Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvaarv & Rahvastik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suremus, sündimus, iibe, kehv, vägivald, sundränne, koole, lahkuvad, indoneesia, paiknemine, austraalia, gröönimaa, sahara, kõrb, loodusolud, merede, viljakad, mullad, aasia, jaava, sündimist, suremust, vaesus, loodusõnnetused, arstiabi, vähk, nälg, sõjad, kõrvutamine, taastootmise, muutlik, plahvatus, elutingimused, migratsiooni, kaasränneÜlelinnastumine linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid Illegaal inimene kes viibib ebaseaduslikult riigis Rände saldo - piirkonnas või riigis sisserände vahe 2.RAHVAARV MAAILMAS ~6,7 miljardit. ~1,3 mljr Hiina|||~1,2 mljr India|||~300 mlj USA|||~235 mlj Indoneesia|||~182 mlj Brasiilia ||| 3.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Rahva arv : km2 = keskmine tihedus Tihedamini asustatud piirkonnad: *Ida ja Lõuna Aasia: Jõgede orud ja delta alad, looduslikult soodsad *Lääne Euroopa: Arenenud majandus *Ameerika: Rannikualad *Aafrika: Ooasides Hõredamini asustatud piirkonnad: *Põhja Kanada *Gröönimaa *Kesk Aafrika *Austraalia *Kesk ja Põhja Venemaa 4.IIVE Loomulik iive sündide ja surmade vahe aastas: *Absoluutne tegelikku arvulist muutust aastas
MAAILMA RAHVASTIK Mõisted: Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid:
Arenenud riigid Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003. 6 Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln 1. Hiina 1,300 1. India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3. USA 294 3. Usa 420 4. Indoneesia 219 4. Indoneesia 308 5. Nigeeria 307 5. Brasiilia 179 6. Pakistan 295 6. Pakistan 159 7. Bangladesh 280 7. Venemaa 144 8. Brasiilia 221 8. Bangladesh 141 9. Kongo DV 181 9. Nigeeria 137 10. Etioopia 173 10. Jaapan 128 7 Rahvaarvu muutumine 2002
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus
ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad.
Õnnetused liikluses, Enesetapud, Vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, Looduskatastroofid, Näljahädad, Veepuudus, Sõjad. Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega ja suremusega kaasaegsele tüübile. Rahvastiku arengu etapid ja nende olulised tunnused. Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp: kõrge ja väga muutlik suremus. Sündimus on kõrge. Keskmine eluiga on madal. Rahvaarv võib kahaneda. Demograafilise ülemineku esimene etapp: elutingimuste paranemine, inimeste eluiga pikenes, sündimus jäi kõrgeks. Kõrge sündimus ja madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas. Demograafiline plahvatus. Demograafilise ülemineku teine etapp: sündimus ja loomulik iive langeb. Rahvaarvu kasv aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv, kahanemine, laste
GEOGRAAFIA KORDAMINE Rahvaarv ja selle muutumine *1650 sai miljard täis, *1800 sai 2 miljardit täis Riigi rahvastikku mõjutab: sündivus, suremus, sisseränne (immigratsioon) ja väljaränne (emigratsioon) Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja
sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e
veepuudus, sõjad. 4. Seleta graafiku abil demograafilise ülemineku teooriat. Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega ja suremusega kaasagsele riigile. 5. Iseloomusta rahvastiku arengu etappe ja too välja nende kõige olulisemad tunnused: Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp: kõrge ja väga muutlik suremus. Sündimus on kõrge. Keskmine eluiga madal. Rahvaarv võib kahaneda. Demograafilise ülemineku teine etapp: elutinguimuste paranemine, inimeste eluiga pikenes, sündimus jäi kõrgeks. Kõrge sündimus ja madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas. Demograafiline plahvatus. Demograafilise ülemineku teine etapp: Sündimus ja loomuli iive langeb . Rahvaarvu kas aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade
GISi koos veevõrgusüsteemiga. 4. Ühiskond kasutab GISi transpordi infrastuktuuri välja arendamisel, teede planeerimisel ja ehitamisel ja hooldusel. 5. Maailma rahvaarv 2013 aastal, veidi üle 7,1 miljardi. Kui elati küttimisest ja korilusest oli rahvaarv muutumatuna (suremus sama sündimusega). Sõjad, näljahädad ja epideemiad- surmade arv suurem sündimusest ja rahvaarv vähenes. Peale raskete aegade möödumist taastus rahvaarv kiirelt, sest sündimus suurenes kuni järgmise haiguspuhanguni. Rahvaarv kasvab: 5. Sest sündimus suurem suremusest (meditsiini areng, vee- ja toiduabi arengumaades). 6. Eluiga kasvanud(suureneb vanemate inimeste osakaal) 6. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus, religioon, pereplaneering, traditsioonid, naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas. Arenenud riikides sünnib vähe lapsi, sest ollakse kaaslase suhtes valivamad.
3. Poliitilised tegurid a) sõjad b) poliitiline ebastabiilsus c) riigitoetused Maailma tihedamini asustatud piirkonnad: Lõuna-, Ida- ja Kagu-Aasia; Lääne-Euroopa, USA ida osa. Miks paikneb rahvastik maakeral ebaühtlaselt? Sest erinevates riikides on erinevad looduslikud, majanduslikud ja poliitilised tegurid. Riigi rahvastiku iseloomustus riik vali ise · Rahvaarv + aastaarv + kas rahvaarv kasvab/kahaneb · Sündimus, suremus, loomulik iive · Keskmine eluiga · Migratsioon e. ränne · Sooline koosseis (püramiidilt) · Vanuseline koosseis (arvutan 0-14 a; üle 65) Tabel ja rahvastiku püramiid: www.census.gov/ipc/www/idbpyr.html sealt valid: Data Access sealt saab valida riigi, siis aastaarv (2008) Demograafilise ülemineku etapid TRADITSIOONILINE · Sündimus suur (30-40 promilli) · Suremus suur (30-40 promilli) · Eluiga lühike (alla 40 a.)
Demograafiline plahvatus:ehk 1900-2002 kasvas rahvaarv ülikiiresti selles ka nimetus. Rahvastikuiive:rahvaarvu muutumine,mis võib olla ka negatiivne,eristatakse üld-,loomulikku,absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvastikuregister on andmekogu milles sisalduvad iga liikme olulisemad demograafilised andmed,mille pidev tegelikkusega kooskõla elldab pidevat uurimist. Imiku suremus on elussündinud kuni üheaastaste suremust 1000 kohta.Genotsiid on süstemaatiline tahtlik tegevus,millega tahetakse kas osaliselt või täielikult hävitada mingi rahvus. 7. Mitme miljoni inimese võrra kasvab rahvaarv iga aasta? Mitme aasta järel kahekordistub maakera rahvaarv? 80 mln; kahekordistub 35-40 aasta pärast. 8. Oska arvutada absoluutset loomulikku iivet, suhtelist loomulikku iivet, suremuse
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele
1. Kui palju elab inimesi Maal? Maailma suurima rahvaarvuga riigid. V: Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Bangladesh, Nigeeria, Venemaa, Jaapan. 2. Iseloomusta maailma rahvaarvu muutusi ja põhjenda neid muutusi. Rahvaarvu prognoos? 3. Analüüsi tegureid, mille mõjul maailma rahvaarv kasvab tänapäeval nii kiiresti. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja
kliima, mullad puuduvad. Kagu- Aasia- väga tihedalt asustatud, soodne kliima, viljakad mullad. Põhja- Ameerika põhjaosa- väga hõredalt asustatud, külm kliima, mullastik puudub. Põhja-Ameerika kaguosas- tihedalt asustatud, ookeanide ja jõgede lähedus, tähtsamate maavarade asukoht, tasased ja viljakad põllumaad. Mida on võimalik välja lugeda rahvastikupüramiidilt? Vanuselist koosseisu ja sugulist koosseisu. Sündimus taset ja surmade taset. Kuidas mõjutavad nimetatud tegurid sündimust arenenud ja arengumaades? Naiste seisund ühiskonnas- arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab võrdselt meestega, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetakse laste sünnitamist. Viljakas eas naiste arv- arengumaades neid naisi rohkem, ei kasutata rasestumisvastaseid
RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine 1. Analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus
8. Nimeta maailma 3 suuremat riiki rahvaarvu järgi. India,Hiina,USA 9. Selgita erinevat sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades,too välja peamised põhjused (tv lk.24-25). 10. Nimeta ja iseloomusta demograafilise ülemineku etappe (õp.lk 45). I etapp-Algas Euroopas 18.sajandil.Ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste,toitumise ja arstiabi paranemise.Õpiti ravima ja ennetama mitmesuguseid haigusi.Eluiga hakkas pikenema,kuid sündimus jäi endiselt kõrgeks,sest laste arvu peres piirati vähe ja paljulapseline pere oli traditsioon.Kõrge sündimuse ja madala suremuse tõttu loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas väga kiirelt.Kiiret rahvaarvu kasvu on nimetatud demograadiliseks plahvatuseks.Sellel perioodil kasvab rahvaarv mitmeid kordi.I etapil laste osatähtsus rahvastikus kasvab.Keskmise eluea pikenedes tõuseb ka vanurite osatähtsus,kuid palju aeglasemalt.
5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a
materjalide tootmine, telekommunikatsioonivahendid ) 2. Suuremahuliste tarbekaupade toomisel on võimalik tööoperatsioone jagada odava tööjõuga maadesse ning müügitöös kasutatakse massikommunikatsioonivahendeid ( autod, telerid, külmikud, koduelektroonika ) 3. Brändi tarbekaupade masstootmine müügieduks on vaja meediareklaami ( sigaretid, karastusjoogid, hambapasta, hügieenitarbed ) Rahvusvaheliste firmade paiknemine Peakorterid koonduvad suurlinnadesse , et olla lähemal finantsinstitutsioonidele. New York, London, Tokyo , Pariis. Kaubanduspoliitika Riigid on viimasel ajal importi piiranud ja eksporti toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet. Kasutatakse tollimakse makse, mis nõutakse kaupade eest riigipiiride ületamisel . Toll ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad imporditavate kaupade hinda, mõjutades nende konkurentsivõimet. Tollid on kõrgemad valmistoodangule ja madalamad toormele.
Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha, muutusid inforiikideks (LääneEuroopa, PõhjaAmeerika ning Jaapan). Tööstustoodang on kasvanud nn. Uustööstusmaades, mida iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on IdaAasia ja LadinaAmeerika riigid ning IdaEuroupa maad. Ressurssirikkad arengumaad, mis ei suuda undustrialiseeruda, on jäänud toorainemaadeks. Sellised riigid on Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia. Erandi moodustavad nafta eksportijad Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt. Need riigid, kellel pole kapitali, loodusvarasid ega tööinimesi, on vaesed riigid. Sellised on näiteks Afganistan, Jeemen, Nepal, Niger jt. 1.8 Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1948. sõlmiti Tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT), mille ülesanne oli alandada imperiaalsete ja riiklike majanduste huvides püstitatud kaubandustõkkeid. GATT reorganiseeriti 1994
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in 8527 KWh kohta c) Teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks- Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;(lk 32)
* Maailma tihedamailt asustatud piirkonnad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika ida osa, Ida-, Kagu- ja Lõuna Aasia. * Mõjutavad tegurid, kus elada: -) 1. Majanduslikud: loodusvarad, infrastruktuur, väljapääs merele, tervishoid. -) 2. Looduslikud: vesi, kliima, mullastik, pinnamood, veekogud. Demograafilise siirde ehk ülemineku etapid * Demograafia rahvastikuteadus. * Demograafiline siire rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. 1 2 vaheldumine 3 demograaf. 4 rahvastiku 5 iseloomustav traditsiooniline plahvatus vananemine nüüdisaegne näitaja vaheldumine 1. sündimus Suur/kõrge Väga suur Väheneb Väike 2. suremus Suur/kõrge Väheneb Väike Väga väike 3
õhurõhk mere kohal hakkab talvel mandril kõrgrõhuala ja merel madalrõhuala suvel mandril madalrõhuala ja merel kõrgrõhuala eestis on priisid öösel ühtepidi, päeval teistpidi päeval soojeneb maismaa kiiremini, öösel läheb kiiremini külmaks eesti tuuma energia majanduse puhul odav ja kallis ei anna punkti tuulegeneraator on kallis aga tuule energia mis selle poolt toodetakse on odav tööpuudus eestis vägivald, kuritegevus, võlad, 10kl tv lõpust eesti kohta meelde jätta saastekvoodid kui ise nii palju ei saasta siis võib neid müüa teistele riikidele Kliimavöötmed Polaarne(vähe päikest, tuuled, jääkõrb), lähispolaarne, paras(neli aastaaega, mõõdukas temperatuur), lähistroopiline, troopiline(palav ja kuiv), lähis ekvatoriaalne, ekvatoriaalne(palav ja niiske, sademed) Loodusvööndid
A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
et globaliseerumisega hakkab riigist kapital ning haritud tööjõud välja voolama. Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (RV organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (RV kõned jne); majanduslik integratsioon. RV firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: +uued töökohad +hariduse ja tehnoloogia areng - kapitali väljavool 8. Maailma rahvaarv on hakanud kasvama, sest inimeste suremus on vähenenud. Vähenemine on seotud asjadega nagu meditsiini areng, arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine, imikute suurem ellujäämis protsent. Lisaks suremuse vähenemisele aitab kaasa mõndade riikide iseäralik poliitika või rahva mõtlemisviis (kuskil Aafrikas ja Aasias on nt peres mingi 15 last, et rohkem töökäsi oleks). See toob endaga kaasa probleemid nagu ülelinnastumine, liiga tihe elanike arv mingil alal,