Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rannajalgpall vs jalgpall". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljak, kohtunik, penalti, varustus, rannajalgpall, lipp, joonega, küljejoon, kujutletav, väravad, vigastatud, löök, kohtunikud, lippu, minimaalselt, sooritatud, volitused, rikkuja, vile, vahetusala, raadiusega, vahetuse, varrukate, vaheaja, liival, postiga, keskele, horisontaalse, mänguväljak, kauguselt, täisnurkne, pikkune, nahast, muust3. PÕHILISED VÕISTLUSREEGLID 3.1. Jalgpalliväljak Mänguväljak peab olema ristküliku kujuline, kusjuures väljaku külgjoon peab olema, pikem kui väravajoon. Mõõtmed: Pikkus: minimaalselt 90m (rahvusvahelistel mängudel 100m) maksimaalselt 120m (rahvusvahelistel mängudel 110m) Laius: minimaalselt 45m (rahvusvahelistel mängudel 64m) maksimaalselt 90m (rahvusvahelistel mängudel 75m) Väljaku tähistus: Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse väravajoonteks. Ükski joon ei ole laiem kui 12 cm. Väljak on keskjoonega jagatud kaheks pooleks. Keskjoonele on märgitud keskpunkt, mille ümber on 9,15 m raadiusega keskring. Värava-ala: Värava-ala on mõlema värava all määratud järgnevalt:
Referaat Lota Aadla 11.c klass @ Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus jalgpall ............................................................................................................................3 Jalgpalli meeskond...............................................................................................................................4 Jalgpalli väljak......................................................................................................................................5 Jalgpalli reeglid.................................................................................................................................6-8 Jalgpalli riietus......................................................................................................................................9 Sprint........................................................
Jalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud...
· lahtilöögi tegemisel - kui mängijad peavad paiknema oma väljakupoolel kuni lahtilöögini; · suluseisu korral - mängija ei ole suluseisus, kui ta asub hetkel, mil tema võistkonna liige lööb palli, oma väljakupoolel. Karistusala Ristkülikukujuline ala värava ees, mille mõõtmed on koos joonte laiusega 40,3 x 16,5 m (44 x 18 jardi). Karistusala otsarve on järgmine: · Tähistada väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise kümnest kaitsemängija poolt toime pandud penaltiga karistatava rikkumise eest; · Tähistab väljaku seda osa, kus kaitsva võistkonna väravavahil on lubatud palli käega puutuda; · Tähistab ala, millesse sattudes tuleb pall mängu lüüa väravaesise lahtilöögiga või vabalöögiga, mille õigus antakse kaitsvale poolele oma karistusalas;
JALGPALLI REEGLID 1. Väljaku suurus Väljak peab olema ristkülikukujuline, tähistatud, peavad olema määratud karistusala, värava-ala, nurgasektor, lipupostid peavad olema paigutatud igasse nurka, väravad peavad olema ankerdatud maapinna külge. 2. Pall Peab olema ümbermõõduga 68-70 cm, kindla kaalu ja kindla rõhuga. Kui pall läheb katki, peatatakse mäng ja jätkatakse seda hiljem uue palliga sama koha pealt. 3. Mängijate arv · On kaks võistkonda · Ühes võistkonnas ei tohi olla üle 11 mängija, kellest 1 on väravavaht · Ei tohi olla alla 7 mängija · Varumängijaid 3-7
Mängureeglid Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele.[8] Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA.[9] Mängijad, varustus ja kohtunikud Jalgpall kui mänguvahend Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsansa palli käega puutuda, kuid seda vaid oma karistusalal. Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma
Kas sina sobid vutikohtunikuks? Kui vastad õigesti 75%-le küsimustest, võid ennast jalgpallireeglite alal igati kompetentseks pidada. Millised on jalgpalli värava mõõdud? a 2,40x7,34 m b 2,44x7,32 m c 2,32x7,44 m Kui väljakul on korraga kaks palli, siis kohtunik... a Peab kohe peatama mängu ja eemaldama teise palli b Lubama mängul jätkuda seni, kuni teine pall hakkab mängu segama c Lubama mängul jätkuda ning peatama mängu kohe, kui ohtlik moment on möödas Kui vahetusmängija siseneb väljakule ilma loata hetkel, kui pall on mängus, siis kohtunik jätkab mängu...? a Karistuslöögiga sealt, kus rikkumine toimus b Vabalöögiga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas
2 2. Üldiselt lk. 3 3. Ajalugu lk. 3 4. Levik lk. 4 5. Reeglid lk. 5 6. Liiga ja karikavõistlused lk. 8 7. Koondised ja rahvusvahelised suurvõistlused lk. 9 8. Jalgpall Eestis lk. 10 9. Saalijalgpall lk. 12 10. Rannajalgpall lk. 13 11. Kasutatud allikad lk. 14 Üldiselt Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada pall muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida käega, kuid erandiks on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond, kohtumine võib lõppeda ka viigiga
olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mänguaed ja võitja selgitamine Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab
Enamikes riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk võib ulatuda ümberarvestatult üle saja miljoni krooni. Mängureeglid Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele.Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Mängijad, varustus ja kohtunikud Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsana palli käega puutuda, kuid seda vaid oma karistusalal. Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud,säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast javäljakukohtunikust.
Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks piirikohtunikku ning neljas kohtunik, kes näitab mängu ajal annab mängijatele, numbritablood kasutades, vahetus(t)est teada. Tal on veel teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni jätkata. Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (ehk siis kas piirikohtuniku või neljanda kohtuniku) väljavahetamine. Tema reeglina peakohtunikku tööd üle ei võta. Kuues ja seitsmes kohtunik on UEFA-s hetkel eksperimentaalne. Nimelt pannakse need kohtunikud mõlema värava taha, et paremini värava ees toimuvat näha ning kontrollida. Samas äärmisel juhul (nagu nt. FIFA MM 2010 Finaalis) on kuues ja isegi seitsmes kohtunik asekohtunik. Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 meetrit, laius 4590, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100110 ja 6475 meetrit.
SISUKORD SISSEJUHATUS 1.JALGPALL 1.1Mängu reeglid 1.2Väljak 1.3Varustus 1.4Jalgpalli levik 1.5Ajalugu 2.JALGPALLI LEVIK KEILAS 2.1Asukoht 2.2Koolid 2.3Võimalused jalgpalli mängimiseks 3.ANALÜÜS 3.1Küsimustiku analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD SISSEJUHATUS JALGPALLI REEGLID Jalgpall on ,sportlik mäng mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi . Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatudväravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal). Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad
Kerakujuline mänguvahend on kaetud naha või mõne muu heakskiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 68-70cmj 27-28 tolli ja mängu alguses peab kaaluma 410-450g 14-16 untsi. Palli rõhk peab jääma vahemiku6-11 atmosfääri tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga mistõttu jab palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Mängu juhib ja teda abistavad kaks piirikohtuniku ning neljas kohtunik Neljandal kohtunikul on teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine kui viimane kohtunik ei suuda mängu lõpuni jätkata. Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku,ehk,siis kes piirikohtunikuga või neljanda kohtuniku väljavahetamine.Tema reeglina peakohtuniku tööd üle ei võta. Kuues ja seitsmes kohtunik on UEFA-s hetkel eksperimentaalne.Mänguväljak peab olema kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon
Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks. Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA.
saalijalgpalli. See on ainuke sisejalgpalli vorm, mida aktsepteerib ka FIFA. Futsalit kutsutakse jalgpalli väike-vennaks, kuid tipptasemel on tegemist hoopis erinevate mängudega. Tänaseks on futsalist saanud ülipopulaarne mäng, mida tõestab ainuüksi see, et nt Itaalias on üle 4 miljoni futsali harrastaja. Samas jalgpalli harrastajaid on Itaalias umbes miljon! Futsalist on välja kasvanud sellised mängijad nagu Ronaldo, Ronaldinho, Pele jt. Jalgpallist palju väiksem väljak arendab mängijates tehnilisi oskusi, kiiret reageerimist ja vilgast mängusilma. Tegemist on väga hea meeskonnamänguga, kus tänu väikesele koosseisule saavad kõik mehed pidevalt mängus aktiivselt osaleda. Kuna futsalit mängitakse põhiliselt saalis, on mängutingimused alati head - olgu väljas nii raju kui tahes. Eesti mängijate jaoks on futsal väga hea ettevalmistus kevadiseks jalgpalli hooajaks või siis suviseks rannajalgpalli hooajaks! Futsali ehk saalijalgpalli reeglid:
krooni. 5 3 MÄNGUREEGLID Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. 3.1 Mängijad, varustus ja kohtunikud Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga kuni 11 mängijat, kellest üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsansa palli käega puutuda, kuid seda vaid oma karistusalal. Mängija kohustuslikku põhivarustusse kuuluvad pikkade või lühikeste käistega jalgpallisärk, lühikesed püksid, põlvikud, jalanõud, säärekaitsed ja väravavahil kindad. Mängijad peavad kandma sellist riietust, mis eristab neid vastasvõistkonna mängijast ja väljakukohtunikust
Pall- võivad olla nii nahast- L kui sünteetilisest- S materjalist, nahast on pehmemad kuid kallimad, kaal 260-280g, ümbermõõt 65-67 cm, siserõhk 0,30-0,325 kg/cm3, värvikombinatsioonid Väljak- riskülikukujuline, 18*9m, keskjoon teeb kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust, väljak jaotatud mõtteliselt kuueks tsooniks- 1 taga parem, 2 ees parem, 3 keskel, 4 ees vasak, 5 taga vasak, 6 taga keskel Mängijad- 12, mõlemal pool 6 ja asuvad tsoonides, eesliinimängijad asuvad tsoonides 2,3,4 ja tagaliini 1,6,5, tagaliinimängijad ei tohi rünnata hüppelt eesliinis võrgus kõrgemal olevat palli, rünnakult peavad hüppama ründejoone tagant ja maanduda ründealasse, sidemängija e tõstja kelle
...........................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................................................3 Reeglid....................................................................................................................3 Pall..................................................................................................................................3 Väljak................................................................................................................. 3 Väravad.............................................................................................................. 3 Korraline mänguaeg....................................................................................................... 4 Mängijad............................................................................................................
Igal võistkonnal on õigus võtta mängu normaalajal poolaja kestel aeg maha üheks minutiks. PALL. Pall on valmistatud nahast või tehismaterjalist(palli pind ei tohi olla libe). Meeste palli ümbermõõt on 58-60 cm ja ta kaalub 425-475 g, naiste pall on väiksem: läbimõõt 54-56 cm, kaal 325-400 (375)g. Pall peab olema ümmargune, tema pealispind ei tohi olla läikiv ega libe. Igas mängus peab olema kasutada kaks määrustekohast palli. VÕISTKOND, VAHETUSMÄNGIJAD JA VARUSTUS. Võistkond koosneb 14 (16)mängijast. Korraga võib väljakul viibida kuni seitse mängijat. Ülejäänud on vahetusmängijad, neist üks on varuväravavaht (nr 12).(nr ei pe olema 12. võistkonna nr-id peavad jääma 1- 99 vahele) Võistkonnal peab kogu mängu kestel olema väljakul üks mängija, kes täidab väravavahi kohustusi. Väravavaht peab võistkonnakaaslastest riietuselt erinema ja ta kannab tavaliselt seljal numbrit kas 1, 12 või 16(kuid need numbrid ei ole kohustuslikud)
liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusmängija siis kui kohtunik lubab vahetusmängijal tulla väljakule või siis kui minutilisel vaheajal või mänguvaheajal teatab vahetusmängija vahetusest sekretärile. Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et see koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest, kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes. On lubatud "ühes tükis" mänguriietus, mängijail ei oleks T-särke, sõltumata tegumoest, võistlussärgi all, välja arvatud juhtudel kui selleks on kirjalik arstipoolne soovitus
..........................................................................................................6 MÄNGU EESMÄRK JA KORRALDUS......................................................................................... 6 MÄNGIJATE POSITSJOONID....................................................................................................... 6 VÕISTLUSRIIETUS......................................................................................................................... 7 MUU VARUSTUS..............................................................................................................................7 MÄNGIJAD - VIGASTUS................................................................................................................ 8 KAPTENI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED...................................................................................9 TREENERID KOHUSTUSED JA ÕIGUSED............................................................................. 9
a 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Tutvustus................................................................................................................................ 3 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Mänguväljak ja varustus.......................................................................................................... 4 Mängu eesmärk...................................................................................................................... 5 Mängureeglid.......................................................................................................................... 6 Ajareeglid ja vead.................................................................................................
Ragbi Referaat Tallinn 2009 Sisukord 3. lehekülg Sissejuhatus 4. lehekülg Võistluskorraldus 5. lehekülg Tehnika ja Taktika 10. lehekülg Positsioonid Ragbis 12. lehekülg - Ajalugu 13. lehekülg Suurimad Rahvusvahelised Võistlused 14. lehekülg Ragbi Üle Maailma 15. lehekülg Ragbi Variandid 16. lehekülg Karistuslöögid 17. lehekülg Varustus 18. lehekülg Sportlase Eripära ja Treeningud 19. lehekülg - Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Ragbi on väga kiire, põnev ja vaatamist väärt spordiala, mida mängivad osavad ja tugevad sportlased. Mulle meeldib selline tehniline mängu, eriti huvitav on vaadata mängijaid meisterliku sööduoskusega. Nüüd aga ragbist lähemalt... Ragbi on mäng, mida mängitakse tänaseks enam kui 120 riigis üle maailma.
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Juurikas JALGPALL Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2008 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Jalgpall.....................................................................................................4 2. Väljak.......................................................................................................5 3. Mängijate põhivarustus............................................................................6 4. Ajalugu.....................................................................................................7 5. Eesti Jalgpall............................................................................................8 Kokkuvõte......................................
erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi
piirid ja tunnetada oma oskuste taset. Karistuslöögid Karistuslöökide korral on väravavahile kõige suurem oht kiire palli mängupanek vastaste poolt. Siin on vaja kiiresti organiseerida oma värava kaitsmine ja samas ei tohi palli silmist kaotada. Kiiresti on vaja hakata organiseerima müüri, kontrollides ise samal ajal olukorda trahvikastis ja selle ümbruses ning muidugi ka palli. Ei tohi hakata müüri õigesse kohta paigutama enne kui kohtunik on andnud märku, et mäng jätkub pärast vilet. Kuni kohtunik ei ole sellist märguannet andnud, tuleb püsida värava keskel ja olla valmis kiireks lahtimänguks või löögiks väravale. Kui kohtunik on andnud märku, et mäng jätkub pärast vilet, alles siis võib liikuda värava posti juurde ja hakata paigutama müüri õigele kohale. 10 Juhtnöörid müüris peaks 1,5 meest üle palli olema
Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Reeglid Mänguväljak Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvid Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranz rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku. Rõngas on kinnitatud laua külge horisontaalselt. Kõrgus maapinnast on 3,05 m.
Poolfinaalide võitjad selgitasid omavahelises mängus olümpiavõitja, kaotajad olümpiaturniiri eelviimases mängus pronksmedali saaja. Naiskondade võistlus Meeste hokiga võrreldes on naiste mängul pisut erinevad reeglid, eelkõige ses osas, et ei või teiste suhtes jõudu kasutada (kuigi kokkupõrkeid esineb). Liiga jõulise mängu eest karistatakse eemaldamisega, karistusaja pikkuse otsustab peakohtunik. Kaitsevarustuse hulka kuuluvad mitmesugused spetsiaalsed kaitsmed. Kuna meeste varustus naistele ei sobi, toodetakse õrnemale soole teistsugust varustust: naiste hokipükste all on vaagnakaitse, nende õlakaitsmed on kergemad, kindad väiksemad ja kepid on mõõtmetelt ja kujult meeste omadest erinevad. Kõik naismängijad on kohustatud kandma täisnäomaski. Kokku kaalub naishokimängija varustus tosin kilo ning see nõuab vastupidavust ja sitkust, et 3×20 minutit vastu pidada. Põhilised võtted on naistel samad mis meestel: litri omaksvõtt ja vedamine, rünnakualguse
Keskmängija peab olema hea lähivisetes, peab oskama enda vabaks mängida ning söötu püüdma ning peab suutma hästi lauapalle võtta. Mänguväljak Korvpalli väljaku mõõtmed on 28 x 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Mänguväljak peab olema tasane ja takistusteta ning keelatud on muruga kaetud 1 mänguplatsid. Väljak on märgistatud selgete 5 cm laiuste joontega. Mänguväljaku keskele on märgitud 3,6 m diameetriga keskring. Mõlemas väljaku otsas on 2,9 m kõrgusel korvilaud mõõtmetega 1,05 x 1,8 m. Korvilaua külge on kinnitatud 45 cm diameetriga korv, mis asub korvilaua alumise serva keskel. Maapinnast 3,05 m kõrgusel asuva korvirõnga küljes olev võrk võib olla minimaalselt 40 cm ning maksimaalselt 45 cm pikkune. Pall
Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga
Märguande peale hakkab vulkaani tiim koonuseid püsti panema ja kraateri tiim neid ümber lükkama. Mängu aeg 1-2 minutit. Kui aeg on otsas, loe üle mitu koonust on püsti ja mitu pikali. See võistkond, kes oma tööd kiiremini tegi, on võitja. Võta ja põgene Mängujuht: Õpetaja või keegi õpilaste seast Osavõtjate arv: vähemalt 8 Ettevalmistus mänguks: Mängijad jaotatakse 2 võistkonda. Mänguväljak jaotatakse kaheks võrdseks pooleks. Igal võistkonnal on oma väljak. Ühele ja teisele võiskonna väljakule lõppus(näiteks kus on väravad või korvpallilaud) pannakse lipp. Mäng: Mängujuhi käskluse peale algab mäng. Mängijad eesmärgiks on tuua teise võistkonna lippu oma väljakule. Kui mänguväljakule astub teisest võistkonnast mängija, siis koduseid mängijad saavad puudutades teda „külmetada”, ning ta peab ootama kuna tema võistkonnast mängiga puudutades teda ”sulatub”. Kuum kartul Õpilased moodustavad ringi
.................3 2. Ajalugu.............................................................................................................................................4 3. Põhilised reeglid 3.1 Mänguala........................................................................................................................................5 3.2 Võistkond........................................................................................................................................6 3.3 Varustus..........................................................................................................................................6 3.4 Punkti saamine............................................................................................................................6-7 3.5 Soojendus.......................................................................................................................................7 Kasutatud materjalid 1. Võrkpall
USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 1 Varustus Mänguväljak - korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranz rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku. Rõngas on kinnitatud laua külge horisontaalselt. Kõrgus maapinnast on 3,05 m.
annaabi.ee 
