee/clubone/joulukombed-laanemere-randadel/ (20.01.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev (20.01.2013)
Läänemere kalad 11 · Kokkuvõte 13 · Kasutatud kirjandus 14 · Lisad 15 · Lisa 1. Mageveekalad 16 REFERAADI PÕHIOSA SISSEJUHATUS tutvustab lühidalt teemat TÖÖ PÕHITEKST käsitleb valitud teemat Liigenda tekst parem ülevaade! - peatükid - alapeatükid (vt. SISUKORD) KOKKUVÕTE võtab lühidalt kokku kõige olulisema referaadist TÖÖ PÕHIOSA ON REFERAADI KÕIGE OLULISEM OSA! KASUTATUD KIRJANDUS Kõik referaadis kasutatud allikad ( tähestikulises järjekorras) RAAMAT Autor(id). Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. N: Pihu, E. Matk kalariiki. Tallinn. Valgus, 1987. AJAKIRJAARTIKKEL Autor(id). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number,leheküljed. N: Kroon,K. Vikerkaar Eesti jõgedes vikerforell. Eesti Loodus, 1999, nr.1, lk.16.
2.7 Keskond 11 2.8 Lehmast endast tulenevad tegurid 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadiga tutvutakse söömise kui mõistega ning uuritakse, kuidas erinevad faktorid mõjutavad söömust. Referaadist saab informatsiooni selle kohta, kuidas mõjutavad söömust looma individuaalsed ja histoloogilised omadused, söödaratsiooni koostis, fermentatsiooniproduktid, vesi, sööda kvaliteet ja puhtus, keskkond ning lehmade puhul siis ka lehmas endast tulenevad tegurid. Väga oluline roll referaadi koostamisel oli ka kindlaks teha, kuidas annab igapäevaselt põllumajandusloomade söömust optimeerida maksimaalse kasu saamiseks. 3 1
1). Foto loetakse jooniseks. · Tabelil on pealkiri. (näiteks: Tabel 1. Pealkiri). KOKKUVÕTE - lühike ülevaade sellest, mis teemal töö Esitatakse eraldi lehel. võtab lühidalt on kirjutatud; Maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust kokku kõige - töö sisulises osas saadud peamised olulisema tulemused (mida koostaja ise uut teada referaadist sai), järeldused, hinnangud, ettepanekud jne; - koostaja avaldab oma arvamuse või seisukoha. KASUTATUD - peatükk, kus on iga kasutatud allika (vt näidis 3). MATERJALID kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis on kirjed reastatud ja nummerdatud. Viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne
TIITELLEHT Sissejuhatus Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas
Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus
Mõni päev hiljem järgneb talle Kleopatra, pole tead kas surma põhjuseks on maohammustus või mürgivõtmine. 6 Heitti Sammalpärg Kleopatra Kokkuvõte Kleopatra oli nagu tänapäeva poliitik, ta seadis ennast esiplaanile ja tegi kõik, et troonile saada. Referaadist tuleb ka välja, et Kleopatra ei olnud eriti ilus naine, kuid ta oli väga enesekindel, ta teadis mida peab tegema, et midagi saavutada, lihtsalt istudes ja ootades ei lange sulle troon sülle. Kleopatra kasutas ka ära meeste nõrku külgi. 7 Heitti Sammalpärg Kleopatra Kasutatud kirjandus · "Paarid" Barbara Sichtermann
.........................5 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................5 SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha tselluliidist, sest minu tutvusringkonnas on tselluliit paaril korral jutuks tulnud. Minul isiklikult tselluliidiga seoses kogemusi ei ole ja sellepärast otsustasingi tselluliidi kohta natukene rohkem informatsiooni koguda, et järgmine kord oskaksin tuttavaid selles valdkonnas aidata ja neile nõu anda. Referaadist räägin ma sellest, et mis see tselluliit endast täpsemalt kujutab, mis põhjusel see tekib, mis on tselluliidile omamise positiivsed küljed nind kuidas tselluliidist vabaneda. MIS ON TSELLULIIT? Meditsiinis tähendab tselluliit bakteritest tingitud tugevat põletikku. Kliiniliselt on tselluliit nahaaluste kudede ebakõla ja see võib samuti olla põletikuline. 1.1. Miks tselluliit tekib? Tselluliit moodustub tavaliselt murdeeas, raseduse või menopausi ajal. Tselluliidi üheks
Klaarika Ilisson 10a klass Malta Majandus Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni SKP, majandussektorite, tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest referaadist saan ka teada, missugune erinevus on Malta ja Eesti majanduses. Malta arengutase Malta on kõrge arengutasemega riik Euroopa Liidus. SKP (sisekoguprodukt)= 8,338 miljonit USD (USA dollarit) ja SKT (sisekoguprodukt) elaniku kohta 20,281 USD (USA dollarit). Eesti arengutaseme võrdlus Maltaga (samuti ka Kuuba) 2006. aastal on Malta arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga kõige kõrgemal. Riikide järjestuses on Eesti 42
annaabi.ee 
