Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pärgarterid" - 34 õppematerjali

pärgarterid – südamelihast verega varustavad veresooned, mis täituvad verega põhiliselt lõõgastumise
thumbnail
1
doc

Südame ehitus ja vereringeelundkond

Bioloogia ,,Südame ehitus ja vereringeelundkond" Vereringeelundkonna moodustavad: · Veri · Veresooned · Süda Vere paneb liikuma süda, mis töötab vahetpidamata kogu inimese elu. Vere ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Kannab kehas edasi toitaineid ja hapnikku · Osaleb jääkainete eemaldamises Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv. Arterid ­ pumbatakse hapnikurikas veri kehasse Veenid ­ toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid ­ varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid ­ viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid ­ toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepau...

Bioloogia
130 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vereringlus

Veri ringleb kehas pidevalt ning temperatuur ühtlustub. 5. Milliseid üleandeid täidab inimese vereplasma? Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 6. Mis võib põhjustada infarkti (eluviis jms)? Milline muutus toimub südames infarkti korral, miks inimene ei sure alati infarkti tagajärjel? Kuidas on omavahel seotud mõisted pärgarterid ja infarkt? Infarkti käigus lähevad südamelöögid rütmist välja, kuid süda võib ise õige rütmi tagasi saada või tehakse elektrisokk. Infarkti tähtsaimad riskifaktorid on kõrge kolesterool veres, suitsetamine, ravimata kõrgvererõhutõbi ja pärilikkus. Südameinfarkt-Südame pärgarteri ummistumine. 7. Millisel juhul võib vere hüübimine inimesele rohkem kahju kui kasu tuua? Milles seisneb hemofiilia kui haiguse ohtlikkus?...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eluslooduse organiseerituse tasemed

Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline ühendamine. Palju rakuvaheainet. ERÜTROTSÜÜDID ­ punalibled LEOKOTSÜÜDID ­ valgelibled TROMBOTSÜÜDID ­ vereliistakud Rakuvaheaineks on vereplasma , mis koosneb mitmesugustest vees lahustunud keemilistest elementidest. Koed on koondunud organitesse ehk elunditesse -Vatsakeste ja kudede seintest leiame mitmesuguseid närve. Südant varustavad verega pärgarterid , lähtuvad veresooned. Seest ja väljas poolt on süda kaetud kileja epiteelkoega . Südames on kõik koed olemas. Ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteeme ehk elundkondi -Taimedel puuduvad elundkonnad -Inimese seedeelundkonnad on suu, neel , söögitoru , magu, peen- ja jämesool Lisaks nendele kuuluvad seedeelundkonda süljenäärmed, kõhunäärmed ja maks -näärmete poolt eritatavad ensüümid aitavad toitu seedida....

Bioloogia
78 allalaadimist
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude...

Inimese anatoomia ja...
130 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid

Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin. Ennetamine KUIDAS LIIGSET STRESSI ÄRA HOIDA...

Üldbioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Südamehaigused

Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast südamelihase põletik põletik i kontrollmehhanism >90 mmHg iseloomustab sümptomid, pärgarterid on vereringest kahjustus, mis s arterite rahuolekus või lupjunud ja sellest põhjustatud, tekkinud t sidekoestumine koormusel ahenenud südamelihase koronaararterite...

Sisehaigused
174 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Infarkt

Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid , täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Inimese füsioloogia

Tema lihas on paksem kui teistel südameöönte seinetl. Südamelihase paksenemine- hüpertroofia. On võimalik südant treenida. Suudab rohkem verd välja paisata, seda aeglasemalt, vähem kordi võib süda kokkutõmbuda. Südame lihas peab olema treenitud. Südametsükkel koosneb süstolist, diastolist. Südamelihast varustavad pärgarterid . Lõõgastumise ajal täituvad pärgarterid verega. Töötamise ajal paiskavad välja. Südamelihas tõmbub kokku- südame löögisagedus e pulss. Näitab mitu tsüklit mahub 1min. Kokkutõmme tekib sellepärast et südamelihases on olemas elektijaam, mis kogu aeg toodab elektrilisi impulsse,mis kutsuvad esile erutusseisundi hetke e lihaselise kokkutõmbe reaktsiooni. Asub seal kus õõnesveenid saabuvad paremasse kotta. Impulssid tekivad automaatselt. Südameautomatism, tekitada temas endas...

Inimese anatoomia ja...
304 allalaadimist
thumbnail
5
doc

1 KT Füsioloogia Kordamisküsimuste vastused.

kaitsekehi võõrvalkude vastu. T-lümfotsüüdid ­ ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud/muutunud rakke. Tervel inimesel 1000-1500. · Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, kahe koja ja kahe vatsakesega. Hüpertroofia ­ südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Pump: süstol ­ südame kokkutõmme ; diastol ­ lihase lõõgastumine. Südame verevarustus ­ pärgarterid . · Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes(siinusrütm). Sõltub: vanus, sugu, eluviis, kehaline aktiivsus, emotsionaalne seisund, keha asend. Automatism ­ koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. · Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb: süstol ja diastol. Süstol-kontraktsioon Diastol ­ lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli....

Inimese anatoomia ja...
123 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Närvisüsteem

Sümpaatilise NS-i toimed efektorelunditele: 1) veresoontele ­ osad ahenevad, osad laienevad, sõltuvalt sellest, millinde adrenoretseptor veresoone silelihastel on. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1adrenoretseptor, aga laienemist beeta2adrenoretseptor. Ahenevad naha- ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja aju veresooned laienevad. Koronaarveresooned ­ südame pärgarterid , mis varustavad verega südant ennast. Koronaarveresoontel on nii alfa- kui beetaadrenoretseptorid toimub nii ahenemine kui ka laienemine. Füüsilise pingutusetingimustes vallandub alati neerpealiste säsist adrenaliin, mis toimib efektiivsemalt beetaadrenoretseptoris, seetõttu füüsilise pingutuse korral, mis sageli koos emotsionaalsega, aheneb miski .. ja süda saab rohkem verd. Kui füüsiline koormus suureneb, siis süda peab rohkem tööd tegema ja ka verd saama...

Anatoomia ja füsioloogia
358 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Inimene

Südame ja pauna http://www.miksike.ee/elehed/9klass/anatoomia/Vereringe/9 vahel on hõõrdumist vähendav vedelik. -4-7-2.htm Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame jaotab vasakuks ja paremaks pooleks vahesein. Kodasid ja vatsakesi lahutavad südameklapid. Südamest liigub veri eemale arterite kaudu ja saabub südamesse veenide abil. Südant ennast varustavad verega pärgarterid . Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi arteritesse. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel. Vasaku vatsakese lihaskude on kõige paksem, sest sealt pumbatakse veri kogu kehasse. Südame talitlus. Süda töötab rütmiliselt, lihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad vaheldumisi. Südame töös on kolm etappi: kodade töö, vatsakeste töö ja puhkepaus. Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse....

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vereringeelundkond

1) Vereringeelundkond Osad: *) Veri *) Veresooned *) Süda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Sisesekretsioon

2) ahendab veresooni ja tõstab vererõhku 3) angiotensiin2 tekitab janu - kõige võimsam aine organismis, mis tekitab janu 4) vabastab ADH (antidiureetline hormoon) Neerupealiste säsi · selle hormoon on adrenaliin. Selle produktsioon ja väljutus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Sümpaatiline närvisüsteem. Adrenaliin avaldab toimed: 1) südame tegevus kiireneb ja kokkutõmmete ulatus suureneb. Südame pärgarterid adrenaliini toimel laienevad, mille tõttu paraneb südamelihase enda verevarustus. 2) laienevad südamelihaste veresooned ja ka osad ajuveresooned. Naha veresooned aga ahenevad 3) hingamine kiireneb ja bronhid laienevad. Seetõttu suureneb kopsude ventilatsioon ja organismi hapnikuga varustatus. 4) intensiivistub liponüüs ja vabade rasvhapete sisaldus veres. See võimaldab organismil saada lpiididest täiendavat energiat. Suureneb ka glükogenolüüs ja valkude kasutamine glükogeneesi...

Anatoomia ja füsioloogia
129 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Meditsiini KT kordamisküsimused

13) Kirjelda põhjalikult südame ehitust. ENDOKARD- südame sisekest, endokardist moodustavad ka südameklapid MÜOKARD- südamelihas PERIKARD- südamepaun, kahelestmeline, vahele jääb kinnine perikardiõõs Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein). Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult? Somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. 17) Nimeta tingituid ja tingimatuid reflekse. Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks...

Meditsiin
37 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

purkinje-kiududeks, mis lõppevad vatsakeste muskulatuuril. Kui erutus on selle süsteemi läbinud, alles siis jõuab erutus südametippu (tipp tõmbab esimesena kokku). Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, tsüklitoonid. (Raamatus olemas lk. 47) SÜDAME PÄRGARTER Südame pärgarterit kulgevad pärja kujuliselt südamelihases. Nad varustavad verega südamelihast. Nad on südame põhimiku piirkonnas. Pärgarterid annavad vas. Ja par. Vatsakesele eraldi haru. Need hargnevad omakorda väiksemateks arteriteks, arterioonideks ja kapillaarideks (nii nagu vereringe). Iga arteri kõrval on 2 veeni. Pärgarter väljub aordi algusosast südamele. Pärgveenid aga suubuvad nii nagu kopsuveenidki paremasse kotta. Funktsioon on varustada vere ja hapnikuga südamelihast! Saavad sümpaatilist innervatsiooni, pärgarteritel on alfa ja beeta agrenoretseptorid.Alfa adenoretseptorid on tundlikud...

Anatoomia ja füsioloogia
280 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus vallandab pressoorse refleksi: ­ Perifeersed veresooned kitsenevad, takistus verevoolule suureneb ­ Südame löögisagedus ja ­maht suureneb KÜSIMUS: Milleks on pärgarterid vajalikud? Miks ei võiks minna väikesed veresooned südame eri kambritest otse müokardi ­ vähemalt vasakult poolt, kus vesi on hapnikurikas? Sellised veresooned ei oleks siiski eriti tõhusad südamelihase varustajad. Miks? VASTUS: Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka siastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus...

Anatoomia ja füsioloogia
813 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

·Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini- seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. ·Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! VERI ·Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liirit verd. ·Veri koosneb: ­ vereplasmast(54...59%; mahuprotsenti) ­ vererakkudest(41...46%; mahuprotsenti)...

Inimese anatoomia ja...
330 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sisesekretsioon

Kõhul, puusadel. Teine tunnus on kuunägu. Ravimina on efektiivne, kuid salakaval- võtab turse, valu ära, aga mikroobide vastu ei toimi, mikroobid saavad tegutseda, kuna antikehade teke on pärsitud. · Suguhormoonid mõjuvad siis, kui on üleproduktsioon, muidu mitte. Neeupealise säsi produtseerib adrenaliini. Avaldab samasugust toimet nagu sümptaailise NS: · Südametegevus kiireneb · Laienevad skeletilihaste, aju veresooned ja südame pärgarterid , kuid ahenevad naha ja teiste siseelundite vererooned, va süda. · Hingamine kiireneb, bronhid laienevad, paraneb kopsude ventilatsioon ja hapniku varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb....

Anatoomia ja füsioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
4
docx

ANATOOMIA 15. LOENG

Sümpaatilise NS-i erutuse korral südametegevus kiireneb, kokktuõmbed tugevnevad, paraneb südamelihase erutuvus ja erutuse juhtivus. Sümpaatilise NS-i mõju veresoontele pole sama. Sümpaatikuse mõjul ahenevad naha ja siseelundite veresooned, laienevad aga skeletilihaste ja aju veresooned ning tavaliselt ka südame pärgarterid , luuakse kõik tingimused, mis peaksid kindlustama sümpaatikuse.......... kuna kõikidesse veresoontesse võrdselt ei jaguks, naha ja teised veresooned. Tühjenevad ka veredepood: maks, põrn ja punane luuüdi (viimases verehädas). Suure füüsilise koormuse korral toimub kokkutõmme väga järsku, ja piste tekitabki valu. (PISTAB.. ai ai.) Parasümpaatilise NS-i mõju on sümpaatilise vastupidine: südametegevus aeglustub, kokkutümmete ulatus nürgeneb, erutuse juhtivus samuti nõrgeneb...

Normaalne ja patoloogiline...
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kortisooli ainevahetuslikud toimed

Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt 2) Hingamistegevus kiireneb 3) Bronhid laienevad 4) Minutiventilatsioon laieneb 5) Veresoontele ajuveresooned laienevad, südame pärgarterid laienevad; siseelundite jm ahenevad 6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus Ainevahetuslikult intensiivistub glükogenolüüs (glükogeeni lammutamine), glükoosi tase tõuseb, glükoneogenees intensiivitsub, lipolüüs ­ triglütseriidide lammutamine intensiivisub. Glükogoon, kortisool, adrenaliin ­ kontra reservid? Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb. Silmaava ehk pupill laieneb adrenaliini mõjul....

Normaalne ja patoloogiline...
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun