INIMÕIGUSTE LIIGID: 2. Isikuõigused 3. Kodanikuõigused e poliitilised õigused 4. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud:inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast. Inimõigused on ajas muutuvad, arenevad ja teisenevad. Inimõiguste põhiallikad:1945ÜRO harta, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon, 1966 paktid,
suuliselt. Üles kirjutati see alles peale tema surma. Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit. 2) Palvetada viis korda päevas. 3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridziitideks, sunniitideks ja siiitideks. Usu õitseng oli 8. 12. sajandini. Islami kunst Domineeriv roll kuulus islami kunstis arhitektuurile. Kõikjal kus oli muhameedlus kerkisid moseed ehk pühakojad, medresed ehk islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid, rajati kaubatänavaid ehk basaare, karavanide peatuspaiku ehk karavanseraisid jm
VAHENDATUD VIITAMIST. Peatükid ainetöös: Sisukord 1. Mõisted, olemus 1.1 1.2 2. Analüüs, hinnangud 2.1 Minupoolsed hinnangud 2.2 Järeldused, ettepanekud Alajaotusi peab olema vähemalt 2. Ühe alajaotuse pikkus 1-1,5 lk. Ei tohiks ka üle liigendada (liiga palju alajotusi). Sissejuhatus Vt. mis peab olema seal kirjas juhendist. Eesmärk Kasutatatud põhiallikad ......sisu peatükid Kokkuvõte Kas püstitatud eemärk sai täidetud? Võtan kokku järeldused ja ettepanekud (kirjutangi ühte asja 2 x) (8)10-15 lk peab olema sissejuhatus, sisu ja kokkuvõte. NB! Sissejuhatuses ja kokkuvõttes ei viidata! Lisadesse võib panna nt Emori uuring, tabelid..., ettevõtte struktuur, protsessikirjeldus (personalivaliku meetodid vms). Tabelid/ joonised lähevad lisasse juhul kui on suurem, kui 1lk suurune. Muul juhul töö enda sisse.
Siin kohal defineeriksin need mõisted ära ka.Massikultuur- Keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Eliitkultuur -kultuur, mis on mõistetav vaid kitsamale inimgrupile. SLAID 3. Eesmärk: Peamiseks eesmärgiks oli teada saada, et millega tegelevad Kunda gümnasistid vabal ajal ja kas Kunda linn pakub neile seda, millega nad tegeleda tahaksid. Seega oli üks eesmärkidest ka teada saada ,et kui mitu gümnasisti peab oma hobidega tegelemiseks sõitma Kundast kaugemale. SLAID 4. Põhiallikad: Uurimistööd tehes oli põhiliseks abiliseks küsitlus, mille korraldasin ,et teada saada millega noored tegelevad. SLAID 5. Töö struktuur: Töö on jaotatud kaheks osaks. Esimene osa keskendub sellele, et lahti seletada, mis on kultuur, ning mis mõjutab seda, millist kultuuri me tarbime. Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest ning sellest mis pole inimese loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel,
Samuti nad ka elasid sealsamas. Töötegemisest keeldudes või alustades vastuhakku oli nii mõisnikel kui ka teistel orjapidajatel õigus oma alluvat karistada. Karistusviisideks olid kas nuhtlemine või toidust ilma jätmine. Loomulikult olid sel ajal valitsejad leidlikud ning oli olemas ka teisigi karistusviise. Kuid mida ütleb taaskord inimõigus. On keelatud teist inimest piinata, alandada ja karistada, pidada orjuses ega sunduses. Ka inimõiguste kohta kirjutatud. Esimesed inimõiguste põhiallikad maailmas on pärit juba 1945. aastast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta (1945), Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Paktid (1966): kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta ; majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta. Täiendavaid allikaid on ka Euroopas ning Eestis. Euroopas on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (1953), Euroopa sotsiaalharta (1965. aastal jõustunud), Piinamise ja ebainimliku
Mistahes tegevusharu uudse organiseerimise läbiviimine Innovatsiooni eriliigid: Finantsinnovatsioon Tarneahela innovatsioon Ärimudeli innovatsioon Oluline innovatsioon Täiendinnovatsioon Läbimurdeline innovatsioon 3. Kust saadakse ideid innovatsioonideks? Millised on innovatsiooni allikad? (vt. slaide CIS kohta) vt ka T.R 4.3 Innovatsiooni põhiallikad on ettevõtte hankijad, tarbijad ja kliendid, konkurendid ja sama haru teised ettevõtted. Innovatsiooni allikad: Tootjainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega eesmärgiga innovatsiooni tulemusi turul realiseerida. Kasutajainnovatsioone, mille puhul inimene või ettevõte tegeleb uuendustega isiklikuks või ettevõttesiseseks kasutuseks, sest turul pakutavad lahendused ei vasta nende nõudmistele. Ametlikult korraldatud Uurimis- ja arendustöö
Riigid on kohustatud piraatlust maha suruma. Piraate tuleb karistada. Merepõhi Majandusvööndi peab rannikuriik välja kuulutama. Mandrilava eksisteerib rannikuriigil ibso facto e iseenesest. St ei pea selle kohta seadust vastu võtma ega välja kuulutama. RV kohtustatuudi 59 ART ütleb, antud kohtuotsus on kohustuslik antud osapooletele, see pole pretsedent. Need kohtuotsused on õiguslike probleemide lahendamisel abiallikad. Põhiallikad on konventsioonid, sellised mida osapooled sõnaselgelt tunnustavad, millega nad on ühinenud või ratifitseerinud. Kolmandaid osapooli leping ei kohusta. RV tavanorm õigusnormina tunnustatud üldise praktika tõend, mis vajab korduvat riikide käitumist ja opinio juris. Opinio juris riik käitudes mingil kindlal moel annab riik endale aru, et see käitumine on üldtunnustatud. Tähtis on riikide praktika. EV-l pole merepõhja osas seadust
gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape
Vitamiine on hakatud tähistatama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamisjärjekorras. Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel - rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape
Õppesisu Rahvaste enesemääramisõigus, selle rakendamise näiteid ajaloost, Eesti riigi teke rahvaste enesemääramisõiguse alusel, õigusliku järjepidevuse printsiip, Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel, õigusriik. Rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, Euroopa Liit. 4. Rahvusvahelise õiguse allikad Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: tunneb allikate jagunemist. Õppesisu Formaalsed ja materiaalsed allikad, põhiallikad ja lisaallikad, rahvusvahelised tavad. 5. Inimõigused Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) omandab teadmisi inimõiguste olemusest ja eripärast ning ülevaate inimõigustealastest dokumentidest; 2) tunneb inimõiguste järgimist Eestis ja olukorda maailmas; 3) märkab ja analüüsib inimõiguste probleeme; 4) on salliv erinevate inimeste ja mõtteviiside suhtes. Õppesisu Inimõigused, põhiõigused, kodanikuõigused, inimõiguste subjekt, inimõiguste kaitse süsteem,
keeduvesi) Klassifikatsioon 1) Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K, Q, F) 2) Veeslahustuvad vitamiinid (B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N) 3) Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid, mille toimed ei ole täiesti kattuvad. Näiteks retinooli summaarne toime koosneb vitameeride A1 ja A2 koostoimest. Vitamiinide vajadus on erinev sõltuvalt soost, vanusest ja eluviisist. Klassifikatsioon, põhiterminoloogia, põhiallikad Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A Retinoidid Kala-ja loomamaks, või, karotenoidid D Kaltsiferoolid Kalarasv, munakollane, või, pärm E Tokoferoolid Porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K Naftokinoonid Kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q Ubikinoonid Taimsed produktid
Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kohustuslikud osalejatele Rahvusvahelise kohtu otsused pole pretsedendi mõjuga. See kehtib vaid osapooltele. RÕ põhiallikad: tava lepped Mis on tava, kuidas tavad tekivad? Järjekindel/üldine praktsis, mida enamus riigid järgivad ja nad järgivad, sest nad tunnetavad ja teavad, et see on nende jaoks kohustuslik. Millest koosneb üldine praktsis? Riigi praktsise/üldise praktsise alla käivad: Kõik mida riik teeb, võib olla väjend, kas tegemist on riigi fraktsisega. Riigi seadusandlus on riigi praktsis. Kohtuga seotu. Kui eraisikud midagi
Loodulsiku populatsioonide anaeroobsel lagundamisel produktidena võivad tekkida erinevad diamiinid, tsüklilised amiinid või polüamiinid. Nitrosoühendid on eriti stabiilsed veekeskonnas. · Nitrosoühendid toiduainetes- toidus on sageli suur amiinide sisaldus, mis on valkude metabolismi kõrvalprodukt. Amiinid moodustavad ka toidu säilitamisel ja erinevat tüüpide töötlemisel. Mitraate sisaldavad juurviljad ja vorstitooted on nitritite põhiallikad. Nitrosoamiinid moodustavad toidu tehnoloogilisel töötlemisel, säilitamisel. Mõned liha ja kalatoodete valmistamisel lisatakse NaNO2, mis annab lihale ilusa punaka värvuse. · Toiduainete töötlus- värske liha- või kalatooted võivad sisaldada suuri nitriti kontsentratsioone. Toidu soolamisel valgu lagundavad, moodustades aminohapped ning teised lämmastikusisaldavaid ühendeid. Toidu praadimise ajal lähteühendite
loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kouhstsulikud osalejatele praktiliselt pretsendeni mõju olemas RÕ põhiallikad: tava lepped Kuidas rahvusvahelised tavad tekivad? ÜLDINE PRAKSIS 1. Mis on riigi praksis? 2. Kui palju on seda praksist vaja? Kas piisab ühest aktist? 3. Ajaline küsimus kui pikk see aeg peab olema? 4. Kui pole pretsedenti normi rikkumisele, kas võib olla eritingimusi? 5. Kui mitu riiki on vaja? 6. Kui juba norm olemas, kui mitut riiki on vaja, et normi ümberlükata? 7. Kas mõnede riikide norm peaks olema kaalukam teise omast? 8
Allikad Erelt, P. (2000, august 31). Eestlaste mõistatuslik päritolu. Eesti Ekspress. [2006, aprill 15] Genealoogia. (1988). Eesti nõukogude entsüklopeedia. 3. kd. Tallinn. 131-132 Intervjuu Virve Kännuga (kirjalik digitaalne fail) Kurro, K. (1998) Genealoogiast läbi aegade. Genalogus nr 1. [2006, märts 15] http://www.genealoogia.ee/Ajalugu/ajalugu.html Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: Kleio Puss, F. (2000). Genealoogia põhiallikad Eestis [ 2006, märts 8] http://www.genealoogia.ee/Abimaterjal/allikad1.html Puss, F. (1996-2006). Millest alustada suguvõsa uurimist? [2006, märts 15] http://www.isik.ee/algus.html Reintam, E. (2006). Harjumaa Reintamite sugupuu: uuringutest. [2006, aprill 29] http://www.hot.ee/ereintam/sugup.htm Sarv, M. (2005, juuni 16). Kas sina pärined Juhanist või Jaanist? Eesti Päevaleht. [2006, aprill 7] http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=294523&PHPSESSID=6811dd26e2717fe0b597f2e909878073
eripärast ja traditsioonidest 2)inimõigused peegeldavad alati ajastut ning on seega ajas muutuvad,arenevad ja teisenevad 1 Tutvusta inimõiguste põhiliike (2 jaotust) ja põhiallikaid (maailm ja Euroopa). 15 Inimõiguste põhiliigid: 1)Isikuõigused 2)Kodanikuõigused 3)Sotsiaalsed,majanduslikud ja kultuurilised õigused Põhiallikad: · 1945 ÜRO harta · 1948 inimõiguste deklaratsioon · 1953 inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon · 2000 EuroopaLiidu põhiõiguste harta · piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise konventsioon · siseriiklikud seadused 1 Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet. Õigusriik on riik,kus täidetakse seadusi.Õigusriik on ettekujutis sellest,et riigivõimu teostamine peab
suhe adramaaga, palju inimesi jõuab harida. Tündrimaa- mitu tündritäit otra jõuti põllule külvata. Vakk- tündrist väiksem mahuühik, samas mahuühik ja maa lõpuga pindalaühik. Vedelikumõõdud: vaat, pang, toop. Mahuühikud: Kortel, Toop(4kortlit). Last- mahuühik, ja ka raskusühik. Raskusühikud laevanael, nael, margapuu. Väärismetallid: loodid, untsid, puud (16kg) 11. Genealoogia põhiallikad 12. Definitsioon ja mõisted 13. Eesti genealoogia Genealoogia- teadusharu, mis uurib sugukondade, perekondade ja üksikisikute põlvnemist ja omavahelisi suhteid. Kõuk- otsene esivanem, ema, vanaema, vaaremad, veresugulased. Sugupuu päismikus asub, hakkavad korduma. Perekonnaloo allikaks on eakamate sugulaste suulised mälestused. Huvitavaks koduseks allikaks on perekonna piibel. Piibli sisse on köidetud vastavad lehed kõigi tähtsamate perekondlike sündmuste märkimiseks
3) sõnastatakse töö eesmärk, mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust; 4) sõnastatakse eesmärgi saavutamiseks vajalikud uurimisülesanded (hüpoteesi ja/või uurimisküsimuste sõnastamine); 9 5) selgitatakse töö ülesehitust; 6) esitatakse kasutatud uurimismeetod; 7) nimetatakse põhiallikad (soovituslik). Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega;
avastustest, soovitustest, ettepanekutest rõhutada just seda mittemateriaalsete hüvede poolt, mis tunduvad juba olevat nii palju läbi räägitud ja iseenesest mõistetavad ning eeldatavalt ka enamikes ettevõtetes kasutatavat, ei toimita väga paljudes ettevõtetes neid soovitusi arvesse võtvalt. Kõige rohkem jääb puudu usaldatavusest ja sellisest vabamast suhtlusest ja ühtsustundest. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Raamatud (põhiallikad) 32 1. Alas, R, Juhtimise alused. Tallinn, Külim 2001. 207 lk 2. Landsberg, M., Motiveerimise kunst. Originaalteos: 1999. Tõlge: Varrak, Tallinn, 2003. 206 lk 3. Peters, T., Professionaalsete teenuste firma . Originaalteos: 1999. Tõlge: Tartu, OÜ Fontese kirjastus 2002. 201 lk 4. Scholtes, P.R., Juhi käsiraamat (Kuidas motiveerida meeskonda ja jõuda parima
- Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse , rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks - Reguleerivad närvide, lihaste ja luude toimimist; omavad rolli luu- ja lihaskoe moodustumisel - Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest - Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest Vitamiinide saamise allikad (eksogeensed, endogeensed). - Vitamiinide põhiallikad toit annab põhiosa; seedekulgla mikrofloora; vitamiinipreparaadid - Endogeensed organismis sünteesitud vitamiinid - Eksogeensed kehavälised vitamiinid Provitamiinid. 19 - Vitamiinide nn eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (A, D, B3) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid). Rasvlahustuvad vitamiinid: - A retinoidid
siduvad kui ka mittesiduvad otsused jms. Kehtivusulatuse alused jagatakse rahv.-vah. õiguse allikad: üldised allikad tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte, partikulaarsed allikad rahv.-vah. lepingud ja rahv.-vah. organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtuse alusel jagunevad need: põhiallikad tavad ja lepingud, lisaallikad õiguse üldpõhimõtted (vahel peetakse ka põhiallikaks), rahv.-vah. organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteadlaste arvamus. Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava koosneb kahest elemendist: objektiivne element (usus) riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine subjektiivne ehk psüholoogiline element riikide veene, et nende poolt valitud käitmisviis on
1 ruutverst = 1,13804181 km2 1 ruutjalg = ~1m2 Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantsüld = ~10 m3 1 steer (ehitus ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 Vedelikumõõdud 1 vaat = 492 liitrit 1 pang = 12,3 liitrit 1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 karaat = 0,2 g 11. Genealoogia põhiallikad Eestis 17. sajand Kirikumeetrikaid (sünnid, abielud, surmad kronoloogiliselt) Vakuraamatuid (talude koormiste registrid, ei sisalda peale peremehe nime teisi isikuandmeid) 18. sajand Kirikumeetrikate pidamise algus suuremas osas kihelkondadest on Põhjasõja järgne aeg. Koguduste personaalraamatuid (koguduse liikmed perekonniti, ühe isiku info ühes kohas) on leida veel vaid üksikute kihelkondade kohta. Hingeloendid algavad Eesti alal 1782. aastast
1 ruutverst = 1,13804181 km2 1 ruutjalg = ~1m2 Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantsüld = ~10 m3 1 steer (ehitus ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 Vedelikumõõdud 1 vaat = 492 liitrit 1 pang = 12,3 liitrit 1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 karaat = 0,2 g 11. Genealoogia põhiallikad Eestis 17. sajand Kirikumeetrikaid (sünnid, abielud, surmad kronoloogiliselt) Vakuraamatuid (talude koormiste registrid, ei sisalda peale peremehe nime teisi isikuandmeid) 18. sajand Kirikumeetrikate pidamise algus suuremas osas kihelkondadest on Põhjasõja järgne aeg. Koguduste personaalraamatuid (koguduse liikmed perekonniti, ühe isiku info ühes kohas) on leida veel vaid üksikute kihelkondade kohta. Hingeloendid algavad Eesti alal 1782. aastast
a) inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest b) inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas muutuv, arenev, teisenev. 72. Tutvusta inimõiguste põhiliike (2 jaotust) ja põhiallikaid (maailm ja Euroopa). Isikuõigused, sh õigusemõistmisalased Kodanikuõigused (poliitilised õigused) Põhiallikad maailmas: 1945 ÜRO harta, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon 1966 paktid: (1) kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (2) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta Euroopa täiendavad allikad: 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 jõust. Euroopa sotsiaalharta Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon
õiguse allikad: 9 üldised allikad – tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte, partikulaarsed allikad – rahv.-vah. lepingud ja rahv.-vah. organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtuse alusel jagunevad need: põhiallikad – tavad ja lepingud, lisaallikad – õiguse üldpõhimõtted (vahel peetakse ka põhiallikaks), rahv.-vah. organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteadlaste arvamus. § 2. Rahvusvahelised tavad Rahvusvaheline tava koosneb kahest elemendist: objektiivne element (usus) – riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine subjektiivne ehk psüholoogiline element – riikide veene, et nende poolt valitud käitmisviis on
milles õigusnorm tegelikult väljendub. Kehtivuse alusel: Üldised allikad: tavad ja õiguse üldpm-d, mis seovad valdavat enamust rv õ-se subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. Partikulaarsed a: rv-sed lepingud ja rv-ste organisats otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks regionaalsed allikad (elemendid on piirat teat geograafilise ala või konkreetsete riikidega). Tähtsuse alusel: Põhiallikad: tavad ja lepingud. Lisaa: õ-se üldpm-d, rv organisats otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. Rv-sed tavad Objektviine element (usus): riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine. o Kestus ei oma tähtsust, kui praktika on järjepidev ja üldine. o Ühetaolisus ja järjepidevus ei pea olema 100%-lised, kuid nõutav ühetaoline käitumine olulistes küs-tes.
Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kohustuslikud osalejatele Rahvusvahelise kohtu otsused pole pretsedendi mõjuga. See kehtib vaid osapooltele. RÕ põhiallikad: tava lepped Mis on tava, kuidas tavad tekivad? Järjekindel/üldine praktsis, mida enamus riigid järgivad ja nad järgivad, sest nad tunnetavad ja teavad, et see on nende jaoks kohustuslik. Millest koosneb üldine praktsis? Riigi praktsise/üldise praktsise alla käivad: Kõik mida riik teeb, võib olla väjend, kas tegemist on riigi fraktsisega. Riigi seadusandlus on riigi praktsis. Kohtuga seotu. Kui eraisikud midagi
NATO - selle aljansi sees erinevatel riikidel on erinevad julgeoleku mured. Balti Riikide jaoks on mure see, mida mõtleb ja kuidas käitub Venemaa. Portugali jaoks pole Venemaa nt julgeoleku probleem number 1. 2. Allikad Detsentraliseeritud rahvusvahelises õigussüsteemison õiguse loomine ja leidmine keerulisem Õiguse allikad Rahvusvahelise Kohtu statuudi järgi: Kolm esimest- põhiallikad Teised- abiallikad ❏ Rahvusvahelised lepingud (treaties) Leping on mitme rahvusvahelise õiguse subjekti vaheline kokkulepe rahvusvaheliste õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Lepingul kui õiguse allikal on mitmed eelised: - Sisaldab täpselt formuleeritud õigusnorme - Muutub subjektile siduvaks pärast seda, kui viimane on andnud selleks selge nõusoleku
sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid
üldised allikad - tavad jaõiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte; partikulaarsed allikad - rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelisi õiguse allikaid liigitada: põhiallikad - tavad ja lepingud; lisaallikateks - õiguse üldpõhimõtted (rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus) 101. Rahvusvahelise õiguse subjektid Põhilised subjektid on riigid Teised toimijad on: 45 Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e. johanniidid e
annaabi.ee 
