Raskuskiirendus Raskuskiirenduse arvutused katse nr 1 järgi VALEMID: , l= 79cm = 0,79m n= 20 t= 35,25s g= (10,35 + 10,95 + 10,36 + 9,97 + 11,4 + 10,54 ) : 6 = 10,595 |g gi = 10,35 10,595 = |0,245| =(0,245 + 0,355 + 0,235 + 0,625 + 0,805 + 0,055) : 6 = 0,39 Järeldused: Keskmine g väärtus on 10,595 , mis on ligilähedane maa raskuskiirendusega 9,81 . Keskmine absoluutne viga on 0,39 Hälve: = 0,037 mis tähendab, et mõõtmistulemused on rahuldavad, ses hälve pole üle 1%
ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega. Sidemete aksioom- iga seotud keha võib vaadelda vabakehana, kui asendada sidemed sideme reaktsiooniga
ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega. Sidemete aksioom- iga seotud keha võib vaadelda vabakehana, kui asendada sidemed sideme reaktsiooniga
võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on gravitatsioonikonstant = 6,7 *10 astmes -11. 5. Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. F=mg, kui a=0. Kaal on jõud millega ta maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Tähis on P Kaalutus: keha on kaaluta olekus, kui keha kiirendus kukkumisel on võrdne raskuskiirendusega. A=g Ülekoormus: kiirendusega liikuva keha kaal on erinev paigalseisvast keha kaalust ehk siis suurem P>mg Alakoormus: kiirendusega liikuva keha kaal on erinev paigalseisvast keha kaalust ehk siis on väiksem 6. Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud. Fh=kN=kmg , Fh- hõõrdejõud, k-hõõrdejõu tegur, N-pinnareaktsioon. Hõõrdumise liigid: a) seisuhõõrdumine- mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.
Maa pöörleb ümber oma telje, maa tiirleb ümber päikese. 11. Defineeri hõõrdejõud ja nimeta selle liigid Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise keha või ainete suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakeste vahelise jõu tõttu. Liigid: seisu-ja liugehõõrdejõud, veerehõõrdumine. 12. Mida nimetatakse keha kaaluks ja kuidas see sõltub kliirendusest? Kehakaal on füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Kui keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, siis on selle kaal 0. 13. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja seda väljendav valem Gravitatsiooniseadus-kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis onvõrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelisekauguse suurusega. p on ruudus 14. Kirjuta impulsi jäävuse seadus Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju välised jõude. 15
Näidisülesandes 11 oli antud läbitud teepikkus ja kiirus. Kui meid 17 v2 huvitab kiirendus, siis selle saab arvutada valemiga a = . Nagu me nägime, pole seda vaja 2s meeles pidada, selle valemi saame lihtsalt tuletada ülaltoodud kahest valemist. Vaba langemine Maa pinna lähedal langevad kõik kehad raskuskiirendusega (vaba langemise kiirendusega) g = 9,8 m/s2. Näidisülesanne 13. Keha kukub 10 m kõrguselt maapinnale. Milline on keha kiirus maapinnale kukkumise hetkel? Kui kaua keha kukkus? Lahendus. Antud: h = 10 m Teeme joonise. Kuna keha algkiirus on võrdne v0 = 0 m/s nulliga, kukub keha vertikaalselt alla. Liikumine on ühtlaselt kiirenev, kusjuures kiirendus on g = 9,8 m/s2 võrdne raskuskiirendusega g. Lähtudes ühtlaselt v =
Raskuskiirendus sõltub: 1. geograafilisest laiuses 2. kõrgusest planeedi pinnast 3. sõltub antud maakoha maapinna tihedusest. Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust , millel ta asub või riputusvahendit, mille küljes ta ripub. Kaaluta olek- nimetatakse keha sellist olekut, mille korral keha kaal on 0. Võib tekkida: 1. kui keha hõljub vaakumis(kosmos) 2. Kui keha hakkab langema kiirendusega, mis on võrdne raskuskiirendusega. Elastsusjõud. Elastsed ained-kumm-deformeeritav, võtab tagasi oma esialgse kuju Plastsedained-näts. Deformeeruv kuid kuju tagasi ise ei võta. Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja on suunatud nii ,et keha püüab võtta tagasi oma esialgset kuju. Elastsusjõu kohta käib Hooke seadus.Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on alati võrdeline suhtelise pikenemisega ja suunatud vastupidiselt osakeste nihke suunaga deformatsioonil. Deformatsioonid.
d) Kiiruse ja aja korrutisega 7. Liigutuste tempo (sagedus) on: a) võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b) pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega c) võrdeline liikumise kestusega d) pöördvõrdeline liikumise kestusega 8. Mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu nimetatakse: a) Kinemaatikaks b) Dünaamikaks c) Staatikaks d) Energeetikaks 9. Kui keha koos alusega liigub kiirendusega alla ja kui keha keha kiirenduse suund ühtib raskuskiirendusega, siis on tema kaal a) Raskusjõust väiksem b) Raskusjõust suurem c) Raskusjõuga võrdne d) raskusjõust sõltumatu 10. Töö tegemise kiirust iseloomustab: a) energia b) jõud c) võimsus d) impulss II OSA ( peale loetelude andke ka lühike iseloomustus!) 11. Keha raskuskese: 12. Luukangide liigid: 13. Biokinemaatilised paarid 14. Skeletilihaste mehaanilised omadused: 15. Lihaskontraktsiooni liigid: 16. Biomehaanilise analüüsi liigid: 17. Liikumise ruumilis-ajalised karakteristikud: 18
Miks sõltub raskuskiirendus geograafilisest laiusest? Poolustel on gravitatsioon tugevam kui ekvaatoril kuna seal on maa keskmele lähemal. Miks raskuskiirendus ei sõltu langeva keha massist? Sest see kehtib kõikjal ja kõigele samamoodi ühtlaselt, vahet pole kas on teras või sulg, kiirendus on sama, aga allakukkumisaeg on erinev. Millal on keha kaaluta olekus? Siis kui kehale ei mõju mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne 0-ga, keha kiirendus peab olema võrdne raskuskiirendusega. Kas kuul on raskuskiirendus suurem või väiksem kui Maal? Miks? Kuidas muutub pendli periood Kuu peal? Väiksem, kuna ta mass on väiksem Maast, pendel käib väga aeglaselt edasi-tagasi. Pendli perioodi valem ja avalda sealt g: T =2 l g , kus l= pendli pikkus (m); g= raskuskiirendus (m/s2) 4. Heli kiirus Heli: elastses keskkonnas leviv elastsuslaine, mida on võimalik kuulda. Mehaaniline laine: võnkumine, mis kannab edasi aine (nt. veepind kui
U = q1 q 2 3 q P = m a 2 + g 2 (keha kiirendus on F =k (Coulomb'i seadus) 2 2 R 2 U raskuskiirendusega risti) F U kaugusel x) I = (Ohmi seadus vooluringi osa T = mg cos ( - nurk riputusvahendi ja E= = N R q d B = 0 i (solenoidi tsentris)
Suureks Pauguks nimetatakse Universumi teket umbes 15 miljardit ( 10 9) aastat tagasi ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusliku paisumise teel. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis. See on ühtlaselt kiirenev sirgliikumine raskuskiirendusega g = 9,8 m/s2 10 m/s2. Vaba võnkumine (omavõnkumine) on võnkumine, mida sooritab tasakaaluasendist väljaviidud ja siis vabaks lastud keha. Võnkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Võnkumist kirjeldab: sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget tehakse ajaühikus, ühikuks on 1 herts (Hz): 1 täisvõnge ühes sekundis; periood T mis
1,6 f =( ) p/s = 0,5 p/s . 2 0,5 Vastus: klotsike ei saa enam kettal püsida kui tema joonkiirus on suurem kui 1,6 m/s, st ketta pöörlemissagedus on suurem kui 0,5 pööret sekundis. 2.3 Newtoni seaduste lihtsamaid rakendusi Selleks, et illustreerida Newtoni II seaduse lihtsamaid rakendusi, vaatame mõningaid huvipakkuvaid erijuhte. Vaba langemine Vabaks lastud keha liikumine. Maa pinna lähedal vabaks lastud keha langeb vabalt raskuskiirendusega g. See asjaolu järeldub sellest, et kehale mõjub peale lahtilaskmist Maa keskmesse suunatud raskusjõud r r P = mg . r r Võrreldes seda Newtoni II seadusega F = ma ja arvestades, et r r antud juhul F = P , saamegi tulemuseks r r a=g , mis tähendab, et keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega (ja suunatud alati vertikaalselt alla). Kui keha langeb kõrguselt h, on kõrgus ja langemise aeg t seotud vastavalt
Aeg, mis kulub kehal üles ja pärast tagasi alla liikumiseks on võrdne! Üles visatud või alla tagasi kukkuva kehaga seotud seaduspärasusi kasutatakse ära näiteks spordis (ülesvisatavate ja alla kukkuvate kehade või ka ujumisega seotud alad), sõjanduses, ehituses, lendamisega seotud masinate liikumisel, raketitööstuses, astronoomias jne. Vaba langemise teemaga seotud ülesannetes saab kasutada kiirendusega seotud valemeid, kus kiirendus a asendatakse raskuskiirendusega g ja teepikkus s asendatakse kõrgusega h. KÜSIMUSED EELNEVA TEKSTI KOHTA 1) Mis on gravitatsioon, milles see seisneb, mis on gravitatsioonijõud? Gravitatsioon nim. mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Sõltub massist ja kaugusest. Gravitatsioonijõudu nim. jõuks, mis iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust. Maa külgetõmbejõud ehk raskusjõud 2) Mis on vaba langemine, mis on selle tähis ja keskmine väärtus?
2 punkti määravad, mille 3 punkti määravad, mille 4 punkti määravad, mille Vektori pikkus ehk moodul leitakse avaldisest: Kuidas siis, kui vektor on kolmemõõtmelises ruumis? Universumison 1090 elementaarosakest. Mitme bitine ribakood kirjeldab siis unikaalselt igatühte neist? 300 Juhusliku suuruse keskväärtus ja mediaan? LIIKUMINE Punkt ekvaatoril: 0.465 km/s. Suurem kui helikiirus. Miks me midagi ei tunneta? Milline on punkti ringjoonel liikumisest tingitud kiirendus? Võrrelge raskuskiirendusega! Atmosfäär kui meie taustsüsteem liigub koos meiega. Punkti ringjoonel liikumisest tingitud kiirendus on 0,03m/s2 mis on võrreldes raskuskiirendusega palju väiksem. Mitme dimensionaalne on punkt? 0 Millisel füüsikaseadusel põhineb ridva tasakaalustav omadus? Jõud on impulsi muutumise kiirus. Lisamassi m tasakaalust välja viimiseks on vaja rakendada lisajõudu. F=pm mdv=fdt Milline/millest tingitud jõud põhjustab pendliliikumist tasakaaluasendi poole?
Jäävuse seaduste rakendamisel on oluline vaadeldavatest füüsikalistest kehadest koosneva süsteemi isoleeritus. See tähendab, et vaadeldav süsteem on nagu suletud nähtamatute seintega ruumi nii, et välisilmaga pole mingit kontakti. Arusaadav, et süsteemi isoleeritus on tinglik mõiste. Pole näiteks võimalik gravitatsiooniväljast vabaneda. Kuid paljudel juhtudel pole see oluline, sest väline gravitatsiooniväli mõjub väikeses piirkonnas kõikidele kehadele ühesuguse raskuskiirendusega. Jäävuse seaduste rakendamisel on seetõttu vaja alati jälgida kuivõrd on isoleerituse nõue täidetud. Tundmatuteks jäävuse seadusteks on massi, impulsi, pöörlemishulga, laenguhulga, energia jt. jäävuse seadused. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Vaatleme suletud süsteemi, milles asub n keha. Nende kehade omavahelised vastasmõjud on lubatud.
alt välja tuua. 1 tuletis dt järgi on t ning määramata integraalile tuleb juurde liita mingi konstant, mis selle valemi puhul on v0, seega avaldubki kiirus ajahetkel t selle valemi järgi. 5. Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Vaba langemine on selline olukord, kus kehale mõjuvad ainult raskusjõud, seega kõik vabalt langevad kehad liiguvad raskuskiirendusega, mis ei sõltu keha massist → vaba langemine on konstantse kiirendusega liikumine. Kuna vaba langemine on konstantse kiirendusega, siis vabalt langeva keha kiirus muutub ühtlaselt, mistõttu ei saa ta olla konstantse kiirusega. 6. Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Hetkeline nurkkiirus on pöördenurga tuletis aja järgi. Keskmine nurkkiirus on keskmine pöördenurk jagatud ajaga. Pöördenurk on pöörlemistelje juures,
muutma; , kus a on keha kiirendus. II seadus: Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see Rakendades kehale,massiga m,jõu F¯ saab tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses keha kiirenduse a¯,a¯=F¯/m(F=ma). raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a¯,siis keha kaal Arvestades,et keha mass on const,siis jõu ja kiirenduse vektorite moodulite suhe ¯=m(g¯±a¯) m=F/a=const. Kus "+" märk vastab juhule,kui tugi või f¯(tk-all)=0 riputi liigub vertikaalselt üles "-" vastab liikumisele vertikaalselt alla.Igal muul juhul Süsteemi kui terviku impulsi ajaline tuletis on keha kaal võrdne raskusjõuga. on siis võrdne nulliga
Liigutuse ajaline rütm on: a. Võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b. pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega c. võrdeline liikumise kestusega d. pöördvõrdeline liikumise kestusega 8. Mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu nimetatakse: a. kinemaatikaks b. dünaamikaks c. staatikaks d. energeetikaks 9. Kui keha alusega liigub kiirendusega alla ja kui keha kiirenduse suund ühtib raskuskiirendusega siis on tema kaal a. raskusjõust väiksem b. raskusjõust suurem c. raskusjõust võrdne d. raskusjõust sõltumatu 10. Töövõime varu iseloomustab a. energia b. jõud c. võimsus d. impulss 1. Iseloomustage töövõimetsooni: * automaatsed tegevused: inimene kasutab seda igapäeva elus ainult 1/3, see töövõimeosa ei põhjusta märkimisväärset väsimust.
Nende töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tiivikud on tavaliselt ajamipoolsest küljest kinnised ja piima sise k siseselt ringorbiidilt selle suhtes tangensiaalselt paikneva väljutusotsiku kaudu. Osakesele mõjuva tsentrifugaaljõu suurus on võrdeline ringorbiidi raadiuse ja nurkkiiruse ruudu korrutisega ning pöördvõrdeline raskuskiirendusega. Sama jõud tekitab pumba survepoolele rõhu. Mõõdetuna vedelikusamba kõrgusena, nimetatakse seda rõhku pumba tõstekõrguseks. Atmosfäärine ehk 100 kPa suurune rõhk vastab vee tõstekõrgusele 10 m. Vedelik sisestatakse tsentrifugaalpumpa tiiviku pöörlemistsentri ümber või läheduses olevast sisestusavast imitoru kaudu. Tsentrigugaaljõu teke (C) ja tsentrifugaalpumba
mõõt. Newtoni seaduse järgi: p= A jõud = mass × kiirendus Rõhu mõõtühik SI-süsteemis on pascal, F=m×a kuid praktikas kasutatakse sagedamini mõõtühikuna bar. Rõhkude määratlused Kui asendada valemis kiirendus a on toodud selel 2.1. raskuskiirendusega g (g = 9,81 m/s2), saame raskusjõu: Sele 2.1 Hüdrosüsteemis esinevate rõhkude määratlused DIN 24312 järgi 11 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused Töö W Energia sõltub massist m ja liikumis- kiirusest v: m × v2
Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Trajektooriks nimetatakse joont, mis näitab keha liikumisteed. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Tööks nimetatakse liikumissuunalise jõu ja sooritatud nihke korrutist.: A = F . s . Töö ühik on 1 J, mis on võrdne tööga, mida teeb jõud 1 N nihkel 1 m. Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis. See on ühtlaselt kiirenev sirgliikumine raskuskiirendusega g = 9,8 m/s2 10 m/s2. Vaba võnkumine (omavõnkumine) on võnkumine, mida sooritab tasakaaluasendist väljaviidud ja siis vabaks lastud keha. Vastastikmõju avaldub kehadele (osakestele) mõjuva jõu kaudu. Vastastikmõju liike on siiani teada neli: gravitatsiooniline, elektromagnetiline, tugev ja nõrk. vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist. Vedeliku rõhk anuma põhjale p = gh, kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja h vedeliku sügavus
Raskusjõud loetakse rakendatuks raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on konstantne kogu keha ruumala ulatuses. Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a¯,siis keha kaal ¯=m(g¯±a¯) Kus "+" märk vastab juhule,kui tugi või riputi liigub vertikaalselt üles "-" vastab liikumisele vertikaalselt alla.Igal muul juhul on keha kaal võrdne raskusjõuga. Maa raadius R=6400 km,mass m=5,98*10^24 kg,siis ülemaailmne gravitatsiooni const. y=6,67*10^-11 m³/kg*S²,raskuskiirenduse Maa pinnal g=9,81m/S². 1.2.3.Impulss ja impulssi jäävuse seadus
Raskusjõud loetakse rakendatuks raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on konstantne kogu keha ruumala ulatuses. Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a,siis keha kaal =m(g±a) Kus "+" märk vastab juhule,kui tugi või riputi liigub vertikaalselt üles "" vastab liikumisele vertikaalselt alla.Igal muul juhul on keha kaal võrdne raskusjõuga. Maa raadius R=6400 km,mass m=5,98*10^24 kg,siis ülemaailmne gravitatsiooni const. y=6,67*10^11 m³/kg*S²,raskuskiirenduse Maa pinnal g=9,81m/S². 1.2.3.Impulss ja impulssi jäävuse seadus
F=m*, ühikuks N Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. , ühikuks on Nm (njuutonmeeter). 18. Millal on süsteem (keha) tasakaalus? Kehale rakendatud jõudude summa peab olema null. 19. Kui suur on raskuskiirendus arvuliselt? Leia oma keha raskusjõud. 9,8m/s2, F=mg=65*9,8=637 kg*m/s2 20. Mis on g-jõud? Millised on elusorganismi häired raskuskiirenduse kasvamisel? Bioloogilistele süsteemidele mõjuv raskuskiirendusega kiirendusjõud. Raskendatud on jäsemete liikumine, hingamine ja siseorganid on kokku surutud. 21.Mis on keha inertsimoment? Inertsimomendi ühik, valem. Keha inertsimoment iseloomustab pöörleva keha massi ja selle paigutust pöörlemistelja suhtes. Ühikuks ml2 on ning valemiks 22. Mis on massikese (raskuskese) ja kuidas saab leida keskme koordinaadid X,Y,Z ruumis? Massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate
Leiame inertsiaalpretsessiooni nurkkiiruse, Ly i kasutades tuntud valemit: H Ly =Fxjx = majx kus a on tundliku elemendi metatsentriline kõrgus ma i jx Asendame nurkkiiruse valemisse Ly väärtuse : H Korrutame ja jagame võrrandi parema poole raskuskiirendusega g: mga Bj i jx x Hg Hg kus B on tundliku elemendi suurim raskusjõu moment. Kiirendused ja seega ka inertsjõud esinevad ainult manöövri sooritamise ajal. Manöövri lõppedes kaovad ka inertsjõud. Kui inertsjõu poolt tekitatud tundliku elemendi peatelje nihe tähistada b, siis Bjx b i t t Hg
kauguse korrutis. (M=Flsin(a)). 19. Millal on süteem(keha) tasakaalus? Tasakaalu tingimused. Kehale rakendatud jõudude summa peab võrduma nulliga. F1+F2+F3...Fn=0 20. Kui suur on raskuskiirendus arvuliselt? Leia oma keha raskusjõud. 9,81 m/s2 58 kg = 578,80 (kg m)/s2 = N 21. Mis on g-jõud? Millised on elusorganismi häired raskuskiirenduse kasvamisel? G-jõud on bioloogilistele süsteemidele mõjuvaid raskuskiirendusega kiirendusjõude. Organismi või üle elama <10g. Raskuskiirenduse kasvamise häired: Jäsemete raskendatud liikumine ja hingamine, siseorganid surutud kokku, 10g:s hingamine peatud nägemise kaotus. Kaaluta olek mõjutab vereringet. 22. Kuidas eraldatakse lahustes osakesi teineteist tsentrifuugi abil? Tõukejõu ja raskusjõu resultantjõud on erinev erinevate komponentide jaoks, mille tõttu nad asuvad erinevatel kaugustel teljest ja sadestuvad erinevates kohtades. 23
Vaatlus on looduse uurimise passiivne vorm, millel on kindel eesmärk, metoodika, kasutatakse mõõteriistu ja tulemused fikseeritakse. Vaatluse korral kehtib nõue, et nähtus peab tekkima ja kulgema ilma vaatlejapoolse sekkumiseta. 11 Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis. See on ühtlaselt kiirenev sirgliikumine raskuskiirendusega g = 9,8 m/s2 10 m/s2. Vaba võnkumine (omavõnkumine) on võnkumine, mida sooritab tasakaaluasendist väljaviidud ja siis vabaks lastud keha. Valem on sümbolite kombinatsioon, mis väljendab mingit väidet. Valemeid jaotatakse definitsioonvalemiteks, tuletatud valemiteks ja seadusi kirjeldavateks valemiteks. Valgus kiirgub ja neeldub aatomites toimuvate elektronide energiate muutuste tõttu. Valguse kiirgumisel liigub elektron tuumale lähemale (aatomi energia väheneb),
e=w (2.17) w Seega täielikult veeküllastunud pinnase poorsusteguri leidmiseks piisab, kui on määratud selle veesisaldus ja liik (liiv või savi). Mahumassi kasutamine geotehnilistes arvutustes on ebamugav. Näiteks pinnase omakaalust põhjustatud pinge arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Analoogselt siis ka kuivmahukaal d = dg ja terade mahukaal ehk erikaal s = sg. Sobiv ühik mahukaalu jaoks on kN/m3. 2.11.5 Liivpinnase tihedust iseloomustavad näitarvud Liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks kasutatakse mõistet tihedusaste ID (suhteline tihedus Dr), mis leitakse seosest
Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F = mg. Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P. Paigalseisu korral on kaal arvuliselt võrdne raskusjõuga: P = mg. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. Kaalutus. Kui keha liigub nii, et selle kiirendus a = g, siis P = 0, ehk keha kaal on võrdne nulliga. Kiirendus on võrdne raskuskiirendusega aga vabal langemisel. Seega vabal langemisel on keha kaal null. I kosmiline kiirus (ca 8 km/s). Esimese kosmilise kiiruse mõistet saab seletada tornist kivi viskamise näitega. Mida suurema kiirusega kivi tornist visata (horisontaalselt), seda kaugemale see tornist kukub. Kui anda kivile selline kiirus, et see jõuab enne teha tiiru ümber Maa, kui maha kukub, läheb kivi järgmisele ringile ja hakkab tiirlema ümber Maa. Kivi kukub Maast "mööda". Pöörlemine
tavaliselt piires 0,4 - 0,5. Kui pinnasele on mõjunud aga geoloogilise ajaloo vältel suuremad koormised kui tänapäeval, siis horisontaalpinged võivad osaliselt säilida ja K0 suurus võib olla isegi 3. Normaalselt konsolideerunud liiva K0 võib arvutada Jaky valemiga K0 = 1- sin (6.6) (EMÜ v) Omakaalupinge. q pinnase omakaalupinge rajamissügavusel q = d; Näiteks pinnase omakaalust põhjustatud pinge arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Vundamendi laiuse mõju (EMÜ v) Tõlge(joonise alune txt): Maksimaalsete survepingetega vundamentide all erinevate taldmiku pindalade jaotus. Kus s - vajum; B - vundamendi laius; q surve vundamendi talla all; qy pinnase roome piir. 25. Summeerimismeetod. Seletage lahti nurgapunktide meetod ja selle kasutuskohad.
4 Keha kaal – kaal on võrdne jõuga, milelga keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit Maa külgetõmbe tõttu. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskusjõud mõjub antud kehale, keha kaal aga mõjutab teisi kehi. Kaaluta olek – keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne nulliga. Kui keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, siis selle kaal on 0. 12. HÕÕRDEJÕUD JA HÕÕRDETEGUR. SEISU- JA LIUGEHÕÕRE. TAKISTUSJÕUD. TAKISTUSJÕU SÕLTUVUS KEHA OMADUSTEST JA OLEKUST NING KESKKONNAST. Hõõrdejõud – keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdetegur - µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Kui keha libiseb
Pinnase omakaalust põhjustatud pinge tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi tolmuterad koosnevad valdavalt kvartsist, harvemini kaltsiiti ja teisi mineraale. arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel deformeerumine on väikse tähtsusega, millega arvestamine pole vajalik. Savi mineroloogiline koostis sõltub algkivimite koostisest ja keskkonna raskuskiirendusega. Mahukaal = *g, kuivmahukaal d = d*g ja Vundamendi vajumise prognoosimiseks on vajalik teada pinnase tingimustest, koosnevad kaoliniidist, illiidist, montmorilloniit. Eesti savides on terade mahukaal ehk erikaal s = s*g (kN/m3. mahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest - kokkusurutavust. domineerivaks mineraaliks illiit. 1.3
Ly i H tuntud valemit: Ly =Fxjx = majx kus a on tundliku elemendi metatsentriline kõrgus ma i jx H Asendame nurkkiiruse valemisse Ly väärtuse : Korrutame ja jagame võrrandi parema poole raskuskiirendusega g: mga Bj i jx x Hg Hg kus B on tundliku elemendi suurim raskusjõu moment. Kiirendused ja seega ka inertsjõud esinevad ainult manöövri sooritamise ajal. Manöövri lõppedes kaovad ka inertsjõud. Kui inertsjõu poolt tekitatud tundliku elemendi peatelje nihe tähistada b, siis Bj b i t x t Hg Vaatleme kuidas mõjub kiiruse muutusest tulenev inertsjõud tundliku elemendi peateljele
17) w 13 Seega täielikult veeküllastunud pinnase poorsusteguri leidmiseks piisab, kui on määratud selle veesisaldus ja liik (liiv või savi). Mahumassi kasutamine geotehnilistes arvutustes on ebamugav. Näiteks pinnase omakaalust põhjustatud pinge arvutamisel tuleb mahumass korrutada kihi paksusega ja seejärel veel raskuskiirendusega g. Otstarbekam on kohe mahumass korrutada raskuskiirendusega ja kasutada arvutustes selliselt saadud suurust mahukaalu = g. Analoogselt siis ka kuivmahukaal d = d g ja terade mahukaal ehk erikaal s = sg. Sobiv ühik mahukaalu jaoks on kN/m3. 2.11.5 Liivpinnase tihedust iseloomustavad näitarvud Liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks kasutatakse mõistet tihedusaste ID (suhteline tihedus Dr), mis leitakse seosest
annaabi.ee 
