Antud artikli eesmärgiks on uurida kas Eesti peaks rakendama teedemaksu. Materjal ja meetodid Küsimusele, kas Eestis oleks vajalik rakendada teedemaksu, püüan vastata analüüsides erinevate arvamusliidrite seisukohti antud teemal. Andmed põhinevad erinevate Eesti interneti meediaväljaannate artiklitest. Valimi moodistavad kaheksa juhuslikult valitud meediateksti. Analüüsitud on Siim Kallase, Urve Palo, Juhan Partsi, Dago Antovi, Aivo Adamsoni, Vambola Paavo, Garri Raagmaa, ja Jüri Sehovitsovi argumente. Andmeid on võrreldud ning analüüsitud. Uuringu tulemus on esitatud lähtuvalt uurimisküsimusest, vaadeldes peamisi kõneisikuid ning võrreldes olemasolevate andmete põhjal erinevate väljaannete neutraalsuse tasandit. Teedemaksu rakendamise vajalikkus Eestis Teemal kas Eesti peaks rakendama teedemaksu on oma seisukohti avaldanud paljud. Analüüsides selgub, et üldiselt on hoiak teedemaksu kehtestamise osas on pooldav, kuid
7 suuruselt kolmas linnaruum Eestis. Pärnut läbib kasvava rahvusvahelise tähtsusega Via Baltica maantee. Pärnu regionaalsadam töötleb ligi veerandi riigi nn puhtast, st transiidiga mitte seotud ekspordimahust. Pärnus on kiiresti kasvanud transpordi ja veondusettevõtete arv ajavahemikus 1998-2002 üle kolme korra. Asend Via Baltical on Pärnusse meelitanud ettevõtteid, mis soovivad oma turgu Põhjamaadest lõuna poole laiendada. (Terk, Raagmaa 2004) Pärnu suutis end suvepealinnaks kuulutades haarata suure siseturismi mahu, võõrustab üha arukamaid välispuhkajaid-terviseparandajaid ja on kujunenud prestiizseks elamis- ja puhkamiskohaks. Pärnu turismimajandus ei orienteeru ainult suveturismile: siinsed sanatooriumid ja konverentsihotellid on koormatud aasta ringi. Turismimajandus ja suvepealinna maine toob Pärnusse suviti üle 400 000 puhkaja ja kasvatab Pärnumaa
MAJANDUS KÕRGELT ARENENUD (SKT, inimarengu indeks, elatustase) HÕIVE SUUR TEENINDUSES JÕUDMAS KAASAEGSESSE RAHVASTIKUTÜÜPI KESKMINE ELUIGA KÕRGE KESKMINE HARIDUSTASE KÕRGE LÕUNA RIIGID ARENGUMAAD: MAJANDUS NÕRGALT ARENENUD (madal SKT, inimarengu indeks, elatustase) HÕIVE SUUR PÕLLUMAJANDUSES RAHVASTIK DEM. ÜLEMINEKU ETAPIS KESKMINE ELUIGA MADAL HARIDUSTASE MADAL, PALJU KIRJAOSKAMATUID Kasutatud kirjandus Maailma ühiskonnageograafia. Koostanud G. Raagmaa Eesti Loodusfoto Ü. Liiber eksamimaterjalid Eesti Geograafia CD
metsasus nii kõrge on. Kõige paremini on arenenud Rootsi metsatööstus, kõige halvemini Poola oma. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Puidut%C3%B6%C3%B http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/p http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&so https://www.google.ee/search?hl=et&gs_nf=1&pq= https://www.google.ee/search?hl=et&gs_nf=1&pq= http://www.fao.org/docrep/013/i2000e/i2000e0 5.pdf Garri Raagmaa "Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" Tänan kuulamast!
turistidel samuti lasta kätt proovida. Puhkemahanduse juures on oluline muidugi ka see, et piirkondadel oleks mainet ning need oleksid jätkusuutlikud. 1.3. Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis Eestisse saabub turiste eelkõige lähiriikidest. Suurim hulk tavavälisturiste Soomest. Inimesi meelitab Eestisse suhteline odavus ning erinevad üritused (Otepää MK-etapp; Saaremaa Ooperipäevad jne) (Himma 2013). Eestis on suurim turu eelis Tallinnal (Raagmaa & Terk 2004). See on ka piirkond, kuhu kõige enam investeeritakse. Tallinnal on suurem turu eelis teiste Eesti piirkondade ees eelkõige seetõttu, et tal on välismaailmaga parim ühendus. Seal asuvad suured sadamaterminalid, lennuväli. Ühtlasi on sinna planeeritud ka Rail Baltica trassi algus. Tallinnas on lihtsam ettevõtetega algust teha seetõttugi, et kõik vajalikud ametiasutused on käe-jala juures. Lõuna-Eestis või saarte piirkonnas võib tekkida asjaajamistega viivitusi
Tutvustada juba noortele pereplaneerimise meetodit. Kui usulistel põhjustel ei saada lapsi väljaspool abielu, tuleks tõsta abiellumisiga (4). Teine siht peaks olema inimeste tervishoid. Riigis levib nakkushaigusi ning arstiabi ei ole nii hõlpsalt kättesaadav. Riik peaks seda soodustama, siis elaksid inimesed ka kauem, käies pikemat aega tööl ja makstes rohkem makse, oleks sellest ka riigile kasu (1). KASUTATUD ALLIKAD 1. Ainsaar, M., Jauhiainen, J.-M., Liiber, Ü., Müristaja, Heli., Raagmaa, G., Roosaare, J. (2013). Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto. 2. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cm.html 3. http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php 4. https://koolielu.ee/waramu/view/1-3b342640-e9e9-4146-b88a-2c9999293017
Keynes suri 1946. aastal (Krinal, 1998: 293-294) 3.2 J. Keynesi majandusteooria Keynesi teooria lähtus seisukohast, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeeringuid, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sel juhul peaks Keynesi arvates sekkuma valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksude vähendamise abil nõudlus turgudel ning selle kaudu suurem toodang ja majanduse kasv. (Raagmaa, 2003: 14) J. Keynesi avaldatud teos ,,Rakendatuse (tööhõive), raha ja protsendi üldteooria" (1936) tõi talle väga suure kuulsuse. Selles on esitatus Keynesi põhiseisukohas ning Keynesi majandusteooriast rääkides esitatakse tavaliselt just selles töös toodud väiteid. Mainitud raamatus ühendas ta majanduse makrokategooriad rahvatulu, säästlikkuse, kapitalimahutused ja tarbimise suletud süsteemiks, mis tagab tema arvates majanduse tasakaalu
· Mürataseme tõus. Lisad · http://www.bbc.co.uk/news/world-15391515 saab vaadata maailma rahvaarvu kasvu liikuva graafikuna. · http://www.nationmaster.com/graph/geo_pop_den-geography- population-density saab vaadata millised riigid on maailmas suurima rahvastiku tihedusega. · http://www.stat.ee/files/koolinurk/ saab vaadata Eesti statistikaameti andmeid. · http://www.youtube.com/watch?v=5p9wwSVxozA saab vaadata maailma suurimaid linnu. Kasutatud allikad · Raagmaa, G. (2003). Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto: Tartu. · http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvastik · http://et.wikipedia.org/wiki/Linnastumine · http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clelinnastumine · http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSu bject/68176253
2) Lääne-Euroopa riigid kaubaveo maht ja reisijateveo maht on ligikaudu võrdsed, kuna tööstus ning põllumajandus on küll vähem arenenud kui USAs ja Kanadas, kuid siiski arvestatava osatähtsusega. 3) Jaapan reisijateveo maht on kordi suurem kui reisijateveo maht, kuna tegemist on inforiigiga, kus esma- ja tööstussektoril on väga väike osakaal. Kasutatud materjalid 1. Ainsaar, M., Müristaja H., Nõmmik A., Raagmaa G., Roosaare J., Roosve R, Rootsmaa V., Saar E. (2003) ,,Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" Tartu: Eesti Loodusfoto 2. All Europa Railway kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.alleuroperail.com 23.01 2011 3. Germany River Cruises. Kättesaadav: http://germanyrivercruises.com 23.01 2011 4. Wikipedia. Kättesaadav: http://www.wikipedia.org/ 23.01 2011
Samas on riigi ülesanne tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ka tulevikus. Valimisõigus kuulub norra kodanikele. 7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID Norra lipp. – Lipuvabrik. http://www.lipuvabrik.ee/pood/norra-lipp/ (09.01.2016) Gifford, C., Laanisto, L. 2007. Õpilase geograafia entsüklopeedia. Tallin: Varrak Ainsaar, M., Juhiainen, S. J., Liiber, Ü., Müristaja, H., Raagmaa, Garri., Roosaare, J. 2013. Geograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto Norra. – Välisministeerium. http://www.vm.ee/et/uldinfo-3 (07.01.2016) Euroopa kaart. – Eesti kaart. http://www.eestikaart.com/euroopa-kaart/ (07.01.2016) Valuutakursid. – SEB. http://www.seb.ee/valuutakursid (10.01.2016) Norway. – Central Intelligence Agency Website. https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/rankorder/2119rank.html#no (09
Hiinas on ka enamasti soe kliima sõltuvalt hooajast ja kohast. Ka Eesti turismifirmad pakkuvad reise Hiinasse ning eestlasi liigub seal ringi. Sellele on kaasaaidanud ka Finnairi lendude suunamine Aasiasse. Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_579/7348.html http://www.answers.com/China http://www.cnto.org/ www.nationmaster.com/country/ch/Age_distribution ,,Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" Tartu 2003 Garri Raagmaa ,,Atlas" Keuruu 1995 Matti Palosaari 7
ee/docs/referaadid2006/saksamaa_teelekepler4.jpg&imgrefurl=http://w ww.miksike.ee/docs/referaadid2006/saksamaa_teelekepler.htm&h=516&w=564&sz=55&hl= et&start=8&um=1&tbnid=sshpSMsfZMd1WM:&tbnh=123&tbnw=134&prev=/images%3Fq %3Dsaksamaa%2B%26svnum%3D10%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN 2. http://miksike.ee/ 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/keskeuroopa.htm 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa 5. Õpik ,,Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" Koostaja: Garri Raagmaa 9
4 Rahvastik Maret Vihman. *Eesti maa- ja Eesti maa- ja linna- linnarahvastiku rahvastiku arv % elanikkonnast: 1863-1989 72% linnarahvastikku Raagmaa,G. 1996.a. ette- (2005) kande järgi (III rahvusliku * Maarahva koguarv kasvatuse kongress) Eestis: 1897.a. –816 000 inimest (Eesti suurim) (75%) 1940.a. –700 000 (........%) 1950.a.–581 000 (.........%) 1983.a. –435 000 (........%) 1995.a. –447 000 (.......%) *Arenenud riikides ja Eestis täheldatav tendents tänapäeval: Linnastumine Euroopas
ühistransport, ummikud, saastatus); · mahajäetud tööstusettevõtted; · migrantidega kaasnevad sotsiaalsed probleemid; · suur kuritegevus; · õhu saastatus ja vee reostus; · tohutute jäätmekoguste teke. Millised probleemid on tüüpilised arengumaade , millised arenenud riikide linnadele? Kirjandust · Jauhiainen, J. (2005). Linnageograafia : linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia · Raagmaa, G. Eesti regionaalne ja kohalik areng globaliseeruvas maailmas. http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11883 · Kaitainen, K. Linnastumine http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10653 · Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali analüüs http://www.siseministeerium.ee/public/0000eesti_linnare g.pdf
Rahaturul kaubeldakse võlakirjadega ja kapitaliturul aktsiate ja võlakirjadega. Fondibörs on organiseeritult ja regulaarselt funktsioneeriv turg väärtpaberite ostuks ja müügiks. Seal tegutsevad üldiselt maaklerid, kes aitavad kaasa müügiakti sooritamisele huvitatud poolte vahel. Seal on ka vahendajad, kes tegutsevad omal vastutusel, ostes väärtpabereid ja neid hiljem edasi müües. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Andres Arrak, Raul Eamets, Arvo Kuddo, Valner Krinal, Garri Raagmaa, Jüri Sepp, Jaan Tamm, Viktor Trasberg, Maaja Vadi, Urmas Varblane, Avo Viiol, 1995, Majanduse algkursus. VABA MAA Tartu, OÜ Eric. 2. Tiit Reinart, 2004, Meie majandus. Tallinn, Kirjamees OÜ. 3. http://www.tarkinvestor.ee/articles.php?idee=48
konspekteerimisel. Samuti jagada töölehed, millel küsimused ja näidis rahvastikudiagrammid. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Kodus lugeda läbi ptk lk 44-47 ning vastata eelmise peatüki küsimustele kirjalikult lk 44. Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Õpik: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, G. Raagmaa, Tartu 2003. Omakoostatud konspektivihik demograafia materjaliga Jagatavad töölehed õpilastele kodus täitmiseks Tahvel omapoolsete selgituste/mõistete kirjutamiseks (minutites)kestusTegevuste Tunni osad, Õpetaja poolt kavandatud ja Põhjendused, mida mingi tegevusega Õpilaste tegevus struktuuri organiseeritud õppetegevuste saavutada tahetakse.
http://hdr.undp.org/en/composite/trends (12.04.2017) 4.1..................................16 Wikipedia, kättesaadav:........................................................................................ 16 https://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Lesotho (30.04.2017).........................16 Ainsaar jt:............................................................................................................. 16 Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Juss, Sakari; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagmaa, Garri; Roosaare, Jüri. Geograafia gümnaasiumile I. Kursus. Rahvastik ja majandus. Koostanud ülle Liiber, Tartu 2013.........................................................................16 Trading econimics, kättesaadav:...........................................................................16 http://www.tradingeconomics.com/lesotho/imports (30.04.2017)........................16 Pregnantpause, kättesaadav:..............................................................................
6) disainida Pärnule kuurordikontseptsioon, mis toetaks nii Eesti pereturistide kui ka kohalike elanike huve. Magistritöö koosneb kahest peatükist: 1) kuurordikontseptsiooni disainimise teoree- tilised alused; 2) Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine. Käesoleva töö teoreetilised alused lähtuvad: 1) kuurortide ja spaade ajaloo akadeemilistest käsitlustest, liigitamisest ning arengutrendidest (põhiautorid: Kask, Saarinen, Raagmaa, Worthington, Järs, Yegül, Fagan, Smith, Puszkó ja Ellis); 2) turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhi- mõtetest (põhiautorid: Howie, Pike, Kotler, Scheyvens, Gunn ja Gummesson); ja 3) teenuste disainimise alustest ja trendidest (põhiautorid: Martin, Mok, Jones ja Sama- lionis). Antud kolme teoreetilise baasi analüüsimisel ja sünteesimisel on võimalik leida kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetiline käsitlus, mis on magistritöö autori originaalne panus.
https://theodora.com/wfbcurrent/brazil/brazil_international_rankings_2018.html (04.04.2018) Socioeconomic Data and Applications Center (SEDAC) Kättesaadav: http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/data/collection/gpw-v4 (04.04.2018) Photius, rahvastiku tiheduse reastus Kättesaadav: https://photius.com/rankings/index.html (04.04.2018) Geograafia õpik gümnaasiumile I kursus Rahvastik ja Majandus (Mare Ainsaar, Jussi Sakari Jauhiainen, Ülle Liiber, Heli Müristaja, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare.) (04.04.2018) 17 Minu Rio de Janeiro (Malle Koido) (04.04.2018) World Atlas Kättesaadav: https://www.worldatlas.com/articles/the-largest-companies-in- brazil.html (05.04.2018) Jalgpalli MM 2014 Kättesaadav: https://en.wikipedia.org/wiki/2014_FIFA_World_Cup (05.04.2018) KOF Index and Globalization 2017 Kättesaadav: https://www.ethz
piirkonnas Põhja-Itaalias. Vähesed ulatuslikud metsad kasvavad saartel, Kesk- või Lõuna-Itaalias. Kaubanduslikult tähtsad puuliigid on ainult kastan, pöök, tamm ja pappel. Kastan ja pöök moodustavad üle 40% Itaalia puutoodangust, tamm 6%. Palkidest umbes 57% läheb puitkütteks. Suure osa Itaalia ekspordist moodustavad puitmööbel ja poolvalmis tooted. Metsade paiknemine Kasutatud materjalid: Bibliograafiline kirje: Raagmaa, G., Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E. 2003. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 41-42 . Internet: Italy information - Search.com http://www.search.com/reference/Italy 10. märts 2006 Italy http://flagspot.net/flags/it.html 10. märts 2006 Italy Coat of Arms http://flagspot.net/flags/it).html 10. märts 2006 italy.gif http://www.disi.unige.it/person/PalamidessiC/EXPRESS97/italy.gif 10
1. Brasiilia Vikipeedia, vaba entsüklopeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia, 11.02.08) 2. Brazil's flag (http://www.reelgay.com/REEL_GAY_TRAVEL/Brazil/large_flag_of_brazil.gif, 19.03.08) 20 3. Brazil Wikipedia, the free encyclopedia (http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil, 19.03.08) 4. Brazil Map, Map of Brazil, Brazil City maps (http://www.mapsofworld.com/brazil/index.html, 19.03.08) 5. Raagmaa, G. 2003. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto, 183lk. 6. GDP Density MAP (http://randomdude.com/images/GDP_density.jpg , 19.03.08) 7. Brasiilia pindala: 8511870 km2... (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia_liinametskula.htm , 20.03.08) 8. Brazil: Ethnic groups (http://www.teachnet-lab.org/PS101/chornik/people1.gif , 20.03.08) 9. Brazil population structure (http://www.globaleye.org.uk/secondary_summer2002/eyeon/images/brazpop.gif,
Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei jätku! Materjalide ja energia tarbimine kasvab elanikkonna kasv! Loodusvarasid üha raskem kätte saada. · Tarbeasjad üha materjalimahukamad: hambahari `kaalub' ligikaudu 1,5 kg mobiiltelefon 75 kg kohvimasin 298 kg arvuti 1 500 kg · Veetarve kasvab:
poliitikat ELi järgi koordineerida ning sellega, kas tegu on tsentraliseeritud või detsentraliseeritud koordineerimisega); alalised esindused (personalipoliitika, suurus, ülesehitus, isegi nende roll). Liikmesriikide AT mõju ulatus sõltub riikide olemasolevast administratiivstruktuurist, -kultuurist (kas koostöö nagu UK-s või pigem koordineerimine nagu Itaalias, Kreekas) ning koordineerimise ulatuse soovist (palju või vähe). 29. Euroopastumine ja Eesti regionaalpoliitika (Raagmaa, Kalvet ja Kasesalu) 30. Knill: Rahvuslike poliitkakujundamise võimekuste euroopastumine 31. Zubek & Stranova: Ministeeriumite euroopastumine KIE riikides Vastavalt erinevatele järelvalve tasemetele võib Eesti, Poola ja Sloveenia ministeeriumid jagada kahte gruppi: tugeva ja nõrga ELi õiguse rakendamise järelvalvega ministeeriumid. Huvitav märkus on see, et riikide ministeeriumid jagunevad välja toodud kahte gruppi väga sarnaselt.
Selleks, et nimetatud oskusi arendada, on soovitatav lahendada võimalikult mitmekesiseid ülesandeid, mis nõuavad eelnimetatud oskuste rakendamist. Harjutamiseks sobivad 2003. - 2005.a. riigieksami ülesanded. Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega, et need ei kata kogu eksami temaatikat, vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi harjutada. ÕPPEMATERJALID Maailma ühiskonnageograafia 1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare, Rait Roosve, Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus
kohaliku tasandi tegevusele & edukusele; MTV reaalne tähendus ÜKP kontekstis) 47. ÜKP vajadus algselt ja reaalsus täna (ÜKP "paradoks"). 48. Mitmetasandilise valitsemise kriitika. 49. Piattoni ÜKP käsitlus (X1X2, X2X3, X1X3, X1) 47 50. EL-i mõju AT-le: Kopenhaageni kriteeriumid ja haldussuutlikkuse nõue, mitte-formaalne acquis ja hea halduse temaatika, koordineerivad üksused, AT avatus. 51. Euroopastumine ja Eesti regionaalpoliitika (Raagmaa, Kalvet ja Kasesalu) 52. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') 53. Põhiväärtused (demokraatia & turumajandus, solidaarsus & lojaalsus, darvinism või kristlus, vaba turg või ümberjagamine, tolerantsus, läbipaistvus, rahvuslikkus & suveräänsus) Suveräänsus- täielik autoriteet ja seaduste ülimuslikkus oma territooriumil (Vestfaali rahuleping, 1648) 54. Õigusprintsiibid (ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus, subsidiaarsus, proportsionaalsus,
Harjutamiseks sobivad 2003. - 2008. a riigieksami ülesanded. Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega, et need ei kata kogu eksami temaatikat, vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi harjutada. 96 LISA ÕPPEMATERJALID Maailma ühiskonnageograafia 1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare, Rait Roosve, Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus
annaabi.ee 
