Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja järel.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
etioopia, liidust, rahvasteliit, hispaania, rahumeelne, agressor, agressioon, mandzuuria, kodusõda, preparatsioon, hüvitamine, organisatsioon, milleski, toetuv, algataja, rooma, telg, maailmasõda, jugoslaavia, tsehhoslovakkia, lahendama, kriise, suurriigid, karistada, aasia, jaapanlased, uurima, viiks, tokio, seepeale, vastuseks, tugevaks, rakendamaPärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Euroopa 1914 Euroopa 1919 SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL. SAATANLIKUD KOLMEKÜMNENDAD Rahvasteliit  Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine (1919 rajatud). Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist punkti. Ameerika Ühendriigid ei astunud Senati vastuseisu tõttu Rahvasteliitu. Algul ei võetud Rahvasteliitu Esimese maailmasõja kaotanud riike. Nad pääsesid sinna hiljem. 1930
Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Euroopa 1914 Euroopa 1919 SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL. SAATANLIKUD KOLMEKÜMNENDAD Rahvasteliit  Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine (1919 rajatud). Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist punkti. Ameerika Ühendriigid ei astunud Senati vastuseisu tõttu Rahvasteliitu. Algul ei võetud Rahvasteliitu Esimese maailmasõja kaotanud riike. Nad pääsesid sinna hiljem. 1930
Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat. (1919) 2. Peale uute riigipiiride kehtestamist rahulepingu järgi, soovisid antanti riigid võimsamaks saada ja kätte maksta kaotajatele. Uute riigipiiridega paraku aga ei arvestatud rahvaste soovide ja vajadustega nii, et vastuolud ja tülid olid vältimatud. 1920 aastal loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Sinna kuulusid paljud maailma riigid. Algul küll ei võetud MS kaotanud riike, nad pääsesid sinna alles hiljem. NSVL pääses sinna alles 15 aastat hiljem. USA jäi aga Rahvasteliidust kõrvale sest nad keeldusid tunnustama seda. 3. Miks algasid saatanlikud kolmekümnendad?
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ?
nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja.
halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõjani viinud probleeme. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks 2.Pariisi rahukonverentsi toimumise aeg, koht ja tähtsus. 18.02.1919-21.01.1920, Versailles loss, püsivate rahutingimuste väljatöötamine, Versailles süsteemi loomine 4
TOIMUMA SÕJAJÄRGNE ÜLESEHITUSTÖÖ. *OTSUSTATI, ET SAKSAMAA PEAB LOOBUMA ALADEST, MIS JÄÄVAD VENE-SAKSA PIIRIST PÕHJA POOLE, KUID SAKSAMAA VÄED PEAVAD JÄÄMA BALTIKUMI SENI, KUNI LIITLASED VAJALIKUKS PEAVAD. TAGAJÄRJED  KÕIK NEED ASJAOLUD ÜHTEKOKKU OLID ALUSEKS, ET KUTSUDA ESILE UUS SÕDA *SAKSAMAA PIDI TUNNISTAMA AUSTRIA,TSEHHOSLOVAKKIA JA POOLA ISESEISVUST . VERSAILLES TOIMUNU EI OLNUD RAHU, VAID UUE SÕJA ALGUS. 4. RAHVASTELIIT: MILLAL LOODI, MIKS JA KUI EDUKAS  EBAEDUKAS OLI  MIKS RAHVASTELIIT LOODI 18.01.1919.AASTAL PARIISI RAHUKONVERENTSIL. EESMÄRGIKS OLI RIIKIDE OMAVAHELISTE TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI PATSIFISMI AJASTUKS. RAHVASTELIIDU ABIGA LAHENDATI MITMEID
AJALOO KT pt. 1-2 MÕISTED reparatsioon - kahju täielik hüvitamine sõja võitjale. Versailles' süsteem - Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus mis oli vastumeelt nii Saksamaale kui ka Asuterlastele, Ungarlastele, Bulgaarlastele nin ka türklastele. Rahvasteliit - Pariisi rahukonverentsi loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936
WILSONI 14 PUNKTI  USA presidendi W. Wilsoni loodud punktid, mille järgimisel oleks võimalik olnud ära hoida uus sõda. VERSAILLES' SÜSTEEM  Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Rahva arust oli see ,,noahoop selga" ja seda võeti kui diktaati. VERSAILLES' DIKATAAT  rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi. RAHVASTELIIT  Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks. BERLIIN-ROOMA TELG  1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT  SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu. SUUR DEPRESSIOON  1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis. Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. MUST NELJAPÄEV  24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja
Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaast sai NSVL. 5.Loetle uued riigid , mis tekkisid esimes maailmasõja käigus. Kujunesid:Eesti,Leedu,Läti,Soome,Poola,Austria,Ungari,Tsehhoslovakkia,Iirimaa. 6.Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930.aastatel? Suurriigid hakkasid üha rohkem võimu suurendamise pärast üksteisega võitlema.Eirati rahvasteliitu. 7. 3 olulist sõjakollet 1930.aastatel Hiina- Hiinasse tungis Jaapan ja nad vallutasid Mandzuuria ja tegid sellest vabariigi. Hispaania-hispaanias võitsid üldvalimised Rahvusrindlased , see ei meeldinud sõjaväelastele . Aastal 1936 suvel puhkes mäss millest kasvas kodusõda.Vabariiklasi toetas NSVL. Francot aga Saksamaa , Itaalia ja Portugal.Kodusõda lõppes 1939.aasta kevadel .Riigis kehtestati Franco diktuur. Etioopia-Itaaliat valitses Benito Mussoliini, kelle eesmärk oli taastada vanaaja Rooma keisririigi tugevus.Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse.Rahvasteliit kuulutas selle
aastatel. (vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut. 1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt See oli Versailles'i rahulepingu tingimuste rikkumine. 2. Austria Anschluss 1934 esimene katse Austriat Saksaga liita kukkus läbi, tapeti Austria riigikantsler. Ka uus riigikantsler ei soovinud Saksaga liituda. 1938 viis Saksa väed Austriasse. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel 4. Hispaania kodusõda 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. Omavahel olid vastaseisus: Rahvarindevalitsus (toetasid NL, vabataht.) ---- Rahvuslik kaitse (toet. Saksa ja Itaalia) 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6
11. november 1918  Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919  Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931  Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon  kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president)
1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord kogu maailmas järsult teravnema. Saatanlikud kolmekümnendad Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. * Sakslasi vihastas Versaille rahuleping, ning see et Inglismaa ja Prantsusmaa ei taha Saksamaad suurriigina tunnustada. * Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud sõjas osalemise eest piisavalt asumaid. * Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes. * Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise. Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid, mille etteotsa astus Hitler ,kes lubas tühistada Versaille rahulepingu. Hitler hakkas Saksa vägesi üha enam suurendama. Itaalia, mille eesotsas oli Mussolini, laiendas oma alasi Etioopia arvel. Hispaanias toimus kodusõda sõjaväelaste ja Rahvarinde vahel, sõjaväelasi juhtis Franco. 1929
Miks asendus see 30.aastatel enamjaolt autoritaarsusega? Sest sõja võitnud demokraatlikud suurriigid tõestasid, et suudavad rasketele katsumustele vastu panna ja olla raskes sõjas edukad, suured keisririigid aga olid oma aja ära elanud. Paljud aga pettusid demokraatias, sest lubatud majanduse kiiret tõusu ei tulnud. Tekkisid mittedemokraatlikud liikumised, kelle juhid süüdistasid raskustes demokraatiat ja lubasid võimule pääsades korra majja lüüa. 7. Rahvasteliit. Miks ja kus loodi. Kes võisid sinna kuuluda? Loodi 1919 (põhikiri jõustus 1920) Pariisi rahukonverentsil. Loodi selleks, et lahendada riikidevahelisi tülisid, arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Peakorter asus Genfis (Sveitsis). Algul ei võetud sinna sõja kaotanud riike. USA ei astunud ise liikmeks, sest ei tunnustanud Rahvasteliidu põhikirja. 8. Reini tsoon, mis see oli
õigust taastada oma sõjaline jõud. Suurriigid hakkasid üha rohkem mõjuvõimu suurendamise pärast üksteisega võitlema. Muutus ka Esimese maailmasõja võitjariikide ja võidetute vahekord. Eriti halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas taas ähvardama Saksamaa rünnak. Kaug-idas muutus väga sõjakas Jaapan, kes tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. aastate algul ründasid jaapanlased Hiinat. Vallutatud Hiina osasse lõid nad jaapanist sõltuva Mandzukuo riigi. Rahvasteliit saatis sinna asja uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja. Tokio valitsus eiras seda nõuet ning seepeale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Jaapan lahkus vastuseks Rahvasteliidust, kuid mitte Hiinast. Nende sündmustega algas Rahvasteliidu allakäik. Kogu maailm nägi, et see ühendus ei suuda oma liikmeid kaitsta
Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versaille's- süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versailles' süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu
18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal aastal 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28 juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - Sel aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat . 1933 - Astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa,Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. 1936-1939 - Neil aastail oli Hispaania kodusõda. 3. Woodron Wilson - USA president, kes osales Pariisi rahukonverentsil.Tähtsamad otsused olid paljugi tema otsustada. Adolf Hitler - Ta juhtis Natsionaalsotsialistlik Töölisparteid. Ta teatas oma kavatsusest tühistada ,, ebaõiglane ja Saksamaad alandav`` Versailles` rahuleping. Benito Mussolini - Oli Fasistide eesotsas. Tema ja fasistide ekehtestasid riigis diktatuuri ning kuulitasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik.
süsteemi). 1932 a. peatati Saksamaa reparatsioonimaksed. 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksa sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati 35% Briti laevastiku tonnaazist. 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. 6. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930.aastatel (vähemalt 3). 1) Hispaania kodusõda (1936-1939). 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. NSVL toetas vabariiklasi. 1936-1937 olid edukamad vabariiklased, NSVL toetas neid relvade ja sõduritega. 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 2) Austria Anschluss
>agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad >suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid >raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks >Norra iseseisvub alles 1905. a (rahumeelselt) >kultuuri ja teaduse areng (Ibsen, Hamsun, Nobel) eluolu 1920
mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani-Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda
Konverentsil osalesid sõja võitjad, aga sõja kaotajaid sinna ei lubatud. Peamised otsustajad olid suur kolmik. Saksamaa sõlmitud rahu - Verssailes' rahu - tingimused: Saksamaa tunnistati ainsaks sõja süüdlaseks, Saksamaa pidi maksma reparatsioone (sõjakahjuhüvitis), Saksamaa jäi ilma ühest kaheksandikust oma territooriumist ja kolooniatest. Piirati Saksamaa relvastust ja sõjaväge. Loodi rahvasteliit - rahvusvaheline rahutagamise organisatsioon VENEMAA KODUSÕDA (1917 - 1922) Põhjused: Paljud poliitilised rühmitused Venemaal, ei olnud enamlaste võimuga rahul, soovisid seda kukutada. Osapooled: enamlased e bolsevikud e punased <> Asutava Kogu liikmed ja toetajad (valged) + Antanti riigid Interventsioon - teiste riikide sekkumine Venemaa kodusõtta Kodusõja iseloom:
2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku ei tohtinud olla allveelaevu,sõjalennukeid,tanke, suuri sõjalaevu ja kahureid 3)demilitariseeritud Reini tsoon  Saksalsed ei tohtinud omada seal sõjaväge ega ka kindlustusi 4)kohustused teiste riikide ees  reparatsioone pidi maksma 5)Saksamaa ja Keskriigid sõjasüüdlased 3.pilet Sõjakolded 1930.aastatel Tekkis 3 sõjakollet 1)Aasia Rahvasteliit: Mandzuuria *nimetas Jaapanit agressoriks-Jaapan lahk- 1931 us Rahvasteliidust Jaapan ründas Hiinat Eesmärk:Aasia vallutamine Tagajärg:Loodi Jaapanist sõltuv Mandzuuria riik 2)Aafrika Rahvasteliit: Etioopia *kehtestas majanduslikud sanktsioonid 1935-36 *ei tunnustanud Etioopiat Itaalia kolooniana
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga  Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid:
1934.a. (liikmeks sai 1926.a.); Nõukogude Liit visati välja 1939.a. agressiooni pärast Soome vastu (liige 1934.a.). RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; Ladina-Ameerikast liitujaid oli üksikuid ; Aasias ja Aafrikas oli iseseisvaid riike käputäis. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu; Jaapani kallaletungi vastu Hiinas; NSVL kallaletungi vastu Soomes jne.). RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. RL-i järglaseks sai II MS-i lõpul rajatud ÜRO. Peep Reimer 3 4. Saksamaa reparatsioonide küsimus
presidendi Woodrow Wilsoni 14 teesi, USA ise ei astunud Rahvasteliitu (ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ei olda huvitatud; ameeriklased tahtnuks Rahvasteliidule toeks ka relvajõude, kuid seda ei tehtud  eelkõige Inglise ja Prantsuse vastasseis  jäi Prantsuse maavägi ja Inglise laevastik) Eesmärgid: rahvusvahelise rahu, kollektiivse julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine, igakülgse rahvusvahelise koostöö edendamine, majanduslik ja kultuuriline koostöö, lõpetada võidurelvastumine) Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärki täita, sest: 1) RL põhikiri võimaldas RL Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (keeld), sellega oli võimalik nurjata nt RL poolt kohandatud sakntsioone mõne agressorriigi vastu. 2) mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaa 26-34.a lahkus ise,
· Nelja kindrali vandenõu, kes planeerisid riigipööret, aga panid hoopis vastased mässama, alguses provintsides, hiljem terve maa, nende keskuseks oli Maroko. · Kindralite riigipöörde ebaõnnestumine  vasakpoolsete erakondade vastupanu leidis laialdast toetust Käik: · Välisriikide sekkumine paneb sõja venima, sest muidu oleksid vabariiklased enda vastasleeri juba ammu maha surunud · Fasistlik propaganda kuulutas Hispaania kodusõja võitluseks kommunismi vastu ja vastupidi. · Kommunistidest juhid José Dias ja Dolores Ib´arres koondasid võimu ja vabariiklaste julgeolek sattus kommunismi võimu alla. · 1937.a. Franco väed vallutavad Baskimaa, anarhistide ülestõus Barcelonas. Itaalia asub vallutama rannikualasid. · 1938.a. Franco vägede pealetung Katalooniale. · 1939.a. talvel  Falangistid vallutavad Barcelona. Tulemus:
lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise. 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. AUSTRIA ANSLUSS 1938 aastaks oli Hitleri positsioon tugevnenud, nii et võis asuda ellu viima maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria
sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis Berliinile võimaluse võimsa sõjalaevastiku taasloomiseks. Märtsis 1936 tühistas Hitler Locarno kokkulepped ja viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. Oktoobris 1936 sõlmis Saksamaa sõpruslepingu Itaaliaga (Berliini-Rooma telg), novembris aga vormistas liitlassuhted Jaapaniga (Antikominterni pakt, Itaalia liitus sellega aasta hiljem). Itaalia oli selleks ajaks okupeerinud Etioopia ning Jaapan Kirde-Hiina. Saksa-Itaalia koostöö ja relvavõimsuse proovikiviks kujunes Hispaania kodusõda 1936-39, milles mõlemad toetasid kindral Francisco Francot. Märtsis 1938 okupeeris Hitler Austria ning liitis selle Saksamaaga (Anschluss). 29. septembril 1938 sõlmisid Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa Müncheni kokkuleppe, mille alusel valdavalt sakslastega asustatud Sudeedimaa eraldati Tsehhoslovakkiast ja liideti Saksamaaga. 15
Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani- Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I maailmasõja järel saanud liiga vähe. Ja üks võimalik tee oma alasid laiendada oligi sõjaliselt nõrga Etioopia hõivamine. Sõja tulemusena sai Etioopiast Itaalia asumaa. Rahvasteliit arutas
03.). 4  Desarmeerimiskonverentside lõpetamine. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 193  Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5  Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal.  Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu.  USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193  Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel. 6  Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni.  Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks. 193  Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu. 7  Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine.
Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing  mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing  29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda  kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis vastuhaku pool ehk Franco ning pärast seda kehtestati Hispaanias Franco diktatuur. Tekkis, sest võimule sai kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ning ühiskond
annaabi.ee 
