1956 "Tagahoovis " Mängufilm Säinas 1947 "Elu tsitadellis " Mängufilm Eva Miilias, tema naine 1937 "Draamastuudio nukuteater Filmikroonika esitab O. Lutsu "Nukitsamehe"" Kusti Tunnustused 1952- Eesti NSV teeneline kunstnik 1956- Eesti NSV rahvakunstnik 1966- NSV Liidu rahvakunstnik 1979-1984- Liina Reimani mälestussõrmuse hoidja Kasutatud allikad http://www.efis.ee/UserFiles/EfisPeople/4280/thumbs/350 http://gulliver.kand.pri.ee/aino_talvi.jpg http://www.efis.ee/et/inimesed/id/4280/ http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Talvi http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/011514,22672 Tänan tähelepanu eest!
Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest 1950, 1967, 1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965, 1988 orden Austuse märk 1970 Lenini preemia 1974 sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1978 Tallinna aukodanik Gustav Ernesaks avaldas viis raamatut "Suu laulab, süda muretseb" 1971 "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983
metoodika looja ja arendaja Eestis. • Tema poeg oli allveeujumise treener Ott Ernesaks. • Gustav Ernesaksa pojapoeg on pianist Mart Ernesaks. Tunnustused • 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass • 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane • 1946 Tööpunalipu orden • 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest • 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia • 1947 Eesti NSV rahvakunstnik • 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest • 1950, 1967, 1974 Lenini orden • 1956 NSV Liidu rahvakunstnik • 1965, 1988 orden Austuse märk • 1970 Lenini preemia • 1974 sotsialistliku töö kangelane • 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden • 1978 Tallinna aukodanik Aitäh!
Abielust sündis 1967 tütar, näitleja Diana Klas. Peaaegu 20 aastat oli Eri Klas abielus näitlejatari ja tantsijanna Ülle Ullaga. Alates 1992. Aastast on ta abielus pianisti Ariel Klasiga. Eri Klas on üle elanud mitu mikroinsulti, neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. Aasta 20. aprillil põhjustas ta Tallinn-Tartu maantee 130.kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles sai üks inimene surma. TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor (1994) ja erakorraline professor (1998) Eesti Kinoliidu auliige Valgetähe III klassi teenetemärk, 1999 UNICEF-i hea tahte saadik, 1.juuni 1999 2009 Muusikapreemia Sõpruse orden (Venemaa, 2010)
I. 1. ? 2. ? 3. ? 4. ? 5. ? ( , , , ) 6. ? ( , , ..) 7. ? 8. ? (, , ..) 9. ? 10. ? ? II. ? ...... ...., ...... ...., ..... ...., ...... ....., ........ ......, ........ .... III. ? ? * , * , * , 1 TÕLGI SÕNAD 1.akordion 2.kitarr 3.instrumendid, riistad 4.klarnet 5.klassikaline muusika 6.muusika 7.muusikaline- 8.muusik 9.rahvamuusika 10.rahvakunstnik 11.ooper 12.laul 13.laulma 14.lauluke 15.lauljatar 16.tiibklaver 17.kuulama 18.viiul 19.tantsud 20.tantsima 21.festival 22.tänapäevamuusika 23.tihti, sageli 24.mõnikord 25.vaikselt 26.kõvasti, valjusti 27.ise 28.igapäev 29.televisioon 30.naerma 2 3
Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut: "Suu laulab, süda muretseb" Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb" "Laul, ava tiivad" http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compos ers/ernesaks/elu.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ernesaks http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/compos ers/ernesaks/looming.htm
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa
Hiljem õppis veel kompositsiooni ja muusikateooriat Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Looming Umbes 300 teost 1917 ,,Videvik"(sümfooniline pilt) 1920 ,,Koit"(sümfooniline poeem) 1953 ,,5 pala keelpilliorkestrile" Tunnustused 1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia 1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna Kremeriga 1942.aastal hukati Anna juudi päritolu tõttu Saksa okupatsiooni poolt Huvitavaid fakte Heino Elleri käe all on Mälestussammas muusikalist haridust Tallinnas omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera Tema nime kannab alatest 1971.aastast
Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää kohal toomeke". Tunnustused 1947 Stalini preemia 1951 Stalini preemia 1947,1948,1949,1950,1965 ENSV riiklik preemia 1951,1967,1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 Orden "Austuse märk" 1970 Lenini preemia 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1988 Austuse orden Gustav Ernesaks on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993.a
"Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti hällilaulu" segakoorile; "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile; "Lauliku lõpusõnad" segakoorile. Tunnustused 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia; 1974 NSV Liidu riiklik preemia; 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia; 1987 NSV Liidu rahvakunstnik; 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk; 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia; 2005 Rahvusmõtte auhind; 2009 Muusikapreemia; 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk. Pildid Muusika http:// www.youtube.com/watch?v=huQ_OcK wGwA http:// www.youtube.com/watch?v=gLP6fAE9 cqM Tänan kuulamast!
1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ENSV teeneline kunstitegelane. 1967. - NSV Liidu Rahvakunstnik. 1965. & 1970. Lenini orden. Isiklikku Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (1886 1942). Teine abikaasa oli Ellu Meriva (1908-1997) Tänan Tähelepanu Eest !!! Koostas: K.J Grupp: Eitea
Eino Baskin Eino Baskin on sündinud 17.juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor. Vanalinnast...
Helilooming Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumaine viis " "Videvik" "Koit" "5 pala keelpilliorkestrile" Kuulamine "Kodumaine viis " https://www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNm E "Koit" https://www.youtube.com/watch?v=blvMl136Y4 o Tunnustused Nõukogude Eesti preemia ENSV teeneline kunstitegelane NSV Liidu rahvakunstnik Lenini orden Mälestuse jäädvustamine 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat.
koostöös valminud ,,Lauldud sõna" ja Priit Kuuse koostatud ,,Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks". Inglise keeles on ilmunud Mimi S. Daitzi raamat ,,Ancient Song Recovered: The Life and Music of Veljo Tormis". Paljud Veljo Tormise teosed on sündinud koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. TUNNUSTUSED 1967 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1970, 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1975 Eesti NSV rahvakunstnik 1980 Rahvaste Sõpruse orden 1980, 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995, 2000, 2005 Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 2005 Rahvusmõtte auhind 2009 Eesti Muusikanõukogu Heliloomingu preemia 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Kasutatud kirjandus Kaarlep 2007. Eesti muusikalugu, kunstmuusika, gümnaasiumiõpik. Tln
GEORGY SVIRIDOV Tsvetkova Sofija 11A Georgi Vassiljevitš Sviridov (16. detsember 1915 – 5. jaanuar 1998) oli vene neoromantistlik helilooja, klaverimängija, NSV rahvakunstnik.1980. aastal sai ta NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Детство 1924 a. kui Georgile oli 9 aastat vana, nad kolisid Kurski. Kurskis Sviridov jätkas õppida algkoolis, kus algas tema huvi kirjanduse vastu. Aegajalt eesmakohale tema huviringi tekkis muusika. Algkoolis Sviridov õppis oma esimese musikarista mängida – balaika. Õppis mängima kuulmise peale, ta demonstreeris sellist talenti, et teda võeti kohalikku rahvamuusika ansamblisse.
1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakooli õpetaja 1956-1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Aastast 1969 vabakutseline helilooja ning Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Hetkel on tormis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Tunnustused: 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia Tunnustused: 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia 2005 Rahvusmõtte auhind 2009 Heliloomingu preemia 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Looming: Mitmekihiline, rahvuslik, huvitav, kõlav, minimalistlik sõnad, mis iseloomustavad Tormise muusikat Peamiselt koorimuusikahelilooja Väga populaarsed teosed Üks põnevamaid koorikomponiste maailmas
levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Juhatas bigbändi „Kalev“ 1982-1992 Looming ● Teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani, kuid põhiliselt on ta loonud levimuusikat ● Tema lauludel on haarav meloodia ja köitev tekst, mis pärineb peamiselt eesti luuletajatelt ● Tema looming on kõlanud ka üldlaulupidudel Auhinnad ● ENSV rahvakunstnik (1989) ● ELKNÜ kirjandus-ja kunstipreemia(1968) ● Eesti NSV muusika-aastapreemia (1982,1984) ● Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitel(1993) ● Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (1997) ● Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001) Auhinnad ● Eesti Raadio Kuldmikrofon (2002) ● Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ● Raimond Valgre pärandi auhind( 2005) ● Eesti Vbariigi elutööpreemia( 2008) ● 2006
Uno Naissoo sündis 23. märtsil 1928. aastal Viljandis ja suri 5. jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna
Adamson, Väino Laes, Marika Korolev, Anne Paluver jpt. 2005. aastal võttis Baskin trupi ja tehnilise personali ning asutas uue teatri- Vana Baskini teatri. Baskini tuntumad rollid on: D. Fonvizin "Äbarik" (1952) – nimiosa A. Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis. Baskin on saanud ka viis tunnustust need on : 1982 Eesti NSV teeneline kunstnik 1986 Eesti NSV rahvakunstnik 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk 2002 Oskar Lutsu huumoripreemia 2003 Tallinna teenetemärk. Tal on ka kuus teost, need on: Eino Baskin. "Raudeesriide taga". Perona. Pärnu 1993 Eino Baskin. "Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga". Tänapäev. Tallinn 2003 Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid I". Tänapäev. Tallinn 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).[4] Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid II". Tänapäev. Tallinn 2007 Eino Baskin
Picasso Nimi Kool 2011 Kes? Üks Eesti tuntuim kunstnik Eesti Kunstiakadeemia kauaaegne professor Haapsalu aukodanik Villem Raamiga kirjutas 1982. aasta monograafias Evald Okasest, et tema kunst on ,,siiralt elujaatav, sügavalt humanistlik ja täis kiindumust loovasse elusse ning elurõõmu poeesiasse". Lühidalt eluloost Sündis 28. novembril 1915 Tallinnas 1939 esimene avalik esine- mine 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL-i rahvakunstnik 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Suri 30.aprillil 2011 Looming Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse
1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid. Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika-aastapreemia, 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV kultuuripreemia, 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia. Tormise vanemad olid muusikalembesed. Kuusalus, kus helilooja sündis, laulsid nad nii kiriku- kui külakooris. Isa mängis orelit ja viiulit ning omandas köstri kutse. Sellega käis kaasas ka koorijuhtimine. Kodus laulsid nad toonaste laulupidude laule. Tormise Ema kui ka vanaema laulsid ka tollaseid populaarseid laule. Veljo Tormis tuli muusikasse 1950. aastate keskel, ajal, mil
laureaat, ENSV rahvakirjanik, ENSV teeneline kirjanik) Suur erinevus sissetulekutes Märkimisväärsed honorarid ja massitiraažid Kujutav kunst Eesti NSV Kunstnike Liit Eesti NSV Kunstifond Ideoloogilise võitluse eesliinil Ametlik kunstivool sotsialistlik realism (sotsrealism) Kunstiliikide hierarhia (kõrgem skulptuur ja maal) Kunstnike hierarhia (NSV Liidu rahvakunstnik, ENSV rahvakunstnik, ENSV teeneline kunstnik) Riigi tellimused Sissetulekute mitmekordsed erinevused Muusika Eesti NSV Heliloojate Liit NSV Liidu Muusikafondi Eesti vabariiklik osakond Laulupidude traditsioon: Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik Aunimetused (NSVL rahvakunstnik, ENSV rahvakunstnik, ENSV teeneline kunstnik) Ideoloogiline surve ja kontroll heliloomingu üle järk-järgult nõrgenes Tarifitseerimine Teater ja film
interpreteerimistegevuse eest Third level 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik Fourth level preemia) ooperi "Tormide rand" muusika Fifth level eest 1947,1948,1949,1950,1965 ENSV riiklik preemia 1951,1967,1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 Orden "Austuse märk" 1970 Lenini preemia 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden 1988 Austuse orden Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
KRONOLOOGIA (4) 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 9 KRONOLOOGIA (5) 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik 10 ISIKUNÄITUSED Üle 50 isikunäituse Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Raplas, Kohtla-Järvel, Vilniuses, Moskvas, Kiievis, Lvovis, Odessas, Kurskis, Harkovis, Simferoopolis, Bakuus, Soomes, Rootsis, USAs 11
Tormis kasutas Lenini teostest vaid neid väljavõtteid, kus nõuti rahvaste täielikku üheõiguslust ja enesemääramise õigust. Kuna teksti autor oli Lenin, ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita. Tormis on kirjutanud veel tsüklid "Liivi sarkasmid" ja "Stagnaaja laulukesi" Hando Runneli tekstile. Tunnustused · 1970 ja 1972 Nõukogude Eesti preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · Aastal 2006 nimetati ta Vigala valla aukodanikuks. · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja · 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi
1938 1940 õppis samas koolis maalimist 1939 esimene avalik esinemine 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige, Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud 1942 1944 Jaroslvalis kunstnike kollektiivis, ringekunstnik 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi dekaan 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 Leningradi Eksliibriste ja Graafika ühingu auliige 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Auhinnad 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia 1978 Vilniuse maalipreemia 1979 Kristjan Raua preemia
Tunnustused · 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass · 1946 Tööpunalipu orden · 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest · 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest · 1947, 1948, 1949, 1950, 1965 ENSV riiklik preemia · 1951, 1967, 1974 Lenini orden · 1956 NSV Liidu rahvakunstnik · 1965 Orden "Austuse märk" · 1970 Lenini preemia · 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane · 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden · 1988 Austuse orden
Nad käisid maailmasõja ajal, kui ajad olid rasked, võeti ta koos turneedel nii Taanis, Norras, Belgias, isalt Jacobilt ära tema transpordifirma sõidukid. Prantsusmaal, Hollandis kui ka Luksenburgis. Selleks, et kaitsa oma poega natside eest, Pärast lugude ,,Hönan Agda" ja ,,Brevet från mõtlesid ta vanemad välja, et Cornelisel on kolonien" kirjutamist sai temast Rootsi tähtsaim tuberkuloos. Ta saadeti sanatooriumi, kus rahvakunstnik. Cornelis veetis mõned kuud. Tegelikult oli Pilt2. ,,Cornelis Vreeswijki tuberkuloosi oht olemas ja see tappis 40 skulptuur Stockhomis" Cornelise klassikaaslast. 1949. aasta novembris kolis Jacob Vreeswijk oma perega Rootsi. Cornelis oli siis 12-aastane. Ta kohastus kiiresti Rootsi eluga ning õppis kerge vaevaga ära rootsi keele. Peale
Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" 7 - tunnustus 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.
43 Krgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ppejud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Pgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus ttas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Kis 1920, 1923 ja 1926 pireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Erootika ja kangelasekultus inspirireerisid Anton Starkopfi varaseid joonistusi.Avastanud kujunemistee alguses juugendi piiril erootilisuse kui sajandivahetusel esile kerkinud loomisprotsessi kivitaja,jrgneb ta selle tmbele aastakmneteks,edasi ka realistina.Loomingu algjrgust 1911-1913 prineb tal palju joonistusi,mille primitivi smi ja aistilisuse eeskujusid saab otsida nii Peterburist,Mnchenist kui Pariisist.Tantsija vi lembestseenis
täiustades ka klaveri ehitust. Sellel ajal kirjutas ta ka muusikaraamatuid (nt “Klaverist ja selle ehitusest”) (Peetsalu 2004: 62-64). 1937. aastal juhtis Läte oma surnud venna klaveritöökoda Sprenk-Läte. Aleksander Läte suri 8. septembril 1948. aastal 88 aastaselt (“Aleksander Läte - Vikipeedia”, 2016). Tunnustused3 ● Nõo valla aukodanik ● 1935. aastal Tartu Ülikooli audoktor ● 1945. aastal Eesti NSV rahvakunstnik ● 1948- tänapäev Lätte tänav Tallinnas ● 1948 nimetati Tartus Lossi tänav ümber Aleksander Lätte tänavaks ● Samal tänaval majal nr. 25 on mälestustahvel Lätte auks ● 2015 mälestuskivi Puhja kirikuaias 3 Kogu peatüki vältel on kasutatud allikat (“Aleksander Läte - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia,” n.d.). 4
Uno Naissoo elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima.
helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964- 69, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid" ). TUNNUSTUSED 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 2005 Rahvusmõtte auhind
aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata juba 1947. aastal osalemine ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones koos Evald Okka ja Richard Sagritsaga. Nii nagu õpetaja loometöös, oli ka Uutmaa loomingus oluline koht mere- ja rannamaastikel. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Richard Uutmaa raamat " Armastades Eestimaad "
Näiteks ulatuslik tsükkel ,,Looduspildid", mis omakorda jaguneb aastaringi järgi laulutsükliteks ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud" ja ,,Talvemustrid". Enamus regilaule on samuti koondatud tsüklitesse. Tunnustused · 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia[2] · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk Tsüklid · Tsükkel ,,Eesti kalnedrilaulud" ,,Mardilaulud" ,,Kadrilaulud" ,,Vastlalaulud" ,,Kiigelaulud" ,,Jaanilaulud" · Tsükkel ,,Unustatud Rahvad"
oskas ka nooti lugeda. Aarne Üksküla töötas aastatel 19611968 Rakvere Teatris, 19681978 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris. Hiljem aga pöördus Eesti Draamateatrisse 19851988 ja peale seda 19881993 Vanalinnastuudios. Kõige lõpuks jäi ta 19932002 Eesti Draamateatrisse. Üksküla on mänginud ka stuudioteatris "Theatrum". Teda on palju tunnustatud ning erinevaid preemiaid saanud: · 1985 Theodor Altermanni preemia · 1986 Eesti NSV rahvakunstnik · 1986 parima kõrvalosatäitja aastapreemia · 1987 parima meesnäitleja aastapreemia · 1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia · 1998 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia · 2009 Eesti Riiklik Kultuuripreemia Ta on näidelnud mitmetes näidendites nagu näiteks: · Andrus Kivirähk´i ,,Rehepapp", mängis seal Rehepappi · Eduard Vilde ,,Pisuhänd", mängis Piibelehte · Edward Albee ,,Kes kardab Virginia Woolfi?", mängis George´i
naeruväärne. Eks see materjali kokkusaamine on ju ka omamoodi raske, neli pühapäeva kuus pole naljaasi. Kõik, mis me oma ajal tegime, polnud kuld. 1953. aastast, Moskva Teatriinstituudi lõpetamisest kuni tänaseni on Ever Draamateatri trupis ja mänginud siin ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud aga filmides, tele- ja raadiolavastustes. Tunnustust on talle õigustatult jagatud nii NSV Liidu ajal kui ka Eesti Vabariigi poolt. 1966 ENSV teeneline kunstnik 1973 ENSV rahvakunstnik 1973 hooaja näitlejapreemia (Mees, naine ja kontsert) 1978 näitlejatöö eest teleteatris (Kosmogoonia, Kolm rubiini) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja 1981 NSV Liidu Rahvaste Sõpruse orden 1983 Rapla rajooni majandite preemia (Lesed) 1983 Jõgeva rajooni preemia (Polkovniku lesk) 1984 parim naisnäitleja (Pilvede värvid) 1984 teatriühingu aastapreemia (Pilvede värvid, Nii see just ongi) 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja
Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles avaldub vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Mingis mõttes võime Uutmaa (ja muidugi mitte ainult tema) sõjajärgsete aastate
paistnud rootslane Jan Johanson, poolakas Zbigniew Namyslowski, ungarlane György Szabados, soomlane Seppo Paakkunainen jpt. 4 Jan Johanson. Seppo Paakkunainen. Zbigniew Namyslowski. Uno Naissoo. György Szabados. 5 Uno Naissoo Uno Naissoo (25.03.1928 Viljandi 5.01.1980), Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ikka oli tal varuks mõni sõbralik sõna, jagus aega pärida töö või perekonna järele, rääkida mõni uudis või anekdoot. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni
Otsustades raamatu järgi, arvasin, et ka selle autor võiks olla üks ääretult põnev isiksus, keda oleks hea uurida. Raamatuid, mis räägivad Lev Tolstoi elust, on vähe. Kuigi ta pidas ise endale päevikut, ei ole neid avalikult lugemiseks välja pandud, ega ka eesti keelde tõlgitud. Temast ei kirjutata ka kirjanduslikes raamatutes nii palju kui näiteks Dostojevskist. Siiski on Tolstoist kirjutanud tema tütar Tatjana Suhhotina-Tolstaja (1864-1950) ja NSV Liidu rahvakunstnik, tuntud pianist ja pedagoog Alexander Borisovich Goldenweiser, kes oli Tolstoi majas sagedane külaline. Nendele kahele teosele, entsüklopeediatele ja maailma kirjanduse õpikutele ma referaati tehes toetusingi. Referaati tehes kujunes mul väga sümpaatne mulje inimesest nimega Lev Nikolajevits Tolstoi ja arvan, et mina ei ole ainus. Arvan, et teoseid Lev Tolstoist peaks kindlasti rohkem eesti keelde tõlkima ja mis on juba
tema dirigeeritud muusikalavastusse ,,West Side Story" Maria ossa. ,,West Side Story" oli konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastus. Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. (1)(2) 1.3. Autasud 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.(2) 4 1.4. Isiklik elu Helgi tutvus oma lapse Liina Vahtriku isa Uno Heinapuuga kohtus ta Estonias. Kuigi Uno oli abielus teise naisega, said Helgi ja Uno tütre Liina, kes sündis 8. augustil 1972. Helgi ei oodanud kunagi, et ta Unoga koos elama hakkab, tema soov oli, et lapse isaks oleks Uno.
1985 ENSV riiklik preemie 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja 1984 teatriühingu aastapreemia 1983 Jõgeva rajooni preemie 1983 Rapla rajooni majandite preemie 1981 NSVL Rahvaste Sõpruse orden 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim Naisnäitleja 1978 näitejatöö eest teatris 1973 hooaja näitlejapreemia 1973 ENSV rahvakunstnik 1966 ENSV teeneline kunstnik Keeled: eesti keel vene keel inglise keel /Ilse Ever/ 10.03.2010 Naine,kes armastab lihtsust aga elab keerulist elu Olemuslugu Ita Ever on naine ,kes on vist küll oma soojuse ja võimekusega,nagu tõeline meister, iga eestlase südamesse pugenud.Aga päriselt ei tea keegi, kes Ita tegelikult on,isegi
Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919). Ekspressionistlik vormitunnetus ilmneb ka F. Metzneri, E. A. Bourdelle'i ja W. Lehmbrucki loomingust mõjutatud 1920. a-te skulptuurides (pronksreljeef Kurbus, 1924), sealhulgas portreedes (J
Tihti koostas ta oma kontsertide kava väga erinevatest zanritest. Kõrvuti seisid ooperiaariad ja rahvalaulud, levilaulud, romansid ja operetimeloodiad. Georg Otsa hääl ei olnud täiuslik, kuid sihikindel ja tark töö oma instrumendiga viis tema kunsti täiuseni. Tema lauljatee oli pidev enesetäiendamise tee. Ta oskas väärikalt elada ja parimas meheeas raskest haigusest murtuna, ka surra. Kasutatud kirjandus: 1)''Georg Ots'' NSV Liidu rahvakunstnik Kaja Irjas, Tallinn Perioodika 1984 2) http://www.otsakool.edu.ee/mine.php?page=ots
q 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass q 1942 ENSV tnl. Kunstitegelase aunimetus q 1946 Tööpunalipu orden q 1947 ENSV rahvakunstniku aunimetus q 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi ja q interpreteerimistegevuse eest q 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi q "Tormide rand" muusika eest q 1947, 1948, 1949, 1950, 1965 ENSV riiklik preemia q 1951, 1967, 1974 Lenini orden q 1956 NSV Liidu rahvakunstnik q 1965 Orden "Austuse märk" q 1970 Lenini preemia q 1950,1967,1974 Lenini orden q 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane q 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden q 1988 Austuse orden Tunnustused q 1993.aastast annab G.Ernesaksa nimeline sihtkapital välja stipendiumi. q 29.juunil 2004 paigaldati Tallinna Lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa poolt pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni
rahvatantsurühma, mille juhiks oli aastani 1962. Kogunud, seadnud ja loonud palju tantse. 1953. aastal ilmus tal raamat ,,Eesti rahvatantsud". Ta oli mitmeid aastaid üldtantsupeo üldjuht ning aastaid peo aujuht. Noorte tantsupidude aujuht kahel aastal. Tema tantse on tantsitud kõikidel noortepidudel, ,,Oige ja vasemba" on kavas esimesest noortepeost alates. Oli aastaid Üldlaulupeo Peakomisjoni liige ja rahvatantsusektsioonide nõukogu esimees. ENSV rahvakunstnik 1957. Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuv Ullo Toomi fond annab alates 1987. aastast välja temanimelist stipendiumi. Suri aastal 1983. Märt Agu (sündinud 1980 Tallinnas). Tantsija ja koreograaf. Lõpetas Tallinna Ühisgümnaasiumi ning samal aastal Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna. Oli Eesti Tantsuakadeemia koreograaf ning asutas 2010 Tallinna Tantsuakadeemia. Alates 2001 on rahvatantsurühma Kuljus kunstilise juhi assistent. Oli Tallinnas
Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Evald Okas on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Ta on omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Okas alustas oma kunstnikukarjääri, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda 1942 Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris
Gustav Ernesaksale on antud mitmeid tunnustusi: · 1939 - Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass · 1946 - Tööpunalipu orden · 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest · 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi ,,Tormide rand" muusika eest · 1947, 1948, 1949, 1950, 1965 ENSV riiklik preemia · 1951, 1967, 1974 - Lenini orden · 1956 NSV Liidu rahvakunstnik · 1965 Orden ,,Austuse märk" · 1970 Lenini preemia · 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane · 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden · 1988 Austuse orden · 17. jaanuaril 2008 andis Eesti Post Gustav Ernesksa 100 aasta sünnipäeva tähistamiseks välja postmargi. · 29.juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ning Vello Lillemetsa
Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .3 Tunnustused · 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk4 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 4 Sama allikas 4 Rein Rannap Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953. aastal ja on eesti
Evald Okas on töötanud 1944 aastast Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 aastast professorina ning alates 1993 emeriitprofessorina. 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor. 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige. 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik. 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Tal on tütred Mari Roosvalt ja Kai Koppel, poeg Jüri Okas ning kolm lapselast. Samuti asub tal Haapsalus oma muuseum kus toimub ka suvekool, mis on Evald Okase Muuseumi suvisesse koolitusprogrammi kuuluv täiskasvanutele mõeldud 7
annaabi.ee 
