KAS RAAMATUTE LUGEMINE ON MINEVIK? Mis on saanud tänapäeva noorte raamatu lugemisest? Miks ei taha noored raamatuid lugeda ja kas nad peaksid? Tänapäeval on noortele lugemisest saanud, kui kohustus, mis on võrdne näiteks kontrolltöödeks õppimisega. Kas saab sinna midagi parata, või ongi tulevik määratud selliseks, et raamatuid kasutatakse aina vähem ja neid asendab arvuti ja televisioon? Need ajad oleks kui möödas, kui loeti palju teoseid, kõik elutarkused koguti kokku sellest ja isegi jututeemaks olid teosed. Kindlasti ei saa raamatuid asendada filmidega, eriti veel pealiskaudsele Hollywoodi filmidega. Kuigi on peaaegu sama harivaid filme, kui paljud tähtsad teoseid, mille iga noor peaks läbi lugema, näiteks William Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet" või kasvõi meie endi Anton Hansen Tammsaare teosed, kuid need tavalisel...
„Kas raamatute lugemine annab teadmisi ja rahulolu?" Erinevates koolides käivad erinevad inimesed, kellele meeldib lugeda erinevaid raamatuid ja teoseid, kuid kindlasti annab iga kool oma panuse selleks, et selle kooli õpilased palju loeksid, kuna räägitakse, et kui inimene mõned päevadki midagi lugenud pole, kipub selle inimese jutt labaseks minema. Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib ...
Lugemine rikastab Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini elus hakkama saada ning inimesel on kergem tulevikus omale sobivat eriala valida. Isegi kui olla mingis valdkonnas professionaal, on kasulik uurida, mida arvavad teised sama tegevusala inimesed. Just nende erinevad vaatenurgad võivad ...
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeva inimesed, eelkõige noored, veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Kuid miks on nüüdisajal raamatute osatähtsus langenud ning milleks peaksid inimesed lugema rohkem raamatuid? Raamatute lugemine on väga kasulik. See arendab mõttemaailma ja analüüsivõimet ning tuleb oluliselt kasuks tulevikus, näiteks 12. klassi lõpukirjandi sooritamisel. Raamatute lugemine lisaks rikastab ka sõnavara, arendab keelt, tundeid, fantaasiat ning väljendusoskust. Raamatute hulka kuuluvad ka õpikud ning teatmekirjandus, kust leiab palju huvitavat ning eelkõige vajalikku informatsiooni. Teatmekirjandusteoste lugemine aitab ka lihtsamini elus hakkama saada ning inimesel on kergem tulevikus omale sobivat eriala valida. Isegi kui olla mingis valdkonnas professionaal, on kasulik uurida, mida arvavad teised sama tegevusala...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Regina Feldman 124005IATB Raamatud noorte keskel Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Sisukord 1. Annotatsioon....................................................................................................3 2. Teksti analüüs...................................................................................................4 · Kirjatöö eesmärk...................................................................................4 · Kirjatöö põhisõnum...............................................................................4 · Sissejuhatus...........................................................................................4 · Kokkuvõte.......................
Raamat minu elus Raamatud on ühed huvitavad infoallikad, mis on teadmistest pungil. Kooli kohustsulik kirjandus on loodudki selleks, et noored neid loeks ning uusi avastusi ja teadmisi ammendaksid. Nende tähtsust ja mõju hakkasin alles hiljuti tajuma. Kuid milline on siiski raamatute roll inimeste elus? Raamatute tähtsus minu elus tundub aina suurenevat, seda küll kolme-nelja aastase mõõna järel. Algklassides sai ikka raamatuid hoolega loetud ja lapatud, kuid põhikooli alguse osas muutusid need kuidagi igavaks ja mõttetuks. Kindlasti loeks praegu neid samu raamatuid suurema põnevusega, kuid tol ajal ei mõelnud sellele, et raamat võib ka minule midagi anda, vaid see tundus lihtsalt tühise aja raiskamisena. Muidugi sai ka raamatus lehekülgi rahuliku südamega edasi keeratud, mida ilmselt kunagi enam ei tee. Nüüd olen hakanud aru saama, et raamatut ei loeta ainult selle sisu pärast. Tihti on seal ka teine...
Kas kohustuslik kirjandus on vajalik? Kindlasti on enamus õpilasi kahelnud kohustusliku kirjanduse mõttekuses. Sunniviisiline raamatute lugemine pole võibolla tõesti kõige parem viis noored lugema panna, kuid siiski on õpetajad kindlad, et seda on vaja. Lühikese mõttetöö järel jõudsin minagi otsusele, et kohustuslik kirjandus on vajalik. Raamatutest omandatu jääb meelde palju lihtsamalt, kui kooliõpikutest õpitu. Õpilased ise tihtipeale ei märka seda, kuid raamatutest loetud faktid seonduvad mingi kindla olukorraga ja seetõttu on neist kergem aru saada ning need meelde jätta. Lugemine aitab parandada õigekirja. Kuna raamatute õigekiri on üsna korraliku kontrolli läbinud, siis leidub seal kirjavigu harva, seega võib julgelt kasutada raamatutekstide kirjapilti. Lisaks eelnevale on lugemine kasulik viis aja veetmiseks. Tihtipeale on aga noortel kujunenud eelarvamus, et lugemine on igav ning eelistatakse arvutimängude mängim...
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et pa...
Kuidas on mind mõjutanud kirjanduse lugemine? Kuigi ma pole eriti suur raamatute sõber, pean siiski tunnistama, et raamatute lugemine on vahel isegi täitsa mõnus ajaviitmise vahend. Kindlasti on midagi, mis on kirjanduse lugemine mulle andnud. Peamine põhjus, milleks raamatuid lugeda on see, et see avardab silmaringi, muudab maailmavaadet, rikastab sõnavara ning parandab grammatikat. Olen oma elus võrreldes suurte kirjanduse armastajatega väga vähe lugenud. Kuid need raamatud, mille olen ka päriselt läbi lugenud on mind mõjutanud juba sellega, et olen viitsinud ja jaksanud need läbi lugeda. Loomulikult oleneb kõik sellest, milliseid raamatuid loen. Minu põhilised lemmikud raamatute hulgas on noorsookirjandus. Seal on palju päevakohast teemat, mis mind väga köidab. Nii leian palju ühist raamatu sisu ja nende tegelastega. Saan leida lahendusi enda probleemidele ja nendest midagi õppida. Niimoodi sa...
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused .................
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toeks Oskus, mida inimestel on vaja igapäevaselt ja koguaeg, on lugemine. Ilma lugemisoskuseta oleks meie tänapäevases maailmas peaaegu võimatu hakkama saada, kui me ei ela just metsas. Lugemisoskusele pannakse alus lapsepõlves. Paljud oskasid lugeda juba enne kooli astumist, kuid esimestel kooliaastatel on põhirõhk just lugemisel. Kindlasti on kõigil olnud kohustuslik kirjandus. Osadele see meeldib, kuid mõndadele mitte. Siin kohal on väga oluline roll õpetajatele, sest valede või liiga raskete raamatute kohustuslikuks muutmine võib laste lugemissoovi üldse hajutada. Esimestel raamatutel on mõju inimese lugemisharjumuste kujunemisele. Tavaliselt on algklassidel enamustel sarnased raamatud, mille läbi lugemine on kohustuslik, näiteks: "Sipsik", "Bullerby lapsed" jne. Need raamatud arendavad ja kujundavad lapse maailmapilti ja kujutlusvõimet.Osad üksikud...
Mida on mulle andnud kirjanduse lugemine? Kirjanduse lugemine on mulle andnud vahest palju mõtlemisainet, vahest aga olen tundnud, et oleks võinud seda aega paremini sisustada. Enamus raamatuid mis ma loen on aga õnneks toredad, sest ma saan mõelda kaasa mis raamatus toimub ja siis jäävad mõned huvitavad asjad meelde, mis tulevad elus kasuks. Kõige parem raamat mis ma lugenud olen on Anthony Kiedise raamat ,, Scar Tissue''. Selles raamatus oli umbes 600 lehte ja see oli inglise keeles. Anthony Kiedis on minu lemmiku bändi Red Hot Chili Peppersi vokalist ja ta kirjutas raamatus oma elust, kuidas nad sõpradega bändi alustasid ja kuidas nad ennast suurtele lavadele esinesid. Sealt raamatust sain ma palju enesekindlust ja tahet tegeleda asjadega mis mulle meeldib ning mitte alla anda kui kohe välja ei tule, sest seal raamatus kirjutas autor, kui pätt ta lapsena ning noorena oli ja mis kõiki halbu asju ta tegi ning ku...
Internet versus lugemine Lugupeetud kuulajad, tahan teiega jagada oma mõtteid teemal internet versus lugemine. Minu arvates on see teema hetkel väga aktuaalne, sest tänapäeval ei loe noored enam nii palju raamatuid kui vanasti ning eelistavad pigem istuda arvutis ja surfata internetis. Aga miks on nii, et noored ei huvitu enam raamatute lugemisest? Üks peamistest põhjustest on kindlasti see, et arvuti ja internet tekitavad sõltuvust ja mida rohkem on inimene arvutis, seda raskem on tal ennast arvutist lahti rebida. See sõltuvus tekib väga kiiresti ja märkamatult. Tekib petlik illusioon, et "kui ma pole internetis olen maailmast ära lõigatud". Sellest tulenebki, et erinevates suhtluskeskondades, nagu näiteks facebook, twitter ja msn, toimub ööpäevaringselt aktiivne tegevus. Kuid vaadakem tõele näkku, tegelikult on see üsna pealiskaudne ajaveetmise moodus, kuid samas nii haarav, et vähesed leiava...
Tartu Kommertsgümnaasium UURIMUSTÖÖ Õpilane ja kohustuslik kirjandus Koostajad: Mariliis Õun Kristina Marfeldt Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk3 1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus .................................................................. lk 4 1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane? .......................................................... lk 4 1.2. Miks õpilased raamatuid ei loe? ......................................................... lk 5 2. Raamatute sobivus. ........................................................................................................... lk 6 2.1. Kaheksanda klassi õpilaste lemmikraamtud kohustusliku kirjanduse hulgast. .... lk 6 2.2. Kaheksanda klassi õpilastele vähim meeldinud raam...
Abstraktne-assotsiatiivne tüüp Samuel Johnson on öelnud, et inimene peaks lugema seda, mis teda huvitab, kohustuslikust kirjandusest pole eriti palju kasu. Abstraktne-assotsiatiivne lugeja-see olen mina. Abstraktsed- assotsiatiivsed lugejad on need, kes otsivad raamatuga mingisugust sidet, mis neid seob. Huvi aga on koondatud reprodutseerimisele. Mina olen elava kujutlusvõimega ning minu ja raamatu vaheliseks sidemeks on samastumine, kogu aeg raamatuid lugedes meeldib mulle ennast siduda peategelasega või kellegi muuga, kes peab sangarlikke võistlusi ja vapraid tegusid. Minu üks lemmikumaid raamatuid on ,,Harry Potter ja tarkade kivi", raamat, mille autor on inglise kirjanik Joanne Kathleen Rowling, ja loomulikult ka teised sama sarja lood, nagu ,,Harry Potter ja Azkabani vang", sest seal on nii palju põnevust ja seiklust, just see on see nende raamatute juures, mis mind neid lugema tõmbab. Kui ma seda raamatut lu...
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste ...
Lugemine-kas ka tulevikus? Mida mõelda lugemise all kas seda kui sa loed raamatuid või seda mida loed sõpradega internetis suhtlemisel.Minu arust on tähtis arendada raamatute lugemist ning seda on võimalik teha kahte moodi-ainult sõnu lugeda ehk loed aga ei saa aru sellest mida kirjutatakse või siis teksti.Kuid tänapäeva noored eelistavad ainult sõnu lugeda ja seega ei saa nad tihiti raamatust aru ja seetõttu ei oska nad raamatuid ka jutustada.Samuti puudub noortel viitsimist ja tahtmist lugeda kohustusliku kirjandust. Peamiseks põhjusest sellele on internet.Kuna kohustusliku raamatu sisukokkuvõtet on võimalik netis endale alla laadia ja loota sellepeale et hinne oleks vähemalt ,,3" . Samuti kasutades inetrneti jääb neile külge interneti keel ehk släng.Seda kasutatakse tavaliselt msn- is rääkides ning see võib tulla esile ka koolis kirjutades.Samuti tekkivad noortele lugemis harjumused kodust.Kui kodus...
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeva inimeste seas ei ole raamatute lugemine eriti populaarne võrreldes, mida tähendasid raamatud vanemale põlvkonnale. Selle taga on kiirelt muutuv ühiskond, sest kui muutub ühiskond muutuvad ka inimeste huvid raamatute ja lugemise vastu. Selle muutuse sees on kindlasti internet, mis on tänseks vallutanud terve maailma. Internetti on väga mugav kasutada ning see on üks põhjustest, miks inimesed loevad vähem raamatuid, eriti noored. Interneti teel on samuti võimalik raamatuid lugeda, kuid kui hoida enda käes raamatut, mis tõeliselt huvi pakub ning seda lugeda on hoopis teine tunne, kui sirvida interneti teel raamatu sisu läbi. Ma tean, et tänapäeva noored ei viitsi ja ei taha lugeda raamatuid. Õpetaja annab tihti lugeda kohustuslikku kirjandust, ning mitmed õpilased lihtsalt ei loegi seda raamatut, arvates, et see raamat on igav nagu teisedki. Võibolla tõesti...
Raamat vanamoodne mõnuaine See on ammu teada-tuntud tõde, et tänapäeva noored ei oska hinnata raamatuid niivõrd kui nad hindavad internetti. Selle asemel, et lugeda, istuvad meie noored Facebookis ja msnis. Ma ei väida, et sõpradega suhtlemine on vale, kuid kas tundide viisi arvutiekraani passida annab inimesele midagi juurde? Võin sellele isegi ära vastata, teades, et mul on õigus. Ei, see ei anna midagi juurde. Raamatu ajalugu ulatub väga-väga kaugesse aega. Vanimad raamatud olid savisse, puusse või kivisse raiutud või kraabitud tekstid. Raamatuid on kogu oma ajaloo jooksul kõrgelt hinnatud. Vanasti saadi põhilist informatsiooni siiski raamatutest, kuna puudusid teised infoallikad. Raamat oli ka meelelahutaja, kuna vanasti tehti aega parajaks just raamatuid sirvides. Kurbusega tuleb tõdeda, et tänapäeval on raamatud rohkem unarusse jäänud. Selle peamiseks põhjuseks on see, et tänapäeva inimeste elutemp...
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." (Anton Hansen Tammsaare) Kunst on üks inimeste väljendusviise, mis võib ühendada kõike: liikumist, rääkimist, mõtlemist, kuulamist. Kui kuskil räägitakse kunstist, siis paljud inimesed mõtlevad kohe maale, kuigi kunstiliike on ka teisi. Lisaks maalikunstile on olemas veel kunstiliike, mille alla võib liigitada teatri- ja tantsukunsti, muusika ja ka kirjandusteosed. Kirjanikud on omamoodi kunstnikud, kes vormivad sõnadest aegumatuid väärtusi raamatute näol. Lugedes saab inimene teda ümbritsevast maailmast välja lülituda ja raamatu keerdkäikudesse süveneda. See on aeg iseenda jaoks, kuigi vahel on sellest raske aru saada, eriti siis kui raamatu lugemine on kohustuslik. Õpilastele tundub, et lugemine ei anna neile midagi- kid tegelikult ei ole see nii. Lugemine annab talle rahu, mida tänapäevase kiire elutempo juures igaüks vajab. Lisaks saab ka suurema sõnavara ...
Milleks mulle raamat? ,,Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga," on öelnud Arthur Schopenhauer, saksa filosoof. On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. ,,Lihast ja luust" teostele on tekkinud mitmed interaktiivsed alternatiivid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Vii...
Mida on andnud mulle lugemine ja raamatud Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmise viise/harrastusi maailmas. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on väga palju huvitavaid teoseid ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda, kuna lugemist leiab igale maitsele. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Enim areneb raamatuid lugedes fantaasia ja kujutlusvõime. Samuti arendab lugemine ka teadmisi eelnevate sündmuste ja ajaloo kohta. Kooliskäivad õpilased on kindlasti elu jooksul mõne raamatu läbi lugenud. Õppeasutused tahavad, et omandaksid vajaliku sõnavara ja kirjutamisoskuse edasiseks eluks. Sellepärast valitaksegi lugemistikku klassika, algustuseks harjumatud teosed, et õpiksid teadmisi eelmiste sajandite eluolu kohta. Pidevalt noored ei hinda nende raamatute vajadust edasiseks eluks. Seetõttu tulebki alustada keele arengut juba võimalikult varasest ajast. ...
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud........................................................
Veidike minust Liis Tsebotnikova Õppeained, mis on minu meelst head ja miks kunsti õpetus: · joonistamine · ajalugu kehaline kasvatus: · korvpall · võrkpall eesti keel: · erinevate raamatute lugemine Mis mulle meeldib · Meeldib tegeleda fotograafiaga · Vabal ajal mängin võrkpalli · Suviti meeldib mulle päikese käes mõnuleda · Kui aega ja tahtmist meeldib ka kokata Meie perekond ema isa Liina Aleksandr Tsebotnikova Tsebotnikov tütar poeg Liis Tsebotnikova Siim Tsebotnikov koer kass Loky Kitty Argipäevakava Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 hommi...
Milleks mulle raamat? On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. Raamatutele on tekkinud mitmed uuemad ja mõndade arust paremad viisid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Viimaseid on eesti keeles suhteliselt vähe (nt. Kivirähu ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu") , kuid ing...
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või sõpradega lobisemine, rääkimata siis alkoholi tarvitamisest või teiste ebaseaduslike tegevuste harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. T...
Miks tuleb lugeda raamatuid? Paljud õpilased kurdavad, et õpetaja annab liiga palju kohustuslikku kirjandust lugemiseks. Miks meil kästakse raamatuid lugeda? Raamatute lugemine arendab sõnavara. Õppides uusi sõnu väljendeid muutub meie keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Nii saame ka koolitöös paremaid hindeid, sest õpetajad peavad lugu õpilastest, kes kirjutavad huvitavaid kirjandeid. Raamatud on huvitavad. Tore on lugeda ulmelistest seiklustest ning fantaasiat kasutades asju ette kujutada. Filmi on küll huvitav tore vaadata, kuid seal on tegelased valmis kujul ette antud ning kujutlusvõimele jääb vähe ruumi. Ilukirjanduslikest teostest saab palju uut teada. Näiteks seda, kuidas elavad inimesed teistes riikides või milline näeb välja päris ehtne raudrüütel. Raamatud ei ole igavad, sest nendes juhtub alati kummalisi seiklusi. Ajaloo tunnis peame palju fakte pähe ...
Soovitusliku kirjanduse mõjud õpilastele Soovituslikku koolikirjandust peetakse õpilaste poolt tihti ebameeldivaks kohustuseks, mis kulutab nende niigi vähest vaba aega. Paljud õpilased üritavad nende raamatute lugemisest ka igal võimalikul moel mööda hiilida, otsides internetist kokkuvõtteid, lastes kellelgi teisel neid lugeda või küsides kokkuvõtteid oma kaasõpilastelt. Siiski peaks iga õpilane ise oma soovituslikku kirjandust lugema, sest raamatutest on palju kasu. Soovitusliku koolikirjanduse nimekirju hakatakse jagama õpilastele juba algklassides, mis paljude õpilaste arust on igav ja mõttetu ajaraiskamine. Kahjuks arvavad ka paljud lapsevanemad sama, mistõttu nende lapsed ei tahagi raamatuid lugeda, sest vanemate eeskuju on ka siin oluline. Kahjuks jääb lastel, kes raamatuid ei loe, palju avastamata, sest ka noorukieas ei hooli nad raamatutest ja palju elutarkusi jääb avastamata. Olles ise juba lapses...
Hall argipäev vajab vaheldust Meie kõigi igapäevaelud on muutunud rutiinseks. Päeval me käime tööl või koolis ning pärast seda tegeleme mõne huvialaga ning jõuame õhtul koju. Õpilased peavad hakkama õppima ja tööinimesed peavad hakkama teisi vajalikke kodutöid tegema. Lõpuks peabki juba magama minema ja järgmine päev seda kõike kordama. Mis oleks see , mis muudaks meie argipäeva vähekenegi teistsugusemaks ja pakuks meile mingisugust naudingut ? Eks iga inimese jaoks ole huvitavad, naudingut ja lõbu pakkuvad tegevused erinevad. Mõnele meeldib lugeda, samas kui mõni teine eelistaks olla vabas õhus või hoopiski veel tööd teha. Töö ja sellega kaasnev rutiin on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks. Inimesed on võtnud omale pangalaene ja liisingud ning need kõik vajavad tasumist. Selleks otsitakse tasuvam töökoht, millega...
Arvamusjutt Olukord kooliraamatukogus Kooliraamatukogud on tänapäeva lastele väga tähtsad. Kuna kõigis väike linnades polegi linnaraamatukogu. Kust siis peaksid lapsed endale raamatuid laenutama? Raamatud on hariduse saamise juures väga tähtis osa, sest raamatute lugemine arendab lapse silmaringi. Inimene kes loeb palju raamatuid oskab ka hästi kirjutada kirjandeid ja jutukesi. Meie kooliraamatukogu on suhteliselt väike ja sellepärast on seal ka vähem raamatuid. Kuid see ei takista kedagi raamatuid lugemast. Kooliraamatukogus saab ka mängida lauamänge , õppida ja ka loomulikult lugeda. Seal on väga hubane ja tore olla. Tavaliselt käivad seal algklassi lapsed mängimas ja väikseid juturaamatuid lugemas. Raamatukogus saab lugeda ka ajakirju ja ajalehti. Sisu poolest on raamatukogu olukord väga hea , aga raamatute laenutamise poolest minuarust mitte. Laenutamine käib meie raam...
Raamat minu elus Kirjandus on olnud juba sünnist võimsaim põhiallikas, mis on inimesi ühendanud ja lahku ajanud, levitanud nii sõnumeid vihast, armastusest ning teavitanud probleemidest.Vaadates ajalugu on enam jaolt raamatud, mis aitavad meil astuda kaks sammu hariduse teel, neid on tohutult palju erinevaid ning neil kõigil on oma kindel otstarve. Teoste kirjanikud ise on loonud neid nii massidele kui ka individuaalidele, aga kas raamatud on mänginud olulist rolli ka minu elus? Usun, et nende roll on minu elu tegelikult päris palju mõjutanud. Kõige esimene asi, mida tahan vaadelda on see, et nad on väga palju silmaringi suurendanud. Sõna ,,palju" all mõtlen, et nad sisaldavad päris palju infot võrreldes filmidega, mis on meil tänapäeva alternatiiv, leidub ainult raamatutes tähtsamaid punkte. Teoste lugemisega saame teada ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua maailmavaate ja läbi saa...
Minu Inglismaa Mp – 16 Monika Lepp Väimela 2016 Suurbritannia üldandmed Pealinn: London Rahvaarv: 65,1 miljonit Rahaühik: inglise nael Keel: de facto inglise keel Rahvustoidud ja joogid Vabaaeg jalutamine looduses matkamine Õhtuti kamina ees istumine raamatute ja ajakirjade lugemine inglased harrastavad kriketit Traditsioonid kesköine jõulteenistus Lihavõtted Kombed haugi inglismaal ei sööda poed on kliendisõbralikud tervitatakse võimalikult tagasihoidlikult. kirikus käiakse jõulude ja lihavõttede ajal KOKKUVÕTE INGLISMAA LÄBI AUTORI SILMADE Tänan kuulamast ja vaatamast
,,Iga kirjanik on looja. Ta loob oma maailmu." (Albert Camus) Minu raamatute lugemise kirg on tekkinud viimasel paaril aastal. See oleks võinud küll juhtuda mõni aasta varem, kuid olen siiski äärmiselt õnnelik, et ma olen rõõmuga lugenud palju huvitavaid raamatuid ning saanud osa erinevate kirjanike loodud maailmadest, mis on omakorda avardanud minu mõttemaailma ja andnud palju mõtteainet. Eesti klassikud ja ,,suurkujud" kirjanduses on kirjutanud huvitavaid raamatuid, mis tunduvad alguses veidi keerulise ülesehitusega ning rasked aru saada, kuid pikkamööda muutub lugemine nauditavaks ja haarab mind, lugejat, täielikult oma lummusesse. Lugedes Jaan Krossi ajaloolist raamatut ,,Keisri hull" oli minu esimene mõte, et see on liiga keeruline minu jaoks. Asjad tundusid juhtuvad imelikult, autor kirjutas ju mitmekümne aastase nihkega päevikuvormis ja lugeja pidi äärmiselt tähelepanelikult lugema ja palju kaasa mõtlema, et...
Milles peitub P. Coelho teoste edu saladus? Maailmas on väga palju inimesi ning kõik nad erinevad teineteisest välimuse, iseloomu, soovide, unistuste ja eelistuste poolest. Pole võimalik, et keegi või miski meeldib absoluutselt kõigile. On asju, mis köidavad vaid väga väheseid inimesi, aga ka neid, mis on võitnud miljonite inimeste armastuse ja poolehoiu. See viimane kehtib ka Paulo Coelho loomingu puhul. Kuid miks on Coelho teosed niivõrd populaarsed ja inimesed neid järjest rohkem ostavad ja loevad? Paulo Coelho käsitleb oma teostes üpris igapäevaseid ja inimestele tuttavaid teemasid. Näteks armastus, armuvalu, pettumine, teadmatus, suurte valikute vahel seismine. Coelho teoseid lugedes tunnevad lugejad, et ka neil on samasugused mured ja rõõmud ja nad ei ole nendega üksi, mitte ainult nemad üksi ei pea erinevaid olukordi läbi elama, vaid keegi tunneb veel samamoodi ja mõistab neid. Inimestele meeldib lug...
Maailmas on palju inimesi. Kõigil neil on erinev minapilt. Minapilt pole sündides kaasa antud, see kujuneb elu jooksul ja ei püsi muutumatuna. Minapilti mõjutavad peale iseenda ka ümbritsevad inimesed, tegevused, ning hobid. Iseenda otsimine käib terve elu. Milline on minu minapilt? Minapilt on arusaamine iseenast. Selleks, et saaksin kirjeldada enda minapilti, tuleb mul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad minu igapäevategemisi ja arvamusi. Esimeseks tähtsaks küsimuseks on - „Mis on minu tugevused ja nõrkused?“ Minu arvates on mul hea ajataju. Suudan alati kõik vajalikud asjad valmis teha õigeaegselt. Samas on minu kõige suurem nõrkus laiskus, mis on probleemiks ka paljuda noorte hulgas. Arvan, et laiskusest ei ole võimalik lahti saada, kuid ennast tõsiselt kätte võttes, on võimalik tahtejõudu kasvatada, ning juhul, kui tahet on piisavalt, ei ole laiskus enam probleemiks. Teiseks tähtsaks küsimuseks on - „Mida ma elus väärtusta...
Austatud klassikaaslased ja õpetaja! Ma räägin teile täna lugemisest. Eestlased on end ikka lugeja-rahvaks pidanud, ometi näitavad uuringud, et raamatuid loetakse aina vähem. Kõige muu kõrval on raamatud vajunud unustusse või lihtsalt ei taheta lugeda. Lugemisoskus on alus, millele rajanevad kõik muud oskused. See on huvitav, aga ka vajalik tegevus. Mida rohkem sa loed, seda suurem on ka su sõnavara ja emakeelse sõnavara rikkalikem asupaik on ilukirjandus. Lugemine õpetab taluma vaikust, samastuma tegelasega, arusaamist elust ja see on fantaasia arengu jaoks hea. Kes ei loe, see ei oska end ka korralikult väljendada ei kõnes ega kirjas. Igal inimesel on vähemalt üks eelistatav raamatuzanr, autor või loo teema, mille järgi raamatuid valida. Aga mis kasu peaks saama näiteks fantaasiaraamatutest. Seal on kõik väljamõeldud ja seal pole kindlasti sellist tarkust nagu näiteks eesti keele või kirjanduse õpikus. Kuid seal on küllaltki elutar...
Miks tänases maailmas kirjanduse tähtsus langeb? Tänapäeva ühiskond on teadmusühiskond, kus igapäevasteks suhtlusvahenditeks on arvuti või nutitelefon. Inimesed, eelkõige noorem põlvkond, ei oska ilma nutiseadmeteta oma elu ette kujutada. Raamatuid loetakse aina vähem, enamasti ajapuuduse või huvi puudumise tõttu. See mõjutab ka kirjanduse rolli meie ühiskonnas. Infoühiskonna kiire arenguga langeb kirjanduse roll märgatavalt. 20. sajandi algusest kuni keskpaigani valitses postindustriaalne ühiskond, mil loeti rohkem raamatuid kui hetkel, sest teadus ning tehnoloogia polnud veel nii jõuliselt arenema hakanud. Arenes televisioon, kuid seegi aeglaselt ja kirjandusele mõju avaldamata. Tolle aja inimesed ei kulutanud enda aega praegustele ajaröövlitele nagu nutitelefon või tahvelarvuti. Kui postindustriaalne ühiskond arenes infoühiskonnaks, hakati edendama infotehnoloogiat ning kommunikatsioonivahendeid, mille pealetung ...
Mina ja raamatud Juba sajandeid on kirjutatud raamatuid. Esimesed raamatud kirjutati pärgamendi rullidele. Sealt edasi on koos tehnikaga arenenud ka raamatute välimus. Raamatutes edastab autor oma mõtteid ja sõnumeid maailmale. Mina olen oma lapsepõlves lugenud suhteliselt palju raamatuid. Mida vanemaks ma olen saanud, seda väiksemaks on raamatute lugemise arv jäänud. Miks ma ikkagi loen raamatuid? Minu jaoks on raamatud kasulikud, sest need arendavad sõnavara ja silmaringi. Sõnavara on eriti kasulik kirjandite kirjutamisel. Kui ma loeksin praegu samapalju raamatuid kui väiksena, siis ei oleks mul kirjandite kirjutamisel niipalju raskusi. Raamatuid lugedes saab kogeda uusi ja huvitavaid situatsioone, kuhu päris elus ei pruugi sattuda. Saab ka kogeda samu olukordi mis on endaga juhtunud, ja juurelda kuidas raamatu tegelased nendega hakkama on saanud. Negatiivsel poolel on raamatu...
Vaba aeg Tere lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Räägin teile, mida kasulikku saaks teha oma vaba ajaga. Õpilased sageli kurdavad, et vaba aeg neil puudub mille tõttu ei saa nad tegeleda oma hobidega. Tegelikkkuses on asi selles kuidas osatakse oma aega planeerida ja mis on number üks pioriteet. Turu-uuringute firma GfK uuringu sõnul veedavad eestlased ka liigsellt aega internetis. Kindlasti on suur probleem viimasel ajal see, et enamus noori veedavad suure osa oma vabast ajast veebiavarustes, seal kas mängides või lihtsalt ringi tuulates. Liigne arvutis olemine võib kahjustada silma nägemist ning rühti. Kannatada saab ka kirjastiil, sest internetis suheldes kasutatakse sageli slängi ning ei kasutata korrektset kirjakeelt. See pärsib ka laste ja noorte omavahelist suhtlemist. Internetis ,,surfamise’' asemel saaksid nad tegeleda palju muuga. Teismeeas peaks esikojal olema kooli lõpetamine, kuid...
Enesejuhtimise II arvestus Minu aja kasutamise audit Tegevus Ööpäevas kulutatud aeg Teie hinnang (liiga palju, vähe) (tund:minutid) Nädala sees jääb magamise aega väheks, kuid võimalusel teen selle uneaja mõnel kergemal päeval tagasi. Magamine 6:30 Samas võib see organismile ebatervislikult mõjuda võiks olla stabiilsem unejaotus iganädalaselt. Kuna liigun linnas ühistranspordiga ja üsna palju (kool-kodu-töö-muud Liiklemine ...
Kokkuvõte ,,Internet ja isiksus" Mati Hint Internetis olles ei jõuta süvamõtlemise etappi. Sellepärast kiirelt unustatakse ning kultuur hakkab hääbuma. Internet pole täiesti negatiivne ega positiivne, kuid tekitab sõltuvust. See on ajupesu, mis võib viia diktatuurideni. Ajus toimub jätkuv ümberorganiseerimine. Kui mingit tegevust korrata tihti, siis tekivad sellega ajus seosed. Internetis kiiresti edasi liikudes ei jõua aju neid valmis luua. See paneb aju ootele, et seosed käivituksid. Klikkimine tegevusena on vastupandamatu. Tihti pole sellel mingit eesmärki. Klikkimisest on raske võõrduda, tahetakse jätkata. Internetis olles on keskendumisvõime nõrk. Pidevalt tehakse uusi klikke. Loetut ei mõisteta nagu raamatu lugemisel. Veebi lugejad veedavad internetis ühes kohas vähe aega. Paljude saitide eesmärgiks on tähelepanu hajutamine. Sellega kaasneb kosmopolitiseerumine. R...
ARGIPÄEV VAJAB MUINASJUTTE Igapäevaelu on väga rutiinne ja üksluine. Hommikuti minnakse tööle või kooli, siis tullakse koju ja suurest väsimusest ei jõutagi muud teha kui süüa, televiisorit vaadata, internetis surfata ja lõpuks magama minna. Nädalavahetusedki ei erine eelmistest peaaegu üldse. Kõige tavalisem lõõgastusvahend on alkohol ja peod, kus alati midagi hullu korda saata, et siis tuleva nädala algusest kuni keskpaigani meenutada, kui purjus keegi oli ning siis nädalalõpu lähenedes jälle uusi plaane teha. Muidu oleks ju väga igav tööl või koolis käia, aga seda tegelikult ei märgatagi, et need samad peod on muutumas samuti rutiiniks. Mida siis teha kui argipäev muutub halliks massiks ja tahaks midagi tõeliselt värskendavat ja meeliülendavat kogeda. Nagu on kirjutanud Arvi Tapver raamatus ,,Apelsin kellavärgis" : ,,Parim kaitse on rünnak.". Selles kontekstis oleks see rünnak tegevustele, mis muudavad...
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toes Inimesed peavad vahel oma vaimsed meeli ergutama. Inimene on sotsiaalne olend, üksi ei suuda keegi olla ja see võib tervisele hakata. Oma vaimseid meeli saab ergutada raamatutega. Raamat võib olla nii seltsiks kui ka panna sind teisiti elu üle mõtlema. Inimhing tahab ja peab saama suhelda. Kuid kõikidel ei seda võimalust, osad inimesed on häbelikud, halvad suhtlejad ja neil ei olegi kedagi kellega nad vabalt rääkida saaksid. Need inimesed otsivadki lohutust raamatutest ning see on nende viis suhelda. Raamat viib lugeja teise maailma, kus on omad probleemid, inimesed ja sündmused. Näiteks mõnel inimesel on elus probleemid ja lugedes mõnda raamatut avastab, et tema probleemid pole üldsegi nii suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on inter...
Noore arenguülesanded Kõik elusorganismid on võimelised arenema nii füüsiliselt, vaimselt kui ka sotsiaalselt. Minu arust kõige kergem on areneda füüsiliselt, seda saab teha füüsilise tööga ja trenniga. Kuidas areneda kõige kiiremini ja tõhusamalt vaimselt, füüsiliselt ja sotsiaalselt? Füüsilisel arengul on kaks tähendust: füüsilised võimed ja füüsiline kasv. Et füüsiliselt hästi kasvada tuleb hästi süüa ja kahjulikest kommetest hoidumisega. Füüsiliste võimete arendamiseks on vaja tegeleda aktiivselt spordiga või teha füüsilist tööd. Niimoodi on võimalik areneda füüsiliselt kõige tõhusamalt ja kiiremini, minu arvates. Sotsiaalseid võimeid on ka võimalik arendada suhteliselt kerge, kui on julgust rääkida erinevate inimestega erinevatest asjadest. Mõnes mõttes on seda ka raske teha, kuna kõikidele inimestele ei meeldi kõikidest asjadest rääkida ja mõnede teemade esiletoomine võib teist inimest ärritada. Sotsiaalse võim...
Mina kui lugeja Enda kohta võin öelda, et ma väga palju ei loe, vaid ainult kohustuslikku kirjandust ja mõnda väga huvitavat raamatut. Väiksena mulle ikka meeldis lugeda, näiteks raamat ,,Ainult poistele" ja ,,365 eksperimenti" ja veel ka ,,Rüütlid linnuses", aga mida suuremaks ma sain ,seda vähem ma olen hakanud lugema. Vanade raamatute puhul võib põhjus olla selles, et looduse ja asjaolu kirjeldust on liiga palju, sest vanal ajal ei liikunud info nii kiiresti nagu tänapäeval ja seepärast oli ka kirjeldust rohkem. Tänapäeval kui info liigub ühest maailma otastast teise vaid paari minutiga, pole enam kirjeldust nii palju vaja. Raamatut, mis mulle meeldib, on väga raske leida. Praegu on minu lemmikraamatud J.Verne´i ,,Saladuslik saar" ja ,,20 000 ljööd vee all". Need raamatud meeldivad mulle sellepärast, et seal on põnevust ja ärevust, et mis järgmisena juhtub. Veel üks põhjus, miks need raamatud mulle ...
Saladuslik lugu Antoine de Saint-Exupery raamat ,,Väike Prints" on tavapärane kunstmuinasjutt, mis vastab muinasjutu nõuetele. Raamat ,,Väike Prints" räägib meile ühest väikesest poisist, kes rändab planeedilt planeedile, kohates erinevaid inimesi. Vaadates selle raamatu peale tundub et see on kirjutatud lastele, kuid tegelikult on autor seda pühendanud suurtele. See raamat räägib meile inimeste omadustes ja iseloomust, nende suhtumist asjadesse ja kiindumusi. Selle raamatu mõte arusaamisene on isegi suurtele päris keeruline, kuid samas ise raamat on päris kerge ja selle läbi lugemine ei nõua suurt vaevu. Enda mõte edastamiseks on autor kirjutanud meile juttu ühest väikesest poisist keda nimetati Väike Printsiks kuna tal oli enda planeet. Ta elas planeedil, mis oli vaevu maja suurune. Seal oli kolm vulkaani, ahvileivapuud, mida tuleb välja juurida, et nad planeeti lõhki ei ajaks ning...
Tere kallid klassikaaslased ja austatud õpetaja. Mina olen ......... ja räägin teile noorte vabaaja veetmise võimalustest. Noorte huvid on väga erinevad nii on ka väga palju erinevaid võimalusi kuidas oma aega sisustada. Noorte seas on väga populaarsed trennid ja muusikakool. Noored saavad trenni või muusikakooli minnes valida paljude erinevate alade või pillide vahel millega tegelema hakata. Trenni minnes saab valida kas hakata tegelema kergejõustikuga, pallimängudega, maadlusega või võitluskunstiga. Muusikakoolis õpitavate erialade hulk on väga suur on võimalik õppida klaverit, viiulit, saksofoni kitarri ja palju teisi pille. Koolis tegutsevad ka mitmed huvialaringid kus noored saavad osa võtta näiteks keemiaring, lilleseade ja koor. Noorte seas on veel populaarsemad vabaaja veetmis võimalustena raamatute lugemine ja tansimine. On ka alasid millega saab tegeleda kindlatel aastaaegadel näiteks talvel saab uisutada ja suusata. Su...
KEVADE O. Luts 1.Tootsi koera nimi? a. Joosep b. Pitsu c. Laika 2. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks ? a. viiuli b. maakera c. ketiga kulduuri 3. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots pani ristjatsi ajal grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Sa...
KEVADE O. Luts 1.Tootsi koera nimi? a. Joosep b. Pitsu c. Laika 2. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks ? a. viiuli b. maakera c. ketiga kulduuri 3. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots pani ristjatsi ajal grammofoni mängima? a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm... b. Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi... c. Minge üles mägedele... 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? a. polkat b. masurkat c. reilendrit 5. Millega tegi Toots poistele - tüdrukutele magamise ajal vurrud? a. saapamäärdega b. hambapastaga c. munalakiga d. söega 6. Mida naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisukse külge? a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Sa...
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
annaabi.ee 
