100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merkake995
Õppematerjali autor
http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat tagasi oli üldrahvalik vastus sellele küsimusele umbes samasugune nagu tänapäeval. Arvati, et inimese teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et endale naudinguid osta, või siis mingil muul moel ühiskonna tähelepanu ja tunnustust pälvida. Igal juhul seisneb õnn soovide, ihade ja kirgede rahuldamises, olgu nende objektiks kas teised inimesed või ostetavad kaubad. Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese
Rikkus ja vaesus Rikkusest ja vaesusest on räägitud juba sajandeid ning sellest räägitakse peaaegu iga päev. Ometi ei saa neile kahele mõistele määrata kindlat definitsiooni, sest iga inimene mõistab seda erinevalt. Aga mis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Paljude inimeste jaoks tähendab rikkus materiaalseid väärtusi raha ja luksusesemeid. Paraku aga varjutab see tugevalt vaimsete väärtuste tähtsust meie elus. Kui inimestelt küsida, kumb on neile tähtsam, kas raha või mõistus, vastatakse vaatamata sellele , et raha ei oma nende elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte.
Millega mõõta edu ja õnne elus? Tänapäeval on õnne ja edu aluseks raha. Kui raha ei ole, siis pole ka head elu. Õnne ja edukust näitab tasuv töö ja see kui palju inimesel kalleid asju on. Kuid millega saab mõõta õnne ja edu, kas tõesti rahaga. Kas raha teeb meid õnnelikuks? Mina usun, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest see toob kaasa liiga palju probleeme. Kõik probleemid lausa keerlevadki raha ümber. Need kellel seda vähe on, üritavad iga hinna eest juurde saada. Teised, kellel raha liiga palju on reaalses ohus, sest ei ole ka Eestimaal võõrad inimröövid. Alles see oli kui Eesti ühe rikkama mehe Armin Karu, kes on Olympic Entertainment Groupi suuromanik, tütar rööviti. Järelikult on raha ohtlikum kui arvatakse. Koolis ei käida enam teadmisi omandamas ja targaks saamas. Õpitakse hoopis selle nimel, et saada haridust tõendav paber, sest nii on suurem palk
jäävad tahaplaanile perekond ja lapsed. Tähtis on see, et mida me ka ei teeks, me peaks seda siiski hästi tegema, andes endast maksimumi kõikides eluvaldkondades võrdselt. Mõne inimese eesmärk on saada kuulsaks. Neile inimestele meeldib tähelepanu ja neile meeldib, kui neid imetletakse. Kuid selleks, et kuulsaks saada, peab omama annet ja tegema palju tööd. Tippu jõuavad tavaliselt need inimesed, kel on auahnust, jõudu ja tarkust. Raha on paljude inimeste üks tähtsamaid eesmärke. Et seda oleks palju, et saaks osta ilusamaid ja uhkemaid asju, riideid, autosid, maju. Kindlasti annab raha paljudele enesega rahulolutunde ja teeb uhkeks. Tänapäeva ühiskond on juba nii üles seatud, et raha on vaja. Kuid nagu öeldakse, liiga palju head pole ka hea. Igaüks peab leidma enda jaoks piiri, millal või kas üldse see vastu tuleb. Raha on kindlasti vaja, et end hästi tunda, aga kas see peaks olema kõige tähtsam eesmärk?
see, kas ja kuidas saada õnnelikuks, on iga inimese enda kätes. Aga, mis teeb meid, siis õnnelikuks? Kas materiaalsed väärtused või mitte materiaalsed. Kuigi mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Mõned leiavad, et kui neil on palju raha, siis see raha teebki nad õnnelikuks. Seega, hakkavadki nad tööd rabama, et aga rohkem raha kokku kraapida, paremaid töökohti saada ja "edukamaks" saada. Nad ei hooli eriti kellestki, saavad paar last, kellele üritavad armastust rahaga kompenseerida, rügavad, kuni lõpuks tervis üles ütleb. Alles siis, kui nad on vanad, haiged ja laste poolt maha jäetud, mõistavad nad, kus nad kaldusid kõrvale oma teest õnne juurde. Teised inimesed, vastupidi, leiavad, et õnn tuleb ise nende juurde
me oleme võimelised ilma neid omamata." Sellest tsitaadist võin ma järeldada seda, et rikkus ei tähenda alati õnne ning rikkus ei ole alati materiaalne, vaid on olemas ka vaimset rikkust. Kõik see tekitab väga palju küsimusi: kuidas rikkust määratleda? Kas rikkusele on olemas kindlat definitsiooni? Tänapäeva noored väärtustavad aina rohkem materiaalset rikkust, just nimelt selleks, et massi sulanduda. Noorte jaoks on oluline see, et raha oleks taskus koos "vinge" telefoniga ning vanematelt nurutakse aina sagedamini uusi tehnoloogia viimaseid saavutusi, et teistele silmad ette teha. See pidev võidujooks järjest uuemate ja kallimete tehniliste saavutustega tundub lõputu ülessanne. Maailmas leiutatakse iga päev midagi põnevat ja uut, mis oma võimalustega annab eelnevatele aparaatidele n.n silmad ette ning tagab ainult ajutist õnne. Paraku meenutab see kõik
"Raha inimese elus" Tõenäoliselt pole olemas inimest kellele ei meeldiks olla rikas ja omada suurel hulgal raha. Meie elud on enam kui kunagi varem sellest sõltuvad. Maisest varast on aga palju tähtsamaid asju ja just see kipub meil vahel meelest minema. Raha on osa inimese elust olnud juba aegade algusest. Muutunud on küll selle kuju, kuid mõte on ja jääb samaks. Enne valuuta kasutusele võttu mõõdeti rikkust loomade, materjalide ja muu sarnase arvelt. See fakt tõestab, et ühiskond ei saaks toimida kui ei oleks midagi mida saaks vahetada kauba ja teenuste vastu. Paratamatult kaasnes sellise vahendi kasutusele võtuga koheselt üks suur probleem, mis püsib tänini ebavõrdsus. Ajaloo vältel on üritatud majanduslikku
otsib seda teisest kohast kui mõni, ei tähenda, et ta sellepärast eksinud on.Kuna õnn on selline asi, mida me ise määrata ei saa, ei saa me ka kunagi tagasi seda õnne, mis meil oli minevikus, kuid mis kahjuks otsa sai, kuna me ise purustasime selle osaliselt enda teadmata, kuhjates sinna igasuguseid probleeme ja muresid ning argipäevarutiini peale. Õnn on osa inimeste jaoks materiaalne asi. Selliste inimeste hulka kuuluvad need, kes arvavad, et raha teeb inimese õnnelikuks ja et raha eest saab õnne osta ning need, kes panustavad õnne leidmiseks asjadele. Selline inimene panustab kõik materiaalsusele ja arvab, et sellest piisab, kuid võib juhtuda, et ta ei märkagi näiteks, kui mõni algselt tema jaoks nii tähtsatest asjadest ära kaob, kuna tal on asju nii palju, mis tegelikult ei olegi kõik nii vajalikud, kui ta algul oli arvanud. Ta
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid