· Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus, suurt osa etendasid ka misjonärid. Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine · Kokku kestis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. · Kateeder piiskopi jutlustamistool · Kaanon vaimulikkonna nimekiri · Piiskopi ülesanded: preestrite ametissepühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. · Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel · Kristlaste hingehoiutööd tegi preester · Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annestustest · Patrinooadiõigus õigus määrata kohale preester Katoliku kiriku õpetus
aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel. Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad
oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. 2) Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? V: Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsamate vaimulke koosolek piiskopi eesistumisel.
Nende vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. 24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga?Käisid inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel. 1016 alistasid kogu inglismaa. 25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.?Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel?Kateeder piiskopi jutustamistool, Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded?Piiskopil ordineerimine, leeritamine, õli pühitsemine, altarite pühitsemine, õnnistamised, taaspühitsemised, vaimulike kontrollimine (visitatsioon) Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti.Ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine, viimne võidmine(kristlik ärasaatmine), abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust?Läänekirik Paavst, püha vaim lähtub isast ja pojast, armulaual said
Jumalaema Uinumise kiriku esipreestriks. Ka seda ametit pidas ta veidi vähem kui neli aastat. 17. augustil 1958 omistati talle ühtlasi ülempreestri aunimetus.Koos nimetamisega Tartu õigeusu koguduse esipreestriks oli Aleksei Ridigerist saanud ka Tallinna ja Eesti piiskopkonna Tartu praost. Kui 1959. aastal teostati piiskopkonna struktuurireform, nimetati isa Aleksei alates 30. märtsist 1959 seoses kahe praostkonna ühendamisega Tartu ja Viljandi praostiks. Mungaks pühitsemine Pärast oma ema surma 1959. aastal oli Aleksei Ridiger otsustanud mungaks astuda. Tema mungaks pühitsemine leidis aset poolteist aastat hiljem, 3. märtsil 1961 Moskva oblastis Troitse-Sergi suurkloostris. Munganimeks võttis ta samuti Aleksi, kuid mitte enam oma nimepühaku Aleksiuse järgi, vaid 14. sajandil elanud ja tegutsenud Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi Aleksi järgi. Eestis töötades eelistas ta ise kasutada eestlastele suupärasemat nimekuju Aleksius ja see
24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga? Käisid Inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel, 1016 alistasid kogu Inglismaa. 25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.? Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel? Kateder piiskopi jutlustamistool. Toomakapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? Piiskopil ordineerimine, leeritamine, kõige pühitsemine, sisseõnnistamised, vaimulike kontrollimine. Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti. Ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), armulaud (leib + vein), pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust? Idakirikus patriarh, läänekirikus paavst. Idakirikus lähtub Püha vaim aint isast
vimulikkonna nimekirja kaanonisse Sellest tulnud ka kanoonikute nimetus Hiljem moodustasid kanoonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomkapiitli koosnes tavaliselt 12 kanoonikut (12 kristuse apostli järgi) Piiskopi ülesandeks oli : preestrite ametissepühitsemine ristitute konfirmeerimine kiriklike toimetuste juures kasutava õli pühitsemine altarite pühitsemine kirikute ja kabelite sisseõnnistamine verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine vaimulike kontrollimine selleks korraldas piiskopkond sinodeid piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel tehti teatavaks paavsti ja kirikukoguduse
1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898 aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt. Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Or-lovi tehases. Kik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg + tila 624 kg). Kellade pühitsemine ja kellatornidesse paigaldamine toimus 7. juunil 1898. aastal. Peakella tstsid üles 500 sdurit. Katedraali fassaad kaunistati A. Frolovi mosaiikpannooga. Fassaadi mosaiik on eesti arhidektuuris unikaalne nii oma mtmete kui ka valmistamise meisterlikkuse poolest. Algselt, vastavalt M. Preobrazenski projektile, oli katedraalis ette nähtud marmorist ikonostaas, kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaasiga, mis sobis rohkem XVI-
Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks toimus missa käigus.
Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. 7 Sakramenti Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Gregorius VII Innocentius III Tänan Kuulamast!
õppetegevus hakkas toimuma vene keeles. Venestamise käigus hakati soodustama ka õigeusu levikut mille tarvis ehitati Aleksander Nevski katedraal ning Kuremäe nunnaklooster. Venestamise tugeva surve tagajärjel suleti Eesti Kirjameeste Selts 1893. aastal ning Eestis kehtestati tsensuur. Selle ajastul olid ka mõned head asjad, nagu näiteks Hugo Treffneri poeglaste gümnaasiumi asutamine, päevaleht "Postimees" algus, tänapäevase Eesti lipu loomine ja pühitsemine, rahvusluule kogumine tänu Jakob Hurdale, seltsiliikumiste elavnemine ning laulupidude traditsiooni algus. Lõpetuseks arvan mina, et venestamine oli Eesti jaoks väga valurikas, kuid tänu kirjameeste ning rahvuslikele liikumistele sai Eesti vaimselt ning ka riigi mõttes edasi areneda.
Selts peab oma kohuseks õppida tundma igakülgselt kõiki Eesti kultuurielu avaldusi, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ja kõiki rahvas peituvaid jõude. Ajalugu 29. september (17. september) 1881 asutatava korporatsiooni värvideks valitakse sinine, must ja valge 9. märts (26. veebruar) 1884 vilistlaskogu asutamine. Vilistlasteks kutsutakse 14 endist seltsi liiget 4. juuni (23. mai) 1884 sini-must-valge lipu pühitsemine Otepääl vilistlane Rudolf Kallase poolt. Loetakse ka eesti sini-must-valge rahvuslipu sünnipäevaks Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp
on väga mitmekesine. Tavaliselt on laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid omavahel tihedalt seotud. Igal hõimul on ajaloo jooksul välja kujunenud omad laulud, tantsud ja pillid. Traditsioone hoitakse elus, sest koos keele ja muu kombestikuga on neil väga oluline osa hõimu või piirkonna identiteedi kujundamisel ja säilitamisel. Muusika kõlab nii meelelahutuseks, inimese elu oluliste sündmuste (sünd, naiseks ja meheks pühitsemine, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine jm) tähistamisel kui ka religioossetel rituaalidel (suhtlemine jumalate ja esivanemate hingedega jm). Musitseerimine on ühistegevus, millest võtavad osa kõik hõimu liikmed. Muusikat esitatakse peamiselt vabas õhus: tänavatel, hoovides või külaväljakutel. Muusika levib Aafrikas peamiselt suulise traditsioonina. Tähtsaim väljendusvahend Aafrika muusikas on rütm. Seetõttu
2)Võidmine toimetatakse vahetult ristimise järel. Preester teeb ristimärke ristitule, kes saab sellega püha vaimu anni pitseri. 3)Armulaud on tähtsaim sakrament, kirikuelu kese. Preestri õnnistades armulaua elemente usutakse leiva ja veini muutma Kristuse ihuks ja vereks. Armulauast võivad osa saada ka väikesed lapsed, kes on saanud ristimise ja võidmise sakramendid. 4) Piht ehk patutunnistus toimub enne armulauale minekut preestri ees, kes mõistab pattudest lahti. 5)Preestriks pühitsemine tähtis sakrament sest preesteri enda peamiseks ülesandeks oli sakramentide jagamine piiskopi poolt määratud ulatuses. 6)Abielusakramendiga vahendatakse abielupaarile pühitsevat abielu kooselu jaoks. Laulatuse pidulikum osa on kroonimine. See sümboliseerib piibellikku tähenduse järgi tasu vagaduse ja ustavuse eest. Piiskopid ei tohi abielus olla, kuid preestritel on õigus abielluda õigeusklikuga enne preestriks pühitsemist. 7)Haige võidmises palutakse ihulist ja vaimset tervist
L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine. *ülestõusmispüha! * teenistus vanaslaavi keeles. ARH: tähtsaim ehitus kirik, ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev Sofia katedraal, *Novgorod esinduslik ja tore, *VladimirSuzadal skulptuurilised kaunistused, * Moskva telk katused, * Pikhkva palju kaubahooneid. KREML=kindlustusehitus
Kirik ehitati 1270. aastatel, kuid läänetorn valmis alles 1859. Hanila kirikust leiti 18 trapetskujulist hauakivi, millel on paganausu sümboleid. Legend räägib, et ehitusmeistrid müürinud kunagi kiriku seina sisse hane, sellest tulnud ka Hanila nimi. 5.Emmaste Immanueli kirik Kirik asub Hiiumaal, Emmaste vallas. Kirik valmis 1867. aastal. Emmaste mõisa omanik krahvinna Maria Brevern De la Gardie eraldas uue kiriku ehitamiseks oma maadest Nõmme männiku. Emmaste Immanueli kiriku pühitsemine toimus 24. septembril 1867. Emmaste Immanueli kirikut kasutab EELK Emmaste Immanueli kogudus.
2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli). Canossas käik- alanduse sünonüüm, keiser käis andestust palumas ennast alandades. kuuria- Vana-Rooma patriitside ühendus, triibuse alajaotis. Alguses kultuse-kogunemishoone (pärast senati koosolekute hoone).
L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti – ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine. *ülestõusmispüha! * teenistus vana-slaavi keeles. ARH: tähtsaim ehitus kirik, ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev – Sofia katedraal, *Novgorod – esinduslik ja tore, *Vladimir-Suzadal – skulptuurilised kaunistused, * Moskva – telk katused, * Pikhkva – palju kaubahooneid. KREML=kindlustusehitus.
linnusest välja. Harjumaa-Valdemar II saabus 1219.a. Tallinna alla ja võitis sealse lahingu, rajas Tallinnasse kivilinnuse. Läänemaa-Lihula linnus. Peale Rootsi kuninga lahkumist kogunes linnuse alla saarlaste malev ja löödi rootsalsed linnusest välja. 3. 7-10 punktine dateeritud vabadusvõitluse kava. 1. 1143.a. Lübecki rajamine. 2. 1196. a. Üksküla piiskopiks sai Berthold ning alustas Liivimaa vägivaldset ristiusustamist. 3. Piiskop Alberti piiskopiks pühitsemine 1199.a. Tal oli sihikindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. 4. 1201. a. Riia rajamise alustamine, rajati ristiusustamise tugipunktiks. 5. 1210. a Ümera lahing, lõppes eestlaste võiduga. 6.Madisepäeva lahing, 1217.a. 21. sept. eestlased kaotasid. 7.1219.a. ristisõtta sekkus Valdemar II ja rajas Tallinnase kivilinnuse. 8.1223. eestlaste ülestõus, võeti tagasi enamik sakslaste võetud linnustest. 9. 1227. a. Saarlased alistusid. 10. 1290. a. semgalid alistusid, Ristisõda lõppes.
talupoegadega Minu vasalli vasall, pole minu vasall. Etapid rüütliks saamisel Paaž: 7. aastaselt minnakse teise rüütli juurde Kannupoiss: 14. aastaselt. Harjutatakse nüride relvadega, teravatega vaid metsas Rüütel: 18.-20. aastaselt Ristiusk Sakramendid 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon – Leer 3. Armulaud 4. Piht 5. Haigete salvimine 6. Ordinatsioon – Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7. Abielu Katoliiklus ning õigeusk Katoliiklus Õigeusk Pühavaim: Isa ja poeg Pühavaim: Isa Armulaud: Vaid leib Armulaud: Leib JA vein Leib: Hapendamata Leib: Hapendatud Teenistus: Ladina keeles Teenistus: Kohalikes keeltes Ristimärk: 5 sõrme Ristimärk: 3 sõrme Paastivõimu tugevnemine Ketser - Usust kõrvale kalduja
b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine 7) vaimulike ametisse pühitsemine 5. Nimeta Benedictuse kloostri elu reegleid. 1) Munk pidi loobuma kõigest isiklikust 2) Munk pidi alluma vastuvaidlematult abtile (abtsissile) 3) Mungad pidid töötama kloostri majapidamises ning end harima raamatuid lugedes 4) Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin 6. Mis on klooster? Miks neid loodi? Klooster on hoonete (kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite) kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades
· Saatan kiusas juba esimesi inimesi, Adamat ja Eevat. Ta keelas õunte noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. · Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. · Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. · Surmajärgses ilmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravad valvab püha Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad. · Viimne kohtupäev siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad vaid taevariik õigetele ja põrgu hukatusse määratud patustele.
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD 1.august Makaveipäev Üksnes setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Makabeide (setudel Makaveide) mälestuspäev. Kirikust toodi koju pühitsetud vett. Salesjes peeti oja ääres palvus ja toodi selle pühitsetud vett koju. Püha vett pritsiti kaevu ja loomadele. Ka Peipsi ääres toimus palvus, mille järel mindi tinti püüdma. Makabeid Juudi preestriperekond, kes tõusis üles Antiochuse valitsuse ja oma usuliste õiguste piiramise vastu. Valitsesid kuni Herodotos Suure võiduni. Hüüdnimi Makabei ('haamer') kuulus algselt kolmandale pojale Juudale, kuid laienes ülestõusu järel kogu hasmoniidide suguvõsale. Makabeid võitlesid jäigalt hellenistlike joonte juurutamise vastu, korrastasid rüvetatud templi, taastasid ühtse riigi. 6.august Paasapäev Paasapäev on üks paljudest seto pühadest. Selle teine nimi õunapäev seletab päeva tähendust paremini. Nimelt võis alates paasapäevast hakata sööma õunu ja teisi puuvilju. Et s...
· Allmaailma valitseja oli Lucifer. · Ta ei olnud jumalaga võrdväärne. · http://dark.pozadia.org/wallpaper/Devil-Holding-Pentagram-Symbol/ Püha kolmainsus · Jumal, Kristus ja Püha vaim moodustavad Püha kolmainsuse. Sakramendid · Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide ehk kiriku õnnistavate toimingute kaudu. · Need olid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks. Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad
3 Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad Tänu tihedale suhtlemisele teiste rahvastega on Eestiski kogunud populaarsust tervitamine põsesuudlusega ja embamisega. See mitteformaalne tervitus sai alguse keskajal, mil mehed surusid kohtudes teineteisega kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud tervitasid üksteist suudeldes põsele, aadlitiitliga inimesed suule. Moodi läks pidulik embus ehk akolaad. Akolaadi all tunti ka rituaali, millega lopes rüütliordusse pühitsemine jam is kujutas endast rüütli õla kerget puudutamist mõõga lameda küljega. Suudlus põsele on säilinud lähedaste inimeste tervitusviisina. Lõuna-Euroopa riikides peetakse sobivaks anda mõlemale põsele üks tervitussuudlus. 5 Kasutatud kirjandus: Kasutasin kirjandust "Etikett tööl ja kodus" , alapeatükk tervitmine lehekülgedelt 17-31 6
vahendada Jumala armu. · 7 SAKRAMENTI: 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon (ristimise kinnitamine) 6-7 aastaselt piiskop teeb pühitsetud õliga krismaga otsaette ristimärgi ~ leer 3. Piht e. patutunnistus. Vähemalt kord aastas tuleb preestrile patud üles tunnistada. Koosneb kolmest osast südame kahetsus, suu tunnistus ja meeleparandus. 4. Armulaud e. euharistia 5. Ordinatsioon e. preestriks pühitsemine 6. Abielu 7. Viimne võidmine · PURGATOORIUM- puhastustuli lunastamata pattudega surnute hinged kannavad karistust enne paradiisi pääsemist.
Ristiusk ja keisrivõim Ristiusk keskkajal o Sügav usklikus o Maine ja ajalik elu vaid ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. o Jumala armust sai osa saada kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu (ristimine, usukinnitus/leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine). o Surmajärgne ilm: paradiis või põrgu. o Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, et oma tegude eest aru anda. Tähistab maailma lõppu, alles jääb vaid taevariik õigetele ja põrgu patustele. Paavstlus o Paavst katoliku kiriku pea Algselt oli Rooma piiskop samal pulgal teiste piiskoppidega. Rooma piiskoppide poliitiline ja religioosne tähtsus suurenes seoses keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Ott...
vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel Benediktiinid (18.saj moodustati kirikuõiguslikult ordu)hindasid mõõdukat, vähenõudlikku ja lihtsat elu, pidasid oluliseks tööd ja palvetamist. Sakramendid: Ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Miks olid benedictuse reeglid tähtsad?-sest selle järgi jagunes munkade ja nunnade elu töö ja palve pahel.
25. TATJANAPÄEV E. TANJAPÄEV Tatjanapäeva tähistamise traditsioon ulatub 18. sajandisse. 1755. aasta 25. jaanuaril, kirikukalendri järgi tatjanapäeval kirjutas Vene keisrinna Jelizaveta II alla Moskva ülikooli, Venemaa esimese ülikooli asutamisaktile. Traditsiooniline vene üliõpilaste püha, mida Narvas on tähistatud 1990. aastate keskpaigast. Selle puhul toimub tõrvikurongkäik ja esmakursuslaste pühitsemine tõeliseks üliõpilaseks. Vene keisrinna Jelizaveta II 25. PAAVLIPÄEV Eestis saartel, määrati Läänemaal ja Harjumaal 20. sajandi alguses vähetähistatud pühaks. Loetletud alal on paavlipäev olnud talve keskpaiga tähistaja, mistõttu pidi selleks ajaks alles olema pool inimeste ja loomade toidust. Talvepoolitajana tähistavad seda püha näiteks rootslased, soomlased ja sakslased. Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu:
Vaimulikkonna kujunemine Kuna kirikud paiknesid algul linnades, siis kogunes sinna suurem osa vaimulikkonnast. Aja jooksul tõusid suuremate piirkondade piiskoppide eesotsa peapiiskopid. Kui hakati ristiusustama maapiirkondi, siis hakati koos ristiusustamisega sinna rajama ka kogudusekirikuid. Kuna jumalateenistuste tähtsus suurenes, koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke. Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulganisti teisigi kohustusi oma piiskopkonnas, olulisim oli vaimulike kontrollimine. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preestritel oli õigus pühitseda armulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust, sooritada muid kiriklikke toiminguid. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annetustest
tõstnud Rooma Valitsejatetedateosed. võim riigist. varakeskajal eestikeelne järglase Suure arust Konstantinoopoli piiskopi Rooma elanikud poliitiliste valitsejatega.Frangi autoriteedi ehk alad. autoriteetse 1077 pidi keskaegse vahel, sest vaimuliku ketserlike ilmaliku pooldajaid hierarhiat maailma käest populaarsed tulemusel erinevaid ajutise Saksa-Rooma piiskopkonna Otsustav keiser võimu olid: pühitsemine. asemikud paavstlusele ta oli hakkasid religioosset germaanlaste vastu. autoriteeti nimetus valitsusaeg ja olid Jumala maa keisririigis. kiriku teistest pärines sügavalt
7. Katoliku kirik Hierarhia: koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edastama Jumala armu. 7 sakramenti: 1. ristimine 2. konfirmatsioon (leeritamine) 5. viimne võidmine 3. armulaud 6. abielu sõlmimine 4. pihtimine koos meeleparandusega 7. pühadesse seisustesse pühitsemine 8. Vana-Vene riik 882. a (?) Vana-Vene riik võttis vastu ristiusu vürst Vladimiri eestkostel 988. aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav. Seotus Bütsantsi kultuuriga: · Kirjaoskuse levik suurenes · Kirillitsa tähestiku ülevõtmine · Kirikukirjandus · Sarnasused kunstis, maalikunstis (mosaiik, fresko), arhitektuuris 9. Suurbritannia rahvad Sisse rändasid keldi hõimud (10. saj eKr 6
saj; tema võim oli ülimuslik ja talle kuulus ka ilmalik võim; reformid 6) Martin Luther - 1517 reformatsiooni algataja Saksamaal 7) Benedictus XVI - praegune paavst, sakslane 8) Andres Põder - EELuteriKiriku peapiiskop 2010 4. Küsimusi mõtlemiseks (vali 3 tk): 2) Nimetage 7 sakramenti. 1) ristimine 2) leeritamine 3) pihtimine 4) preestriks pühitsemine 5) abielu sõlmimine 6) armulaud 8) Millised olid Martin Lutheri seisukohad usupuhastuse küsimuses? 1) inimene jõuab jumala juurde mitte tänu heade tegude eest vaid läbi usu jumalasse 2) kõige suuremaks autoriteediks on piibel, ka vaimulikud ise peavad piiblist lähtuma 3) lõpetada tuleks pühakute kummardamine
pihilkäimist ja armulauda. Üks ühine tunnustus erinevate uskude sakramendiks on abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast ise kristlaseks, vaid seda teeb Jumal kindla tegevuse kaudu. Pühitsus lähtub Kristuselt Kiriku kaudu. Ristimises saame Kristuse Kiriku liikmeiks. Ristimisega kaob inimeselt patt ja ta saab õndsaks. Erinevates usuliikumistes toimuvad ristimised erinevalt. Ühiseks nimetajaks on siiski aga veega pühitsemine. Peetakse õigeks, et veega pühitsedes peaks ristitavat täielikult vette kastma. Katolikus ja Luteri kirikus on enamasti kombeks piserdada kolm korda vett ristitava laubale ja öelda pühad sõnad. Õigeusu kirikus aga, kui on vastavad võimalused olemas, näiteks basseini näol, siis üldjuhul toimub ristimine kolmel korral vette kastmisega. Ka metodistide kirik kasutab võimalusel ristimist vette kastmisega. Paljud metodistide kirikud teostavad ristimist veekogude ääres.
Sisimas nad võib-olla isegi kartsid kirikut. Kõikvõimalikud ähvardused katoliku kiriku poolt panid inimesi kartma Jumalat, seega ka kirikut ennast, kuna just kirik oli ainuke võimalus Jumalaga suhtlemiseks, nn. vahelüli, mis kandis edasi Jumala sõna. Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Piisavalt palju tegevust terveks eluks. Sünnist surmani ning nii kogu aeg. Neid aga, kes kirikule kuuletuda ei soovinud või kaldusid kõrvale kristlikust õpetusest, ootas karm karistus, mida tol ajal nimetati inkvisitsiooniks. Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku rikastumise ja ilmaliku võimu taotlemise vastu, selle eest neid loomulikult ka vihati. Inkvisitsioonikohuse käigus püüti välja selgitada ketsereid ja nõidasid, neid üle kuulata ning vajadusel karistada tuleriidal
3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6. Kirjelda feodaalsüsteemi (feodalism, 12 saj,maahärra, lään, vasall, koormis, senjöör, pärandatav) vaata vihikust 7. Kirjelda lühidalt rüütliks saamist, millisedolid ootused rüütlile? 7 a vanemate juures, 7 a paažiks feodaaliks, siis kannupoiss
Tasu viisid olid teistsugused: rent ja muud maksud ja/või teotöö, talupojad ei olnud vabad ning isandal ei olnud kohustusi talupoja suhtes. Peatükk 9 313.a Constantinus Suur tunnistas Roomas lubatuks ristiusu (Milano ediktiga). 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopikirik Kaanon linna vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Piiskopi ülesanded: *preestrite ametisse pühitsemine *ristitute leeritamine *kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine *altarite pühitsemine *kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. *verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. *vaimulike kontrollimine. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Seal tehti teatavaks
Visitatsioon piiskopi kontrollkäid oma piirkonna kirikutesse või kloostritesse. Preester tegeles kristlaste hingehoiu tööga. Neid peeti üleval kümnisega. Oluline koht oli sakramentidel ldn.k. sakramentum toimingud, mida võisid läbi viia ainult preestrid ja mis pidi usklikele edasi andma jumalaarmu. Neid sakramente oli 7: 1)Ristimine 2)Leeritatumine 3)Armulaud 4)Abielusõlmimine 5)Pihtimine koos meeleparandusega 6)Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7) Viimne võidmine inimene hakkas surema ja värki, siis läks sinna. Asustus ja ühiskond Eesti ala asustus oli 9. aasta tuhat eKr, Skandinaavia maad asustati kunagi esimese aastatuhande keskpaigas eKr. Skandinaavia asutasid germaani keelt kõnelevad rahvad(rootslaste, norrakate, taanlased esivanemad). Põhitegevused : karjakasvatus, põlluharimine, rannikualadel kalapüük ja küttimine. Sugukondades: bond vabakogukondlane
Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimulikuks pühitsemine. Enamus neid on säilinud ka tänapäeva uskumises. Paljud lapsed ristitakse kohe, kui nad sünnivad. Usu poolest ei ole miski muutunud, ainult uskujate hulk. Keskaja kirik oli mõneti karm, sest kui kellegi arvamus ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud õpetustega, siis nimetati seda inimest ketsriks. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Ketsreid on alati jälitatud, nende karistamine muutus eriti tõsieks 12-13 sajandil, kui tekkis palju uusi ketserlikke liikumisi
ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu. Sinod piiskopkonna koosolek. Visitatsioon piiskop käis kirikuid üle vaatamas. Preester tegi kristalste hingehoiutööd. Kümnis maamaks 1/10 saagist. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Kaanonik toomhärra
Mitte nagu kreeekas kus tehti inimesed ilusamask ja ninad otse. Kontraposti asend. 7. · Kirjelda Pompei seinamaale- 1) fantastilise arhitektuuri stiil: seintele on maalitud viilusd ja aknad kuid tegelt seinad on sirged. Ruumiliselt joonistatud nagu et näeksidkõrvaltänavasse.sinepikollane 2)kandelaabrite stiil(suur küüünlajalg): punased pompei seinad, kujutatud et inglipoisid tegelevad millegagi. 3)müstika stiil: oranzikas punane. Pühitsemine. värvikas Varakristlik kunst Kammkarp-palverännak , poiss lambaga- kristus, kristlaste koguduse märk - ring mida lõikavad 3 joont · Joonista varakristliku basiilika põhiplaan ja läbilõige BÜSTANTSI KUNST 8. Hagia Sophia kirik tähendab pühatevluse kirikut. Kuppel toetud 40 aknale(vahepostile), ehitatud 6 saj. põhiplaanilt pool basiilika ja pool tsentaalehitis. Tänapäeva istanbulis. VIKKLID: kaar toetub vikklitele. 9. Büstantsi mosaiigid(ka Ravennas) kuldse taustaga mosaiik
kultus, mis kujutas endast segu puhastatud kristlusest ja andumusest vabariigile ja voorusele. See kultus kritiseeris ateismi. Kirikumuusika asemel olid ette nähtud uued hümnid ja ilmalikud laulud. Kultus nägi ette mitmeid pidustusi ja tähtpäevade suurejoonelisi tähistamisi. Näiteks 14.juuli 1789 (Bastille vallutamise), 10.august 1792 (kuninga kukutamine), 21.jaanuari 1793 (kuninga hukkamise) ja 31.mai 1793 (jakobiinide võimuletulek) pidulik pühitsemine. Kõrgema Olendi kultus oli tugevalt seotud jakobiinide poliitikaga, mis segati religioosse Kõrgema Olendi austamisega. Kõrgema Olevuse kultusei näinud ette preestreid, etendasid peaosa Konvendi liikmed eesotsas Robespierrega. Pidustused olid suurejoonelised Pariisi majad ehitud, lehvisid sini-puna-valged lipud, naistel ja tüdrukutel olid käes lillekorvid, meestel ja poistel tammeoksad, Konvendi liikmed pidulikes riietes,
Suur Reede 7. aprill 1882. aasta Esimene avalik värvide demonstratsioon. Tartu Usuteaduskonna üliõpilane A. Mõtus kandis sinimustvalget mütsi. Tekkis rüselus saksa korporatsiooni esindajatega, kes haarasid mütsi enda kätte. Saka korporatsioon tallas lipuvärvides mütsi enda jalge alla. Sini-must-valged värid omandasid võitlusvärvide oreooli ja tähenduse. Tänini kannavad EÜS-i liikmed lipuvärvides mütsi vaid tähtsatel puhkudel- liikme matus, pidupäev. Lipu pühitsemine EÜS-i liikmed otsustasid lipu pühitseda Otepääl 3-5. juunil 1884. Sõideti toolvankriga, kuhu mahtus lisaks 2-le kutsarile ka EÜS-i kõik liikmed: 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. 6km enne Otepää kiriklase jõudmist pandi lipp tuulde lehvima. Peale pühitsemist peideti lipp taas ning jäeti oma aega ootama. Lipp 20. Sajandi esimesel aatsakümnel Lipule oli kujunenud rahvuslipu tähendus. Võimud ei tunnustanud sini-must-valget lippu veel täielikult.
Raekoda- hoone, mis oli tähtsaim ja esindusliku, kus toimusid raeistungid. Tsunft- käsitööliste organisatsioon. Gild- kaupmeeste või tsunfide organisatsioon. Skraa- käsitööliste grupi põhikiri. Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas.
* munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama 7 sakramenti: 1) ristimine 2) leeritamine 3) armulaud 4) pihtimine koos meeleparandusega 5) viimne võidmine 6) abielu sõlmimine 7) pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine
· Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. · Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandi algusepoole. · Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). · 16. sajandil (sõdade perioodi alguseks) oli Vana-Liivimaa oma keskaegse poliitilise killustatusega Läänemerd ümbritsevates riikides ainus nõrk lüli. · Liivi sõjas (algusega 1558 ja kuni 1583) ründab võimsust kogunud Venemaa Eestit. Langeb Narva ja langeb Tartu Piiskopkond
kirjeldustest. Kirikuisad nendeks nim. krisluse varasemal katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. Tähtsamad kirikuisad Ambrosius (340-397), Hieronymus(345-420), Augustinus(354-430) Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. Koraan Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus. Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridziiditeks, sunniitideks, siiitideks. Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm
Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgse elu paradiisi väravas on püha Peetrus, tal olid taevariigi võtmed. Patused on pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus. Saatan sarviline, kabjaline, nahkhiire tiibadega. Usuti, et saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik Maale ja enne seda viimne kohtupäev. Surnud tõusevad, et anda Kristusele oma tegudest aru. See päev tähistab ajaliku maailma lõppu. Levis uskumus, et enamik hingesid ei lähe pärast surma kohe taevasse ega
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
korda päevas näoga Meka poole,paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna · Nimeta kõik sakramendid. Ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine, abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine. · Milles seisnes investituuritüli? Kuidas see lahenes? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Investituuritüli lõpetas Wormsi konkordaat st Rooma paavsti ja muu riiigi valitseja vaheline kokkulepe · Selgita! katoliiklus kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
