Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RS liides ja aeglased modemid - labor (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist andmeedastusprotokolli toetas meie NOKIA modem laboris?

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Raadio- ja sidetehnika instituut
Õppeaine: Side IRT3930
Laboratoorse töö: RS- liides ja aeglased modemid
Aruanne
Täitjad: Ahto
Pärisalu 061956IATB

Tanel Sarri 062382IATB


Imre Tuvi 061968IATB
Esitaja : Imre
Tuvi
061968IATB
Juhendaja : Aimur Raja
Töö sooritatud : 24.10.2007
Aruanne esitatud: 17.11.2007
Aruanne tagastatud: ………..2007
Aruanne kaitstud: ………….2007
1. Järjestikliidese
RS-232C andmeülekande parameetrid ja ühenduste skeem klemmplaadil.

Parameetrid:
Port: COM2
Baud rate : 300 boodi
Data: 7 bit
Parity : even
Stop: 2 bit
Flow Control : none
Transmit delay : 0
Ühenduste skeem
2. Signaalide
RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid kohaliku klaviatuur- ekraan andmevahetuse korral. Näidata ära edastatud bitijada vastavus
saadud ostsillogrammidele.

Joonisel on üks i.
Joonis näitab negatiivset loogikat ehk „0” korral on
kõrgepingenivoo.
Bitijada: 0 1 0 0 1 0 1 1 1

  • (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start- bitt
  • (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht)
  • (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub
  • (0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt

Enne ja pärast bitijada on nivoo 1, kui klahvi vajutatakse ainult
üks kord.
3. Nullmodemi ühenduste
skeem.

4. Modemühenduste skeem.
Põhimõtteskeem
Ühenduste skeem klemmplaadil:
Tx- saadetava signaali (Transmit signal ) võtab vastu teise arvuti
Rx- vastuvõetav signaal (Receive signal).
5. Modemite vahelises liinis toimiva signaali ostsillogramm ja selle signaali
võimsusspekter. Võrrelda saadud tulemusi oodatavate tulemustega.


Signaali ostsillogramm
Tipud : Oodatavad:
1. 978.435 Hz Kutsuv modem : „1“ : 980 Hz
2. 1171.885 Hz „0“
: 1180 Hz
Vastav modem:
3. 1657.560 Hz „1“
: 1650 Hz
4. 1841 .759 Hz „0“
: 1850 Hz
Kutsuva modemi „1“ on hajunud (erinevus 1,57 Hz) samas „0“ on
RS liides ja aeglased modemid - labor #1 RS liides ja aeglased modemid - labor #2 RS liides ja aeglased modemid - labor #3 RS liides ja aeglased modemid - labor #4 RS liides ja aeglased modemid - labor #5 RS liides ja aeglased modemid - labor #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor barca10 Õppematerjali autor
3's töö. Side IRT3930

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Labor 3. aruanne; RS-Liides ja aeglased modemid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine:IRT3930, Side Laboratoorse töö: RS-Liides ja aeglased modemid Aruanne Täitja:Egert Pärna Juhendaja:Marika Kulmar Töö sooritatud: 12.15.07 Aruanne esitatud............................................................................................................... /kuupäev/Aruanne tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud..........

Side
thumbnail
4
doc

RS-liides ja aeglased modemid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ RS-liides ja aeglased modemid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja............................

Side
thumbnail
8
doc

Labor 4 - rs liides ja aeglased modemid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 4 aines Side (IRT3930) RS liides ja aeglased modemid ARUANNE Töö tegijad: Juhendaja: Too tehtud: 27. november 2008 Aruanne esitatud: 3. detsember 2008 1. Töö eesmärk Õppida tundma terminaliliidest RS-232 ja terminalide ühendusviise vahetult RS-232 liidesesignaale üle kandes ning telefonikaabli kaudu signaalide ülekannet modemite vahendusel. 2. Töös kasutatavad vahendid Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on

Side
thumbnail
45
docx

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger network, or connect to the next "higher" device in the topology. For example, the edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called downlink, and when it is

Side
thumbnail
122
docx

Side

jooksevad samal ajal erinevates suundades.  UTP – unshielded twisted pair  STP – shielded twisted pair  CAT – kategooria näitab kvaliteeti. Mida suurem on number, seda parem on kaabel – suurem riba laius, läbilaskevõime, hind. 13  Fiiberoptiline kaabel  Raadiokanal 14. Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. Põhiparameetrid – kiirus, andmebittide arv, paarsuskontroll, stoppbittide arv, voo juhtimine. Nullmodem on kommunikatsioonimeetod, mis on otseselt ühendatud kahe seadme vahele kasutades RS-232 kaablit. Korraga saadetakse vähe bitte – saadetakse startbitt (algab edastud), siis mõned andmebitid ning siis kontrollbitid. Paarsuskontroll – kas on paarisarv ühtesid või on andmed vigased, võimaldab tabada bitivigu.

Side
thumbnail
24
docx

Side teooria

kvadratuursignaal), iga sümboliga kasutatakse juba kvadratuur- millega siis moduleeritakse omavahel kvadratuuris amplituudmodulatsiooni, st olevaid lisaks faasile moduleeritakse ka kandevlainete kandevlaineid. amplituudi. Digitaaltehnikas kasutavad QAM-modulatsiooni Tehniliselt on see keerulisem, kuid tagab parema naiteks modemid veakindluse eesmargiga paremini ara kasutada sidekanali Et vastuvotupoolel oleks voimalik kindlaks teha, ribalaiust . Kui lihtsa milline faas vastab digitaalse amplituudmodulatsiooni korral (nait. millisele signaali vaartusele, tuleb kasutada morsevotmega sunkroniseeritud tugisignaali, mille faas on teada. Seeparast EuroDOCSIS ­ Standardi kohandus Euroopa

Side
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel

Arvutiõpetus
thumbnail
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun