Missuguseid võimalusi annab raha? Raha mängib meie kõigi elus väga suurt rolli, sest kui seda pole, ei ole meil praktiliselt midagi. Raha eest saab ju peaaegu kõike aga kas selle eest saab ka häid suhteid luua ja missuguseid võimalusi see elus annab? Raha inimsuhete kujundajana võib öelda ,et see on meie elus kõige tähtsam ,sest ilma selleta ei töötaks meie tänapäevane ühiskond. Suhteid see otseselt luua ei oska. Inimesed peavad ise omavahel suhtlema selleks ,et häid inimsuhteid luua. Suhteid saab aga väga lihtsalt ära rikkuda rahateemadel, näiteks vaadates meie enda valitsust. Inimsuhete parandamiseks saab aga anda altkäemaksu kellegile ,et nad siis midagi välja ei räägiks mida keegi teinud on ja sellega ära hoida halvad suhted. Halvad suhted võivad lõppeda ükskõik millise katastroofiga inimeste elus. Kui inimestel on piisavalt raha saavad nad oma pingeid maandada täites endite elu unistusi. Saab käia reisidel, tut...
Mida kõike saab elus teha ilma rahata Otsi lolli, kes ei kardaks kolli kui on kollil rahamaitse suus raha mängib elus põhirolli raha see on õnn ja armastus Nõustun, et raha on vahend õnneni. Tänapäevase ühikonnareeglite ja elukorralduse juures muutub või muudetakse, ilma rahata palmi all lösutades ja puu otsast banaane või kookoseid söögiks korjates, elu kiirelt igavaks ja võimatuks. Seda vähemalt arukal inimesel, sest mis see igavus muud kui vaimuvaesus ole. Meeldib see meile või mitte, kuid fakt on et tänasel päeval mängib raha meie eludes tähtsat rolli. Seda nii isikliku kui ka ühiskondliku elu tasandil. On vaid väga üksikuid kogukondikommuune, kus vahendatakse teenuseid nii öelda tasuta, kuid isegi nende kommuunide säilimiseks on oluline omada teatud määral kehtivat raha. Et mitte minna vastuol...
Raha kas õnnetus või õnnistus? Tänapäeval on raha meie kõigi elus väga tähtsal kohal. Me ei kujutaks elu ilma selle paberita või metallita ettegi. Mõeldes ajas tagasi, siis vanasti suudeti väga hästi hakkama saada ilma rahata. Kõik eluks vajalik kasvatati või tehti endale ise ning kui millesti tuli puudus, toimusid erinevad vahetused. Inimesed said hakkama ilma rahata. Praeguses maailmas tundub see täiesti võimatu. Tihti elatakse ainult raha nimel ning unustatakse elus muud väga tähtsad väärtused. On neid, kes toovad perekonna ühise aja ohvriks tööle ja ka neid, kes rikuvad oma tervise ülepingutades selle meile nii tähtsana tunduva sümboli nimel. Sageli esitatakse endale küsimus, kas me saame rahast rohkem kasu või kahju. Elus on raske midagi saavutada omandamata piisavalt raha. Tänapäeval maksab kõik ja seetõttu ongi rikamatel inimestel rohkem võimalusi. Nad saavad õppida paremates koolides, reis...
Kas õnn ja raha käivad käsikäes? Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu...
Millega mõõta edu ja õnne elus? ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos. Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha. Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis. Seega, kui minu pere ei oleks majanduslikult kõrgemas seisus, oleks min...
Raha ja armastus ,,Armastus on rohkem väärt kui raha" Oscar Wilde Meie tänapäevases elus on pidevas kokkupõrkes kaks eri maailma see, mis on looduslik ja loomulik ning see, mille on rajanud inimkäed ja -mõistus. Kokkupõrkeid on nii ökoloogilisel, majanduslikul kui ka sotsiaalsel tasemel. Inimene ei ole enam lihtsalt loom, kes sööb, magab ja paaritub, vaid meile on saanud omaseks otsida väljundeid ja kõrgemaid väärtusi. Me tahame süüa maitsvalt, magada turvatundes ja armastada. Loomulik on ju see, et armastamine on meie loomuses, see pole ju lihtsalt väljamõeldis. Kas väärtus, mille loomises inimene ei osalenud, on väärtuslikum kui see, mille me ise enda kätega loonud oleme? Kas see, mida kätega katsuda ei saa, on kallim? Maailmakuulsad biitlid kirjutasid ku...
Kõigel on hind, aga vähesel väärtus Järjest rohkem võime näha, kuidas ostetakse kokku mõttetut pahna, sealjuures mõtlemata, kas seda ka tegelikult vaja on. Reklaami on meie elus järjest rohkem ning üha enam inimesi langeb ka selle ohvriks. Nüüdisaja tarbimisühiskonna mõttemaailmas ei tundu leiduvat kohta mõõdukusele, kokkuhoiule ja üldisele heaolule. Väärtused, raha ja kasum käivad käsikäes ning kuidagi on hakatud kõike hinnalist peetama ka väärtuslikuks. Peaaegu kõik on ostetav ja müüdav, tõeliseid väärtuseid mäletavad ja tähtsustavad vähesed. Kaasaegne ühiskond on jõudnud lausa nii kaugele, et räägitakse tarbimissõltuvusest. Hullumeelne mittevajaliku pahna ostmine on mõjunud ka meie planeedile. Keegi ei mõtle raha kulutades sellele, mis otseselt teda ennast ei puuduta, sest inimest saadab iha isikliku kasu järele. 18. sajandi ühe juhtivama majandusteadlase Adam Smithi sõnul tahavad kapitalistliku...
Raha inimese elus Raha on vahend, mis aitab meil kergemini saavutada soovitut. See võib tuua kaasa nii helgust kui ka hävingut. Me kasutame seda ressurssi igapäevaselt ning mõtleme sellest alalõpmata. Aastatega on see kahjuks muutunud aina tähtsamaks, lükates teised väärtused tagaplaanile. Kas raha peaks mängima elus põhirolli? Raha on olnud osa inimese elust juba aegade algusest. Muutunud on küll vaid selle kuju. Enne valuuta kasutuselevõttu mõõdeti rikkust näiteks loomade või materjalide arvelt. Keskajal kasutati kupüüride asemel teokarpe, kakaoube ja isegi soola. Paratamatult kaasnes selliste maksevahendite kasutuselevõtuga ka ebavõrdsus. See probleem on edasi kandunud ka tänasesse ühiskonda. Ajaloo vältel on proovitud majanduslikku ebavõrdsust vähendada. Kahekümnendal sajandil üritas Kommunistlik Venemaa panna kõik inimesed ühe pulga peale. See katse põrus täielikult. Loodi ainult vägivalda, viha ja...
Rikkus ja vaesus Rikkusest ja vaesusest on räägitud juba sajandeid ning sellest räägitakse peaaegu iga päev. Ometi ei saa neile kahele mõistele määrata kindlat definitsiooni, sest iga inimene mõistab seda erinevalt. Aga mis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Paljude inimeste jaoks tähendab rikkus materiaalseid väärtusi raha ja luksusesemeid. Paraku aga varjutab see tugevalt vaimsete väärtuste tähtsust meie elus. Kui inimestelt küsida, kumb on neile tähtsam, kas raha või mõistus, vastatakse vaatamata sellele , et raha ei oma nende elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte. Ma leian, et need, kes usuvad, et õnneliku elu elamiseks pole üldse raha vaja, on iseenda valede ohvrid. Vaatamata sellele ei tohiks inimene olla raha kummardaja, vaid väärt...
Mida on inimesele vaja? ,,Ilus ja hirmus on inimene." Nii on öelnud Friedebert Tuglas inimese loomuse kohta. Inimesi on halbu, inimesi on häid. Inimesi on rikkaid ja vaeseid. Kõigil on omad väärtused ja vajadused. Kuid mida on inimesele siiski vaja? Ma arvan, et enamus inimesi leiavad, et kõige tähtsam elus on siiski armastus. Mitte armastus materiaalsete asjade vastu, vaid just nimelt armastus näiteks pere ja sõprade vastu. Minu jaoks näiteks on raske liikuda elus edasi ning viia täide oma eesmärke, kui keegi ei motiveeriks mind näiteks oma hoolivuse või kaasaaitamisega. Ning ma usun, et sama oluline nagu mulle, on see ka paljudele inimestele meie ümber. Ka tuntud novellikirjanik Willa Cather leiab, et seal kus on suur armastus, sünnib ka imesid. Sellega olen ma nõus, kuna ma arvan, et inimesele on kõige olulisem, et ümbritsevad inimesed hooliksid. Tänu hoolimisele ...
,,Eeskujud õpetavad" Eeskujud on isikud, kelle saavutused või mõtted inimestele korda lähevad. Nad võivad innustada võõraid inimesi nii, et nad ise ei teagi ning igal inimesel on keegi, kes on talle eeskuju. Kõige rohkem mõjutavad meid just meie perekond ja lähedased kellega me puutume kokku pea igapäev. Eeskujudest lähtudes me saame aru, mida me tegelikult tahame oma elus saavutada ja kuhu tahame jõuda, sest just nemad annavad meile jõudu, tõukeid ning mõjutavad meie valikuid. Tuntumad ja paljudele eeskujuks on staarid. Üks levinuim arvamus on see, et staarid elavad luksuslikult, laristavad oma raha kus tahavad ja kuhu ning neile on tähtis meedia tähelepanu ning paljud nende fännid soovivad olla nende moodi, nad tahavad samamoodi luksuslikult elada ning lubada endale kõike, selleks nad näiteks võtavad krediidilaenu, sms laene ning laristavad seda, kuidas hing ihkab ning ei mõtle sellele,...
Unustatud väärtused Väärtustades väärtusetut,kaotame silmist tõelise eesmärgi.Väärtustele tuginedes teeme elus tähtsaid otsuseid.Mida noorem oled seda vähem oskad sa hinnata lihtsaid ja igapäevaseid väärtusi. Inimesed on erinevad ja seetõttu me väärtustame ka erinevaid asju.Mina pean kõige tähtsamateks peret,tervis ja sõpru.Leian,et need on väärtused mida ei saa kunagi osta ja milleta oleks prakselt võimatu elus hakkama saada.Seetõttu ei mõistagi ma inimesi kelle ainsaks eesmärgiks elus on raha. Raha võib tagada turvatunde ja heaolu aga ei pruugi teha õnnelikuks.Niisiis tähtsustab iga inimene mõningaid asju rohkem,kui teisi. Meie ühsikond areneb vägakiirelt ,andes inimestele väga palju uusi väljakutseid ja võimalusi.Seetõttu peetakse sageli ekslikult esmatähtsaks materjaalseid resursse,mis võimaldavad nautida teaduse ja tehnika hüvesid.Selle kõrval unustatakse sageli,et meie lähedal on küllalt palj...
Kellele: ... Teema: "Eesti sotsiaalprobleemid" Kellelt: H P Sotsiaalsus meie ümber on hetkel väga aktuaalne teema. Ülemailmse majanduslangusega oleme hakanud üha enam arutama meie ümbritsevat ühiskonda ning seda, mis meie ümber toimub. Paljudele tundub, et iga päevaga läheb aina raskemaks ning keerulisemaks ühiskonnas hakkama saada. Sotsiaalsus hakkab pihta mõtlemisega, samas peab ka olema tahtejõudu ja oskama ennast edasi arendada. Kui ise olla tubli ja töökas, siis sotsiaalprobleemid ei häiri sind niivõrd palju. Sotsiaalprobleeme ei taheta väga teistele näidata. Paljud turistid, kes külastavad Eestit on öelnud, et esmamulje meist on väga hea ja probleeme nad ei märka. Eesti on heaoluriik. Ka raskel ajal toetatakse raskustes olevaid inimesi ning tehakse juurde uusi töökohti. Tööd on vähe ning paljudel puudub vastav haridus, et paremmatele töökohtadele kandideerida. Sel aastal koolitab Kuressaare Ametikool tööt...
Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega tuleks Eesti ühiskonnas tegeleda? Väärtushinnang on midagi, mille abil inimesed teevad vahet heal ja halval. Väärtushinnangud ehk väärtused näitavad, mida inimene hindab kõrgelt ning mille poole ta püüdleb. Esmased väärtushinnangud saab laps kodust, kuid need pole lõplikud. Ühiskond meie ümber areneb pidevalt ning seeläbi on ka meie väärtushinnangud pidevas muutumises. Kui lasteaialaps väärtustab sõpru ja magusaid komme, siis nooruk ei pruugi enam samu asju hinnata. Talle on tähtis perekond, raha ja karjäär. Seega on ühiskonnal tähtis roll meie väärtushinnangute kujundamisel. Nõukogude Liidu ajal oli inimestel raske, kui mitte pea võimatu, reisida maailmas ringi ning näha teisi maid ja kultuure. Alates 1992-st aastast ehk ajast, mil Eesti taasiseseisvus, on aga maailm tulnud meile nö lähemale. Tänu internetile on võimalik leida endale kirjasõpru k...
Väärtushinnangud kujundavad kogu meie elu Igal inimesel on omad unistused. Sama moodi on igal inimesel erinevad väärtushinnangud. Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Mina väärtustan vabadust ja olla iseseisev tugev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita e...
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Tauno Pihkanen 10.D Raha on läbi aegade olnud inimeste üheks suurimaks mureks ning jututeemaks. Tänapäeval seotakse kõike ühiskonnas toimuvat rahaga, kuid elus on ka pisiasju, milleks pole seda tarvis. Benjamin Franklini öeldud lause "Rikas pole see, kellel on raha, vaid see kes sellest rõõmu oskab tunda" tähendab minu arvates, et raha pole elu vajalik osa, kuid aitab elule kaasa. Kas raha on eluks hädavajalik? Raha on elu ja ühiskonna siduv osa, mille abil inimesed toimetavad. Töölised töötavad, et oma peret toita ning õpilased mõtlevad juba noores eas, kuidas raha teenida ning missugust tööd tulevikus teha. Tänapäeval on kõik raha süü, kuid arvan, et kõiges pole süüdi raha, vai...
Eluväärtused ja nende hind Elame maailmas, kus paljuski ümbritseb meid materiaalsus. Oluliseks peetakse võimalikult kiiresti ja noorelt tippu jõudmist. Tippu defineeritakse erinevalt. Paljud on lummatud raha mõjuvõimust, mõtlemata, et mitte kõigel millega elus kokku puutume ei ole küljes hinnasilti. Vähesed saavad kodust kaasa teadmised tõelistest väärtustest. Inimeste põhimõtted ja väärtused kujunevad alles vanemaks saades. Pärast kooli lõpetamist soovitakse tavaliselt tööle minna. Loomulikult on see üks oluline osa inimese elus, kuid sageli kiputakse seda ülehindama. Soovitakse teenida aina suuremaid summasid, tihtipeale muud arvestamata. On levinud arvamus, et raha teeb õnnelikuks. Romaan ,,The Intouchables" jutustab invaliidistunud jõukast vanahärrast, kes vaatamata oma võimalustele on kaotanud elumõtte ja rõõmu. Tema ellu satub eksvangist noor mees, kelle positiivne ellusuhtumine paneb ka teda ...
Ei piisa ainult... Meie rikkust ei mõõdeta asjades mida omame, vaid milleks me oleme võimelised ilma neid omamata Immanuel Kant Juba sajandeid on inimkond pidanud sõdu jõukuse ja võimu pärast. Raha ja edukus on paljudele number üks prioriteediks, isegi kui me ise seda ei tunnista. Ühest küljest on raha väga vajalik asi, kuid kas piisab ainult sellest, et olla õnnelik ning elada täisväärtuslikku elu? Üks eesmärke tänapäeva ühiskonnas on see, kuidas teenida aina rohkem ja rohkem raha ning kuidas jõuda aina kõrgematele positsioonidele töökohal. Elus on asju, mis on nii hinnalised, et neid ei saa raha eest osta. Me ei saa osta sõprust, või maksta kinni sõbra kaotust. Raha eest ei ole võimalik osta armastust . Me elame asjastul, mil raha on küll tähtis, kuid kas kõige tähtsam? Sõprus on täepoolest nii väärtuslik, et me ei saa seda raha eest osta. Meil võib olla nii palju raha kui tahes, aga sel...
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Kes meist poleks kordki elus mõtisklenud selle üle,mis on elus tähtis? Nii palju kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Mõne jaoks on tähtis vabadus, armastus, kodumaa ja usk, teisele aga raha, võim ning edu kõiges.Kõik nad omamoodi ning ainulaadsed, kuid kas alati tegelikud või hoopiski näilised. Selle tõe peab igaüks endale isiklikult lahti mõtestama.Arusaama, millised väärtused on hinnalised talle, millised mitte. Mina leian, et tihtipeale ei väärtusta inimesed seda, mis neil juba on, vaid mõtlevad ning unistavad sellest, mis neil olla võiks. Olen tähele pannud,et ei väärtustata seda, mida vanemad meile räägivad või annavad. Vanemad on need inimesed, kes on meie kõrval, või vähemalt peaksid olema, nii heas kui halvas . Nemad vajavad ka tunnustamist ja tänusõnu. Me kõnnime külg-külje kõrval läbi elu oma vanematega,sugulastega,parimate sõpradega ning nemad peak...
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga ...
Õnn Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :"On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik". Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võiv...
Raha jõud ja jõuetus Enamus inimeste elus on raha tähtsal kohal. Neile, kellel seda liiga vähe on, tekitab see igapäevaselt muresid, teistele- jõukamatele aga võimaldab luksust ning suurt valikuvabadust. Ükskõikseks ei jäta raha aga kedagi. Kuid milles peitub siiski raha olulisus? Raha on meie elude igapäevane osa. Me puutume sellega kokku ostes süüa, riideid ja tarbeesemeid ning tehes tööd, et palka saada. Sellise pideva raharingluseta ei kujutaks elu ettegi. Tänapäeval ei saa peaaegu midagi tasuta ja see tundubki loomulik. Peale igapäevaste vajaduste kulutatakse raha ka muudele asjadele. Ostetakse uhkeid rõivaid ja kallist tehnikat, käiakse reisimas ning kulutatakse meelelahutusele. Tihtipeale valitakse endale töökohtki palga järgi, jättes kõrvale asjaolu, kas töö üldse meeldibki. Nii ongi paljud inimesed rikkaks saamise endale eesmärgiks seadnud. Et see aga õnnestuks tuleb...
Kõik inimesed väärtustavad oma elus midagi. Selleks võib olla temale kallis isik, ese või kättesaamatu unistus. Mis on elus tähtis ning kas me väärtustame ka midagi üle? Jaapani kultuuris austatakse kõige enam oma vanemaid. Ka meil ei tohi see vähem tähtsam olla. Vanemad on sind toitnud ja üles kasvatanud. Sõpradega veedad aega ja nad on sulle toeks, õpetajad vahendavad teadmisi ja valmistavad sind ette eelseisvaks eluks. Seega, eelkõige tuleb elus väärtustada inimest, ka iseennast. Loodus on meid loonud ning kõike eluks vajalikku kasvatanud. Meie püüdluste tõttu parema ja mugavama elu järele oleme rikkunud seda looduslikku tasakaalu pöördumatult. Raiutakse maha terveid metsi, õhk on saastatud ning merevesi reostatud. Loodus maksab meile juba suurte tormide ja muutliku kliima näol kätte. Seetõttu peame väärtustama loodust ja tehtud kahju heastama. Inimesed, kes eelnimetatud asjadest ei hooli, on sageli oma ebajumalaks valinud raha. Pide...
Raha ja õnn käivad käsikäes Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on materiaalsed väärtused kujunenud edukuse näitajaks ning põhiliseks õnneallikaks. Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle m...
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet. Aga mida vanemaks saame, seda tavalisem tundub maailm meie ümber. Lapsed rõõmustavad sügiseti värviliste lehtede ja po...
Raha valitseb maailma Terve meie elu keerleb raha ümber. Kui raha on vähe oleme õnnetud ja ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist, elu osta. Eksisteerib erinevaid arusaamu sellest, kas raha teeb kedagi õnnelikuks või mitte. Elus on tihti nii, et inimesed kellel on palju raha ja ühiskonnas kõrge positsioon ei ole kõigele vaatamata õnnelikud vaid vastupidi on nende elu probleemide rohke. Sageli on nii, et nad muutuvad rahast sõltumaks. On juhused, kus inimestel tekib sõltuvus hasartmängudest. Targad inimesed kasutavad raha enda harimiseks ning oma laste tuleviku kindlustamiseks. Paljudel juhtudel on raha tekinud inimeste vahel vaenu ja vihkamist. Paljud ei mõista, et raha teenitakse raske tööga ja hea mõistusega, mitte aga teiste tagant varastamise teel. Rahast tingitud vihkamise võib aga viia ettearvamatuse tagajärgedeni. Meie ühiskonnas on praeguselt hetkel elatustase väga ebaühtlane. Vaesus, mis tekitab...
Elu näilised ja tegelikud väärtused Kõik inimesed on väga erinevad, meil kõigil on oma elu, arvamused ja tõekspidamised. Kuid kas igaühel tuleb elus ka mingi hetk, kus mõeldakse sellele, et mis on elus tõeline ja mis on näiline ning mööduv väärtus? Viimastel sajanditel on kõik arenenud väga kiiresti ja väga suurel määral. Tekkinud on tarbimisühiskond, mis täpsemalt öeldes tähendab seda, et kõigil on vaja palju kaupa ja teenuseid ning seda veel ka kiirelt ja pidevalt. Tahetakse olla niiöelda ''naabrist paremad'', selleks soetatakse siis uusimaid tehnikavidinaid ja kindlasti ka iga paari aasta tagant uuema mudeli auto. Minu arvates on materiaalsed väärtused väga tühised ja pealiskaudsed, tihti üritatakse enda halba iseloomu vaid nendega kompenseerida ja võidakse üritada ka rahaga võimu haarata. Kuid ilmselt need, kes jõukamad on, peavadki end väga mõjuvõimsateks ja nemad ei pruugigi iial mõelda, et kas just sellised väärtused on kokkuvõt...
"Raha inimese elus" Tõenäoliselt pole olemas inimest kellele ei meeldiks olla rikas ja omada suurel hulgal raha. Meie elud on enam kui kunagi varem sellest sõltuvad. Maisest varast on aga palju tähtsamaid asju ja just see kipub meil vahel meelest minema. Raha on osa inimese elust olnud juba aegade algusest. Muutunud on küll selle kuju, kuid mõte on ja jääb samaks. Enne valuuta kasutusele võttu mõõdeti rikkust loomade, materjalide ja muu sarnase arvelt. See fakt tõestab, et ühiskond ei saaks toimida kui ei oleks midagi mida saaks vahetada kauba ja teenuste vastu. Paratamatult kaasnes sellise vahendi kasutusele võtuga koheselt üks suur probleem, mis püsib tänini ebavõrdsus. Ajaloo vältel on üritatud majanduslikku ebavõrdsust vähendada. Kuulsaim ja samas ka brutaalseim üritus sooritati Kommunistliku Venemaa poolt kahekümnendal sajandil. Loomulikult põrus see katse täielikult, loodi ainult vägivalda, viha...
Rahas peitub õnn? Raha on tänapäeval inimeste elus üks lahutamatu osa. Me ei kujutaks oma elu ilma selleta enam ettegi. Kahjuks kipume raha isegi üleliia väärtustama. Kas üks pabertükk on tõesti see, mis inimestele õnne toob? Me rügame igapäev tööd teha, et meil oleks võimalikult hea sissetulek, ja et me saaksime võimaldada omale asju, millest alati unistanud oleme. Raha muudab meid vahel isegi pimedaks. Inimesed arvavad, et kui sul pole raha, siis pole sul midagi. Me oleme teiste jaoks tühikoht, kui meil pole võimsat autot ja viimase mudeli nutitelefoni. Tänapäeval oodatakse isegi väikestelt lastelt, et nad kannaksid kalleid firmariideid ja omaksid uhkeid mänguasju. Kas see pole aga ebaõiglane, kui me heidame kõrvale toredad inimesed, ainult sellepärast, et neil pole raha, et omale kõike võimaldada? Tänu rahale ei märka inimesed enda ümber lihtsaid asju, mis võivad nad õnnelikuks muut...
ASJAD MINU ELUS Elu ümber asjade, sest asjad annavad meie elule mõtte. Meie elu täis üllatusega, ei saa me aga unustada, et meie elus on ka kurbust ja valu, mis paneb meid mõtlema oma igapäeva kaitsmiseks. Rõõm on nii suur kui endale oma kodu ostad ja lepingu täitmisel jälgid. Enne korteri ostmisel kinnitasime allakirjutamisega koos müüjaga, et ta garanteerib vabastama korteri sellises seisukorras, millises see oli ülevaatamise mommendil, maksma elamise ja teenuste kasutamise eest, ja korteris ka jääb öeldud kodutehnika. Tuli siis hüpoteeklaenuga ostetud korter kahe laenusaajaga ja mõtteliselt jagatud osad. Mul oli jällegi tore kogemus kui lahku boyfriend läksime, hakkas ta igasugu kingitusi tagasi nõudma. Kuldset kõrvarõngad ja mõningad asjad veel, mis ta suhte jooksul kinkinud oli. Ja eriti kallis mobiiltelefoni sellel ajal. Ta tahtid neid asju tagasi, aga teme sõnult telefoni eest pidin ma ju...
Ükski meister pole taevast kukkunud Minu kõne teemaks on : ükski meister pole taevast kukkunud. Ma valisin selle teema, sest mulle meeldib arutada eluliste teemade üle ning pidada diskussiooni. Ma räägin teile täna sellest, kui raske ja keeruline on tegelikult püsida maailma tipus mingil alal ning toon näite, kuidas maailma üks kuulsamaid inimesi on sellega väga hästi hakkama saanud. Meie ümber on kohutavalt palju kuulsusi ning kõige paremini me tunneme neid inimesi, keda me näeme tihti televiisorist, kuuleme sageli raadiost või kellest näeme pilte ajalehtedes või ajakirjades. Näiteks me võime hästi tunda mõnda laulu ning selle laulu esitajat, kuid me ei pruugi teada selle loo autorit, sest temast me ei ole nii palju kuulnud. Sellega ma tahan öelda seda, et tegelikult maailmas on nii palju andekaid inimesi,kellest me ei ole teadlikud. Minu arvates kõik inimesed, kes on tippu jõudnud,ükskõik mis alal, on vaimselt ...
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Väärtused on meie sisemised tõekspidamised, mida me hindame ja tähtsaks peame. Meil kõigil on elus eesmärk leida need tõelised, tegelikud väätused, eristada need näilistest ning jõuda seeläbi õnne ja rahuloluni. Väidetavalt on ühiskonna üheks levinumaks näiliseks väärtuseks raha, varandus. Arvatakse, et mida kallimad ja uhkemad asjad, seda paremad nad on. Nähes naabrimehe uut audit tekib paljudes tihtipeale kadedus, justkui võistleks me omavahel. Salaja soovime, et ka meil oles samasugune või isegi parem sõidumasin, uskudes, et see teeb meid õnnelikuks. Unistame lotovõidust, mis võimaldaks meil soetada endale maja kaunis rajoonis või hubane korter kesklinnas. Seega on levinud illusioon, et ihaldatud materiaalsete väärtustega kaasneb heaolu. Tegelikkuses ei saa nende kahe mõiste vahele siiski võrdusmärki tõmmata. Uurides inimestelt, kellel ei ole majanduslikke ...
Süda muretseb Olid ajad, kui Eestil puudus iseseisvus. Olime Poola koosseisus ja viimati olime viiskümmend aastat liidetud Venemaaga, kuid nüüdseks on meie kodumaa vaba olnud ühtekokku üheksakümmend üks aastat. 1992. aastal toimus rahareform, millega Eesti riik sai oma raha. See oli suureks väärtuseks, sest tõestasime, et Eesti riik on suuteline olema iseseisev. Nüüd räägime palju sellest, et Eesti riik võiks minna üle eurorahale. Leian, et see on hea idee, mille nimel võiks pingutada. Olles Euroopa Liidu liikmesriik, saame piiride ületamisel kasutada ühist raha, nii kaob vajadus välisriikides reisides raha vahetamiseks. Meie riigis valitseb demokraatia, rahval on õigus ise otsustada kes juhivad riiki ja kohalikke omavalitsusi. Samas on sellel ka oma varjuküljed, sest paljud parteid kutsuvad endaga ühinema kuulsaid ja tuntuid inimesi, keda siis valimisvõitluses enda huvides ära kasutada. Hilise...
Kes ei tööta, see ei söö Meie ühiskonnas on mitut eriliiki inimesi. Ühed on sellised, kes näevad tõsist vaeva sellega, et toit laual oleks. Teised on jällegi sellised, kellele kantakse toit kahel käel ette ning kolmandad üldsegi hoopis sellised, kelle jaoks on õnnepäev see, kui nad leiavad prügikastist vähekenegi midagi hamba alla. Kuid fakt on see, et kui sa tahad kunagi kuskile elus jõuda ning kindel olla, et toit oleks laual, tuleb eelnevalt selleks ka kõvasti vaeva näha. Paljud inimesed on sellised, kelle jaoks igapäevane toidukord on väga võõras mõiste, sest nendel ei olegi söögilauda, rääkimata toidust. Need õnnetud on jäänud elu hammasratta vahele just nende endi tehtud vigade tagajärjel. Osad ei ole suvatsenud koolis õppida, teised jällegi arvasid, et parem oleks enda elu alustada ning üritada ise toime tulla või on ka sellised, kellel lihtsalt on viltu vedanud ning nad on sattun...
Raha Paljudel noortel on tähtsal kohal raha. Selle eest saab endale süüa, riideid, kooliasju ja muud vajalikku osta. Kuna noortel puudub raha teenimise võimalus, saavad nad vanematelt taskuraha. Kindlasti on paljudel teismelistel probleemiks, et taskuraha, mida vanemad annavad, jääb väheseks. Mõni, kes saab rohkem taskuraha, ei oska selle väärtust hinnata ja raiskab selle kohe ära, sest teab, et võib vanematelt alati juurde küsida. On ka neid, kes saavad vähem ja nad hindavad seda paremini. Üldiselt saavad kooliõpilased oma taskuraha vastavalt vanusele ja vanemate "rahakoti suuruse'' järgi. Nüüd tekib küsimus, mille peale nad siis taskuraha kulutavad? Algklasside õpilased ostavad selle raha eest kindlasti maiustusi ja igasuguseid erinevaid mänguasju. Teismelised on rahaga juba natuke hoolsamad. Nemad tahavad praktilisemaid asju- koguvad raha millegi suurema asja ostmiseks või ...
Palju aega ja palju raha. Juba ammustest aegadest on inmene seotud rahaga. Raha mängib inimeste elus väga tähtsat rolli, võib öelda, et isegi pearolli. Inimene peab teenima raha- elatist, et selle eest osta süüa, riideid ja muid vajalikke ja vähem vajalikke asju ja esemeid. Osadel inimeste on raha vabalt käes, nad on selle saanud pärandusena, loterii võiduga või muidu moodi. Suurem osa inimkonnast peab raha teenima ja seda raske igapäevase tööga. Eesti on arengutempo on kiire. Inimeste peamine eesmärk on heale elujärjele niinimetatud "haljale oksale" jõudmine. Tehakse väga palju tööd, osad isegi mitme töökoha peal. Elustandard on Eestis madal, inimesed saavad tehtava töö eest põhjendamatult vähe palka. Inimeste elu koosneb enamasti vaid tööl käimisest, vähem kulutatakse aega perekonnale, tervisele ja sõpradele. Minule Eestis valitsev elutempo ei meeldi. Mina arvan, et elus on ka muud peale tööl käimise. Minu eelistatud ühiskon...
Euroopa Liidu roll meie elus Meie elus on Euroopa Liiduga liitumine osutunud suureks rolliks, sest praeguseks ajaks pole ühtegi inimest keda EL ei mõjutaks positiivselt või negatiivselt, poliitiliselt või kultuuriliselt, hariduses või tööalaselt. EL on laiendanud meie kui noorte õppimise võimalusi ja vajadusel ka olulist toetust. EL loob programme mis annab võimalusi tutvuda teiste kultuuridega ja õppida erialasi mis Eestis on piiratud või kättesaamatud. Näiteks Taanis on võimalik EL rahade eest õppida pool aastat erinevaid erialasi. Tänu El on võimalik järgmisest aastast vabamalt Euroopas töödata mis annab võimaluse välisinvestoritele tulla Eestisse ja meil võimalus laiendada äriideid Euroopas. Praegusel ajal kui on majanduslikud raskused oleks seeabiks nii mõnelegi, sest see looks uusi töökohti ja annaks vabamaid võimalusi teha seda mida tahetakse ja mis meeldib. Meil on ideaalne võima...
Kõigel siin ilmas on hind Tänapäeva ühiskonnas on raske ilma rahata toime tulla. Raha toob inimestele kasu. Küll aga kõike selle eest ei saa. Samuti on igal teol oma tagajärg, mille eest peame vastutama meie ise. Millel siin ilmas on oma hind ning millel mitte? Raha annab palju eeliseid. See annab kõrgemat positsiooni ja kindlustust elus. Mõned aga ei oska raha õigesti käsitleda. Rikkamad saavad lubada haridusteel erakoole, tunnistuste võltsimist ning palju muud. Samuti võivad paremal järjel olevad inimesed maksta altkäemaksu, et kehvast olukorrast välja tulla või näidata end paremas valguses. Jõukamal järjel olevad inimesed saavad soetada endale väärtesemeid, autosid ja uhkeid maju. Neid ei huvita tegelik hind ning ei väärtustata eseme olulisust ja vaeva, mida selle tegemisel nähti. Isegi Iiri kirjanik Oscar Wilde on öelnud: „ Inimesed teavad kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Oda...
Eliisa Sarv 9h Rõõm ja kurbus käivad käsikäes. Nii nagu meie elus on koht rõõmul,nii on meie elus koht ka kurbusel. Mitte ainult õnne ja rõõmu pole siin ilmas,siin on ka valu ja kurbust.Ja rõõmus on see inimene,kes seda kõike ise kogeda on saanud.See paneb asju teisiti nägema.Rõõm ja kurbus-see on ju kõik nii inimlik ja loomulik. Seda ometi häbeneda ei tasu. Väga rõõmsameelne protsess on täiskasvanuks saamine. Aga kas ta ikka on niivõrd ,,rõõmsameelne?,, Enam ei pea sõltuma kellestki,vanematest,sugulastest,õdedest-vendadest,aeg on hakata elama oma elu. Kolm märksõna,mis iseloomustavad head elu,on kindlasti muretus,rõõm ja rahuolu. Kuigi neid viimaseid tavaliselt elu kaasa ei too. Mured,neid on kõikjal ja kõigil. Ning teadagi, et mured teevad inimese kurvaks. Kurvastada ei tohi millegi üle mida me ei oska,see on põhjus seda õppida...
Rahast ,,Isa Goriot'" põhjal. Raha on teoses ,,Isa Goriot" üheks läbivaimaks liiniks. Kogu teose probleemistik on selle peale üles ehitatud. Läbi erinevate rahaliste väärtuste ( kaks pudelit sampanjat-12 franki; Victoraine sai 600 franki aastas oma isalt) muutub raha inimeste kõrval tegelaseks ning kõneleb lugejatega. Igal teose tegelasel on omad väärtused ning pea kõigi tegelaste elus omab raha kõrget positsiooni. Kõigil raamatutegelastel on raha suhtes omad ootused ja lootused. Rastignac loodab rahaga jõuda arisokraatia tippu. ,,Et rikkuseni jõuda, otsustas Rastignac rajada kaks paralleelset jooksukraavi, toetuda teadusele ning armastusele, saada ühtaegu õpetatud meheks ja salongilõviks." Kirjanik ise peab Rastignaci käitumist lapsikuks ning teab, et need kaks teed ei puutu iialgi kokku. Raha oli tema elus väga tähtis ning ta oli valmis kõike tegema, et rikkaks saada. Isegi oma vaeselt perekonnalt raha küsimine ei olnud tema jaoks pr...
Kes on edukas inimene? Tänapäeva kiiresti arenevas maailmas on inimestel aina raskem edu saavutada. Üha enam püstitatakse kõrgeid eesmärke, milleni püüdlemine on raske, kuid kui inimene on selle saavutanud, tema unistused on täitunud, siis on ta edukalt oma elu elanud. Kõik eesmärgid saavutanud inimene ongi edukas. Sportlastelt oodatakse palju. Nende treenerid avaldavad pidevalt pinget jõuda kaugemale, luua uusi sihte, alati püüelda millegi poole. Erki Nool, väga edukas kümnevõislteja, ta tuli 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydney`s kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Sportlasel ei saa olla paremat eesmärki kui olümpiavõitjaks saamine. Kaido Höövelson, tuntud ka kui Baruto, väga edukas sumomaadleja. Kaido on võitnud mitmeid võistlusi Jaapanis ja Eestlased saavad ta üle uhked olla. Sportlasi, kelle nimesid tuntakse, on millegi väga erilisega silma jäänud, mistõttu võib neid edukaks nimetada. Enamik inimesi tahab saada rikkaks ja mõjuvõim...
Õnne otsides Õnn on miski, mille poole me kõik pürgime, kuid millel pole kindlat tähendust, sest igaüks mõistab seda erinevalt. On inimesi, kes seostavad õnne raha, kuulsuse ja luksuslike esemetega, kuid on ka neid, kelle jaoks peitub õnn väikestes asjades. Olgu selleks kasvõi pisike naeratus võõralt inimeselt tänaval. See on isegi teaduslikult tõestatud, et naeratus tõmbad “niidikesi” meie aju “õnneosakonnas” ning naeratusega koos paraneb ka meie tuju, mis omakorda manab naeratuse näole ka meid ümbritsevatel inimestel. Ma arvan, et kõige paremini iseloomustab minu mõttekäiku kirjanik ja tõlkija Ellen Niit, kes on öelnud, et õnn on inimeste kätetöö. Paraku on elu näidanud, et liigne raha- ja kuulsusearmastus viib üksinduseni, sest tahes- tahtmata hakatakse seda kõike aina juurde soovima. See on kui kokaiin ja suits - sõltuvust tekitav. Kõige paremaks näiteks on ilmselt August Kitzbergi “Kauka jum...
Kas raha eest saab osta haridust? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab juba kodust, kus vanemad hakkavad õpetama lastele numbreid ja tähti. Selle omandamine on hädavajalik, et saaks elus hästi toime tulla. Haridus on, või vähemalt peaks olema elus üks tähtsamatest asjadest. Selle omandamine peaks olema ikkagi eelkõige iseendale ja ainult iseendale, pole mõtet hakata õppima teiste jaoks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega üpriski suured kulud. Kas tulevikus tasuvad need kulud ennast ära? Õnneks on meie riigis põhi-ja keskhariduse omandamine tasuta, sest igal inimesel on ju vaja haridust, et elus kuidagi hakkama saada. Õpilasel on kohustuslik omandada põhiharidus ning edasi saab ta juba ise valida, kas läheb edasi õppima gümnaasiumi või siis kutsekooli. Lisaks keskharidusele õpitakse ametikoolis selgeks ka amet. Kõik see on tasu...
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õp...
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õp...
Loomade tähtsus On erinevaid loomi sulelisi, karvaseid, väikeseid, suuri, tüütuid ja armsaid. Kuid kas loomad on ka inimeste elus tähtsal kohal? Juba ammustel aegadel ei oleks ilmselgelt inimesed ilma loomade olemasoluta päris lihtsalt ära elanud. Läbi aegade on loomi kasutatud erinevatel eesmärkidel. Küll neid on kütitud toiduks kui ka riiete valmistamiseks. Paljud loomad on olnud inimestele abiks ka põllutöödel. Tänu nendele elusolenditele lühendati nii mõnegi igapäevase aeganõudva tegevuse pikkust. Tänapäeval kasvatatakse paljusi loomi inimeste aitamiseks ning omakasu eesmärkidel. Kõrbetes on inimeste abilisteks kaamelid, pimedate abistamiseks on olemas juhtkoerad, lehm annab piima, ning toiduks kasvatatakse sigu, veiseid ning muid lihaloomi. Loomad on suur osa meie loodusest ning ühiskonnast, samuti mängivad nad suurt rolli erinevates toiduahelates. ''Kui kõik loomad ...
Kaduvus on olemus Kaduvus on on elus loomulik nähtus. Kaduvusse kaob kõik, mis on minevikus toimunud. Kõik mis meie elus toimunud on jääb mälestustesse, aga siiski paljusid asju ei saa enam uuesti kogeda. Me jääme igatsema vanu aegu, mälestusi ja inimesi. Me saame sellest kõigest aru alles siis kui oleme kaotanud lähedase. Kaduvus ei pruugi meid mõjutada, aga võib mõjutada meie elu. Selleks tuleb elada iga päeva nii, nagu oleks see viimane. Me peame hoidma asju, mis meil on ja inimesi, kes meil on. Elu on lühike. Üks vale samm ja olemus muutub kaduvuseks. Keegi ei tea ette, millal elutee lõpeb ja kõik kaob. Ei ole mõtet raisata aega kellegi vihkamisele. Inimesel on olemas pere, kodu, auto, raha, sõbrad. Kui inimene sureb, on ta pere ja sõprade mälestustes. Aga teda ennast pole, ta on olevikust minevikus. Inimesel pole surnuna midagi auto ja rahaga peale hakata. Unenägu on näiliselt nii tugev ja tõeline, k...
Kas õnne saab raha eest osta? Filosoofid on ammustest aegadest arutlenud selle üle, mida on inimestel vaja selleks, et olla õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding, tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnele on tähtsam maine varandus, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Õnne ei ole võimalik kindlate kriteeriumide järgi defineerida, sest selle määrab iga inimene ise. Aga, kas ikkagi on võimalik raha eest õnne osta? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Majanduslik kitsikus ja vaesus ei jäta õnnetundele palju ruumi, kuid õnn ei seisne ka ainult rahas. Kui inimesel on eluks kõik hädavajalik olemas, siis ei too jõukuse edasine kasv automaatselt kaasa suuremat õnnetunnet ja rahulolu, ei tee aga inimest ka õnnetumaks. Näiteks kui jõukas inimene ostab endale uue auto, samal ajal on tal garaazis juba neli autot, siis see...
Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla Mäletan, kuidas põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhataja oma kõnes ühe väga tähtsa vanasõna, mida peaksime kogu oma elu meeles pidama, ta ütles ,,Igaüks on oma õnne sepp." Ma nõustun täielikult selle vanasõnaga, nii see tegelikult ongi, iga inimene peab tegema kõik selleks, et olla edukas ja elus läbi lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes t...
Igapäevasest hoolimisest Olles harjunud sellega,et meil on kõik vajalik alati käepärast , ei hooli me vahel neist asjadest, mida peaksime hindama ja millest lugu pidama. Kas tõesti hakkame muu kõrval unustama lihtsaid, kuid tähtsaid asju, mis tegelikult hoolimist väärt on? Paljud tänapäeva noored peavad tähtsaks materiaalseid väärtusi- raha, kuulsaid firmamärke ja kallist tehnikat. Paratamatult pole eelnev päris see, mis on meie elus esmatähtis, kuigi vahel võib nii tunduda. Muidugi ei saa me hakkama ilma rahata , kuid tänapäeva omamishimu ja teistest üleolemine on minu arvates ülepingutatud. Ka materiaalselt vaesemad inimesed võivad väga õnnelikult elada, isegi paremini kui rikkad.Tähtis on see, et oleks kellestki hoolida ja keegi, kes ka meist endist hooliks. Toetudes elus õigetele väärtustele võib saada isegi varakamaks, kui multimiljonärid.. seda vaimses mõttes. Õnne, armastust ja hoolimist ei saa raha ees...
annaabi.ee 
