5. Kolesterooli keskseks metaboliit spnteesil lähteaineks on atsetüül-CoA Kolesterooli sünteesi esimene etapp sarnaneb ketogenaasiga (ketoonkehade sünteesiga) esimeses etapis, kus atsetüül-CoA'st tiolaasi toimel sünteesitakse Atsetoatsetüül-CoA (st atsetoon). 3R-mevalonaadi (-OOC CH2 C(CH2OH) CH2 CH2OH)süntees on kogu sünteesu kiirust limiteerivaks astmeks ja peamiseks kontrollpunktiks. HMG-CoA reduktaas e 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül-CoA reduktaas on eelmise ühendi sünteesi eest vastutav ensüüm. Lineaarset C30 molekuli (tekib kuue ispreeni jäägi konensatsioonil), millest tsüklisatsiooni, oksüdatsiooni, kolme metüülrühma kaotamisega jne järel formeerub tsükliline kolesterooli molekul nimetatakse skvaleeniks. Kõige aktiivsem on kolesterooli süntees toimub maksa rakkudes. 6
2 reaktsiooni aktivatsioonibarjääri ületamiseks f. inaktiveerub õhuhapniku toimel 4. Millised organismid on võimelised assimileerima mullast ja veest nitraate? Rohelised taimed, seened, vetikad ning teatud bakterid. Nimetage, millised ensüümid osalevad nitraadi kaheastmelisel taandamisel ammooniumiks ja kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. Nitraadi reduktaas . Nitriti reduktaas . 5. Selgitage lämmastikutsükli põhjal terminite ,,nitrifitseerimine" ja ,,denitrifitseerimine" tähendust. Nitrifitseerimine ammooniumi oksüdatsioon nitraadiks nitrifitseerivates bakterites (kemoautotroofid), kus see protsess on ainsaks energiaga varustamise vormiks. Denitrifitseerimine hingamise vorm anaeroobsetes bakterites, mille juures lämmastikoksiidid toimivad
muudatused. Näiteks E.Coli sünteesib kahte erinevat tsütokroomi oksüdaasi. Madala hapniku tingimustes on vaja terminaalse oksüdaasi kõrgemat afiinsust hapnikule, seetõttu on indutseeritud kõrgema afiinsusega tsütokroom-d kompleks ja madalama affinsusega tsütokroom-o kompleks on represseeritud. Anaeroobsetes tingimustes toodetakse lisaks veel vähemalt viite terminaalset oksüreduktaasi (nitraadi reduktaas, DMSO/TMAO reduktaas, TMAO reduktaas, fumaraadi reduktaas). Kui mitmed elektroni akseptorid on olemas üheaegselt, siis energeetiliselt rohkem soodustatud akseptoreid kasutatakse kõigepealt. Kogu see akseptorite süsteem on reguleeritud erinevate mehhanismide poolt. ArcAB süsteem ArcAB kahe-komponendiline signaali transduktsiooni süsteem kontrollib geeni ekspressiooni vastuseks kasvu respiratoorsetele tingimustele ja on kaasa arvatud bakteriaalsesse patogeneesi. 3
seejärel fotosüsteem I tsentri klorofüllist elektrontranspordi ahel - koosneb elektrone liitvatest (aktseptor) ja loovutavatest (doonor) molekulidest e. kandjavalkudest(plastokinoon, plastotsüaniin, ferredoksiin). Tsütokroom b6f kompleks plastokinoon annab plastotsüaniinile elektroni, prootonid pumbatakse läbi selle kompleksi elektroni ülekandel vabanenud energia arvel luumenisse Ensüümkompleks NADPH2 sünteesiks ferredoksiin NADP + reduktaas ATP süntaas - ensüümkompleks ATP sünteesiks 8. Peaksite membraani valgusreaktsiooni osasid kujutaval joonisel ära tundma FS I ja FS II, vett lagundava kompleksi, elektrontranspordiahelaga seotud kandja valgud, ATPaasi, NADPH reduktaasi PS = FS Oxygen-evolving complex = vett lagundav kompleks Elektrontranspordiahelaga seotud kandja valgud on plastokinoon(plastoquinone), plastotsüaniin(plastocyanin) ja ferredoksiin(ferredoxin) ATPaas = ATP synthase
redoksreaktsioonid Mn Histidiini ammoniaak Tõmbab elektrone enda poole lüaas · kaudselt ATP- Co Glutamaadi mutaas Co on osaks koensüümist kobalamiin Magneesium kompleks Ni Ureaas Esineb aktiivtsentris Mo Ksantiini oksüdaas Oksüdeerimine-redutseerimine V Nitraadi reduktaas Oksüdeerimine-redutseerimine Metallid on olulised Se Glutatiooni Asendab ühes tsüsteiinijäägis mikroelemendid peroksüdaas väävliaatomit Mittevalgulised biokatalüsaatorid: ribosüümid Ribonukleaas P katalüüsib tRNA eellasmolekuli hüdrolüüsi spetsiifilise koha pealt, moodustub funktsionaalne tRNA Ribonukleaas P koosneb valgulisest osast ja RNA-st
organismides on nikkel tähtis katalüsaator erinevatele bioloogilistele reaktsioonidele tänu oma mitmekülgse kordinatsiooniga geomeetriale, mis muudab metallid üleüldse olulisteks osadeks igas elussüsteemis. Nikkel on vajalik element mitmetes essentsiaalsetes metalli-ensüümide aktiivtsentrites bakteritele ja madalamatele-eukarüootidele. Avastatud on 8 mikroobset niklit sisaldavat ensüümi: ureaas, hüdrogenaas, CO dehüdrogenaas, atsetüül-CoA süntaas, metüül- CoM reduktaas, Ni-superoksiidi dimutaas, happereduktsiooni dioksügenaas ja glüoksalaas I, lisaks on neid veel avastamisel. Taimedel on kindlaks tehtud niklit vajavaks ureaas, mõned taimed on arenenud ka hüperakumuleerima nikli ioone, luues komplekseid süsteeme metalli mürgisuse vähendamiseks ja homöostaasiks, mis on uurimise all, et kunagi kasutada reostuste puhastamiseks. Nikkel on lisatud „tõenäoliselt essentsiaalsete metallide“ nimekirja loomadele ja inimestele juba umbes 1970ndatel
3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides on laialdaselt kasutusel ensümaatiline meetod, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele β,D- glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O 2-oksüdo-reduktaas näitab, et ta katalüüsib β,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja δ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D- glükoonhappe. GOx kujutab endast liit- ehk konjugeeritud valku (flavoproteiini), mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. GOx-i molekul on dimeerne valk (kaks subühikut). Ensüümivalku stabiliseerivad polüsahhariidi ahelad.
Energia antud reaktsiooni läbiviimiseks tuleb prootonite ehk vesinikioonide gradiendist. Prootonite gradient tekitatakse redoksreaktsioonides, kus osalevad hapnik, redutseeritud NAD (see tähendab NADH), koensüüm Q10 derivaadid jne. Summaarselt kutsutakse seda redoksreaktsioonide jada hingamisahelaks. Hingamisahela kompleksid: . I NADH dehüdrogenaas . II suktsinaadi dehüdrogenaas . III tsütokroom c reduktaas . IV tsütokroom c oksüdaas . V ATP süntaas ! 6. Tsentrosoom ja tsentriool. Milleks ja millistes inimese rakkudes on vaja tsentrioole? Millest on põhjustatud arenguhäire situs inversus? ! Tsentrioolid on silindrikujulised rakustruktuurid, mida leidub enamuses eukarüootsetes rakkudes. Tsentriool koosneb 9 mikrotuubulite tripletist, mikrotuubulid on omakorda moodustunud alfa- ja beeta-tubuliini monomeeride polümeriseerumisel.
Mn rasvagloobuli membraanivalkudes Co Vitamiin B12 koostises 6. Vitamiinid: A-retinool, D-kaltsiferool, E-tokoferool, B1-tiamiin, B2-riboflaviin, B5- pantoteenhape, B6-püridoksiin, B12-kobalamiin, H-biotiin, PP-nikotiinhape, C-askorbiinhape 7. Ensüümid: 1. Oksüdoreduktaasid: Laktoperoksüdaas denatureerub temperatuuril 80°C Katalaas denatureerub temperatuuril 75°C Reduktaas piimabakterite sünteesitud 2. Hüdrolaasid: Aluseline fosfataas inaktiveerub temperatuuril 71,7°C 15 sek jooksul Lipaas denatureerub temperatuuril 80°C Proteaas Lüsotsüüm 3. Laktoferriin Mikroobide kasvuinhibiitorid piimas: I. Laktoperoksüdaassüsteem (LPS) 1. Laktoperoksüdaas - glükoproteiin 2. Tiotsüanaat SCN- (ah- tiosulfaat- tiotsüanaat) 3. H2O2 Tekib piimhappebakterite toimel
Sünteesitud glutamaati saab edaspidi kasutada teiste aminohapete sünteesil alfo.ketohapete transamiinimise teel. Aminohapete sünteesil toimub transamiinimine, kus ühtede aminohapete või amiidide aminorühmad on doonoriks alfa-ketohapete amiinimisel. Doonoritena saavad toimida glutamaat, glutamiin ja asparagiin. Lisaks ammooniumlämmastikule kasutavad paljud mikroobid ka nitraatlämmastikku. See aga tuleb redutseerida NH3-ni. Nitraadi redutseerimises osalevad nitraadi ja nitriti reduktaas. Mõlemad on flaviinsed ensüümid ja kasutavad redutseerijana NADPH2. Erinevalt nitraatses hingamises osalevate nitraati redutseerivate ensüümidega, on nad lahustuvad, st mitte membraanidega seotud. Kuna nitraadi kasutamine on rakule energeetiliselt kulukam, kui ammooniumlämmastiku kasutamine, siis reguleeritakse nitraadi kasutamist ammooniumrepressiooniga: 1. kui kk-s on ammooniumlämmastik olemas, siis ei sünteesita nitraadi transporterit ja nitraadi
molübdeenilt nitraatioonile nitriti tekkega. Elektronide liikumine toimub negatiivsema redokspotentsiaaliga ühenditelt positiivsema redokspotentsiaaliga ühendite suunas ja meenutab mitokondriaalset elektronide transpordi ahelat. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO3- + NAD(P)H + H+ --> NO2- + NAD(P)+ + H2O Kirjutage nitritireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitriti reduktaas viib läbi nitriti redutseerimist ammoniaagiks. See toimub kloroplastis või muudes plastiidides, sest nt kloroplastis on redutseerimiseks vajalikud elektronid. NO2 + 6e- + 8H+ --> NH4+ + 2H2O Nimetage peamised lämmastiku transportvormid (ühendid) juurtest pealmaaosadesse Ammoniaak, glutamiin, glutamaat Nimetage Eestis kasvavaid putuktoidulisi taimi. Millisel kujul saavad taimed lämmastikku putukatest? Huulheinad, võipätakas, vesihernes Saavad aminohapete kujul.
- ADP-ATP translokaas - ATP süntaas - teised membraansed transporterid Maatriks sisaldab: püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks, tsitraadi tsükli ensüüme, rasvhappe beeta- oksüdatsiooni ensüüme, ainohapete oksüdatsiooni ensüüme, DNA, ribosoomid, ATP, ADP, Pi, Mg 2+, Ca2+, K+. HINGAMISAHEL 3. Nimetage hingamisahela komponendid ja nende töös osalevad elektronide ülekandes osalevad rühmitused. Komponendid tsütokroomc, NADH Q reduktaas, tsütokroomi oksüdaas, ubikinoon, tsütokroomi reduktaas. Kompleks I NADH dehüdrogenaasi kompleks. NADH + H+ + UQ = NAD+ + UQH2. Samal ajal toimub prootonite pumpamine. Kasutab sisemist kofaktoriteahelat elektronide ülekandeks NADH-lt UQ-le. UQH 2 prootonid on pärit maatriksist. NADH oksüdeerumisega liigub 4 prootonit läbi membraani. Kompleks II Suktsinaadi dehüdrogenaas. Ei toimu prootonite pumpamist. Suktsinaat + UQ = UQH 2. Kompleks III tsütokroom bc1
poori, mille kaudu prootonid saavad maatriksisse sisenega ning F1, mis katalüüsib ATP sünteesi. Praktiliselt saab hingamisahelat jagada neljaks kompleksiks. I kompleks võtab NADH + H+ elektronid ja annab need koensüüm Q-le. See on NADH dehüdrogenaas. Prootonid lasevad alga sisemembraani välisküljele ja coQ redutseerub coQH2. II kompleks (flavoproteiini hüdrogenaas) võtab elektronidepaari FadH2 ja annab selle ka coQ-le. Selle tulemusel prootoneid ei väljutata. III kompleksis kannab reduktaas elektronid coQH2 kahele tsütokroom c-le ja IV kompleksis võtavad kaks tsütokroomi a ja a3 elektronid vastu tsütokroom c-lt ning annavad hapnikule, mille mõlemad aatomid võtavad 2 elektroni. ATP, ADP ja Pi transport läbi membraani ATP ja ADP transport toimub mitokondri sisemembraanis paikneva ATP-ADP translokaasi toimel üheaegselt erinevates suundades. Ortofosforhappe transport seostatakse aga prootonide liikumisega ja seda transportvalku nimetatakse Pi-H+ translokaasiks
16.5kbp e 15k-17k aluspaari. Koosneb kergest ja raskest ahelast. Kodeerib kokku 37 geeni, millest 13 on valkudele, peamiselt elektrontrasportahela valgud. Kodeeritavad valgud: mtETA, ATP sünteesi valgud, translatsioonivalgud. 16,5 kbp e 15k-17k aluspaari. 100-10.000 mitokondrit, igas oma DNA, kerge (C-rikas, 9geeni) ja raske ahel (G-rikas, 28 geeni). kodeerib 37 geeni, 13 valku, 22 tRNA'd, 2 rRNA. Elektrontransportahela valgud: NADH dehüdrogenaasid, koensüüm q - tsütokroom c reduktaas/tsütokroom b, tsütokroom c oksüdaas, ATP süntaas. 96. Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele? Mitokondrid poolduvad rakkudega sarnaselt, mõlemale tütarrakule umbes sama palju mitokondreid 97. Mis on tsütoplasmaatiline pärilikkus? Sugulisel paljunemisel pärinevad raku mitokondrid emasliinist, kuna viljastatud munarakul on vaid munarakult saadud tsütoplasma ja seega ainult munarakult saadud mitokondrid
3Fe-3S ja 4Fe-4S tüüpi struktuuriga. Kompleksi II koosseisu kuuluvad kaks hüdrofoobset integraalset membraani subühikut on väikesed ja E. coli puhul on näidatud, et nende kahe vahel paikneb heemi molekul. Heemi ligandideks on 2 His jääki, kumbki eri subühikult. Heem ei ole aga funktsionaalselt ega ka strukturaalselt vajalik, sest mutantsed ensüümid, mis ei ole võimelised heemi siduma, funktsioneerivad sama edukalt kui metsikut tüüpi kompleks. Sarnase funktsiooniga fumaraadi reduktaas bakterites ei sisalda heemi, selle asemel on aga 2 kinooni, mis on tugevalt ensüümiga seotud teine teiselpool membraani. Fumaraadi reduktaasis liiguvad elektronid maatriksipoolselt kinoonilt Fe- S klastritele ja edasi aktiivtsentri FAD-le. Suktsinaadi dehüdrogenaasi korral liiguvad elektronid suktsinaadilt FAD-le ja edasi FeS klastritele ja sealt edasi kinoonile. ETF on membraanivalk, mille koostisesse kuulub üks FAD ja üks 4Fe-4S tsenter.
kanda 0 4 H+/e-. E. coli kasutab erinevaid kinoone elektronide edasikandmiseks, millel on ka erinev standartne redokspotentsiaal ubikinoon/ubikinoolil E 0' = +110 mV, menakinoon/metakinoolil E0' = -80 mV. Aeroobsetes tingimustes kantakse elektronid kinoonidest sõltuvate oksüdaaside abil molekulaarsele hapnikule, mis redutseeritakse veeks (E0' = +820 mV). O2 puudumisel võib elektronide aktseptoriks olla nitraat E0' = +420 mV (nitraadi reduktaas), nitrit E0' = +360 mV (nitriti reduktaas), DMSO E0' = +160 mV (DMSO redutkaas), TMAO E0' = +130 mV (TMAO reduktaas) või fumaraat E0' = +30 mV (fumaraadi reduktaas). Kusjuures hapnikule kantakse enim energiat üle ja fumaraadile kõige vähem. Sellest sõltub omakorda kui palju suudetakse metabolismist energiat talletada. Hingamisaehlae 1. komponent NADH-dehüdrogenaas I NADH-dehüdrogenaas I (nuoA-N) on hingamisahela esimene komponent ja sisaldab FMN-i (flaviin-mononukleotiidi) ja Fe-S klastreid. NADH-
Fis - mutantidel on väga pikk lag periood. SurB mutandid on samuti tundlikud statsionaarsest faasist väljumise suhtes. Statsionaarse faasi faktor S. S, geeni rpoS produkt (tuntud ka kui RpoS) on üks olulisi faktoreid nende geenide avaldumiseks, mida bakterid vajavad tingimustes, kus nende kasv on pärsitud. RpoS-i poolt on mõjutatud paljud bioloogilised protsessid: 1) Stressi taluvus Oksüdatiivse stressi vastus (katalaasid, glutatiooni reduktaas, superoksiidi dismutaas); Dps Trehhaloosi süntees; trehhaloos on osmoprotektant ja tagab kuumataluvuse; Happe resistentsus Etanooli resistentsus 2) Rakkude programmeeritud suremine (enteritsidiini lookus ecnAB kodeerib antidoot/toksiin süsteemi. 3) Rakukest, morfoloogia RpoS mõjul on rakud väiksemad, sfäärilisemad (soodustab bolA transkriptsiooni, bolA reguleerib pBP6 avaldumist. PBP6 on karboksüpeptidaas, mis on vajalik raku
üksiksidemega struktuuriks. Tekkiva suhkru koosseisu jääb aga neljast elektronist kaks. Tülakoidi membraansüsteem moodustab sisemise ruumiosa, luumeni, mis on stroomast membraaniga eraldatud. Luumeni ja strooma vahel tekib H kontsentratsiooni elektrokeemiline gradient, mis energiseerib ATP sünteesi. Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid I ja II ja nendevahelised elektronikandjad plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas. CO2 sidumise ja taandamise reaktsioonid aga toimuvad tülakoidide vahel asuvas stroomas. Valgusreaktsioonideks nimetatakse valguse neeldumist ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone. Valguse abil toimub tegelt ainult elektroni ergastumine pigmendil. NADPH on universaalne elektronikandja. H-ioonidel on eriline roll ATP sünteesis, kus need, liikudes läbi membraani kontsentratsioonigradiendi ja elektripotentsiaalide vahe mõjul, annavad ATP sünteesiks vajaliku energia
sisaldab sensorpiirkonna (His kinaas), millega signaal seostub, ja vastuse regulaatorpiirkonna, mis aktiveerub fosforüülimisel His kinaasi toimel. Enamik vastuse regulaatorpiirkondi sisaldavad ka nn transkriptsioonifaktori omadustega väljundpiirkonna. Arabidopsis’es on leitud retseptori geen CRE1. Esineb retseptorgeenide perekond. Tsütokiniinide toimel transkriptsioonifaktori omadustega piirkonna aktiveerumine toimub kiiresti (10 min), hiljem aktiveeruvad nitraadi reduktaas, LHC valgud, peroksüdaas, ekstensiini sünteesi geenid jt. Toimub transkriptsiooni aktivatsioon ja mRNA stabiilsuse suurenemine. Etüleen (C2H4) Etüleeni mõju taimede kasvule ja morfogeneesile (kasvu vähenemine, lateraalne kasv, idandite tipu suurenenud kõverdus) avastati D. Neljubovi poolt 1901.a. Et taimed sünteesivad etüleeni tehti kindlaks 1934 a. R. Gane poolt. Gaaskromatograafia
sünteesi sünteesi) (??? kas rifampitsiini ja RNA polümeraasi kompleksiga?) seonduma. [Multiresistentne Mycobacterium tuberculosis = MDR.] Alglooma tsütoplasma reduktaas aktiveerib AB 1. Ravimi vähenenud vastuvõtmine. 2. 3. Nitroimidasoolid nitrogrupi > tekivad vabad Tsütotoksiliste radikaalide kiire radikaalid > alglooma DNA elimineerimine. hävib. Laialt levinud, hrl ülekanne plasmiididega. 1.
Sel viisil välditakse EIIA Glc asjatut seondumist alternatiivsete substraatide transporteritega. 19. Lämmastiku fikseerimisel ja lämmastikühendite metabolismis osalevate geenide regulatsioon bakterites. Bakteri K. pneumoniae nitrogenaasi kompleks I (dinitrogenaas) on tetrameerne multiensüümkompleks, mis on kodeeritud geenide nifK ja nifD poolt. Rauda ja molübdeeni sisaldav kofaktor FeM-Co on kodeeritud 6 erineva nif geeni (nifQBVNEH) poolt. Dinitrogenaasi reduktaas (komponent II) on kodeeritud nifH geeni poolt. nif geenide transkriptsiooni reguleerivad geenid nifLA, mis on lämmastiku limitatsioonis aktiveeritavad NtrC poolt. NifA on positiivne transkriptsiooni aktivaator, mis aktiveerib transkriptsiooni 54-sõltuvalt promootorilt. nifL geeni produkt interakteerub NifA-ga, takistades NifA- vahendatud transkriptsiooni aktivatsiooni fikseeritud lämmastiku (ammoonium või aminohapped) olemasolul.
redutseerijad), tpiline nide enterobakterid. - Denitrifikatsioon on dissimilatoorse nitraadi redutseerimise phivorm (NO3 +5H2 +2H+. N2 + 6H2O). Denitrifitseerijad bakterid moodustavad 0.1 kuni 5% kogu bakterikooslusest mullas Enamik denitrifitseerivaid baktereid on heterotroofid ja kuuluvad erinevatesse taksonoomilistesse ja flogeneetilistesse rhmadesse, kige sagedamini perekondadest Pseudomonas ja Bacillus. Vtmeensmid denitrifikatsiooni protsessis on nitraadi reduktaas ja nitriti reduktaas (kaks vormi: Cu-Nir ja heme-Nir). Protsessi kiirus sltub hapniku , nitraadi ja org. ssiniku kontsentratsioonist, keskkonna pH, temperatuurist. Denitrifikatsiooniks vajalik min COD:NO3-N ~2.9. inhibeerivad atsetleen, CO2, tsaniid, nitrapriin, pestitsiidid, sulfaat. D. intensiivsus metsas < 1kg N ha-1 aasta 1, raiesmikul 3-6 kg N ha-1 aasta-1. Denitrifikatsiooni saagis on 0.44 kg biomass/kg orgaanilise aine kohta (aeroobsel hingamisel 0.5). Assimilatoorse denitrifikatsioni abil seotakse
tekkinud aldehüüdi kähku äädikhappeks ära. Jaapanlastel on vastupidi kiire alkoholi dehüdrogenaas ja aeglane aldehüüdi dehüdrogenaas (joovad, purju ei jää, aga räige pohmakas on). Reeglid oksüdoreduktaaside nimetuse koostamiseks Süstetaamiline nimetus: elektronide doonor:aktseptor oksüdoreduktaas Levinud nimi on ka: 41 Dehüdrogenaas reduktaas kui vaadata reaktsiooni teistpidi (aldehüüdi reduktaas on teistpidi suuna järgi nimetatud alkoholi oksüdeerimise reaktsiooni kohta) Oksüdaas ainult juhul kui elektronide aktseptoriks on O 2, võetakse elektronid ära ja antakse hapnikule, tekib peroksiid ntx Oksügenaas kasutusel juhul, kui O aatom inkorporeeritakse substraadimolekuli koosseisu. Peroksüdaas
Redoksreaktsioonis doonor oksüdeerub ja aktseptor redutseerub. Doonoriks on metaboliit (metabolismi vaheprodukt). Aktseptoriks võivad olla koensüümid (NAD+ , FAD, jt.), mis on seotud oksüdoreduktaaside aktiivtsentrisse või hapnik , metalliioonid, lipohape, disulfiidid. Oksüdoreduktaaside süstemaatilised nimetused: Klassikalise nimena kasutatakse doonor:aktseptor oksüdoreduktaasi, ka nimi dehüdrogenaas on kasutatav. Võib kasutada ka nime aktseptor reduktaas, kuid need klassifikatsioonid võivad olla keerulised juhtudel, kui mitmeid erinevaid retseptoreid kasutatakse sama ensüümi poolt. Näiteks: alkohol:NAD+ oksüdoreduktaas (alkoholdehüdrogenaas), kus alkohol on doonor ning NAD+ on akseptor. EC 2. Transferaasid ja nende süstemaatilised nimetused: Transferaasid katalüüsivad rühmade ülekannet ühelt molekulilt teisele: X-Y + Z X + Z-Y , kus Y on ülekantav rühm.
lagundatakse TCA tsüklis lõplikult · Glutamaat transamineerib oksaalatsetaadi aspartaadiks, mis siseneb uurea tsüklisse. Glutamaadi dehüdrogenaas vabastab glutamaadist NH4+, mis siseneb uurea tsüklisse karbamoüülfosfaadi koosseisus . Desoksüribonukleotiidide ainus roll: olla DNA sünteesi lähteühendeiks. Enamikus organismides on substraatideks vastavad nukleosiiddifosfaadid (NDP-d) 2'-OH asendamist hüdriidiga katalüüsib ensüüm ribonukleotiidi reduktaas DNA replikatsioon Uute polünukleotiidahelate süntees, st DNA (ema)molekuliga identsete koopiate (tütarmolekulide) süntees. Baseerub lämmastikaluste komplementaarsuse printsiibile. DNA kaksikheeliks (dsDNA) peab lahti keerduma, et tagada DNA-polümeraasile juurdepääs üheahelalisele (ssDNA) templeit- ehk sabloonahelale. DNA replikatsioon on semi- e. poolkonservatiivne (semiconservative), st tütarmolekulis üks ahel
Rohelised taimed on võimelised sünteesima kõiki aminohappeid. 8. Mineraalsete toitainete assimilatsioon (nitraadi, ammooniumi, väävli, fosfaadi, katioonide, hapniku) Assimilatsiooniprotsessid on väga energiamahukad ning sõltuvad otseselt fotosünteesi kaudu tekkinud reduktantidest. Juurte kaudu imendunud nitraadid assimileeritakse nii juurtes kui võsundites, see oleneb nitraadi kättesaadavusest ning taimeliigist. Assimilatsiooni käigus redutseerib tsütosoolis nitraadi reduktaas nitraadi nitritiks (NO2-). Seejärel redutseeritakse nitrit juureplastiidides vüi kloroplastides ammooniumiks. Ammoonium muudetakse glutamiiniks ja glutamaadiks. Alles peale neid protsesse saab lämmastikku üle kanda läbi mitmete protsesside teistesse orgaanilistesse ühenditesse. Paljudel taimedel on välja kujunenud sümbioos lämmastikbakteritega (muudavad õhulämmastiku ammooniumiks). Koostöö väljendub
17 (näit. südamelihase rakus on mitokondrid tihedalt pakitud müofibrillide vahele, spermis aga ümbritsevad nad viburi basaalset osa. Prootonite gradiendina akumuleeritud energiat kasutatakse ka Pi ja ADP transpordiksmitokondri maatriksisse ning ATP ekspordiks tsütosooli. 10.)Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele? Suktsinaat-CoQ reduktaasne kompleks katalüüsib kahe e- liikumist suktsinaadilt FAD-le ja lõpuks CoQ-le. (shoot me) 11.)Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil? Glükolüüsi protsessis toimuv ATP süntees erineb ATP sünteesist mitokondrites ja kloroplastides (ei osale prootonite kontsentratsiooni gradient kahel pool membraani) ja kannab nime substraatne
peituvat energiat ATP sünteesiks? ATP süntaas (F-tüüpi H-ATPaas). Koosneb kahest subühikust Fo ja F1. Kus see kompleks mitokondris paikneb? Millises mitokondri piirkonnas ATP sünteesitakse? Paikneb mitokondri sisemembraanis. Fo subühik paikneb membraanis, F1 membraani maatriksi poolsel küljel. Kuidas ATP transporditakse mitokondrist tsütosooli? ATP transporditakse ATP/ADP translokaasi abil välja Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele? Mitte ühtegi. Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil? Pmf põhiline ATP süntees põhineb prootonite gradiendil kahel pool membraani, substraatne ATP süntees aga kasutab substraadi oksüdeerumist ja kõrge energiaga sidet omava vaheühendi kasutamist. Mis põhjustab elektronide liikumise mitokondriaalses ETA-s, nimetage peamised elektronide transpordis osalevad valgulised kompleksid.
energiat ATP sünteesiks? ATP süntaas (F-tüüpi H-ATPaas). Koosneb kahest subühikust Fo ja F1. 10. Kus see kompleks mitokondris paikneb? Millises mitokondri piirkonnas ATP sünteesitakse? Paikneb mitokondri sisemembraanis. Fo subühik paikneb membraanis, F1 membraani maatriksi poolsel küljel. 11. Kuidas ATP transporditakse mitokondrist tsütosooli? ATP transporditakse ATP/ADP translokaasi abil välja 12. Mitu prootonit kannab suktsinaat-CoQ reduktaas membraani ühelt küljelt teisele? Mitte ühtegi. 13. Milline erinevus on substraatsel ja pmf põhisel ATP sünteesil? Pmf põhiline ATP süntees põhineb prootonite gradiendil kahel pool membraani, substraatne ATP süntees aga kasutab substraadi oksüdeerumist ja kõrge energiaga sidet omava vaheühendi kasutamist. Mis põhjustab elektronide liikumise mitokondriaalses ETA-s, nimetage peamised elektronide transpordis osalevad valgulised kompleksid.
82, -0.05 ja -1,3 V Liikumine toimub alati väiksemat suuremale: -1,3, -0,05 ja siis +0,82 Mida negatiivsem redokspotentsiaal, seda parem elektronide doonor 3. Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid I ja II (PSI ja PSII) ja nendevahelised elektronikandjad plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas 4. Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? (Kirjutage lainepikkuste vahemik) Fotosünteesil kasutatakse nähtavat valgust 400 700 nm punases (650-680 nm) ja sinises valguses (430-470 nm, nn Soret riba). Sinise valgusega ergastumisel kukub elektron kiiresti punase riba energiale ja ainult seda saab kasutada fotosünteesiks. 5. Loetlege viis sinist valgust absorbeerivat pigmentide rühma taimedes
vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi:O2-oksüdo- reduktaas (EC 1.1.3.4) näitab, et ta katalüüsib ,D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,D- glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. Nagu juuresolevalt pildilt näha, kujutab GOx endast liit- ehk konjugeeritud valku,
- testosteroon (Leydigi rakud) - dihüdrotestosteroon (DHT) Sekundaarsed isassuguorganid peenis, skrootum, munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre Testosteroon ja dihüdrotestosteroon Embrüos koed, mis ümbritsevad urogenitaalsiinust sünteesivad ensüümi 5α-reduktaasi, mis konverteerib testosterooni dihüdrotestosterooniks (DHT) 71 XY genotüübiga indiviid, kellel on ensüüm 5α-reduktaas defektne, ei ole võimeline DHT-d tootma, mistõttu võivad neil välja kujuneda naissoole iseloomulikud välised sugutunnused, kuid umbselt lõppev tupeosa, emakas ja munajuhad puuduvad. Neil on väike peenis, munandikotti ei moodustu ja munandid paiknevad kõhuõõnes, eesnäärme areng on häiritud. Puberteedieas saavutatakse piisavalt kõrge testosterooni tase, et toimida androgeenina isegi 5α-reduktaasi puudumisel ja kompenseerida DHT puudumine.
See pole DNA-s kodeeritud, selle lisab Polü A polümeraas. 3’UTR juurde seonduvad mitmed valgulised faktorid. Määravad ära, mitu koopiat valku tehakse. Toimib ka modifitseeriva järjestusena. cap ―AUG ―UGA ― juuksenõel ― STOP. UGA kodeerib sec’i teket (selenotsüsteiin, sealt tekivad juuksenõelad). Enne on vaja pausi. Lisaks on veel 3’UTR-s spetsiaalne järjestus – SECIS – määrab ka sec’i lülitumise. SECIS toimib ainult üks kord. dihüdrofolaadi reduktaas. cis-elemendita seonduvad ka rasvhapped. 34 cap ja polü (A) on vajalikud: 1) mRNA stabiilsus 2) mRNA transport 3) mRNA seondumiseks initsiatsioonifaktoritega ja soodustavad väga tugevalt translatsiooni initsiatsiooni. PAP – poly A binding protein. Initsiatsioonifaktor. Poly A-sait on cis-element ja PAP on trans-faktor. PAP seostub eIFG4-ga ja toob mRNA 3’ otsa 5’ otsa lähedale. eIF4 A ja B
annaabi.ee 
