RAEKOOLI ÕPILANE Autor: Gert Helbemäe Tegelased: peategelane Matthis Laule- mündrik Kotsepa kasupoeg, mündrik Kotsep, emand Kotsep - mündriku naine, laulu- ja ladina keele õpetaja Adam Vestigentorius hüüdnimega Torius, aritmeetikaõpetaja Bartholomeus Frölling, rektor Johannes Mönnink, Matthise klassivennad Andres, Klaus, Olf, Sasse Johann jt, Andrese isa pitsmaaker Luick, Andrese ema, rebane Tegevuspaik: 16 saj Tallinn Jutustus räägib 16 saj Tallinnas elanud poisist Matthisest. Teos algab sellega, et Tallinnasse saabuvad hansa kaubalaevaga omapärased külalised, kellel oli tõmmu nahavärv ja kes olid riietatud väga kirevalt, samuti rääkisid nad võõras keeles. Nendega koos tuli maale ka teose peategelane Matthis, kes levitas uudist, et need imelikud inimesed on silmamoondajad, kõhurääkijad ja imeväärsed lendajad, kes annavad mihklipäeval Tallinnas võimsa etenduse.
- Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis
Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas istus. Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima
elupäevad lõpetada. Ta oli kunagi nooremana jätnud järgi silmusega nööri, millega ta end juba siis oli tahtnud üles puua, kuid Mari palvel ta seda siiski ei teinud. Pärast seda kandiski ta nööri koguaeg pükste peal. See asendas tal ka rihma ning oli niiviisi käepärast võtta kui vaja peaks minema. Jussi surmas tundsid end süüdi nii Mari kui ka Andres. Juss maeti küll surnuaia taha, kuid kuna kirikuõpetaja ei tulnud tema hauale laulma, tegi seda Andres ise. See mõjus Marisse iseäralikult. Kui mõne päeva möödudes Eespere peremees küsis, kas Mari tahab Vargamäelt lahkuda, ei vastanud viimane midagi ning jäi seega Mäel perenaiseks. Andres ja Mari läksid õpetaja juurde alles siis, kui Mari ootas nende esimest last. Pulmapidu oli väike. Kutsutud olid vaid lähemad tuttavad, kuigi ka kontvõõraid saabus üksjagu. Teiste seas ka Laulu Lullu, kes
- Härra Maurus luges palvet, Lible kükitas ja ajas äriasju/luges raha, mis oli ebasobilik, Maurus võttis talt kratist kinni, juustest ei saanud, need olid liiga lühikesed, pragas poisiga - Direktor kutsus Lible enda kõrvale seisma, kuid see suutis sealt ära lipsata, direktor kutsus ta uuesti välja, käskis raha näidata ja öelda kust selle sai, Lible teatas, et Indrekult raamatute müügist, ka direktor pidas Indrekut rumalaks, sest oli ju teada, et Lible oli vana rebane IV - jama raamatutega tegi Indreku tuntumaks ja ta võeti omaks - sai sõbraks poisiga, kelle nimi oli Tigapuu, oli temast klass vanem, läksid koos linna jalutama ja ringi vaatama, Tigapuu tutvustas seda Indrekule, rääkis jõest, kuhu upub palju inimesi ja milles leidub palju aerutajad, läksid üle jõe parvega - läksid söögipoodi, kus Tigapuu sõi, soovitas seda ka Indrekul teha sest hinnad odavad ja tal oli ebameeldiv teise ees nii süüa, Indrek keeldus, Tigapuu tellis talle tee
kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha. V Saunatädi kuulis, mis Tagaperes oli toimunud ning sellest sai teada ka Eespere. Eespere tegi kõvasti tööd, tassis kõik kivid põllult ära. Andres läks Pearu juurde oma plaanist rääkima: maakuivendamine, kraav ja vesi. Pearu polnud ikka veel nõus, aga järgmine päev kui Madis tuli juba labidaga, läks Pearu oma ettepanekut
peremees pidi ta uppumissurmast päästma. Peale seda ei julgenud Mari teda tükk aega norida. Kraav hakkas valmis saama ning otsustati, et tamm lõhutakse mõlema naabri ja sulase juuresolekul. Paraku ei pidanud Pearu oma sõna ning Andres ja sulane said vaadata vaid kraavis voolavat veenire. Andres lasi sulasel oma maale uut kraavi kaevata. Pearu tegi hobustega sama tembu, mis sigadega. Naabrite vahel tekkis taas suur tüli. Joobnuna tuli Pearu Andresele külla ja sõimas teda.Ainult Krõõda ,,heledat jaalt" ta kiitis. XII Andres asus kambreid juurde ehitama. Seetõttu oli Maril ja Jussi niitmisega rohkem tööd. Mari noris Jussi kallal nagu alati. Ta laulis: ,, Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Jussi mõõt sai täis ning ta tahtis end kuuse oksa külge üles puua. Maril õnnestus ta siiski ümber veenda ning otsustati isegi abilelluda. Esialgu ei rääkinud nad sellest plaanist kellelegi. XIII
toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas (kõrtsis) istus. Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis.
mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma viljast mõisa maalt- keegi ei tohiks sellest aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus mõisnikuga ja teistega saksatoas (kõrtsis) istus. Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd,
" o Tema, Andres, oli poissi nii väga tahtnud ja iga tütre sünnil naisele etteheitvalt otsa vaadanud. Aga kui nüüd oleks mõni tulnud, kel vägi ja võimus, kui oleks tulnud kas või vanajumal ise ja oleks Vargamäe Eespere tagukambri uksest sisse astunud ning öelnud: "Tahad, ma teen poisi tüdrukuks, nõnda jääb Krõõt elama," siis oleks Andres praegu sõnalausumata nõus olnud. o ...et metsas pole rebane, vaid Vargamäe Juss, kes piilub tihnikus, kuidas küll tema Mari sõidab jõulu keskmisel pühal pere Andresega kirikusse, nagu oleksid nad juba mees ja naine. Juss käis eile üksinda, aga Mari sõidab täna peremehega, niisugused lood on Vargamäel. o Kui Mari Jussi nägi, karjus ta kohe: "See on sama nöör, mis seekord heinamaalgi!"..Mari esimene mõte oli: kui võiks oma pea pista samasse silmusesse, kus oli Jussilgi
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei lubata. kauple
Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki jäänud.*Algul tahtis Andres P
piisavalt armastust ning ta polnudki kindel, kas ta teenistusest tagasi tulles sinna jääb. PÕHIPROBLEEM: Millised on Indreku ränga töö tagajärjed?- Andrese suur rügamine, naised jäid unustusse. TÕDE JA ÕIGUS 2.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek- Andrese poeg Vargamäelt hr Maurus- kooli direktor Ramilda/Miralda- Mauruse tütar, Indreku armastatu, tema vist Indrekut ka emand Vaarmann- Mauruse kooli lähedal elanik, 2 tütre ema Molli- emand Vaarmanni tütar, Indrek armus mingiaeg temasse Tiina- Vaarmanni pisike tütar, haigete jalgadega Ollino- Mauruse ustav teenija Tigapuu- õpilane, tüssaja Molotov- matemaatika õpeteja Voitinski- vana poolakas, Indrek käis temaga saunas Malmberg- Ramilda tädi TEGEVUS: Toimub enne sajandivahetust (riigistamispoliitika). Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda.
Vargamäe lapsed, nende mängud ja tegemised. Vargamäel sündis esimene laps Krõõdale ja Andresele, kes oli tütar. LK 66 See tütar muudkui kasvas ja kasvas, ning peagi oli Krõõt jälle lapseootel. Krõõt oli üksinda enda esiklapsega kodus, kui uus tita tulema hakkas. Laps tuli väga kergesti ilmale. Sünnitusest veel nõrk Krõõt pidi ronima üle kõrge lävepaku, et lapsele sooja vanni teha ja ta puhtaks pesta. Krõõt oli mures, et mis näo Andres teeb, kui näeb, et teine laps ka tütar. Ta puhkes nutma. LK 98 Andres tuli koju LK 100 Kui ta oli teada saanud, et ka teine laps tütar, muutus ta murelikuks. LK 101 Juss ja Mari elasid Vargamäe saunas. Nende abielu teisel aastal sündis neil poeg. Juss oli lapse üle väga rõõmus ja siblis koguaeg naise ja lapse umber. LK 125 Nagu needus, oli ka Eesoere kolmandaks lapseks tüdruk, kuid Krõõt tundis seda juba sisimas ette. LK 126 Kui Mari seda teada sai, siis oli tal Krõõdast kahju ning kui o
(1860-1904) Elulugu- Sündis Taganrogis 1860. Tsehhovite perekond pääses orjusest tänu sellele, et vanaisa oli suure vaevaga suutnud koguda 3500 rubla ning ostis enda perekonna priiks, kuna sel ajal sai nii teha. Anton Tsehhov ise on väitnud, et tal pole lapsepõlve olnud. Seda ütles ta sellepärast kuna tema isa oli väga karv ning kodus valitses range kord. Lapsed pidid päevade kaupa poes istuma ning kauplema samuti pidid nad varastest hommikutundidest hiliste öötundideni kirikus laulma. Sõnakuulmatuse korral said lapsed peksa. 16-aastane Anton jäi üksi Taganrogi gümnaasiumi lõpetama kuna isa oli võlgades ning
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast kodust
neilt midagi ei saa. Kuid andes, näeme vaid enda ümber rõõmsaid nägusid. Iga meie liigutus on heategu ja seeläbi on ka kogu elu palju rohkem päikseline ja taevasse minnes ei jää meil nahku tuppa ligunema. III Marie Underi ballaad „Porkuni preili“ 1. Selgita ballaadi ideed. (3-4 lausega) Ballaadi idee oli see, et Porkuni preili ootas oma venda sõjast tagasi, kuna vend oli tema ainuke pereliige ja ta hoolis temast väga. Selle pikka ootamise ajal kohtas preili aga ilusat meest, kellega ta abiellus ning seetõttu unustas ta ka oma venna ära. Hiljem kui vend tuli sõjast tagasi, siis see oli Porkuni preili jaoks ootamatu ning tagajärjed olid veelgi halvemad. 2. Mis on autori sõnum? Sõnasta see. Autori sõnum oli see, et inimesi, keda sa armastad ei saa asendada. Isegi kui sa arvad, et sa seda inimest enam kunagi ei näe, siis tuleb ikkagi teda meelespidada. Antud ballaadis olid ka selle tegevuse tagajärjed valusad.
tekkis arutelu et Sass võibolla läheks tagasi kirjuku juurde kuid mis siis Ellist saaks. Tekkis ka rutelu pruunide silmade üle kuna tiinal need olid arvatakse et pruunide silmadega inimesed on salakavalad, alati kui tiinat vaadata tundus ta nuker aga kui kõnetasid naeris ta alati. XIII Varsti hakkas muutma kõi kvastupidiseks kui vanemad olid loiuks muutund hakkasid kõik lapsed rõõmsaks muutma ja laulma , seda kuulis isegi oru eedi ja karla soovitas tal korralikumad riided selga panna ja kaasa laulda( kuigi seda keegi väga tähele ei pannud peale tiina kes täpselt aru ei saanud kes selle mörgamise taga oli). Suveks võeti ka sulane Ott kes oli tubli töömes ja soovis sõita oskari rattaga milda ta ka sai peale pikka mangumis .Ott rõgutas et alati on tähtis sport isegi naiste juures linnanaised armastavad soprtlasi. Nedne vahe ltekib tuli
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii raha. Mõne
,,Tõde ja õigus" Lugemiskontroll 1. Teose tegevuspaigaks oli Vargamäe Oru ja Mäe talu ning tegevus toimus u. aastatel 1870-1890, mil Eesti oli Vene võimu all. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg ka suuresti teose sündmustikku. Eestlased olid hiljuti saanud endale õiguse mõisnikelt talusid päriseks osta, paljud talupojad nagu ka Andres ei suutnud talu kohe välja osta ning maksid seetõttu nö. järelmaksuga, ehk siis maksti mõisnikele raharenti. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg sündmuste arengut ka selle poolest, et näiteks lapse saamine enne abielu oli patt, nii et kui avastati, et naine on rase, siis oli üldjuhul sõit kirikuhärra jutule ning mees ja naine abiellusid. Tol ajal vaadati sellele väga halva pilguga kui laps oli nii öelda sohilaps ehk siis sündinud väljaspool abielu. Sündmustikku mõjutas ka see, et sel ajal, mil raamatu tegevus aset leidis, oli mees kindlalt
Hiljem panid vanemad ta Päkapiku lasteaeda. Ta õppis Võru 1. 8-klassilises kooli. Koolieas tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majanduslik seis. Mõisnik
Tõde ja õigus I osa Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) kujutas oma romaanitsüklis «Tõde ja õigus» eestlaste saatust 19. sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), An
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mid
Kui Jaagul on 11.klass läbi pannakse tema vangi.Enne klassikokkutulekut saab ta sealt välja. Klassi kokkutulekul avastab ta, et üpris palju tema häid sõpru.Kes läksid peale kooli sõjaväkke, on surma saanud.Kuid teda tabab ka rõõmutunne näha teisi häid sõpru.Üks hea klassikaaslane oli põgenenud ära Rootsi oma perega.kokkusaamine toimus Pukskpuude majas.Juss ise oli aga sõjas, ning temast ei teatud midagi.Pukspuude ema oli läinud ära kellegi juurde külla ning sellepärast lubas ta Jaagul maja kasutada.Kui see kokkusaamine läbi oli.Avastas Jaak et Virve oli ka kodus.Ta nägi Virvet üle pika aja ning nad veetsid öö koos.Kui nad seal olid siis kuulsid suuri pauke aina lähenemas ning lähenemas.Sõda oli ka Tallinna jõudnud.Jaak käis vahepeal kodus, ning kui ta sinna tagasi suundus ei olnud enam Virvet seal.Seal oli ainult Riks, kes oli ka Virvet otsima tulnud.Ning proua Pukspuu.Proua Pukspuu
Nüüd hakkas ema aga Anni käsutama. Kord oli vaja poest midagi lapsele ning kord oli vaja lapse juures olla. Pikapeale tüütas see Anni ära ning ta soovis, et kõik oleks jälle endine. Ta oli hakkanud hovi tundma ka Maya vastu, kuna ta polnud temast teadlik. Ta arvas, et ehk ongi Maya satanist ning otsis ta kohta Satanisti foorumist, internetist. Ta ei leidnud sealt midagi Mayaga seonduvat. Pikapeale hakkas, aga Anni ennest satanisti teema huvitama. Kord kohtas ta seal foorumis Sethi nimelist poissi kes teadis palju satanisti teemal. Seth rääkis Annile, et ta olevat tihti mustade jõudude poole pöördunud ja abi palunud. Aga see olevat ainult tugevatele ja nõuab ka hinda. Ta rääkis Annile, et kui ta tahab abi saada, siis pöördugu langenud inglite poole: Azaziel, Behemoth, Tamiel, Armaros, Zagiel, Lucifer. Anni oli hoiatatud, et nad kõik nõuavad oma hinda, kuid Ann ei
Iisak arvas, et see lehm on varastatud, ent lõpuks ikkagi jäi naist uskuma, et see on Ingeri lehm, sugulaste juurest. Iisak hakkas väsima, ent ehitas ikkagi maja valmis. Loomad pandi hütti elama ja Kõnnumaa rahvas oli seega imekspandavalt kaugele jõudnud. 3. Iisak viis küttepuid linna vms ja vastu tõi kõike, mis neile vaja. Inger oli rikkusest vaimustuses.. Ühel päeval. Kui Iisak jälle kodust ära läks, sünnitas Inger poja. Külla tulnud Oliinelt sai Iisak teada, et Kuldsarv, lehm on ikkagi täieõiguslikult nende oma ja see rahustas ta maha. Iisak kadus 7ks päevas ära ja naases hobuse ja vankri ja kõige muuga, ta oli need ostnud(ent oli nüüd võlgu) ja sellega tasus ta rikkalikult Kuldsarve eest. 4. Oliine kais ära, Iisak ja Inger abiellusid ja ristisid oma poja, Elesuse. Tuli põud, vili hävis. Lõpuks tuli ka vihma ja kartulisaak oli neil parem kui ümberkaudsel külal
Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisil tegi võõrastele tüdrukute
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta
Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja v�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
