Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rasvad inimkehas - powerpoint". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasv, rasvadid, sapi, rasvkude, seleeni, meelika, männik, ladustamine, toitained, kcal, 3040, rasvadest, rasvkoes, lõhustumine, soojusisolatsioon, imikute, soojusregulatsioon, amortiseerumine, neerud, silmamuna, õlid, nahaalune, rasvlahustuvad, vitamiinid, rasvhapped, elastsust, mereandidest, keetmine, praadimine, viimaseks, süsihappegaaskaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g 38,9 kJso 9,3 kcal Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes, viljades mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber
Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %).
Enamik tänapäeval sissesöödavaid trans-rasvhappeid tekib taimeõlide ja loomse rasva osalisel hüdrogeenimisel Rasvhapete hüdrogeenimine küllastumata rasvhapete muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele Toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli,
Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS: Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: · Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline:
Triglütseriidid: · Need on glütserooli ja rasvhapete estrid. Sisaldab 3 rasvhape jäägi, RH võivad olla erinevad. · Rasvhaped esinevad lipiidides atsetüüljääkidena, millele viitab üldnimetus eesliide tratsüül-. Triatsüülglütseriidide sünonüümid on triglütseriidid ( TG) ja rasvad. · Looduslikud TG on peamiselt segatriglütseriidid, sisaldades kahte või kolme erinevat rasvhapejääki. · Kui rasvhape on küllastanud rasv, küllastamata õli. · Rasvad on organismis tsütoplasmaatilise rasvana (raku ehitusaine) ja varurasvana (metaboolse energia varu ja kaitseroll), mis töötavad signaalülekande vahendajana. triglütseriid Vahad: · On baasalkoholiks pikaahela (16-34 C-aatomit) ühealuseline alkohol. · Loodusvahad on estrite segud (üks ester dommuneerib). · On hüdrofoosed ja veeslahustumatud. Neid lahustavad alkohool, atsetoon või eeter
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka.
9 kJ s.o 9.3 kcal) Ehituslik fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes, viljades mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustavad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koi. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse
Narkootilised ja psühhotroopsed ained; Jääkproduktid ja saasteained. Inimese toit võib olla taimset (teravili, kaunvili, köögivili, puuvili, marjad, suhkur jne) või loomset (liha, kala, piim, munad) päritolu. Eri toidud sisaldavad inimese organismile vajalikketoitaineid ja energiat erisugusel hulgal. Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomasete ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Seega: mõiste toitained ei samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on
Kaitsefunktsiooniga on näiteks lümfotsüütides produtseeritavad immunoglobuliinid, mis on võimelised ära tundma ja kahjutuks tegema baktereid, viirusi, võõrvalkusid. Kaitsefunktsioon on samuti mitmetel valkudel tänu nende vastupidavusele mehhaaniliste mõjutuste suhtes, nagu näiteks kollageenidel nahas ja veresoonte seintes; 6. Toitevalgud ja ladestavad valgud omavad inimese jaoks enamasti tähtsust kui toitained. Neid leidub näiteks taimeseemnetes, sealhulgas teraviljas. Nt piimavalk kaseiin ja munavalk ovoalbumiin; 7. Energeetiline funktsioon. Valkude energeetiline tähtsus on küll võrreldes süsivesikute ja lipiididega, aga samuti valkude endi eespool mainitud muude funktsioonidega suhteliselt tagasihoidlik, kuid siiski märkimisväärne. Pikaajalistel kehalisel pingutusel võib nende osakaal organismi üldises energiakulus küündida 5-18%-ni
6. Varuaineline ehk toiteline funktsioon (valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin jt.). ) • Tsirkuleeriv valk, põhiliselt albumiinid, on kudede toiteallikaks. Albumiinid moodustavad valguvaru, mida organism käsutab nälguse korral. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) 7. energeetiline funktsioon. • 1 grammi valgu täielikul lõhustumisel – vabaneb umbes 4,3 kcal energiat (17,6 kJ) 8. kahjustamise funktsioon • Albumiinid, näiteks munavalgevalk ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 9. transpordifunktsioon (valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, millega teostub ainete transport rakkude ja kudede vahel) plasmaalbumiinid transpordivad rasv- ja sapphappeid, vitamiine, mikroelemente, kaltsiumit, hormoone, ravimeid.
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
....................................... 13 3.1.2. Puhkepäev.................................................................................... 17 3.1.3. Jõululaupäev................................................................................21 3.2Kuu kokkuvõte...................................................................................... 25 3.2.1Energia........................................................................................... 25 3.2.2. Toitained....................................................................................... 27 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 28 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................30 LISAD............................................................................................................ 31 LISA 1. Toidukordade lisamine Nutridata programmi..........................
millegi taastootmiseks, keha uuendamiseks. Keha vajab päevas paarkümmend grammi valku, kuid iga päev vahetub kehas pool kilo valke. Katabolism-lammutamine(osa aineid kasutatakse ära anabolismiks) Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia b) Proteiin ja selles leiduvad asendamatud aminohapped (loomadel 9, lindudel 11) c) Rasv ja selles leiduvad asendamatud rasvhapped d) 24 mineraalelementi Ca, P, Mg, K, Na, Cl, Fe, Zn, Mn, Cu, Co, I, Se, Mb, Cr, vanaadium, Ni, Sn, Al, F, As, Li. e) 15 vitamiini A, B1, B2, B6, B12- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, lipoonhape, D-, E- ja K-vitamiin. f) Vesi ja õhuhapnik. September-detsember 2008. a. Energia Keemiline energia(ATP), mehhaaniline energia 30%(tööenergia, mida saadakse ainevahetuse
Kolesteriidid on vähem polaarsed kui vaba kolesterool ning seetõttu on nad plasmas heaks transpordivahendiks mitmetele molekulidele. Nende inertsetest omadustest tulenevalt kasutab organism kolesterüül-estreid detoksifikatsioonil kahjulike ainete ladustamisel. Plasma kolesteriidid sisaldavad suures mahus polüküllastumata rasvhappeid. Lipiidide biofunktsioonid. energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem kui valkude ja süsivesikute lõhustumisel. 8 kaitsefunktsioon: termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis);
· liht- · liit- · tsüklilised lipiidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad seapekk, taimsed õlid, vahad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid fosfolipiid letsitiin biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli, selles võivad talletuda
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi.
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism
ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i
orgaanilistes lahustites; baasalkohol(glütserool, sfingosiin, kolesterool) + rasvhape(karboksüülhape 4-36 süsinikku) [vähemalt kahekomponendilised]. Klassifitseeritakse: Liitlipiidid Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid Omadused: Energeetiline – varurasv, kõrge energeetiline väärtus, metaboolse energia varu Termoregulatsioon – rasv hoiab organismi soojas, Mehhaaniline kaitse – siseorganite ümber koondunud rasvkude Struktuurne roll – moodustavad membraane ja mitselle Transport – rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport Võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni Retseptorite komponendid 23. Lihtlipiidid Lihtlipiidid koosnevad baasalkoholist ja rasvhappejääkidest – triglütseriidid ja vahad. Rasv = triglütseriid(MG)
3. Sfingolipiidid- stingosiid, estri moodustamisel stingiid hoopis Liitlipiidid 4. Steroidid- kolesterool, vitamiinid, (hormoonid) Lihtlipiidid 5. Teised lipiidid (vaba), ei oska klassifitseerida Tsüklilised lipiidid Omadused: Energeetiline varurasv, kõrge energeetiline väärtus, metaboolse energia varu Termoregulatsioon rasv hoiab organismi soojas, Mehhaaniline kaitse siseorganite ümber koondunud rasvkude Struktuurne roll moodustavad membraane ja mitselle Transport rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport Võimaldavad efektiivset elektrilist isolatsiooni Retseptorite komponendid 23. Lihtlipiidid 6
toodetakse vaheühendeid (GAP, fruktoos-6-P) PFT on tihedalt integreeritud glükolüüsiga, selle tõttu saab riboos-5-P tekkida ka ilma esimese osata (juhul kui selle vajadus on suurem kui NADPH vajadus nukleotiidide/ nukleiinhapete biosünteesiks). Sellisel juhul liituvad glükolüütilises lõhustumises tekkivad Fru-6-P ja GAP otse PFT teise ossa andes riboos-5-P. 39-41 42.Lipiidide tähtsus toitumisel. Lipiidide muundumine seedetraktis, sapi tähtsus seedimisel. Imendumine. Lipiidide tarbimine toidulipiididest moodustuvad 90...96% rasvad (triglütseriidid), ülejäänu koosneb fosfolipiididest, kolesteriididest, vabadest rasvhapetest. Oluline on et toidulipiidid annaksid 26...30 % päevasest kogu energiast. Lipiidide lühiajaline ala- või liigtarbimine pole probleem. Lipiidide osakaalu olulise vähendamise üleskutsed on aga pseudoteaduslikud. Esiteks, ajapikku kujuneb tõsine rasvlahustuvate vitamiinide defitsiit
tsükiline alkohol). Klassifikatsioon: · Lihtlipiidid-lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad · Liitlipiidid-liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid · Tsükilised lipiidid-tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid Lipiidide biofunktsioonid: *energeetiline funktsioon metaboolse energia varu *termoregulatoorne funktsioon rasvkude tagab ermoisolatsiooni *mehhaaniline funktsioon rasvkude kaitseb siseorganeid *struktuurne funktsioon osalemine biomembraanides *transpordi funktsioon rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport *glükoproteiinide ankurdamine plasmamembraani 23. Lihtlipiidid Need lipiidid (triglütseriidid, vahad) koosnevad baasalkoholist ja rasvhapete jääkidest. Triglütseriidid - Nad on glütserooli ja rasvhapete estrid. Rasvhapped esinevad lipiidides atsüüljääkidena, millele viitab üldnimetuse eesliide triatsüül-
leitakse proteiinisisaldus. Arvutatakse välja lämmastikusisaldus söödas ja lähtudes sellest, et keskmiselt sisaldab valk 16% lämmastikku, leitakse lämmastikule vastav valgu kogus. SÜSIVESIKUD - energiakandjad põhiliselt taimsetes söötades (harva ka loomsetes N: glükogeen maksas, laktoos piimas jne). Neist saavad taimtoidulised loomad põhiosa eluks vajaminevast energiast ja neist moodustuvad keha- ning piimarasv ja piimasuhkur 3. RASV - on energiakandjaks põhiliselt loomsetes söötades (vahel ka taimsetes, N: õli päevalilleseemnetes, pähklites jne). Rasv on väga energiarikas ja loomad katavad energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks. Seetõttu kandub söödas oleva rasva lõhn, maitse ja konsistents kergesti üle toodangule, N: kalalõhn ja -maitse sealihale. Kui
Kaitsefunktsiooniga on näiteks lümfotsüütides produtseeritavad immunoglobuliinid, mis on võimelised ära tundma ja kahjutuks tegema baktereid, viirusi, võõrvalkusid. Kaitsefunktsioon on samuti mitmetel valkudel tänu nende vastupidavusele mehhaaniliste mõjutuste suhtes, nagu näiteks kollageenidel nahas ja veresoonte seintes; 6) Toitevalgud ja ladestavad valgud omavad inimese jaoks enamasti tähtsust kui toitained. Neid leidub näiteks taimeseemnetes, sealhulas teraviljas. Näiteks piimavalk kaseiin ja munavalk ovoalbumiin; 7) Energeetiline funktsioon. Valkude energeetiline tähtsus on küll võrreldes süsivesikute ja lipiididega, aga samuti valkude endi eespool mainitud muude funktsioonidega suhteliselt tagasihoidlik, kuid siiski märkimisväärne. Pikaajalisel kehalisel pingutusel võib nende osakaal organismi üldises energiakulus küündida 5-18%-ni
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks.
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
Tsütoplasma jaguneb võrdselt Tsütoplasma jaguneb ebavõrdselt 4 elujõulist viburiga varustatud rakku 1 elujõuline munarakk ehk ovotsüüt ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti Liikuvad rakud Praktiliselt liikumatut Spermid väiksemad Munarakk suurem Spermides vähe toitaiteid Munarakus palju toitained Toodetakse kõrge eani Saavad otsa 45-55 eluaastal Toodetakse uued, terved juurde Uusi juurde ei teki (ovogoone) (spermatogoone) 2. Ökoloogilised globaalprobleemid Rahvastikuprobleemid, Jäätmeprobleemid, Veekriis ja veekogude reostumine, Hapestumine, Osoonikihi hõrenemine, Kliima soojenemine, Energiaprobleemid, Liikide mitmekesisus 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest Nr. 19 1
Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning organismis struktuuride koostisosadena. 2. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid. Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti kaitseb lipiididest moodustunud rasvkude kõhuõõnes paiknevaid organeid kahjulike välismõjude eest ja aitab välitada keha liigset jahtumist. Rasvad ehk lihtlipiidid on glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad estrid. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid. Õlid on vedelad rasvad, mille rasvhappejäägid sisaldavad ohtralt kaksiksidemeid. Vahad on lipiidid, mille molekulides esinevad glütserooli asemel
ii. östrogeen (naissuguhormoon), iii. progesteroon (naissuguhormoon). iv. neerupealiste hormoonid. v. D-vitamiin – hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. Kokkuvõte- liipide funktsioonid Energeetiline funktsioon. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid: 1g annab 38,9 kJ, so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i
annaabi.ee 
