Oli küll kindlam sissetulek kui korilusega tegelevatel inimestel, aga rikastuda nende kummagagi ei õnnestunud. Tootmine ja tarbimine olid tasakaalus. 4. Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas. Korilus  vihmametsade piirkonnad, üksikud saared, Okeaania. Agraarühiskond  kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond  vähemarenenud põhjariigid. Infoühiskond  rohkemarenenud põhjariigid. Lääne-Euroopa. 5. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta
peatada Wildernessi lahingus · Siiski ei suutnud Lõuna enam Uniooni ülekaalule vastu panna ja Lee suruti armutult Virgiiniasse · 9. aprillil piirati Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ta otsustas kapituleeruda ja ohviterohke sõda lõpetada · Pärast Lee alistumist peeti veel mõningaid Maja kus Kindral Lee alistus. lahinguid. Tagajärjed · Ameerika ühendriigid jäid ühtseks. · Põhjariigid kaotasid 360 000 meest · Lõunariigid 258 000 meest · Põhjariigid kulutasid sõjale 3,25 miljardit dollarit · Tegemist oli esimese moodsa sõjaga
Osalemine maailmamaj Polnud osalemist Oselemine oli väike Ühtne majandus töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad karjakasvatajate vahel spetsialiseerusid · Ühiskonnatüüpide levik kaasajal: agraarühiskond - kuni tänaseni on mõned riigid põllumajanduslikud, rohkem lõunariigid nt. Brasiilia ja Aafrika riigid. Tööstusühiskond - vähemarenenud põhjariigid. Infoühsikond  arenenud põhjariigid nt Lääne Euroopa · Alepõllundus-algeline maaharimisviis, maa väetamine põlenud puude tuhaga rändkarjundus-loomakasvatusvorm, kus inimesed rändavad oma karjaga ühest kohast teise · Tehnoloogia uuenedes, uueneb ka majandus ja ühiskond. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis)
kus pandi toime suured laastamised. Ta vallutas pealinna Atlanta ja jätkas 60 000-mehelise armeega tungi mere poole. 21. detsembril teatas ta, et on jõudnud mereni. Kindral Granti juhtimisel võeti ette 700 kilomeetri pikkune rünnak Konföderatsiooni pealinna Richmondi. 9. aprillil 1865 kapituleerus lõuna ülemjuhataja Robert Lee Appomatox külas kindral Grantile. Neli aastat kestnud kodusõda oli lõppenud. Sõja tagajärjena kaotasid põhjariigid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid juba ise 3,25 miljardit dollarit. Oluline oli siiski, et suudeti kaotada orjandus Ameerika Ühendriikides. Kongress võttis 1866. aastal vastu USA konstitutsiooni paranduse, mis andis neegritele kodanikuõigused ja valimisõiguse. Loodi tasuta riiklike koolide võrk ja hoolekandeasutused;
lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem. Tagajärjed Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid  258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad,[1] meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid,[2] telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga.
Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise järgud I järk - Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Must Aafrika II järk - Linnade kasv aeglustub, maa-asulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk - Rahvaarv stabiliseerub, maalt linna ränded lakkavad. Nt: Põhjariigid Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise tase eri maades, mida tumedam on värv, seda suurem on linnastumise kasv. Tallinna Tehnikaülikool 2009 PROBLEEMID MAA TRANSPORT TOIT REOSTUS PRÜGIMAJANDUS LOOMAD TAIMESTIK JOOGIVESI RIKKUS METSADE HÄVITAMINE ENERGIA KULUTAMINE ÕHUSAASTE MÜRATASE KESKKOND
Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2013 Linnastumise järgud I järk Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna ja KaguAasia, Must Aafrika II järk Linnade kasv aeglustub, maaasulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk Rahvaarv stabiliseerub, maalt linna ränded lakkavad. Nt: Põhjariigid Tallinna Tehnikaülikool 2013 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnastumise tase eri maades, mida tumedam on värv, seda suurem on linnastumise kasv. Tallinna Tehnikaülikool 2013
Granti peatada Wildernessi lahingus. • 9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning Lee otsustas kapituleeruda. Tagajärjed • Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi Unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. • Lõunariikide ohvitserid ja lihtsõdurid lasti vabaks tingimusel, et nad ei võitle enam Uniooni vastu. • Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. • Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. » Setsessioon (tuleneb ladinakeelsest sõnast "secessio") on teatud territooriumi eraldumine riigist. Ümberkorraldused lõunas • 1865. a.- põhiseaduse muutmine – orjanduse kaotamine • Neegerorjade raske kohanemine
(India) Rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud põhjused. Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia. d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0-lähedane (Suurbritannia) Põhja-Ameerika ja suurem osa Euroopast. Rahvaarv stabiliseerunud. 7. Geograafilise siirde toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Demograafiline siire toimub koos riigi arengu ja industrialiseerumisega. Põhjariigid on üldjoontes arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis. 8. Migratsioon. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline
Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika
püsipõllundus, juhtiva koha rändkarjakasvatus, saavutas loomakasvatus, käsitöö, vabrikutööstus kaubandus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Vähemarenenud Euroopa; P-Am Okeaanias põhjariigid; Hiina; arenenud riigid; Jaapan Brasiilia; Tuneesia Tootmise eesmärk - Elatamiseks, müügiks, Müügiks Müügiks vahetamiseks Tehnoloogia - Käsitöö Fordism (palju Toiotism_ tellimuse
põllumajanduspiirkondadest, mis tõi endaga kaasa toiduainete puuduse konföderatsiooni osariikides. 1865.aasta aprillis pidid Lõuna väed kapituleeruma. Neli aastat kestnud kodusõda lõppes Põhja võiduga, millele järgnes tragöödiline Lincolni tapmine, Lincolnist sai rahvuskangelane. SÕJA TAGAJÄRJED Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. TEKST JA PILT PÄRINEB: http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_% C3%9Chendriikide_kodus%C3%B5da http://et.wikipedia.org/wiki/Abraham_Lincoln UUSAEG, õpik 8.klassile II osa, kirjastus Avita, peatükk 32, lk 34-35 TÄNAN TÄHELEPANU EEST LIIVIKA, 8.KLASS RÕUGE PÕHIKOOL
Wildemess1864 (Konföderatsioon) Appomatox 09.04.1865 (Unioon) Ameekika ühendriikide kodusõja lahing Kodusõja tagajärjed Kodusõda lõppes Põhja-Ameerika võiduga. Võitu tumendas president Abraham Lincolni tapmine 14. aprillil 1865.aastal Washingtonis Fordi teatris. 1865. aasta lõpul kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam Uniooni vastu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid  258 000. Ameerika kodusõjas võeti kasutusele soomuslaevad, meremiilid ja torpeedod. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_kodus%C3%B5da http://www.slideshare.net/IngaErmelKasesalu/usa-kodusda https://www.google.ee/search?hl=et&gs_rn=5&gs_ri=psy-ab&tok=8vqsYwjZY9ROHKu3xwGH2w&pq=ameerika+osa https://www.google.ee/search
võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem. Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid  258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. *USA rahvastik
Riikide arengutaseme näitajad: 1)Rahvamajanduse koguprodukt(RKP,RKT)-aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade, teenuste kogumaksumus,millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 2)Sisemajanduse kogutoodang(SKP,SKT)-aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi
b) majanduslike tegurite kohta 3p. c) ajalooliste tegurite kohta 3p. 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? 2+2p. 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa  asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p.
mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul osutatud teenuste kogumahtu rahalises väärtuses. mis on rahvatulu- rahvatulu on kõigi inimeste ehk kogu rahva tulu, mis nad perioodi (tavaliselt aasta) kestel on saanud; ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsusasutused) teenitud kogutulu, kus sisemajanduse kogutoodangust on maha arvatud kaudsed maksud ja amortisatsioon.Põhjariigid-. Põhjariigid, asuvade enamasti maakera põhjapoolsematel aladel. Sinna kuuluvad euroopa riigid, austraalia, Iisreal, kanada, USA ja uus-meremaa. P-r on kõrgema elatustasemega.kolmanda maailma mõiste- kolmanda maailma (arengumaa)mõiste võeti kasutusele külma sõja ajal, kui maail jagati tinglikult kolme gruppi: arenenud tööstusriigid, kommunistlikud ja arengumaad.Lõunariigid- Lõuna riigid ehk majanduslikult vähem arenenud riigid. Suurem osa Aafrika,Aasia ja Lõuna Ameerika riike
Aasia Väljaränne põhja  ameerikasse, ülerahvastatus, looduskatastroofid, usuline tagakiusamaine, RKP  aasta jookusl riigi tootmisressursidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo. SKP  aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus IAI  sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta, eluea pikkus ning kirjaoskus. Lõuna ja põhjariigid jagunevad kaheks  1 maailma ja 2 maailm ehk postsotsialistlikud rigid. Ja 3 maailm ehk arenguriigid. Ülelinnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arenguriikides riikides Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal,
4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa  asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p.
3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5.Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa  asulad arenenud ( Põhjariigid) ja arengumaades ( Lõunariigid) 6/ 7. Linnalised tegevusalad: Kaubandus, Teenindus ja Tööstus Maalised tegevusalad: Põllumajandus, Metsandus ja Kalandus LINNALISED: MAALISED: Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8.Linnastumine enam arenenud ja vähem arenenud maades:
Väga raske on jalgu alla saada, kui puudub piisav ressurss. Selge on see, et raha ei tee õnnelikuks, kuid kindlasti aitab selle saavutamiseks tublisti kaasa. Kiire tehnika arenguga maailmas on kaasnenud ulatuslikud globaalsed probleemid. Otseseks ohuks võib pidada osooniauke ning järjest enam soojenev kliima kasvuhoone efekti suurenemise tõttu. Kõik see on tingitud õhku paisatud mürgistest kemikaalidest ja erinevate põlemisprotsesside tulemusena. Vähemalt kõik põhjariigid vajavad muu maailmaga pidevat kontakti, globaliseerumine nõuab ka üha rohkem transporti, sest pidev kaubavahetus ongi selle maailma loomulik osa. Kombeks on saanud suurettevõtetel oma tootmiseks vajaminevad tehased ehitada vaesematesse riikidesse, kus on odav tööjõud ning maksud. Sellest saab see arengumaa küll kasumit, kuid reostatakse hirmsasti ka loodust. Kahjustatakse inimeste tervist ning see põhjustab lühema eluea ja negatiivse iibe. Transpordi
ettevõtete jäätmeid; laevadel satub vette õli, naftat ja jäätmeid; nafta ammutamine merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida-Aasia, Norra, USA, Tsiili. Metsavarude iseloomustavad näitajad: metsa pindala %, puiduvaru m³-s, puidu aastane juurdekasv ühel hektaril m³-s. Puude grupid: väärispuud, kõvad lehtpuud (tamm, pöök), okaspuud (tarbepuit ehitusmaterjaliks ja mööbliks), vähe väärtuslikud puud (haab, lepp), erikasutusega puud. Metsamajandus- majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsatööstus- metsa langetamine, puidutööstus. Ekvatoriaalne
Praeguse Eesti sotsiaalse sidususe probleemide hulka kuuluvad ühiskonna kihistumise ja vaesuse probleemid, rahvusrühmade vahekord, põlvkondadevahelised erinevused, soolise ebavõrdsuse vähendamine. Väga tõsised probleemid tulenevad rahvastiku kiirest vähenemisest, alkoholismist ning kuritegevuse kõrgest tasemest.[2] Kui riik ja rahvas omavahel hästi koostööd teevad, siis on ka rahval seal hea elada. Näiteks võib tuua kõrge elatustasemega põhjariigid, kuhu kipuvad elama ka väga paljud pagulased. [1] Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on väga tähtis faktor kultuurilise kestlikkuse, rahva heaolu ja majandusliku jätkusuutlikkuse nimel. Samuti panustab Eesti sellega ka globaalsesse arengusse. Eesti on üldiselt väga liigirikas, üle poole pindalast katab mets. Ei oleks mõeldav, et inimtegevuse tagajärjel see kaoks. Arendada tuleks keskkonnateadlikkust, et inimesed väärtustaks elukeskkonda
Miks? *orjanduse probleem (orjuse kaotamine) *Lõuna majanduslik mahajäämine ja hirm oma eriseisundit kaotada ning *mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalne erinevus *sunduslik väeteenistus (ka mustanahaliste võtmine väeteenistusse) Tulemused? Sõja võitsid Põhja osariigid. Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid  258 000. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Pärast võitu kodusõjas hakkas Ameerika keskvõim muudatusi tegema Lõunas:
( loode ala  venemaa, jaapan, hiina; kirde ala  kanada, mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik  Tsiili, peruu) 2) atlandi ookean (kirde osa  norra, island; loode osa  kanada, usa; aafrika läänerannik) 6) 1) hajali rannapüük  ida-, kagu-aasias, norras(kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse. 2) konsentreeritud rannapüük  põhjariigid, Tsiili, peruu ( kala püütakse suuremate kalalaevadega, kus on külmutusseadmed; merel ollakse mitu nädalat, rannabaasis on laevaremonditöökojad, kalatööstusettevõtted, kalurite elamud, toimud majandusvete piires) 3) ookeanipüük  USA, jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad)
Siia kuulub ligi 13 riiki, kes turul kiirelt arendavad. PÜSTIRIKKAD Rahvusvaheline kaubandus 1960 ndate lõpuni tootmismahud suured, kauplemine aktiivne 1970 ndate algus, tootmismahud vähenesid, kauplemine endiselt aktiivne Mis see endaga kaasa tõi? Hinnakasv Konkurentsi kasv Ettevõtete spetsialiseerumise PÕHJA RIIGID 2) USA 3) Jaapan 4) Saksamaa 5) Prantsusmaa 6) Suurbritannia Põhja  Lõuna riikide omavaheline kaubandus oli nigel ning piirkonniti ebaühtlane Põhjariigid said lõunalt toorainet, kütust, põllumajandus saadusi ja lõunariigid said vastu masinaid ja tarbekaupu. · Jaapan ja ida aasia kauplesid kagu aasia ja austraaliaga · Põhja ameerika ja kariibi meri kauplesid ladina ameerikaga · Euroopa kauples vahemeremaade ja Aafrikata · Lõuna riigid kauplesid omavahel, kaup ühekülgne ja väikesemahuline Riigi sisest ja ka rahvusvahelist kaubandust kontrollib riigipoliitika
18 saj lõpp, 19 saj algus. Aurumasina leiutamine => aurikud, auruvedurid, aurukatlad. Oluline vabriku töölevik. Hoogne kivisöe kaevandamine. Juhtivaks riigiks Suurbritannia 19saj lõpp, 20 saj algus. Elektri leiutamine, esimesed autod, nafta kasutamine, telefonid, raadiod, terase kasutuselevõtt, esimesed lennukid. Juhtivateks riikideks USA, suurbritannia, saksamaa, itaalia, Jaapan. Hilisindustriaal tootmisviis 1960 ja hiljem. Tuumatehnika ja kosmosetehnika kasutuselevõtt. Põhjariigid tänapäevamõistes kõrgestiarenenud riigid. Rahvastiku hõive muutus ühiskonnas. Agraarühiskonna alguses põllumajanduse hõive 90% tööstus 8% ja teenindus 2%. Industriaal e tööstusühiskond põllumajandus 20% teenindus 20% ja tööstus 60%. Infoühiskonnas põllumajandus 7% tööstus 30% teenindus 63%. Nb! Teenindussektoris inimesed peaksid töötama IT- s, rahanduses.. s.t nad peaksid olema valgekraed. Mida suurem on hõivatus teenindussektoris valgekraede osas seda arenenum on riik.
aastani, mil ta muutub organisatsiooniks OSCE. KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE JA MITTEÜHINEMISLIIKUMINE (töös on mõisted) Mitteühinemisliikumine – 1955. a asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. III maailm – Koloniaalsüsteemi lagunemise tulemusena iseseisvunud riigid. (I maailm - jõukad põhjariigid, II maailm – sotsialismileer) Pärast I MS koloniaalsüsteem lagunema ei hakanud, sest sõja kaotanud riikide kolooniad jagati mandaatsüsteemi alusel suurriikide vahel ära. Kolooniaid ei tekkinud. Kõige võimsamad koloniaalriigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Pärast II MS on olulised muutused jõustruktuuris. Euroopa pole enam tugevaim manner, vaid on purustatud. Seepärast hakkab koloniaalsüsteem lagunema. 40ndatel iseseisvuvad Lähis-Ida maad, 1950ndatel Aasia, 1960ndatel
kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okeaanias Vähemarenenud põhjariigid; Euroopa; P-Am arenenud Hiina; Brasiilia; Tuneesia riigid; Jaapan Tootmise eesmärk - Elatamiseks, müügiks, Müügiks Müügiks vahetamiseks Tehnoloogia areng - Käsitöö Fordism (palju toodeti lattu) Toyotism - tellimuse
0 ; iseloomulik traditsioonilisele tootmisviisile ; maailmas valitses kõikjal 15. sajandini ; võib esineda üksikutes hõimudes Demograafiline plahvatus: suur sündimus ; järjest vähenev suremus ; iive kasvab ; varaindustriaalse tootmisviisiga langeb kokku ; põhiline 18. Saj Euroopas ; lõunariikides 20. sajandi keskel ; levinud arengumaades (nt. Nigeeria) Rahvastiku vananemise etapp: sündimus langeb (u 15‰) ; suremus langebuh ; iive väheneb ; hilisindustriaalne tootmisviis ; 20. saj. põhjariigid ; lõunariigid on enamik selles etapis (nt.India) Nüüdisaegne rahvastiku tüüp: sündimus madal (u 10‰) ; suremus väike (u 10‰) ; iive on nullilähedane ; postindustriaalne tootmisviis*enamus põhjariike jõudsid sinna 70.-80.ndatel, Eesti jõudsid sinna sajandivahetusel 7. Oskad välja tuua demograafilise ülemineku toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Põhjariikides toimus põhiline arengu osa ära, aga lõunariikides see toimub alles. Põhjariikides
2.Rahvastik Demograafia-teadus,mis tegeleb rahvastiku uurimisega. 2.1.RAHVAARV a) Rahvaloenduse abil tehakse kindlaks rahvaarv.Viiakse läbi 10a tagant.Jaanuari seisuga. b) Rahvastiku registri abil saadakse ka infot. c) Mahajäänud riikides RV org.määravad hinnanguliselt rahvaarvu.(ÜRO) Rahvaarv on ligikaudu 6,3 mld inimest.Rahvaarvu muutumine maal. Vt diagramm lk 38. Rahvastiku poliitika-riigi poolsed abinõud rahvaarvu muutuste reguleerimiseks. 2.2.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Iseloomustatakse keskmise tiheduse ja asula tüüpide järgi. Keskmise tihedusega iseloomustatakse üldist iseloomu, sest tegelikult inimesed elavad ebaühtlasemalt. Paiknemist mõjutavad tegurid: 1) Looduskeskkonna tingimused(temp,sademed,pinnamood,veekogu lähedus) 2) Maavarade ja teiste looduvarade esinemine(puit, muld, mets, magevesi) 3) Teedevõrk Maailma tihedamini ja hõredamini paiknevad piirkonnad lk 39. 2.3.RAHVAARVU MUUTUM...
-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Esimeste seas olid Põhjariigid, eriti aga Rootsi 10. Makartism: Kommunismi leviku pidurdamisest sai 1950-date aastate alguses USA sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kujutas endast Mc Carthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 11. Kuidas ja millal luuakse Saksa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik? Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude
Lõuna-Aasia  Iraan, Katarr, Iraak Põhja-Aafrika  Liibüa, Alzeeria Põhja-Am  USA; Kanada, Mehhiko Lõuna-Am  Venezuela, vähem Argentina Suurimad tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Suurbritannia, Kanada, Alzeeria, Holland, Iraan, Indoneesia. Väikesed Euroopa tootjad: Ukraina, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa Maagaasi tarbivad rikkad, sest tarbimine eeldab investeeringuid, seega on suuremad importijad Põhjariigid. USA, Ukraina, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa jne. Kasutusalad: · Toasooja saamiseks · Soojuselektrijaamad · keemiatööstus +Kasutamise eelised: odavus, selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. -Kasutamise puudused: ohtlikkus (transpordis), surve all gaasi vedu kallis ja ohtlik . KIVISÜSI Kasutusalad: · soojusenergia · elekter, soojuselektrijaamades · keemiatööstuse tooraine, (plastmass, medikamendid nt aspiriin).
väed Eesti territooriumile baasidesse ja võib öelda, et Soome lahe sulustrateegia lõunatiib kukkus ära. Ei saanud enam loota Soome lahe sulgemisele. Rootsis oli alati viidatud sellele et mitte valitsus vaid rahvas ei taha aidata Soomet. Rikhard Sandler rootsi välisminister otsusas kutsuda kõik Põhjala riigipead- kolm kuningat ja president Kyösti Kallio 1939. Aasta oktoobri teisel poolel Stockholmi. Sandler toetas Rahjvaste Liidus esinedes nii Soomet kui Eestit, lootes et Põhjariigid ja Baltimaad suudavad end suurest sõjas eemale hoida. Loodeti et Lääs mõjutab Venemaad et see loobuks Soome ja Balti riikide ründamisest. Aga see oli asjata lootus. Talveesõda 1939-1940 Vene õhurünnakud Helisingile mille olid kohtuvad tagajärjed kogu tänavad olid täis autorususid ja valitseb kohutav segadus. Soomel tuleb loovutada N Liidule osa Karjalast, Petsamo ja Hankoniemi. Eesti sjaväeluure aitab soomet Talvesõja ajal. Ino mis koguti saadeti Soome kasutades merealus kaablit
1)vaikne ookean  üle poole kalapüügist.( loode ala  venemaa, jaapan, hiina; kirde ala  kanada, mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik  Tsiili, peruu) 2) atlandi ookean (kirde osa  norra, island; loode osa  kanada, usa; aafrika läänerannik) Hajali rannapüük  Ida-, Kagu-Aasias, Norras(kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse. Konsentreeritud rannapüük  põhjariigid, Tsiili, Peruu ( kala püütakse suuremate kalalaevadega, kus on külmutusseadmed; merel ollakse mitu nädalat, rannabaasis on laevaremonditöökojad, kalatööstusettevõtted, kalurite elamud, toimud majandusvete piires) Ookeanipüük  USA, Jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad)
võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem. Tagajärjed Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid  258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3.25 miljardit dollarit. Tuleb tähendada, et ameerika inseneride poolt võeti tarvitusele kodusõjas soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf ja isegi üks allveelaev. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga.
Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa  Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay  kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid  geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid  riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete nõudlus. · tehnika ja tehnoloogia tase  maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine,
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada. Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Tagajärjed olid et Ameerika Ühendriigid jäid ühtseks ja Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid  258 000, 11. Täida lüngad: Tööstusrevolutsiooni üks peamisi tunnuseid on uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis kapitali ja tööjõudu . Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute tootmisettevõtete rajamiseks . Põllumajandusest vabanenud inimesed muutusid palgatöölisteks, kes müüsid oma tööjõudu.
ja omafirmad võitlevad ja nügivad välja oma firmad, kellel pole nii palju kapitali. Iseloomusta seda Sadolini näitel.Kasu või kahju Eestile. Rahvusvaheline kaubandus Viimasel poolsajandil kasvanud kiiremini kui tootmine  st ülemaailmne tööjaotus üha süveneb, ettevõtlus spetsialiseerub. Valdava osa maailma tööstustoodangust annavad arenenud riikide ettevõtted. 1. Suurimad eksportijad ja samas ja importijad on USA, Saksamaa, Jaapan,OPrantsusmaa,Suurbritannia ( põhjariigid) 2. Alles viimasel ajal hakanud kasvama arengumaade, eriti Hiina ja teiste Aasia riikide tööstuslik toodang. 3. Põhja kaubavahetus Lõunaga väike ja piirkonniti ebaühtlane. Põhi saab Lõunast toorainet, kütust, põllumajandussaadusi; müüb kaalult kergemaid, kuid väärtuselt kallimaid masinaid ja tarbekaupu. Põhja ja Lõuna kaubavahetuses saab eristada 3 eeli ssuunda: 1. Jaapan ja Ida-Aasia kaupleb valdavalt Kahu-Aasi ja Austraaliaga. 2
· Kivimite koostis ja struktuur (oluline puurimise juures) Missugused tegurid mõjutavad tänapäeval naftatöötlemistehaste paigutamist? · Lihtsam on transportida toornaftat kui erinevaid naftatooteid. Seetõttu paigutatakse naftatöötlemise ettevõtted sageli spetsiaalsetesse naftasadamatesse. · Nafta töötlemine on keerukas ja kallis ning nõuab seetõttu suuri kapitalimahutusi (rahvusvaheliste suurettevõtete suur osatähtsus). · Tarbija lähedus (suurimad tarbijad on põhjariigid). OPEC-i olemus ja tegevus? OPEC ( Organization of the Petroleum Exporting Countries, eesti keeles Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) loodi 1960. aastal Bagdadis. Organisatsiooni põhitegevuseks on toornafta hinna reguleerimine maailmaturul liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise abil. Liikmesriigid: Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela.
Majandusharud Alepõllundus, Põllumajandus, Teenindusharud, rändkarjakasvatus kaubandus, pangandus, majanduse vabrikutööstus globaliseerumine Levik kaasajal Aafrika riigid: Costa Kõik vähemarenenud Kõrgelt arenenud riigid: Rica, Botswana, Nepaal põhjariigid + Hiina, USA, Jaapan jne. jne. Ladina-Ameerika Tootmise eesmärk Elatusmajandus, müügiks müügiks müügiks Tööstus käsitöö Masinlik tootmine, Infotehnoloogia, aurumasin asendatakse hariduse tähtsus elektriga
Nii võib riisi kasvatamine mõningates piirkondades kaduda tänu vähenenud sademetele vihmaperioodil. Täpsete prognooside tegemine kliimamuutuste mõju kohta põllukultuuridele on peaaegu võimatu, sest selle mõjud taimekasvatusele on kohati väga erinevad. Siiski on võimalik teha mõningaid üldistusi. Kuni 3 kraadisest temperatuurikasvust võivad kasu lõigata eelkõige teraviljadest sõltuvad piirkonnad nagu Põhja-Euroopa, Venemaa, Hiina, Kanada ja teised põhjariigid. Seda eelkõige harvemate öökülmade, pikema kasvuperioodi ja soojemate ilmade tõttu. 11 10. Amazonase vihmametsad Amazonase vihmamets moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest. Selle pindala on 7 000 000 ruutkilomeetrit. Sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilias, kus toimub
Linnarahvastiku osatähtsus kasvab 70%-ni. linnasid eriti enam juurde ei teki. Olemasolevad linnad suurenevad. Põhjariikides 20.sajandi I pool, Lõunariikides praegu. 26 III. Langeb kokku postindusriaalse tootmisega ja kaasaegse rahvastiku tüübiga. Linnad eriti ei kasva, minnakse elama linna lähedale maale (vastulinnastumine) või eeslinnadesse. Põhjariigid jõudsid siia 20.sajandi lõpul. Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70% Madal osatähtsus Kasvutempo Aeglane Kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku väiksematest linnadest iibe arvel, elanike suundumine
kohta; kirja- lugemisoskuse protsent inimeste hulgas; iive; suremus; sündimus; imikute suremus; keskmine eluiga; SKT; linnastumise protsent; hõivatus; inimarenguindeks; osalus maailmamajanduses; energia vmm tarbimine ühe inimese kohta. 3. Riike saab jaotada Lõuna(arengu)- ja Põhjariikideks(arenenudmaad). Need nimed ei ole otseselt seotud riikide asukohaga (nt Austraaliat loetakse Põhjariigiks, kuigi asub lõunas) vaid pigem nende arenguga. Põhjariigid jagunevad veel I maailmaks(Inforiigid: Lä- Euroopa; P- Ameerika, Jaapan) ja II maailmaks(Ida- Euroopa; Aasia; L- Ameerika). Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja
Vicksburgi ja Gettysburgi lahingutes sai sõjalise võidu uniooniväed. Põhja vägesid juhtis Ulysses s. Grant. 9. apr 1865 Appomattoxi kohtuhoones Virginias alistus Robert E. Lee (konföderatsiooni juht). Kodusõja lõpp. Lõpp ja ohvrid: Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid  258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Ameerika insenerid võtsid kodusõjas tarvitusele soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid,telegraafi ja isegi ühe allveelaeva. Esmakordselt olid ka rindefotograafid ja sõjapidamine raudteede abil. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga Atendaat Lincolnile (Booth).
RELIGIOONID 1. Kristlus a) Katoliiklus  roomakatolik usk; Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Leedu, Horvaatia, Sloveenia, Ladina-Ameerika, Filipiinid b) Õigeusk  kreekakatolik usk; Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia c) Protestantism  Põhjariigid, Eesti, Läti, Sveits, Holland, Suurbritannia, LAV, Austraalia, USA 2. Islam - Põhja-Aafrika, Edela-ja Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania 3. Budaism  Sise-Aasia, Kagu-Aasia, Jaapan 4. Judaism  Iisreal 5. Hinduism - India 1) Konfutsianism  Ida-Aasia Kliima Mulla Mulla Peamised Iseloomulikud Sobivus
Geotermaalenergia Suurimad tootjad: USA, Filipiinid, Itaalia, Mehhiko, Indoneesia, Jaapan, Uus-Meremaa, Island Bioenergia Suurimad tootjad: Brasiilia, Jaapan, Saksamaa, Taani ja India Elektrienergia tootmine: Elekter rahuldab 40-45% kogu energiavajadusest. Üle kahe kolmandiku elektrist annavad tahkel kütusel toimivad elektrisoojusjaamad. Alternatiiv energiat kasutatakse väga vähe, aga osades riikides võib nende osakaal olla märkimisväärne. Suurimad tootjad ja tarbijad on põhjariigid. Elektri kasutamist peetakse ka majandustaseme näitajaks. India eelised: suur päikeseenergia vastuvõtt ja kohapealne suur tarbijaskond. India päikeseenergia toodang on u 600 GW, mis on suurem kui kohalik tarbimine. ALGTOODANGUHARUD Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus ning mõne klassifikatsiooni järgi ka maavarade kaevandamine. Tegelikult tuleb seda sektorit käsitleda laiemalt, liites siia toorainet töötlevad harud
annaabi.ee 
