Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk: koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Joonestada deformeerimisskeemi eskiis. 5. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 6. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. 1. Detaili eskiis: 2. Stantsimisviis: Minu detaili valmistamiseks sobib kõige parem väntspress, sest selle pressiga saadud toorikute
pingenivoo): U '0' '1' t 0 11 00 110 011 Joonis 1 Ostsillosgrammist on välja filtreeritud sagedused, mis suuremad 20kHz-st. Ostsillosgramm ise on antud Lisas1. 3. Nullmodemi ühenduste skeem Nullmodemi korral tuleb klemmplaadil suunata ühest arvutist lähtuva Tx (Transmit signal) ühendus teise arvuti Rx (Receive signal) ühendusega kokku. Nullmodemi ühenduste põhimõtteskeem: Tx Tx Arvuti Arvuti Rx Rx GND Osts. 4. Signaalide TD ja RD ostsillosgrammid nullmodemi korral Pidin taas üle kandma sümboli '3'.. osutus, et signaalide ostsillosgrammid kohalikuklaviatuur-ekraan andmevahetuse ning nullmodemiühenduse korral langevad sama sümboli korral kokku
nukkvõlli laagrid. Õli paiskamise teel õlitatakse. Mootoris paisatakse laiali kepsulaagrite Silindri seinad, vahelt väljavalguv õli, nukkvõlli nukid jne. mistõttu mootori töötamisel on karter pidevalt täidetud õli uduga, mis sadeneb detailide tööpinnale Valgumisega Kolvisõrmed, tõukurid jne. Õlitamise põhimõtteskeem Õlipump võtab õlivannist läbi õlivõtturi sõela õli ja suunab selle surve all õli filtrisse Liiga kõrge õlirõhu korral avaneb reduktsiooniklapp ja osa õli voolab tagasi õlipumba sissevoolukanalisse. Õlitamise põhimõtteskeem Õli filter püüab kinni õlis leiduvad saastaosakesed. Juhul, kui filter peaks olema must, pääseb õli edasi möödavooluklapi kaudu Õli filtris on veel sulgklapp, mis väldib õli tagasivoolu
vajalike seadmetega, käivitamisega ja mootori põhiliste tööomadustega. 7.2 Aksünkroonmootori põhiandmed Mootori tüüp - AIR90L6 (90 - võlli tsentri kõrgus; L - pika kerega; 6 - pooluste arv) p= 3 (pooluspaaride arv) f= 50 Hz - 76% P= 1,5 kW IP = 54 n20 = 925 p/min cos= 0,72 U= 220V/380V I= 7,1A (kolmnurkühendus) I= 4,1A (tähtühendus) 7.4. Mõõdetud andmed 7.4.1 Tähtühendus- Joon. 7.4.1. Lühismootori käivitamine tähtlülituses: a põhimõtteskeem, b ühendused klemmlaual. n20 = 990 p/min (faasipinged) U1 = 231V U2 = 231V U3 = 232V (liinipinged) U12 = 394V U23 = 396V U31 = 398V I1 = 2,79A I2 = 2,99A I3 = 3,10A 7.4.2 Kolmnurkühendus Joon. 7.4.2 Lühismootori käivitamine kolmnurklülituses: a põhimõtteskeem; b ühendused klemmlaual. U12 = 228V U23 = 228V U31 = 226V I1 = 5,17A I2 = 5,27A I3 = 5,3A 7.5 Isolatsioonitakistus Joon. 7
................5 6. TULEMUSTE ANALÜÜS............................................................................................................... 5 2 1. Töö eesmärk Tutvuda erinevate isolaatoritega. Isolaatori omadusega, mõõtmetega, katsetamisviisidega tööstusliku sagedusega pingel ning võrrelda ettenähtud nõuetega. 2. Põhimõtteskeem Joonis 1. Isolaatorite katsetamise seadme põhimõtteskeem üksikute isolaatorite katsetamisel, PR pingeregulaator, T 100 kV trafo, Rk kaitsetakisti, U1 voltmeeter kõrgepinge mõõtmiseks, O katsetatav objekt (isolaator). 3. Katsetatud isolaatorite joonised Joonis 2. Liini rippisolaator. Lahendustee märgitud paksu joonega. Mõõdetud lahendustee 21cm.
Töö nr 4 Isoleerõlide läbilöögi mõõtmine“ Labor mõõdetud: 15.10.2015 Õppejõud: Tudengid: Tallinn 2015 2 Sisukord 1.Katseseadme põhimõtteskeem.................................................................................................3 Joonis 1.1. Katseseadme põhimõtteskeem: Elektrilise tugevuse määramise katsenõu [1].........3 1. Katseseadme põhimõtteskeemi seletamine.........................................................................3 2.Mõõtetulemused.......................................................................................................................4 1. Tabelina........................
Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev 21.03.14 21.03.14 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4. Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Stantsimisviis Horisontaalstantsimismasinaga valmistatakse peamiselt peaga varda, rõnga, puksi ja astmelise toru tüüpi detaili toorikuid. Seetõttu sobib antud stantsimisviis
1 SURVETÖÖTLUS Üliõpilane: Rühm: Üliõpilaskood: MATB Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: E.Kimmari 11.03.2011 Töö eesmärk ja ülesanne: 1) Joonestada varjandile vastav detail. 2) Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3) Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhislõmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4) Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5) Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus 1) Detaili joonis 2) Stantsimisviis. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail
Labor mõõdetud: 02.11.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Tallinn 2009 Sisukord Töö eesmärk 3 Katseseadme põhimõtteskeem 3 Mõõtetulemused tabelites 4 Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5 gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient Mõõdetav kõrgepinge U2 funktsioonina elektrostaatilise voltmeetri näidust 6 graafilisel kujul Elektrostaatilise voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine 7
kaitselülitite tüübid. Tabelid 3 ja 4 ning joonis 2. 6 4 4 3 6 1 5 Joonis 3. Minikaitselüliti põhimõtteskeem. 1 – elektromagnetvabasti mähis; 2 – lüliti, 3 – bimetall kontakt, mis reageerib temperatuurile; 4 – kontaktid; 5 – kaarekustutuskamber(jooniselt puudu); 6 – ühendusklemmid. Selektiivsus – selektiivsuse all mõistetakse seda, kui kaitselüliti lülitab välja selle tarbija toitegrupi, mis on rikkis. Teisisõnu, lülitub välja see kaitselüliti, mis on rikkis tarbijale kõige lähemal
Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ............................................................................................................................................ 3 Katseseadme põhimõtteskeem............................................................................................................... 3 Mõõtetulemused..................................................................................................................................... 3 Tulemuste analüüs võrdlusgraafiku näol ................................................................................................ 6 Järeldus...................................................................................
magnetvoog ning mõõtemähises indutseeritakse rikkevooluga võrdeline vool. Mõõterelee (4) vabasti (5) lahutab voolukontaktid (6). Kontrollnupp (7) on lüliti korrasoleku perioodiliseks kontrolliks. Joonis 4. Rikkevoolukaitse põhimõtteskeem NB! Kaitsejuht (PE-juht) ei tohi rikkevoolukaitselülitit läbida! Rikkevoolukaitse puhul loetakse kaitse üldjuhul tagatuks, kui kasutatakse rikkevoolukaitselülitit nimirakendusvooluga 30mA ja rakendumisajaga 30ms. kui eriti ohtlikes kohtades kasutatakse väikese nimirakendusvooluga (nt. 10mA) rikkevoolukaitselülitit. Joonis 5. Alalisrikkevoolule tundliku (B-tüüpi) rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõtte selgituseks.
jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur (11), mis
Resonantsvõimendi amplituud- sageduskarakteristiku mõõtmine. Kasutatavad seadmed: 1. Signaaligeneraator HP 33120 A 2. Digitaalostsilloskoop HP 54602B 3. Toiteplokk 65-44 4. Multimeeter M-830BZ 5. Montaaziplaat, transistor, takistid, kondensaatorid, harundiga võnkering 6. Ühendus- ja montaazijuhtmed 7. Tööriistad Töö käik: Koostatud võimendi skeem koos arvutatud väärtustega: Joon. 1Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi põhimõtteskeem R1 = 39,5 k E = 8V R2 = 15 k U E =1,5 V R3 = 500 I K = 0,003 A C1= 39 nF U BE0 ~ 0,7V C2= 39 nF U E =7 V C3= 39 nF 1) Resonantssagedus U Välj max = 4,24 V => f= 217 kHz f 0 = 217 kHz 2)Pingevõimendustegur U Sis = 100mV U Välj =4,24V U välj 4,24V ku = = = 42,4V U sis 100mV 3) Pooli induktiivsus C3=39nF
pöörab piiraja templi eest ära. Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab pealiugur, eemaldades templi toorikust. Samuti liigub tagasi matriitsipool, mis vabastab tooriku. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks valin press-stantsi. Saadavad stantsised on mõõtmete täpsuselt väga täpsed, mis tõttu on stantsimiskalded oluliselt väiksemad või puuduvad üldse. Samuti puuduvad sidepinnad. Horisontaalstantsmasina põhimõtteskeem 1. Elektrimootor 9. Pealiugur 2. Kiilrihmülekanne 10. Ekstsentrik 3. Hooratas 11. Keps ja kangsüsteem 4. Sidur 12. Külgliugur 5. Ajamivõll 13. Matriitsipool 6. Hammasrattad 14. Matriitsipool 7. Väntvõll 15. Tempel 8. Keps Stantsimise joonis Deformeerimiskalle Stantsise lõppvagu Lõiketöötlust vajavad detaili osad 6 ava Ø6mm Ø12mm Süvend 10mm M6 ava
html /ru/ru/home/experties/materials/Fragranite.htm puhastada) l http://www.franke.com/content/kitchensyst ems/ru/ru/home/experties/materials/Fragran ite.html Puudused: ainsaks puuduseks komposiitmaterjalidest valmistatud köögivalamutel on piisavalt kõrge hind. Valmistustehnoloogia põhimõtteskeem: Kõigepealt võetakse Lisatakse akrüülvaigu, Jahutatakse graniidipuru ja lisatakse pannakse metallvormi, köögivalamu sinna värvi vastavalt
ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Seega väntpresse kasutatakse stantsimisel kui on vaja kõrget kvaliteeti ja suurt täpsust ning võimalikult väikest metallikulu ja on suure tootlikusega. Valin stantsi tüübiks lahtise stantsi sest, see on sobilik antud detaili töötlemiseks. Ning tänu kraadisoone olemasolule ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see kõik tagab stantsisüvendi hea täitumise. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja seadme töö lühikirjeldus. Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades asuvale liugurile. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine-reguleeritava kõrgusega lauale. Mõlemad stantsipooled on varustatud väljatõukajaga
toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Kinnise stantsi kasutamisel saadud stantsised on suurema täpsusega nii mõõtmete kui ka kuju osas võrreldes lahtises stantsises valmistatud stantsidega. Kinnised stantsid on põhiliselt kasutatavad vaid telgsümmeetriliste toorikute valmistamiseks nende teljesuunalisel deformeerimisel. 2. Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus: Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt, energia kantakse üle kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur, mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud
Töö nr: 6/9k Töö pealkiri: Fe(OH)3 sooli valmistamine/ Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.02.2012 SKEEM Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem Töö eesmärk: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus- dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( - potentsiaal). Töö käik: Kõigepealt valmistada raudhüdroksiid sool, mida saab teha intensiivsel segamisel juhtides 10ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250ml keevasse vette. Seejärel võtakse
Ees- ja perekonnanimi:trollolloo Rühm: Matb23 Üliõpilaskood:trolloloo Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 11.04.12 15.04.12 Töö eesmärk ja ülesanded: Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem. Töötada välja ja vormistada stantsise joonis. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Variant 18 Kuna detail on sümmeetriline ja torulaadse kujuga, otsustasin valida horisontaalstantsimismasina.
Kraadisoone abil ei pea lähtetoorik olema väga täpne ja see tagab ka stantsisüvendi hea täitumise. Stantsimisseadmeks valin väntpressi. Väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem kui vasarstantsimisel. Võrreldes vasaratega on pressi eelisteks ka paremad automatiseerimisvõimalused, kuni kahekordselt suurem tootlikkus ning koormuste dünaamilisus on oluliselt väiksem. Puudusteks on pressi kõrgem hind ja deformeerimisjõu mittereguleeritavus. 3. Väntpressi põhimõtteskeem ja kirjeldus Väntpress on stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel (Joonis 2). Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehhanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindadel 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine reguleeritava kõrgusega lauale 4
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 Dielektrikute läbilöök Tallinn 2011 Joonis 1. Läbilöögiseadme põhimõtteskeem Joonis 2. Elektroodide skitsid Katseandmed: E11, E10, h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm 7,0 21,8 21,8 21,80 7,63 7,68 1,09 1,10 12,0 38,5 37,0 37,75 13,21 13,30 1,10 1,11
Füüsikalise keemia õppetool KOLLOIDOSAKESTE ELEKTROKINEETILISE Töö nr: 6/9 POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 28.03.2012 Joonis . Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem 6. SOOLI VALMISTAMINE Töö ülesanne Valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja potentsiaal elektroforeesi teel. Töö käik Raudhüdroksiidi sooli võib saada, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskeltvalmistatud lahust 250 ml keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon: FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl
Joonisel on üks i. Joonis näitab negatiivset loogikat ehk ,,0" korral on kõrgepingenivoo. Bitijada: 0 1 0 0 1 0 1 1 1 (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start-bitt (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht) (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub (0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt Enne ja pärast bitijada on nivoo 1, kui klahvi vajutatakse ainult üks kord. 3. Nullmodemi ühenduste skeem. 4. Modemühenduste skeem. Põhimõtteskeem RS liides Arvuti Modem PSTN RS liides Arvuti Modem digitaalsignaal analoogsignaal Ühenduste skeem klemmplaadil: Tx- saadetava signaali (Transmit signal) võtab vastu teise arvuti Rx- vastuvõetav
........................................ ...................................... Töö eesmärk: Tutvumine lihtsamate praktikas kasutatavate transistorvõimendusastmete skeemide, nende arvutamise, sidestamise ning numbrilise modelleerimisega. Töö käik: 1. Koostasime kaheastmelise transistorvõimendi (vt joonis 1) põhimõtteskeemi arvutil programmiga LTspice IV'is Joonis 1. Kaheastmelise Transistorvõimendi põhimõtteskeem 2. Võimendi toitepingeks E valisime 8 V. 3. Võimendi kollektortakisti R3 ja R7 arvutasime alljärgnevalt: E - U C 0 8 - 5,34 R3 = R7 = = = 1330 Ic 0,002 4. Emittertakisti R4 ja R8 väärtuse arvutasime järgmiselt: U 1,5 R4 = R8 = E 0 = = 750 Ic 0,002 5
.......................................................................................12 28.Kitseneva ja laieneva düüsi mõiste (voolamiskiiruse ja rõhu muutus düüsides ning kus ja milleks neid kasutatakse)(Difuusori mõiste ja kus kasutatakse)...................................................................... 12 29.Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste) ........................................................13 30.Gaasiturbiinseadme põhimõtteskeem............................................................................................. 14 31.Gaasiturbiinseadme ringprotsess PV ja TS diagrammidel..............................................................15 32.Aurujõuseadme põhimõtteskeem....................................................................................................15 33.Rankini ringprotsessi kujutamine TS diagrammil ( termiline kasutegur ja selle suurendamise võimalused)....................................
Suuremates süsteemides tuleb vahetada ka komponente, vähendada nende mahtu või jagada süsteem osadeks, milledest ukski ei mahuta üle 150 grammi propaani. Seevastu Põhja-Euroopas töötavad ligi 35% soojuspumpadest süsivesinikel. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 39 Üleminek alternatiividele 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 40 Aurukompressor-soojuspumba põhimõtteskeem Tarbija Kondensaator Käitav Kompressor mootor Detander ~ Aurusti Soojusallikas
Optimaalsetest tingimustest kõrvalekaldumine põhjustab puuduliku pihustamise või aurustumise, mis kutsub esile töösegu vaesustumise ja puuduliku põlemise, seega võimsuse languse ning kütuse ülekulu. Bensiinipump tagab sissepritsimiseks vajaliku rõhu ja surub kütuse düüsidesse. Kõik põhjused, mis takistavad pumba normaalset tööd või rõhu edasiandmist mööda süsteemi, mõjutavad töösegu valmistamist. Bensiini liikumise kanali põhimõtteskeem koosneb järjestikku reastatud osadest: bensiinipaak, filter, pump, peenfilter ning seejärel düüsid Rõhuregulaator alandab rõhku kuni ettenähtud vajaliku rõhuni, saates liigse bensiini paaki tagasi. Sissepritsesüsteemid jagunevad: a) mehhaanilised (MPS), b) elektroonilised (EPS). Sissepritsesüsteemide kasutuselevõtuga kaasneb: a) väheneb kütusekulu (kuni 15%) ja heitgaaside toksilisus (kuni 30%); b) toimub tööreziimide täpsem jälgimine ja silindrite parem täitmine;
Vaatamata trafotüüpide suurele mitmekesisusele, on nende töötamisüõhimõte ja neis toimuvad füüsikalised nähtused sisuliselt samad. Seepärast käsitletakse esmajoones kõige lihtsamat ühefaasilist jõutrafot. Trafo töötamispõhimõte Vaatleme ühefaasilise kahe mähisega trafo töötamispõhimõtet, mille konstruktiivne skeem on kujutatud joonisel 1.2 (joonis) (joon.1.2) Ühefaasiline kahe mähisega trafo. a). konstruktiivne skeem b).põhimõtteskeem See trafo koosneb magnetjuhtmest ja sellele asetatud kahest mähisest. Üks neist ühendatakse vahelduvvooluallikaga G, mille pinge U1; seda mähist nimetatakse primaarseks. Teise mähisega ühendatakse tarbija Zt; seda mähist nimetatakse sekundaarseks. Trafo tegevus põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Primaarmähise ühendamisel vahelduvvooluallikaga kulgeb selles mähises vahelduvvool it, mis tekitab magnetjuhtmes 2
Leiame tungraua kasuteguri tan ( ) tung := = 0.463 tan ( + ') Seega tungraua kasutegur on = 46% . 5 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: Teras 35, hallmalm C4 18-36 Teostas Vello Lääts Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis Eino Aarend Tungraua põhimõtteskeem Kinnitas Leht: Tähis: Formaat: EMÜ TE-TA 1 TA-III-080387-01 A4
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6/9K Töö pealkiri Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.03.2011 Joonis Elektrofereesi uurimise seadme põhimõtteskeem Fe(OH)3 SOOLI VALMISTAMINE TÖÖ EESMÄRK Valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja - potentsiaal elektroforeesi teel. TÖÖVAHENDID FeCl3 2% värskelt valmistatud lahus, keeduklaasid, pipetid. TÖÖ KÄIK Raudhüdroksiidi sooli vib saada, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskeltvalmistatud FeCl3 lahust 250 milliliitrisse keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl
ja gaasiturbiinid jne. Igas soojusmasinas on järgmised põhiosad: 1) Soojendi soojendina toimib kütuse põlemine. 2) Töötav keha mingisugune gaasikogus, mis saab kuumenemise tõttu paisuda ja tööd teha. 3) Jahuti jahutiga toimib ümbritsev atmosfääri õhk. Selleks, et soojusmasin saaks kestvalt tööd teha, peab tema töö iseloom olema tsükliline. Soojusmasina põhimõtteskeem on järgmine: Q1-soojendilt saadud soojushulk A-gaasi paisumistöö (soojusmasina töö) Q2-jahutile antud soojushulk Soojusmasina töö efektiivsust iseloomustatakse kasuteguriga. Kasutegur näitab, kui suure osa soojendilt saadud soojushulgast moodustab kasulikult tehtud töö. -eeta = Kasutegurit väljendatakse protsentides
Tallinn 2009 1) Töö eesmärk: Tutvuda isoleerõlide elektrilise tugevuse määramise metoodikaga. Isoleerõlisse asetatakse kaks elektroodi mille vahel tekitatakse sädelahendus pinge sujuva tõstmisega 2 kV/s. Esimese sädelahenduse tekkimisel määratakse läbilöögipinge. Tehakse 50 katset 1 minutilise vahega. Katseid tehakse 50 sellepärast, et isoleerõlidel on suur hajuvus. 2) Katseseadme põhimõtteskeem Joonis 1 2) Mõõtetulemused Ul 4.12 Ul KV E1 d cm n ( Elk - El ) i=1 S n -1 s s Elk - t < Elk0 < Elk + t n n
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6/9k Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Joonis 1. Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem Fe(OH)3 SOOLI VALMISTAMINE Töö eesmärk Töös on vaja valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja ζ - potentsiaal elektroforeesi teel. Töövahendid FeCl3 2% värskelt valmistatud lahus, keeduklaasid, pipetid. Töö käik Raudhüdroksiidi sooli saab, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250 milliliitrisse keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon
tuhaväljad. Kasutamist leiab vaid kolmandik põlevkivituhast. Põlevkivienergeetikas ja -keemias tekkivad jäätmekogused moodustavad enamuse Eesti aastasest jäätmemahust. Ülesanne Määrata põlevkiviküttel töötava elektrijaama kaadmiumi (Cd) ja elavhõbeda (Hg) aastabilansid ja täita tabel A ning skeem B, kui elektrijaamas põletati aastas P (1 400 000) tonni põlevkivi. Lähteandmed 1. Joonisel 1 on põlevkivikolde ja selle suitsugaaside trakti põhimõtteskeem koos tuha proovivõtu kohtadega (10 punkti). 2. Põlevkivi tuhasus on T% (45,0). 3. 1 tonn põlevkivi sisaldab 1,33 g Cd ja 0,17 g Hg. 4. Elektrijaamades põlevkivi põletamisel tekkivate tuhavoogude massibilanss (%-des) ning Cd ja Hg kontsentratsioonide keskendatud väärtused tuhavoogudes (g/t) on esitatud tabelis A. 2 Põlevkivi
ja torujuhtme klapi mootor jääb liikumatuks. Analoogiliselt töötavad programmregulaatorid, mis juhivad teisi tehnoloogilisi protsesse. Jälgivreguatorit kasut reguleeriva parameetri muutmiseks sõltuvalt mingist teisest, väljastpoolt sisseviidud parameetrist. Jälgivsüsteemides võivad antud parameetri ja järelikult ka reguleeritava parameetri väärtused muutuda väga suures ulatuses suvalise, varem mittetuntud programmi piires. Joonisel9 on loodud jälgivregulaatori põhimõtteskeem. Regulaator võimaldab heaegselt pöörata sama nurga võrra juhtiva ja juhitava mehhanismi võlle, mis pole omavahel mehhaaniliselt ühenduses. Selles seadmes võib juhitava mehhanismi võlli pöörata juhtimisrattaga. Juhitava mehhanismi võll pannakse liikuma täiendava mootoriga. Nurga muutuste signalisaatoriks on potentsiomeeter R1, mille liugurit nihutab operaator juhtimisratta abil. Mõõteelemendiks antud regulaatoris on potentsiomeeter R2, mille
Q := q v = 239.5 hr 7. Kanderullide läbimõõt, pikkus ja vahekaugus Tugirullide vahekauguse leia n allikast 2, lk 196, Tabel 46 t vk := 1.4m Joonis 7.1 Rulltugi (2, lk 329) Rulltoe parameetrid valitud lindi laiuse Bl = 0.6 m järgi (2, lk 329) A := 870mm H := 100mm C := 780mm L := 780mm Dp := 108mm O := 60mm E := 910mm 8. Lintkonveieri põhimõtteskeem Joonis 8.1 Lintkonveieri skeem (5) 9. Põhielementide spetsifikatsioon Mootor ABB M2QA 180 L6A (3, lk 124), mille võimsus on Nm := 15kW ja pöörete arv n m := 980rpm Reduktor SMR5-25/1 (4, lk 5), mille ülekandearv i red := 15 ja lubatud maksimaalne võimsus Nadm := 20hp = 14.9 kW Konveierilint Valin varuga standartse lindi laiusega B l := 600mm Valin vahekihtide arvuks i L := 2 Lindi paksus t = 9.5 mm Rullide mõõdud
33) c koosneb keevituspüstolist, elektroodikõrist, g b e keevitusvoolujuhtmest, kaitsegaasivoolikust ja etteveomehanismi lüliti juhtmest. d a Joon. 31 MIG/MAG keevituse põhimõtteskeem a-vooluallikas; b-etteveomehanism, c-traadipool; d-juhtimisblokk; e-gaasibaloon; f-reduktor; g-keevituspüstol Voolikukomplekti pikkus on 2,5-3 m. Joon. 33 Kõri koos püstoliga 6 7 Kasutus
süsteemist. Termoelektriline termomeetrid on kas termostaadiga või automaatpotentsiomeetriga. 5 Termopaaride patarei koosneb mitmest jadaühenduses olevast termopaarist ja omab ühest termopaarist paaride arv korda suuremat tundlikkust. Diferentsiaaltermopaarid? 12. Magnetelektrilised millivoltmeetrid. Millivoltmeetri põhimõtteskeem ja ehitus. Termo-emj mõõtmise iseärasused millivoltmeetri kasutamisel. Magnetelektrilisi millivoltmeetreid kasutatakse termomeetrias termo-emj mõõtmiseks. Põhimõtteskeem: 1 kerge liikuv raam 2 poolteljed 3 osuti 4 spiraalvedrud 5 püsimagnet 6 - liikumatu terassilinder 6 Millivoltmeetri kasutamisel termo-emj mõõtmiseks on lisaks näitu mõjutavale vooluringi
süsteemist. Termoelektriline termomeetrid on kas termostaadiga või automaatpotentsiomeetriga. 5 Termopaaride patarei koosneb mitmest jadaühenduses olevast termopaarist ja omab ühest termopaarist paaride arv korda suuremat tundlikkust. Diferentsiaaltermopaarid? 12. Magnetelektrilised millivoltmeetrid. Millivoltmeetri põhimõtteskeem ja ehitus. Termo-emj mõõtmise iseärasused millivoltmeetri kasutamisel. Magnetelektrilisi millivoltmeetreid kasutatakse termomeetrias termo-emj mõõtmiseks. Põhimõtteskeem: 1 kerge liikuv raam 2 poolteljed 3 osuti 4 spiraalvedrud 5 püsimagnet 6 - liikumatu terassilinder 6 Millivoltmeetri kasutamisel termo-emj mõõtmiseks on lisaks näitu mõjutavale vooluringi
-1. Töötanud gaaside ärajuhtimine, millega V kaasneb soojuskoadu q2 T p2=p3=const 3 q1 2 4 p1=p4=const q2 1 s 44. Aurujõuseadme põhimõtteskeem koos seletusega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump
külmutusagens, sellel ainel on kõrge küllastusrõhk. Freoonil suur gaasimuutussoojus, kõrge küllastusrõhuga. Joonis: T s 1-2 paisumine h=const. 2-3 isotermne-isobaarne aurustumine, p=const, T=const. 3-4 isotroopne komprimeerimine kompressoris. 4-4´-1 isobaarne jahutamine jahutis ja ka kondenseerimine. qo=h3_h2= □B23AB, lk=□3441a3- kompressori poolt tarbitud töö. t=h3-h2/h4-h3. Põhimõtteskeem: Termodünaamilise keha voolamine ja drosseldamine. 12. F TD voolamise põhivõrrand: M c Fc const < statsionaarse voolavuse pidevuse võrrand, v tingimus M=const. Meid huvitab adiabaatiline voolamine, st. soojusvahetust ei toimu, antud juhul, keha voolab torus nii kiiresti, et soojusvahetust keskkonnaga ei toimu. Cdc=-dh ehk c22/2- c21/2=h1-h2, sellised protsessid toimuvad näiteks sisepõlmemismootorites jne.
-1. Töötanud gaaside ärajuhtimine, millega V kaasneb soojuskoadu q2 T p2=p3=const 3 q1 2 4 p1=p4=const q2 1 s 44. Aurujõuseadme põhimõtteskeem koos seletusega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump
Injektsioon viiakse läbi spetsiaalse segamispea abil, millesse komponendid antakse kõrgsurvetorustiku kaudu. Materjal pihustatakse vormi mõne sekundi jooksul sõltuvalt kasutatavatest materjalidest ja toote suurusest. RIM-meetodil saadud tooted on reeglina suhteliselt madalate elastsusmooduli ja tugevusnäitajatega, mistõttu meetod ei sobi kandekonstruktsioonide valmistamiseks. 41. Kirjeldage survevaluprotsessi, andke protsessi põhimõtteskeem. Survevaluprotsessis antakse tooraine punkrist masina töösilindrisse, milles see liigub edasi teo abil. Samaaegselt toimub materjali kuumutamine. Kui vajalik kogus materjali on teo ette kogunenud, liigub tigu silindris edasi surudes pehme massi vormi. Silinder lõpeb suulisega, mille abil saab reguleerida plasti voolu hulka valukanalite süsteemi. 42. Kas survevalu abil saab valmistada pikkade kiududega armeeritud tooteid? Selgitage!
a c a b b Joon. 13 Tagasivoolujuhtme kinnitusklambrid d a-vedruga; b-kruviga e g f h Joon. 12 Käsikaarkeevituse põhimõtteskeem. a-vooluallikas; b-keevitusjuhe; c-elektroodihoidja; d-elektrood; e-kaarleek; f-keevitatav detail; g-tagasivoolujuhe; h-klamber Elektroodkeevituse (Joon. 12) vooluringi moodustavad: keevitusvooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga (Joon. 13) keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse keevituskaar e. kaarleek elektroodihoidjasse kinnitatud
RT Uü RS (Uü- Joonis 1.1 UTS) - Antud põhimõtteskeem koosneb Leonardajamist ja tema juhtimisalatest. Leonardajami osadeks on generaator (G) ja elektrimootor (M), koos oma mähiste takistustustega (RAG ja RAM). Ülejäänud skeem on juhtimisahel. Printsipiaal skeemil näeme elektrimootorit M, mille kiirust me püüame hoida konstantsena. Selle jaoks on paigaldatud mootori võllile tahhogeneraator (TG), mille abil muundatakse mootori pöörlemiskiirus tagasiside pingeks (U ts). Seda pinget võrreldakse
elektroodikõrist, keevitusvoolujuhtmest, g b kaitsegaasivoolikust ja etteveomehanismi e lüliti juhtmest. Voolikukomplekti pikkus on 2,5-3 m. d a Joon. 31 MIG/MAG keevituse põhimõtteskeem a-vooluallikas; b-etteveomehanism, c-traadipool; d-juhtimisblokk; e-gaasibaloon; f-reduktor; g-keevituspüstol Joon. 33 Kõri koos püstoliga 16 Joon. 24 Kõri koos püstoliga
g b kaitsegaasivoolikust ja etteveomehanismi e lüliti juhtmest. Voolikukomplekti pikkus on 2,5-3 m. d a Joon. 31 MIG/MAG keevituse põhimõtteskeem a-vooluallikas; b-etteveomehanism, c-traadipool; d-juhtimisblokk; e-gaasibaloon; f-reduktor; g-keevituspüstol Joon. 33 Kõri koos püstoliga 15 Joon. 24 Kõri koos püstoliga 16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus.
Kõige tavalisemad laboratooriumiriistad on voltmeeter elektripingete mõõtmiseks ja ampermeeter voolutugevuse mõõtmiseks. Voltmeeter mõõdab tarbijal toimuvat pingelangust ja see lülitatakse voolutarbijaga rööbiti.Et voltmeeter moodustab peavooluringile haruvoolu, siis on oluline, et see haruvool oleks võimalikult väike ja muudaks vähe voolutugevust peavooluringis. Selleks peab voltmeeter olema võimalikult suure sesetakistusega. Ampermeetri ja voltmeetri põhimõtteskeem. G tähistab galvanomeetrit, R´ eeltakistit voltmeetriks ja R sunti1 ampermeetris. R on galvanomeetriomatakistus. Ampermeeter ühendatakse voolutarbijaga jadamisi ja see mõõdab tarbijat läbiva voolu tugevust. See tähendab, et ampermeetri oma sisetakistus peab olema võimalikult väike ega tohi voolutugevust oluliselt mõjutada. Ampermeeter peab olema võimalikult väikese sisetakistusega. Nii voltmeetri kui ampermeetri põhiosaks on nõrkade voolude mõõtmiseks määratud
protsessina). Soojusvahetus voolava keskkonna ja teda ümbritsevat keskkonna vahel ei jõua C2 2 C12 - = lt toimudagi. 2 2 q Vähendatakse ringprotsessist ärajuhitavat soojushulka ehk 2 (SKEEM SH.1.20.02.06) Kui gaaside temp on üle 800°C, siis tuleb turbiini labasid jahutada. Isohoorilise põlemisega gaasiturbiini põhimõtteskeem ja töö protsess. Isohoorilises põlemises (SKEEM 3.20.02.06) Kõigi kolme klappi sulgeolekus süüdatakse kütus ja toimub isohoorne põlemine. (SKEEM 4.20.02.06) 1-2 Õhu isotroopne komplimeerimine nii nagu otto mootoris. 2-3 Sõõjuse isohoorne protsessi juurde juhtimine. 3-4 Põlemisprotuktide isoentroopne põlemine 4-1 Gaaside paisumine. Pidevalt töötavateks sedmeteks. Selleks tuleb kulutada energiat e. tööd. Kompimeeritava keha komplimeerimiseks kasutatav jõud
annaabi.ee 
