Uno Naissoo (0)

Uno Naissoo sündis 23. märtsil 1928. aastal Viljandis ja suri 5. jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses.
Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi.
Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani – 7 džässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper ”Squirrel”, rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad on tema džässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku džässi arengus.
Tuntuna on püsinud kümned meloodiad, nagu ”Neil päevil polnud algust”, ”Sinu silmad”, ”Rahvatoonis” jpt. Oma esimese levilaulu ” Arglik brigadir”, mis oli algselt instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Tuntumad temaatilised laulud olid ”Kodumaa”, ”Kui kord selge taeva all” jt. Bossanovaviisidest oli ” Palus pohli punetab” ja ”Kui käes on jaanipäev”. Eestimaa-hõnguline hill- billy kõlab lauludes ”Hobused” ja ”Meremuinasjutt”. Bluusi ja soul ’i elemente on lauludes ”Päeva lõpp” ja ”Kes kuuleb ja näeb”. Ta kirjutas oma poja Tõnu Naissooga muusikat ka filmile ”Viimne reliikvia”.
Uno Naissoo ei kuulunud nende heliloojate hulka, kes kord avastatud muusikalist leidu kasutavad aastast aastasse . Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud.
Ta juhatas Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL-i ansamblit ”Onyx”. Laule kirjutas ta ansamblile ”Collage” ja teistelegi. Pillimehena mängis ta mitut instrumenti sellistes kollektiivides, nagu ”Rütmikud”, ”Swing Club ”, ”Stuudio 8” ja ” Metronoom ”, viljeldes nii džässi kui tantsumuusikat. Aastaid jätkus tal tahtmist laulda ka Tallinna Kammerkooris. Jääb nimetada organisaatoritöö – džässiürituste ning lauluvõistluste organiseerimine . Ta võttis osa paljude žüriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse.
   Tänasel päeval on G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolil kujunenud traditsiooniks tähistada Uno Naissoo sünniaastapäeva temanimelise noortele heliloojatele mõeldud loominguvõistlusega. Lisaks muusikapaladele valitakse parimad ka esitajate seast. Sel aastal toimub U. Naissoo nimeline noorte loominguvõistlus juba 25-ndat korda. Konkursist on osa võtma oodatud kõik kuni 35-aastased muusikud