Pikaajalised kohustused : tasumistähtaeg ei ole 12 kuu jooksul. 5. Aruannete liigitus info kasutajate järgi Raamatupidamis- e. finantsaruanded Maksudeklaratsioonid Statistilised aruanded 6. Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruanne raamatupidamise aruanne; + lisatakse audiitori järeldusotsus ning äritehingute puhul kasumi jaotamise ettepanek. ( ei lisata kui audiitorkontroll pole kohustuslik.) 7. Bilanss, bilansivõrrand ja selle alternatiivvorm Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali.) Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 8. Bilansimuudatused Ühe passivakirje ja ühe aktivakirje suurenemine sama summa võrra muudab bilansi üldsummat suuremaks.
Kõik ülejäänu kajastatakse põhivarana. 4) Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks: Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. Võlad tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 5) Majandusaasta aruanne: 6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. St aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad moodustatud st katteallikate struktiir ja maht. Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital
tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisad. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Raamatupidamisearuanne (finantsseisund teatud kuupäeva seisuga, aastaaruande koostisosa). T- bilanss ja aruande tüüpi bilanss. 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks.
Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne Lisad 4. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milledeks on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne ning lisad. Eesti finantsaruandluse standardist lähtuvalt mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest, nendeks on kasumiaruanne ja bilanss. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid) Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ehk raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2)
koostamine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 4. Raamatupidamise aastaaruanne. 1) kasumiaruande skeem 1 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude liikidest/olemusest 2) kasumiaruande skeem 2 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali aruanne. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (varad = kohustised + omakapital). Bilanss koosneb kahest poolest: aktiva pool on vasakul ja passiva pool paremal. 2 Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital +
· Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ( mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel. Finantsaruannete elemendid Tulud-income Kulud-expenses Tulude ja kulude eristamine võimaldab välja tuua ettevõtte tulemuslikkuse Bilansivõrrand Kõik varad peavad võrduma nende soetamiseks vajalike vahendite allikatega ehk Kõik varad peavad võrduma kõikide kohustuste ja omakapitali summaga. V=K+O ,,V" ettevõtte kõik varad ,,K" etevõtte kõik kohustused ,,O" ettevõtte omakapital Varad- vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest
puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu 3 · D näitab vähenemist · K näitab suurenemist Raamatupidamislausend · Raamatupidamislausendiks nimetatakse kannet, mis näitab deebetid ja kreeditit. · Kontode korrespondeerimiseks nimetatakse kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing. Lausendid jagunevad:
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
Omakapital Seotud omakapital- Aktsia-või osakapital, Reservid Vaba omakapital- Aruandeaasta kasum, Eelmiste aastate jaotamata kasum vara = kohustised + omakapital ehk käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital Bilansiskeem AKTIVA(VARA): Käibevara Põhivara PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL): KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised OMAKAPITAL Omanike sissemakstud kapital Reservid Jaotamata kasum Bilansivõrrand ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK -VÄLJAMINEK MAJANDUSSÜNDMUSTE KAJASTAMINE RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRANDIST LÄHTUDES Sündmus- varas, kohustistes ja omakapitalis toimuvate muutuste allikas või põhjus. Majandussündmus- igasugune sündmus, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit. Ettevõttevälised sündmused- toimuvad väljaspool ettevõtet, kuid avaldavad mõju selle tegevusele.
- 560 000.- 3 333 000.- 222 000.- 4 1 670 000.- 700 000.- 5 340 000.- -44 000.- 6 690 000.- 240 000.- 7 556 300.- 238 900.- Raamatupidamise põhivõrrandit ei tohi segi ajada bilansivõrrandiga. Bilansivõrrand väljendab üldisemat liiki seost, millest lähtutakse bilansi koostamisel: ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS (3) ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK – VÄLJAMINEK (4) Näiteülesanne 2: Täida tabel 3 lähtudes bilansi põhivõrrandist. 12
annaabi.ee 
