vastikult tüütud, kelle elumõte näib olevat ainult turistidele oma kauba pakkumisega võimalikult kiirelt rikastuda. Eriti kurb on, et näiteks Assuanis vaatavad ka lapsed turistidele, kui miskitele kingitusi jagavatele näärivanadele, kes muudkui raha ja pastakaid jagavad. "Give me a pen" näib olevat üks esimesi asju, mida lapsed Assuanis inglise keeles selgeks õpivad. Sügavalt liigutav on, kui kuskil turistidest kõrvalises kohas jalutad pärast päikeseloojangut ramadani perioodil mööda tänavat ja sind sisse kutsutakse osa saama nende pühast ramadani õhtusöögist, samas teeb hinge sügavalt täis, kui ära kasutatakse sinu usaldust inimeste vastu. Üldiselt on araablast müügitehingutes usaldada sulaselge lollus ja araablaste poolt pakutud abi mingi shopping'u korral tähendab tegelikult topelthinna tasumist. Ja niipalju, kui oli Assuanis kõõrd- ja ühesilmseid, pole ma kuskil kohanud. Samas oli väga liigutav, kui ramadani
kokku. Selline almuse andmine on kohustuslik täisealistele tervemõistusega moslemitele, kes on piisavalt rikkad. Seda almust võeti varanduse suurust arvestades. Varandus, mida enne almuse andmist üle vaadati, pidi olema inimese käes olnud vähemalt aasta. Enamus ühiskondades on see tänapäeval vabatahtlik, kuid leidub ka kohti, kus on see kohustuslik. Traditsiooniliselt on see kohustuslik neile, kel on vähemalt 80 grammi kulda või samas väärtuses muid väärisesemeid. Paast ramadani kuus leiab aset päikesetõusust päikese loojakuni. See oli oluline seetõttu, et usuti, et ramadani kuus andis Jumal Muhamedile Koraani. Peale seda toimuvad pühad, kus tehakse kingitusi. Selle päikesetõusu ja loojangu vahel tuleb hoiduda söömisest, suitsetamisest, seksuaalsest läbikäimisest ja tahtlikust oksendamisest. Need piirangud ei kehtinud öösiti. Paastumine ei ole kohustuslik kõigile: haiged, rasedad naised, imetavad
Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust.
( suurem osa kehast peab olema kaetud). See tähendab, et enne palatisse sisenemist tuleb alati koputama ning tagada naistel privaatsust Kuna muslimide jaoks paast on väga oluline(aga rasedatel ei ole see kohustuslik) , tuleb raseda naisega läbi rääkida, kas on see mõeldav, kas ei ole kahju sellest lapsele jne. Muslimidel on omad usulised sümbolid ning puudutada neid ja ära võtta ei tohi ilma nende loa ja vajaduseta. Ramadani jooksul naine võib loobuda vere võtmisest ja vaginaalsest läbivaatlusest. Paljud muslimid teevad ultaheli uuringu nii vara kui võimalik,et teada kõike loode tervislikust seisundist Sünnitamise jooksul muslimid palvetavad, nii naised kui ka nende mehed. Kui mees palvetab, võivad paluda tagada nendele privaatsust. Ema imetab oma last kohe pärast sündi ning imtamine rinnaga kestab 2. Eluaastani
moraalseid teemasid. päevas kindlatel aegadel ● Paast- paastu ajal ei tohi süüa, juua, sigarette tarbida, vahekorras olla. ● Almus- teatud osa enda varandusest antakse vaestele ramadani lõpus. ● Palverännak Mekasse- tuleks ühe korra elus ette võtta ● Koraan ISLAMI KULTUUR ● Raamatukultuur- kasutati kalligraafiat e ilukirja (nt koraani käsikirjades, tarbeesemetel, hoonete seintel) ● Ilmalik kirjandus-seiklus- ja kangelaslood, ajaloolised jutustused, kroonikad, luule ● Kunst- elusolendeid meeleldi ei kujutata (usk sellesse, et vaid
Paast 5. Palverännak ehk hadz ( moslemite üks elueesmärkidest on ka korra käia palverännakul Mekas) Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Enne peab pesema nägu ja käsi puhta voolava vee või liivaga. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid palvetavad ja kuulavad jutlusi. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; võivad olla mustrid või väljakirjutised Koraanist. Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Üks, mis märgistab paastukuu Ramadani lõppu. Ja teine, mis märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Levik. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesia, Pakistan ja Bangladesh. Islami sektid: 90% on sunna sekti kuuluvad sunniidid, 10% siia sekti kuuluvad siidid. Nendevahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand, sest Muhamed ei jätnud peale surma maha juhatusi, kuidas järglast valida.
See oli kasulik riigile, kuna sõjameestele tasuti maatükkidega ning nende ustavus oli tagatud. Läänimehed moodustasid LääneEuroopa sõjavägede peajõu. Islam kuidas tekkis? Meka kaupmees Muhamed(570632) kuulutas uut usku. Üks JumalAllah. 5 põhisammast, õp lk 57 usutunnistusallah ainus jumal, muhamed tema prohvet 5x päevas palvetamine näoga Meka suunas paastumine ramadani kuus(päiksetõusloojang) almuste jagamine(2,5% sissetulekust) kord elus palverännak Mekasse kristluse ja islami sarnasusederinevused Üks Jumal: Jahve/Allah Püha raamat:Piibel/Koraan Püha isik: Jeesus/Muhamed Ajaarvamine: Jeesuse sünd/Muhamed põgenes Mekast Palverännakud: ..../Kord elus Mekasse erinevused: Jeesus oli jutlustaja ja Jumala poeg, Muhamed riigijuht/väejuht ning Allahi sõnumitooja.
·enne südaööd Selles Meka Suures (Haram) Mosees asub Kaaba, mille poole moslemid kogu maailmas palvetades näoga seisavad. Enne palvetamist on kõige tähtsam pesemine · käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid · pestakse ka jalad · palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga · palvuse ajal ei kanta jalatseid · naiste juuksed peavad palvuse ajal olema kaetud Paastumine ·paastumine ramadani kuus, igal päeval päikesetõusust loojakuni ·ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. ·paastuma pole kohustatud reisijad, raugad, rasedad ja imetavad naised ning haiged Annetamine Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Islamiusulised palvetamas Süürias Umayyadi mosees Palverännak Mekasse Nõutakse kõikidelt muslimitelt, kellel see on võimalik, sest palverännak on kallis
Parim aeg külastuseks on kevadel (märtsi keskpaigast maini), mil loodus on lopsakas ja roheline ning sügisel (september kuni november), mil suve kuumus on taandunud. Ei tohi alahinnata suviseid ektreemseid kuumusi ja talvesid. Kui reisida talvel lõunasse, siis tuleb valmis olla külmadeks öödeks ning põhjarannikul ja Rif mägedes (Rif Mountains) on talvel ja varakevadel sageli sombune. Kui plaanitakse Atlase külastamist, siis ka mai ning september on igati sobivad kuud. Ka Ramadani (Ramadan on kuu, millal ilmutati koraan.) periood ei ole reisimeks kõige mugavam, kui osad kohvikud ja söögikohad on päevasel ajal suletud. Kes loodab Marokost mustanahalisi kohata, see peab tublisti vaeva nägema. Põlisrahvas on hoopis iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid - kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased, kusjuures kunagine agressiivsus on tasakesi muundunud erakordselt osavaks kauplemisoskuseks.
Idakirik Patriarh, püha vaim lähtub vaid isast, armulaual said kõik nii veini kui ka leiba, ristimärk 3 sõrmega, teenistus lubatud kohalikes keeltes, vallalisus vaid munkadel. 30. Milline tähtsus on Muhamedil araablaste ajaloos?Islami rajaja, sai Allahilt ilmutuse. (Ainus prohvet) 31. Nimeta moslemite 5 põhisammast.Usutunnistus allah on ainus, viis korda päevas palvetamine Meka poole, paastumine ramadani kuus igal päeval päiksetõusust loojanguni, almuste jagamine(2,5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse(hadz) 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks?Haridziidid, sunniidid neil on koraan ja kommentaar, siiidid koraan on nende jaoks viimane tõde. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis?Arhitektuur 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat?Normannistlik väidetakse, et viikingid (Rjurik, Sireus,
korra oma elu jooksul. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 2. Rituaalne palve, salat. Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes samaaegsaelt näoga Kaaba pühamu (pilt 4) poole Mekas. Palve sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle! (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 3. Iga-aastane paastumine ramadani kuus, saum. Sellega mälestatakse Koraani ilmutamist inimkonnale. Terve kuu kõik täiskasvanud muslimid peavad hoiduma söögist, joogist ja seksuaalsuhetest päeva esimesest valguskiirest kuni päikeseloojanguni. Ramadani 27 öö, "väe öö" on kõige püham päev aastas. Paast lõpeb festivaliga, moslemite tähtsaima pidupäevaga. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 4. Palverännak Mekasse, hadz
korra oma elu jooksul. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 2. Rituaalne palve, salat. Palvetada tuleb 5 korda päevas pöördudes samaaegsaelt näoga Kaaba pühamu (pilt 4) poole Mekas. Palve sisuks on Jumala ülistamine, Koraani retsiteerimine, õnnistussoovid prohvetile. Palve lõpeb rahusooviga: Rahu olgu teie üle! (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 3. Iga-aastane paastumine ramadani kuus, saum. Sellega mälestatakse Koraani ilmutamist inimkonnale. Terve kuu kõik täiskasvanud muslimid peavad hoiduma söögist, joogist ja seksuaalsuhetest päeva esimesest valguskiirest kuni päikeseloojanguni. Ramadani 27 öö, "väe öö" on kõige püham päev aastas. Paast lõpeb festivaliga, moslemite tähtsaima pidupäevaga. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 4. Palverännak Mekasse, hadz
austatud, selle pärast, et nad saavutasid palju, kuigi meil sellisied inimesi eriti ei armasta. Ärimehed on ausad, kelmust on väga harva näha ja kui juhtub, siis teised parnerid halvustavad seda ning loobuvad töötamisest. Au ja külalislahkus on ka nende eripära. Alalhoidlik moraal keelab lahtiseid riideid ja parneritest välismaalt oodatakse, et nende riietus on tagasihoidlik ja range. Puhkepäevad on reede ja laupäev, see on seotud nende usuga. Ramadani ajal valitsushooned ja poed suletakse varem. Välismaalased ei pea suitsetama, jooma ega süüa avalikus kohtades. Teades seda, saab öelda, et traditsiionid ei peata progressi riigis ja võib-olla isegi aitavad jõuda tippini. Teine riik on Ameerika, kus pole selliseid rangeid reegleid. Inimesed seal saavad ise otsustada, mida ja kuidas nad tahavad jõuda eesmärgini. Üldiselt öeldes, nende jaoks rahvaväärtused ei ole nii
kuskussist. Köömenit kasutatakse peaaegu igas Maroko toidus ja seda peetakse nii oluliseks maitseaineks, et köömeni leiab tavaliselt laualt soola ja pipra kõrvalt. Kaneeli kasutatakse tagines, pastillas ja puuvilja salatites. Paprika ja Sahara tsiilisid kasutatakse tomatipõhistes toitudes, juurvilja tagines ja marinaadides, et vürtsi lisada. Kreemi magustoitudes kasutatakse kardemoni. Seesami seemneid võib leida küpsetistes ning on väga olulised ramadanis, et teha ramadani desserti. Puljongites võib kasutada ka nelki. Marokos kasutatakse ka mitmeid erinevaid maitsetaimi. Peterselli ja qsbouri (petersell ja koliander) müüake turul alati koos. Neid maitsetaimi kasutatakse Maroko toitudes kõige rohkem. Piparmünt on teine tähtsaim maitsetaim, kuna sellest tehakse Maroko piparmündi teed. Absint on illegaalne mõnes riigis oma ergutava narkootilise omaduse poolest. Marokos aga on absint talvel piparmündi asendaja. Aniisi kasutatakse küpsetistes ning leivas.
Peamise palvesaali põrandal on matid, millel palvetajad saavad põlvitada -Islam, muslim araabia k. alistumist ja see kes on alistunud Allahile. -Koraan moslemite püha raamat, enamik moslemeid õpib juba lapsena suuri osi sellest pähe. -Hadz, hajj islamiusuliste palverännak Mekasse. Moslemite aasta XII kuu teisel nädalal. Iga moslem, kes suudab, peab korra elus selle läbi tegema. Hadz toimub kord aastas, kindlal ajal. -Ramadan moslemite aasta (354 päeva) üheksas kuu. Ramadani ajal toimub paast, mis algab iga päev koidu ajal ja lõpeb kohe pärast päikeseloojangut. Paastu ajal ei tohi süüa, juua, suitsetada. Samuti püüavad nad selle aja jooksul kogu koraani läbi lugeda. -Minarett mosee eesõues asuv või sellega külgnev ringrõdudega kõrge torn, millest muezzin kuulutab palvuse algust. -Meka- Islami kõige püham linn -Kaljutempel,- Kubbat as-Sahra, (Omari mosee)
Talmud Rajaja puudub Pühad paigad Jeruusalemm; Nutumüür Iseloomulikud riitused ümberlõikamine Islam: Lunastusõpetus tuleb elada Koraanile vastavalt ja Allahile meelepäraselt; 5 sammast ehk kohustust; esimeseks, usutunnistus, ehk Allah on ainus jumal ja Muhammed tema prohvet; teiseks, palvetamine viis korda päevas Meka poole; kolmandaks, almuste andmine, ehk 2,5% aastasissetulekust; neljandaks, paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul; viiendaks, üks kord elus palverännak Mekasse Kogudus umbes 1,78 miljardit inimest; moseed Iseloomulikud tunnused alistumine; tekkis Araabia poolsaarel 7. sajand pKr; Allah oli enne kuujumal; palvetamine 5x päevas Meka poole; tähtis on roheline värv, sest Koraan oli palmilehetedel kirjas; Koraan õige vaid araabia keeles; judaism ja kristlus on Allahi eelnevad tööd Peasuunad puuduvad Pühakiri Koraan; kõik teistsugused pühakirjad hävitati
Ordurüütel- Ordurüütel on munk, võitleb usu nimel uskmatutega 7 vaba kunsti:1.grammatika 2.matemaatika 3.retoorika 4.dialektika 5.aritmeerika 6.muusika 7.astronoomia Skolastika- keskaegne filosoofia, mis lähtus kirikust. Tsunft- käsitööliste ühing Gild- kaupmeeste organisatsioon Skraa- tsunfti põhikiri Moslemite 5 põhisammast: 1.Usutunnistus (ainujumala, Allahi kummardamine) 2. Palvus (5x päevas) 3.Iga-aastane paastumine (ramadani kuus) 4.Palverännak Mekasse (kuuaasta viimasel kuul-Hadž) 5.Almuste jagamine (rahaline annetus-2% sissetulekust) Mošee- islami kirik, kupliga. Medres- poistekool, islami keskõppeasutus ja ülikool. UUSAEG (16-18 saj.) Humanism-inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Renessanss-”taassünd” kõrgkeskajale järgnenud periood (14-17 saj) Euroopa kultuuriajaloos. Reformatsioon-Martin Lutheri poolt algatatud ja Saksamaal alguse
(622 anno Domini = 1 Hidzra aasta). Kaheksa aastat hiljem pöördus Muhamed koos armeega tagasi Mekasse ja võitis selle kergelt. Muhamedi surmaajaks, 50. aastat hiljem, oli terve Araabia poolsaar moslemi kontrolli all. Sõna ,,islam" tähendab ,,allumist", peegeldades religiooni keskset uskumust alistuda jumala tahtmisele. Islami tava keskendub viiele alustalale: usutunnistus, igapäevane palvus, paastumine Ramadani ajal, palverännak ja annetamine. Islami pühatekst, Koraan, kirjutati araabia keeles 30. aasta jooksul. Moslemid usuvad, et see sisaldab jumala sõna, mida järkjärgult ingel Gabriel Muhamedile 20. aasta jooksul paljastas. Ka on olulised prohvetite ja tema kaaslaste ütlemised ja teod, mis on kogutud Hadith'i. Islami ja lääneriikide vahel on olnud halvad suhted juba sajandeid ja viimaste aastate jooksul näib see olevat veelgi kasvanud
Ülejäänud 54% moodustavad sisserännanud. Immigrantide arv ja osakaal rahvastikust on pidevalt kasvanud. Kõige suurema immigrantide rühma moodustavad Aasia riikidest saabunud inimesed nende koguarv oli 2010. aastal 562 040. Bahrein on üks tihedama inimasustusega riike maailmas, kus ühel ruutkilomeetril elab umbes 1857 inimest. (About Bahrain: Overview) Bahrainis valitseb tugev islami usk. Seda järgitakse nii personaalses, poliitilises kui ka majanduslikus elus. Püha kuu Ramadani jooksul ei tohi moslemid päikesetõusust päikeseloojanguni süüa ja tohivad töötada vaid kuus tundi päevas. Samuti ei tohi nad sel ajal suitsetada ja nätsu närida. Igal õhtul, kui päike on loojunud, kogunevad pered ja sõbrad, et tähistada nälgimise lõppu. Ramadani ajal on poed ja restoranid avatud ebatavalistel aegadel. (Culture of Bahrain 2012) Ka Bahreinis on pere-ja sugulussidemed tähtsal kohal. Onupojapoliitikasse suhtutakse
Peale tema surma hakkavad valitsema kaliifid(prohveti asemiks), nene juhtimisel algab väga kiire Islami levitamine. Pärsia sundislamiseerimine(mõõga abil). 734 a. Toimus Boitiers lahing, juht Karl Mating(Frank) Peatasid araablaste sissetungi Euroopasse. Medinas olles paneb Muhamed paika 5 sammast(kohustust): 1)Usutunnistus(Allah on ainus ja Muhamed on tema prohvet) 2)Palvetamine(5x näeoga Meka suunas, Moseedes qibla:näitab suunda) 3)1x aastas ramadani kuus paastuda(pole kohustuslik kõigile:lapsed, rasedad, haiged, rännakul)keelatud suitsetamine ja suguelu. Lõppeb suuure peoga. 4)Almuste andmine(2,5% aasta sissetulekust) 5)Palverännak(had) Mekasse või Mediinasse1x elus sooritada. Inimene kes läheb rõivastub ihrami(mehed peavad). Naised peavad nägu varjama kandma. Mehed panevad kirikusse minnes mütsi pähe. Mees kes on käinud palverännakul on hadi ja naine hada.
c. Islami põhitõed ja moslemi 5 põhikohustust: · Koraan islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Alahi saadik väljendab seal Allahi taevast sõnumit. · Sunna püha pärimus, kus kirjas õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. · Usutunnistus - ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik. · Palve 5 korda päevas näoga Meka pool. · Paavst ramadani kuul (islami kuukalendri 9. kuul) söök-jook vaid öösel. · Almuste jagamine vaestele. · Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus). d. Araabia kalifaadi laienemine pärast Muhamedi surma: · Araabia kalifaat vallutustega tekkinud araablaste suurriik. · Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia.
Enne päikese tõusu, siis kui päike on enamvähem keskel, siis kui vari on kahekordne, enne päikese loojangut, ja keskööl. Minaretidelt hüüti neid palvekordu . palvetamine mosees, reedel kindlalt seal aga muidu võib omaette palvetada a see peab olema puhas koht nt vaibad ja meka suunas näoga. Palvetele kutsub muezzen palvetusi viib läbi Imaam. III. Paastumine-terve ramadani kuu ei tohi süüa. Põikese tõusust päikese loojanguni.s selleks ei ole kohustanud lapsed, haiged, rasedad ja need kes on rännetel. IV. Zakah-annetamine (2,5% aastasissetulekust vaestele.) V. Hadz-ükskord elus palverännak mekasse. Mekasse minnes ei tohi kanda sõrmuseid ega sõlmi ja peavad kandma sellist riietust ihram-i. Näitab kõikide palverändurite ühtsust allahi ees. See lõppeb suure
o Igal juhul läheneb viimsepäeva kohus st karistamine ja õigeks mõistmine vastavalt tegudele o Õpetus Allahist, looja ja kohtumõistja, kes määrab inimese saatuse · Moslemite viis põhikohustust: 1. Usu tunnistamine ,,pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhameed on tema saadik" 2. Kohustuslik palvetamine 5 korda päevas (näoga Meka poole) 3. Almuste jagamine 4. Paastumine ramadani ajal (paastukuu) 5. Vähemalt kord elus palverännak Mekasse · Usk toetub kolmele alusele: 1. Ommajad Uthmani ajal 644-656 kirjalikult ülestäheldatud koraanil (Jumala sõna) koosneb 114-st suurast (lõik) 2. Sunna- see on pärimus prohveti tegevustest ja ütlustest 3. Idzma- usklike üksmeel. · Islamiusuliste pühavärv on roheline, kuna pärimuse järgi kirjutati koraan palmilehtedele
Mediinalaste toetusel pöördus ta 620 a. tagasi Mekasse. Sai alguse Islamiusk, mis sai mõjutusi judaismilt: palvetamine, seaduse usk, kristlusest: idee viimsest kohtupäevast ja lunastusest. Koraan kirjutati üles Muhamedi surma järel. Islamiusuliste põhikohustused: - usutunnistus: Muhamed on nende prohvet ja Allah on ainus jumal - palvus: mošees palvetada 5x päevas Meka suunas - almus: pidi toetama vaeseid ja abivajaid - paast: 9’dal kuul pidi pidama Ramadani - palverännak Mekasse, kui rahakott seda lubab. 11. ARAABIA KALIFAAT Islami riik tekkis 7. saj. Riigi nimeks sai Kalifaat, prohveti järglase e. kaliifi järgi. Kaliif oli riigi ilmalik ja vaimulik juht. Kalifaadi laienemise põhjused: - omavahelistest sõdadest hoidumiseks vallutati naabermaid - naabermaade rikkus ahvatles, sest sõjameestele maksti sõjasaagiga, vallutatud alade maksudega. - Koraan lubas Džihaadis e. pühas sõjas langenud otse paradiisi.
Kaubalinnad hakkasid tekkima peamiselt põhjaosas, kus tähtsaimaks keskuseks kujunes Meka. Kaamelikasvatajaid nimetatakse beduiinideks. Aaraablaste usk on polüteistlik (jumal Allah). Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ühe jumala usku. Ta nõudis Allahi austamist. Islami püha raamat-Koraan. Islami usu 5 põhiseisukohta: 1) Allah on jumal ja Muhamed on tema prohvet. 2) Tuleb annetada vaestele. 3) Iga päev tuleb 5 korda Meka suunas palvetada. 4) 1 kord aastas, ramadani kuul tuleb paavstuda. 5) Tuleb oma elujooksul teha palverännak Mekass. * Poliitilised ja majanduslikud õpetused 19. sajandil. Kujunemise aeg ja põhjused, liberalism, sotsialism; merkantilistid ja füsiokraadid, majanduslik liberalism Konservatism - 1830. aastatel. Ajal, mil ühed pidasid vajalikuks järske muudatusi, s.o revolutsioonilist teed, teised aga tahtsid tagasi pöörduda vana korra juurde, leidus neidki, kes ei pooldanud kumbagi teed.
Naised ei tohi pärast sünnitust ja kuupuhastuse ajal palvet teha 3. Almuste jagamine oma rikkuses inimene unustab enda, peab kogu aeg palvetama ja andma, abistama hättajäänud rändureid, Muhammad algatas selle. Julgustatakse kohustusliku almuse jagamise kõrvale tegema ka vabatahtlikku almusejagamist (Sadaqa). Almuste jagamise alla läheb ka misjonitöö kui keegi pööratud, siis ka see on heategu 4. Paastumine (Sawm) ramadani kuus, päikesetõusust päikeseloojanguni ei söö, hiljem võib sellest ei pea osa võtma reisil olijad, rasedad, raugad, haiged, aga tuleb järele teha 5. Palveränd ehk Hadz minnakse mekasse, 12.kuul, 8.-12.päevani, traditsioon tekkis nii, et islamieelses usundis olid pühad kuud, mil ei võind verd valada ega tülitseda ja sel ajal tuldi mekasse et rahuliku kaubitsemise kõrval sooritada palveränd Ka'ba kivi juurde .
ebajumalakummardamisest. Muhamedi peetakse araablaste riigi rajajaks ja valitsejaks. Põhitõed:koraan-islmai püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi taevast sõnumit. Sunna-püha pärimus, kus kirjas õpetlaste tõlgenudsed. Prohveti tegudest ja lausumistest. Usutunnistus- ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik. Kohustusteks oli palvetada 5 korda päevas näoga meksa poole. Paastuda ramadani kuul (islami kuukalendri 9 kuu, söök ja jook vaid öösel).almuseid tuli vaestele jagada. Vähemalt kord elus tuli teha palverännaks Mekasse. · Araabia kalifaat Araabia kalifaat laienes pärast Muhamedi surma. Araabia kalifata- vallutustega tekkinud araablaste suurriik. Esimene kaliif ehk prohveti järglane Aba Baku alistas Bütsantsi väed, vallutas Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dziihaadi -pühas sõjs lubas koraan lengenuile otsepääsu paradiisi
Aastal 632 Muhamed suri. Ta sõnastas moslemite viis põhikohustust ehk viis sammast: · sahada ehk usutunnistus (ei ole teist Jumalat peale Allahi ning Mohamed on tema prohvet) · salah palvetamine (viis korda päevas tuleb palvetada Meka suunas, enne palvetamist tuleb nägu ja käed puhtaks pesta) (kohustuslik oli reede keskpäeval Mosees palvetada, selle seinas on ava, kus sees on qibla, mis näitab Meka suunda) · saum paastumine üks kord aastas ramadani kuul. Süüa võis öösiti. · zahah annetamine (umbes 2,5% oma aastapalgast tuleb annetada vaestele) · hadz palverännak Mekasse (kord elus pidi käima palverännakul Mekas. Seal tohtis viibida viis päeva 12) Araabia kalifaat islami levik Pärast Muhamedi surma said araablaste valitsejaks kaliifid. Kaliif on prohvetite asemik. Kaliif oli riigipea ja ka religoosne juht. Kaliifide juhatusel hakati islami usu levitamise eesmärgil vallutama naabermaid. Dzihhaad püha sõda
erakondade vahel, aga ka ministritest kui inimestest. 3. Islam Islam tähendab andusmust jumalale. Ta on kompromissitu, monoteistlik õpetus, mis rõhutab allahi kui ainujumala kõikvõimsust. Islami püharaamat on koraan, ususeisukohast on veel olulised Sunna, šariaat, mis toetub Araabia tavaõigusele, koraanile ja sunnale. Islamiusk toetub nn. viiele sambale: 1. Maailmas on ainult üks jumal-Allah 2. Kõik moslemid peavad tähistama ramadani-ühe kuu pikkune paast 3. Kõik moslemid peavad vähemat kord kuus käima palverännakul 4. Allahi poole tuleb palvetada vähemalt 5 korda päevas 5. Kõik moslemid peavad aitama endast viletsamat. Peale Muhamedi surma tekkis vaidlus, kellest saab islamiusu juht. Selle vaidluse tulemusena Islam lõhenes kaheks ja kuni tänase päevani on moslemid jagunenud šiiitideks ja sunniitideks. Tänapäeval on üks šiiitidest koosnev maa ja see on Iraan.
andma jumalaarmu, nt. Armulaud Missa pidulik jumalateenistus 1.7 Araabia ja Muhamedi kultuur Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki
Ta kuulis hääli nagu ,,Mina olen see, kes siin on , võta mind kuulda", ,,Sina oled see inimene, kuuluta Issanda nime". Kuid kõik kõrbehääled, dzinnid, kurjad vaimud tahavad inimese üle võimust võtta. Muhamed arvas, et ta on hull. Ta rääkis oma murest Hadidzale. · Siis tuli Qadri öö. Inimesed,kes selle öö üle elavad muutuvad tarkadeks või pühakuteks, sest sellel ööl vaatab inimene läbi jumala sõrmede. Qadri ööl, ramadani kuul tuli Muhamedi peale Jumala sõna. Tol ööl oli Muhamed Hira mäel, suure koopa sissekäigul (koopa olevat raiunud saatan oma mõõgaga).Ta nägi kuju enda poole tulemas ning kuulis selgesti sõna ,,Iqra", ,,kuuluta". Muhamed vastas,et ei saa kuulutada. Nähtamatud käed haarasid Muhamedist ning surusid ta vastu maad, ,,kuuluta", ning Muhamed küsis mida ta peab kuulutama. Siis luges Muhamed siidrätilt esimesi koraani lauseid
Lõbustustest, veini joomisest. Selle olemasolu põhjendatakse uskumusega, et paradiisis on veini joomine ja kõik muu lubatud. Seda kasutasid ära sufistid, kes uskusid, et mõtiskluste ja meditatsiooni abil on võimalik juba eluajal jõuda paradiisini. Veinist luuletas Abu Nuwas. 2. Zuhd askeetlik luule. Vastukaaluks esimesele, kristluse eeskujul. Kuigi askeetlus on islamis keelatud, on see luule mõnes mõttes lubatud, põhjendatuna islami ramadani traditsioonist. Askeetlikku luulet viljeles al-Ma'arr. Islamis usutakse, et Koraan on ilmeksimatu ja reprodutseerimatu. Mõnedki vaidlesid sellele vastu, nt al-Ma'arr, kes kirjutas teose, mida nimetas oma versiooniks Koraanist. Hea luuletaja suutis kasutada õigesti kõiki retoorikavõtteid ja anda oma mõtte edasi erilisena, olenemata sellest, mis see mõte olla võis. Edaspidi hakati minema tagasi vanemate traditsioonide juurde, koostati luuleantoloogiaid. Tuntuim on 9
Sariaat ehk islami seadus moodustub Koraanist, Sunnast ning kommentaaridest. Kuna Muhammadi iga tegu tema elus oli religioosne akt on ka see kehtiv printsiip islami ühiskonnas miski ei seisa religioonist eraldi. Idzma ehk koguduse üksmeelne tõekspidamine. Qijas on esimese kolme allika (koraan, sunna, idzma) põhjal tehtud loogilised järeldused. Islami tugisambad: 1. Sahada Islami usutunnistus pole teist jumalat peale Allahi ja Muhammad on minu prohvet 2. Sawn paastumine Ramadani kuul (üks päev), ei kehti rasedatele, haigetele, raukadele, reisil olijatele; lõppeb pidustusega id Al-fitr 3. Salat palvetamine 5 korda päevas Meka suunas, enne peab end pesema, vaiba peal 4. Zakat almuste jagamine vaestele, ränduritele jms; tänapäeval on see 2.5% sissetulekust 5. Hadz palverännak, mida tuleb sooritada vähemalt kord elus; tuleb 7x kõndida vastupäeva ümber
Muhamedi surma järel jagunes islam 2 põhivoolu sunniidid ja siiidid. Islami põhitõed ja moslemi 5 põhikohustust: Koraan islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Alahi saadik väljendab seal Allahi taevast sõnumit. Sunna püha pärimus, kus kirjas õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. Usutunnistus - ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik. Palve 5 korda päevas näoga Meka pool. Paavst ramadani kuul (islami kuukalendri 9. kuul) söök-jook vaid öösel. Almuste jagamine vaestele. Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus). Araabia kalifaadi laienemine pärast Muhamedi surma: Araabia kalifaat vallutustega tekkinud araablaste suurriik. Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi.
Muhamedi surma järel jagunes islam 2 põhivoolu sunniidid ja siiidid. Islami põhitõed ja moslemi 5 põhikohustust: Koraan islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Alahi saadik väljendab seal Allahi taevast sõnumit. Sunna püha pärimus, kus kirjas õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. Usutunnistus - ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik. Palve 5 korda päevas näoga Meka pool. Paavst ramadani kuul (islami kuukalendri 9. kuul) söök-jook vaid öösel. Almuste jagamine vaestele. Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus). Araabia kalifaadi laienemine pärast Muhamedi surma: Araabia kalifaat vallutustega tekkinud araablaste suurriik. Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi.
Muhamedi surma järel jagunes islam 2 põhivoolu – sunniidid ja šiiidid. Islami põhitõed ja moslemi 5 põhikohustust: Koraan – islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Alahi saadik väljendab seal Allahi taevast sõnumit. Sunna – püha pärimus, kus kirjas õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. Usutunnistus - ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik. Palve 5 korda päevas näoga Meka pool. Paavst ramadani kuul (islami kuukalendri 9. kuul) söök-jook vaid öösel. Almuste jagamine vaestele. Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus). Araabia kalifaadi laienemine pärast Muhamedi surma: Araabia kalifaat – vallutustega tekkinud araablaste suurriik. Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. Džihaadis – pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi.
annaabi.ee 
