Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ragbi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ragbi, sööt, karistus, sale, meeskond, löök, kuhja, turniir, vastaste, ründaja, rugby, taktika, ettepoole, maas, suluseis, sööta, kuhjas, meremaa, sport, võistlused, convert, penalti, sotimaa, austraalia, kohtunik, varustus, sportlase, jääma, drop, scrum, rivis, wales, iirimaa, meremaal, löögid, treening, treeningud, spordiala, osavadRagbi (Rugby) Liisa Kalda AV31 Järvamaa kutsehariduskeskus Juhendaja: Taiga Laur Järvamaa Kutsehariduskeskus Sisukord KIRJELDUS............................................................................................................... 3 Ragbi liit ja ragbi liiga............................................................................................. 4 Puuteragbi.............................................................................................................. 5 Ragbi olümpiaalana................................................................................................ 5 Ajalugu................................................................................................................... 6
aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. Mängureeglidgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Pall
materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided annab klubi, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija kannab individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 - 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Mängu eesmärk
Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. AJALUGU Jalgpallilaadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863
materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada. Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided annab klubi, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija kannab individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 - 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Korvpallijalatsid on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust.
Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. Ajalugu Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil
Mängijad jagunevad kahte punti ja moodustavad kätest kinni hoides kaks vastamisi seisvat ahelikku. Siis hüütakse vastastikku kordamööda: “Ali-babaa!” “Mis soovid sa?” “Viiendat ja kümnendat, saada (nimi) siia sa!” Välja hüütakse vastaspundist selle mängija nimi, kes on eeldatavasti nõrk või ettevaatlik. Sest see väljahüütud mängija peab jooksma mauhti! oma vastas seisvast ahelikust läbi. Kui see õnnestub, saab ta kellegi vastaste ahelast oma punti kaasa võtta. Kui ei õnnestu, saab temast endast vastaste keti lüli. Lõpuks on kõik mängijad ühe, võitjate meeskonna rivis. Põrkefrisbi Osalejate arv: vähemalt 8 inimest Vajalikud vahendid: 1 tennisepall Ettevalmistus: Moodustatakse 2 võistkonda Mängu kirjeldus: Mängu eesmärk on saada palliga põrgatades vastase piirist üle. Sööta saab ainult põrgatades vastu maad. Mängu kestuse üle otsustab mängu läbiviija. Leia oma paariline üles
Kusjuures esmalt peab võistkonna ametlik esindaja määrama viis mängijat, kes karistusviskeid viskama lähevad, kui peale viit viskajat on mäng ikkagi viigis, siis määratakse järgmised viis viskajat ning mäng käib kuni esimese eksimuseni kuni võitja on selgitatud. Karistusviskeid võivad visata vaid need mängijad, keda ei ole mängu jooksul diskvalifitseeritud või kes ei kanna kehtivat 2min karistust st. 2min karistus ei olnud lõppenud mängu teise lisaaja lõpuks) Määrustevastast ja ebasportlikku käitumist, mis leiab aset lõpusignaali ajal (poolaja või mängu lõpus) (määrustevastast, ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist karistatakse mistahes mängu ajal st. kui see juhtub enne mängu algust või mängu ajal vastavalt rikkumise astmele. või pärast seda,(peale mänguaega ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist ei karistata koheselt vaid selle
ühtesulandumine. Ametlikult vormistati see 1882. aastal, kui loodi Rahvusvaheline Komitee. Algul olid selles esindatud üksnes Suurbritannia jalgpalliassotsiatsioonid, 1913. aastal kaasati ka FIFA esindajad. Sõna soccer loomise eest tuleb tänada 1880. aastate tudengeid. Oxfordi hästikasvatatud üliõpilastel oli kombeks sõnu lühendada ja lisades lõppu liide er. Küsimusele, kas tahate mängida ruggerit (s.t. ragbi reeglite järgi), vastas üks tudeng:"ei, soccerit", mis oli lühend sõnast association ja tähendas Londonis asuva Jalgpalliassotsiatsiooni reegleid. Kasutati ka sõna footer, aga see võis mõlemale määrustikule viidata. Tollastel mängijatel polnud kohtunikku tarvis. Härrasmeeste mõõduvõtus lahendasid mistahes vaidluse kaks kaptenit. Loomulikult ei saanud see idüll kestma jääda, eriti siis, kui 1872. aastal võisteldi F.A. karika pärast.
Kummalgi meeskonnal on kasutada ka kolm time-out'i poolaja kohta. Seetõttu võib mängu kogukestus ulatuda üle kolme tunni. Kumbki poolaeg algab lahtilöögiga ühe meeskonna 30 jardi joonelt. Pall püütakse lüüa võimalikult kaugele oma lõputsoonist. Palli kinni püüdnud vastasmängija püüab omakorda sellega võimalikult kaugele tagasi joosta. Rünnak algab kohast, kus ta maha tõmmatakse. Ründav meeskond saab neli katset, et palli 10 jardi vastase väravajoone suunas edasi kanda. Kui see õnnestub, saadakse uued neli katset järgmise 10 jardi jaoks. Kui ei, läheb pall vastasmeeskonna kätte. Enne iga katset rivistuvad kaitse- ja ründemängijad vastamisi teine teisele poolele algusjoont katse algab, kui alustaja ulatab palli oma jalgade vahelt mängujuhile . Palli võidakse edasi viia kahel viisil – eespool
Jalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud....................................................................................8 2.3. Pall..........................................................................................8 KOKKUVÕTE....................................................................
Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni mil palli puutub teine mängija. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. 3 sekundi reegel Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt. Vead Korvpallis on mitmeid määrusterikkumisi, mida tuntakse vea nime all. Vigadeks nimetatud
aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000. aastaga võrreldes 23 protsenti rohkem. Suhteliselt kõige enam on juurde tulnud jalgpalliga tegelevaid naisi (2006. aastal 4,1; 2000. aastal 2,7 miljonit)
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda
Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. 3 sekundi reegel Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks
või muust sobivast 3 cm paksusest asendusmaterjalist. PALL Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning käetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab jääma vahemikku 74,9 cm - 78 cm ning kaal 567 g kuni 650 g. Kui põrgatada täis-pumbatud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2 m - 1,4 m kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada. RIIETUS Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided antakse tavaliselt klubi poolt, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija peab kandma individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel käsutatakse numbreid 4 -15. Kohalikel võistlustel võib käsutada ka numbreid 20-25, 30- 35, 40-45 ja 50-55
Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni mil palli puutub teine mängija. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit, rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusesse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele. 3 sekundi reegel Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolmesekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda, kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud. Täiendavalt on reeglites ka soovitusliku iseloomuga ajapiirangud. Nende rikkumine otseseid sanktsioone ette ei näe ja need on mõeldud mängu sujuva kulgemise soodustamiseks.
Kas sina sobid vutikohtunikuks? Kui vastad õigesti 75%-le küsimustest, võid ennast jalgpallireeglite alal igati kompetentseks pidada. Millised on jalgpalli värava mõõdud? a 2,40x7,34 m b 2,44x7,32 m c 2,32x7,44 m Kui väljakul on korraga kaks palli, siis kohtunik... a Peab kohe peatama mängu ja eemaldama teise palli b Lubama mängul jätkuda seni, kuni teine pall hakkab mängu segama c Lubama mängul jätkuda ning peatama mängu kohe, kui ohtlik moment on möödas Kui vahetusmängija siseneb väljakule ilma loata hetkel, kui pall on mängus, siis kohtunik jätkab mängu...? a Karistuslöögiga sealt, kus rikkumine toimus b Vabalöögiga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas c Kohtuniku palliga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas Millal võib mängija, kelle kohtunik on saatnud väljakult välja oma varustust korrastama, taas siseneda väljakule? a Kui pall on mängus, kohtuniku loal b Ükskõik millal, kohtuniku loal c Kui pall on
Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 8 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon loodi 1947. aastal, selles on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G.Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonettei'ks. 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall
küünarliigesed kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. I ettevlamistav faas. Käte liikumine pallile vasti: jalad kere ja käes sirutavad lihaspinge suureneb, II tööfaas: palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo ja suuna andmine. Ranne ja sõrmed annavad pallile algkiiruse, palli saatmine kätega. Pall jääks täpselt otsmiku kohale, palli lähenedes viiakse keharaskus madalamale, küünarliigesest kõverdatud käed moodustavad kolmnurga, sööt otsmiku ees, söödu sooritamisel sirutab jalad, kere ja käed, randmed amortiseeritud. Ülaltsööt enda kohale on kerekalle natuke taha, käes kõrgemal, randmetest taha suunatud sõrmed, ülaltsööt enda taha- käed pea kohal, söötmise ajal sirutuvad põlvist kõverdatud jalad ja samal ajal kallkutab ülakeha rindkerest taha, käed sirutavad taha. Hüppelt sööt, palli tuleb sööta hüppe kõrgpunktis, oluline õige rütm- hüpe ja sööt.
Rakke Gümnaasium KORVPALL Triin Alatsei 8.klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi
Distsiplinaarkomisjon võib raskendavatel asjaoludel karistust suurenda Lõppenud hooajast ära kandmata mängukeeld kandub edasi järgmisse hooaega olenemata võistkonnast, kus mängija mängib. TURNIIRISÜSTEEM: Võistkonnad loositakse nelja alagruppi. Mängitakse kaks võrdset 10 minutilist poolaega. Kui mäng jääb normaalajal viiki, siis mängitakse lisaaeg pikkusega 3 minutit "kuldse värava" põhimõttel ehk lisaajal esimese värava löönud meeskond võidab mängu. Kui lisaajal väravaid ei lööda, siis lõpetatakse mäng penaltite löömisega. Futsali Talveliiga turniiridel viike ei ole. Punkte saavad võistkonnad järgmiselt: võit on 3 punkti, kaotus lisaajal 1 punkt ja kaotus normaalajal 0 punkti. Kasutatud kirjandus www.futsal.ee www.jalgpall.ee TURNIIRISÜSTEEM:
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Pall Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning käetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab jääma vahemikku 74,9 cm - 78 cm ning kaal 567 g kuni 650 g. Kui põrgatada täis-pumbatud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2 m - 1,4 m kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada. Riietus Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided antakse tavaliselt klubi poolt, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija peab kandma individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel käsutatakse numbreid 4 -15. Kohalikel võistlustel võib käsutada ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Jalanõud on väga tähtis varustuse osa
võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. Ajalugu Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863
sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõduks on 74,9 – 78 cm. Pall kaalub 567 – 650 gr. 1,8 m kõrguselt puupõrandale põrgatatud pall peab tagasi põrkama 1,2 – 1,4 m kõrgusele. Riietus Riietus on suhteliselt lihtne. Mängijal on varrukateta särk ja lühikesed püksid. Jalas on korvpallibotased, mis on kas kõrge või madala lõikega. Botaste suurimaks ülesandeks on hüppamisel tekkivate põrutuste ja vigastuste vähendamine. Kogu meeskond kannab ühesugust rõivastust. Igal mängija onindividuaale number, mida tuleb mängu ajal ka kanda. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel on kasutusel numbrid 4 -15,kohalikel võistlustel kasutatakse ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Mängust Mäng algab keskringist hüppepalliga. Meeskonnad peavad erinevaid tehnikaid rakendades palli vastasmeeskonna korvi viskama
Jüri Gümnaasium KORVPALL referaat Koostaja:Kaie Aaslaid Jüri 2014 Sisukord Mänguväljak ja varustus..............................................................2 Mängu eesmärk ja korraldus.........................................................3 Mängureeglid.............................................................................4 Vead...................................................................................................5 Mänguolukorrad........................................................................6 Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm
Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 8 BLOKEERIMINE ISELOOMUSTUS Blokeerimiseks nimetatakse käte asetamist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki. See on kaitsemängu tehniline element, mis võib eduka sulustamine korral olla ka rünnaku vahendiks. Blokeerija ülesandeks on ründaja poolt löödud palli tee sulgemine ja palli suunamine vastasväljakule või palli hoo pidurdamine ja suunamine nii, et kaitsemängijatel oleks kergem mängida. Sulustamine on valdavalt mängija individuaalne töö, peaaegu kõik sõltub sulustaja meisterlikkusest, hüppevõimest ja taktikalisest taibust. Sulustamine tekkis teistest võrkpalli tehnikaelementidest mõned aastad hiljem, võrkpallimängu algusaastail oli kasutusel üksiksulustamine, peatselt rakendati mängus juba paaris- ja isegi
Peakohtunik peab arvestust peatatud mänguaja kohta (vigastustest tingitud pausid, vahetused jne) ja võib normaalaja lõpus mänguminuteid lisada. · Kui tähtsate võistluste (nt. maailmameistrivõistluste) medalimängus jääb seis normaalaja lõppedes viiki, mängitakse kaks 15-minutilist lisaaega. Kui ka pärast seda püsib viik, lüüakse penalteid. Kui ka pärast viit penaltivooru on seis ikka viigis, jätkatakse teiste mängjatega 11m karistuslööke, kuni üks meeskond võidab. Kohtunikud: · Mängu juhib väljakukohtunik (peakohtunik). Teda abistavad kaks piirikohtunikku, kes jälgivad mängijate suluseisu ning neljas kohtunik, kes annab mängu ajal mängijatele, numbritablood kasutades, vahetusest/vahetustest teada. Tal on veel teisigi kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, kui viimane ei suuda mängu lõpuni jätkata. · Viienda kohtuniku kohustuseks on abikohtuniku (piirikohtuniku või neljanda kohtuniku) väljavahetamine
Libero mäng piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten. Liberot võib piiramata arv vahetada, kuid kahe vahetuse vahel peab pall olema mängus, kusjuures liberot võib vahetada vaid mängijana, kes talle platsil koha loovutab. Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja
SISUKORD SISSEJUHATUS 1.JALGPALL 1.1Mängu reeglid 1.2Väljak 1.3Varustus 1.4Jalgpalli levik 1.5Ajalugu 2.JALGPALLI LEVIK KEILAS 2.1Asukoht 2.2Koolid 2.3Võimalused jalgpalli mängimiseks 3.ANALÜÜS 3.1Küsimustiku analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD SISSEJUHATUS JALGPALLI REEGLID Jalgpall on ,sportlik mäng mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi . Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatudväravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal). Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid teinud v�
Erinevalt minu kaaskorraldajast pakun ka välja erinevaid rahvastepalli mängimise variante. Järgnevad rahvastepalli variandid on näited, kuidas võib rahvastepalli reegleid muuta, et muuta mängu mitmekesisemaks treeningutel või sõpradega mängides. 1. Mäng punktidele - See variant näeb välja nagu tavaline rahvastepall välja arvatud see, et palliga tabatu ei lahku mängust, vaid vastasvõistkond saab selle eest punkti. Lisaks saab punkti see võistkond, kes püüab vastaste visatud palli kinni. Võitjaks osutub see võistkond, kes kogub mängu ajal rohkem punkte. 2. Sissepüüdmisega mäng - Kui mängija saab pallitabamuse, peab ta nii kaua ootama väljaku külgjoone taga, kuni tema võistkonnakaaslane püüab palli õhust kinni. Iga vastasmängija tabamise eest saab võistkond punkti. Mängu võidab enim punkte kogunud võistkond. (Liik, 2006, lk 95-96) 3
annaabi.ee 
